Otto Rätsepp on 1922. aasta mehena idarindevõitleja. Tema mälestused jõudsid eelmises saates nööbili ruumis peetud kolmekuuse lahinguteni, mis on ehk memory huvilistele teada ka sõjakirjasaatja Jüri remmelga raamatust kolm kuuske jätkab Otto Rätsepp. See on tulevik, siis need lahingud käisid kolmekuuse lahingu seal mitmed korrad neil ei jõua ära rääkida. Meie lüüa seal mõned korrad, meid oli tagasi ja pärast siis jäi meie kates kolmekuusel lahingul, mis ma osa võtsin siis vajadide meid välja sealt. Ma ei tea, kas pataljon, mis tuli sinna sakslased, need olid nördinud vaadest punkte ei kõlba kuskile. Osakeste mugavustega harjunud punktid olema, meloodiad kole kehvad punkrid olid seal sisutamata kõik madalad ja ei olnud nii nagu nende maitse järele. Siis sõimasid meid seal ja nii edasi ja siis sakslased võtsid siis üks öösel meil selle rindelõigu üle sealt ja marssisime tagasi. Passisime siis kuskil, mina ei tea, neid kohtasime snoomi, seda nimetatakse, kus nad olid seal terve see meie pataljon ühte kuskil ühte külastasime ja ja need külas seisavad sakslaste voorid, seal saksad hobu kooritanud suured-suured, kuid need kõrged vankrid, pesendid peal. Poisi tuttavad seal üks poiss ütles mulle, et kuule, rätsepad vaatama, et sa pärast saame valida midagi riivata, pankadest võltsima seal tunni, kaks tunnimast kõnnivad seal vankrid ümber. Me elame mööda rohtu, niimoodi paneme tähelegi meie taime tasakesi mööda, paneme käed käe sinna presendi alla presendi altkäe sisse saksa kõnnitee, seda püssiga. Ja pärast läks pimedamaks juba siis tulime tagasi, täitsa, mis meil vaja oli, mis makis midagi on. Tulime tagasi kolmekesti ja siis rabasin igaüks kaks pudelit vihaselt pakist ära, siis läksin mööda, tasakesi. Passisime tunnimees tuli edasi, ta meid ei kahtlustanud midagi, võtame. Muidugi õhtul tegid väiksed pitsid ja hommikul vara juba minek jälle teise rindele minek. Aga siis hakkasin hommikul timmima valibudel täis ja sel poolaviinsel kaks liitideinale poolaviin oli liitrites pudelites suured pudelid ja küll oli hea minek, jalg tõusis nihete, nagu õhus läks jalg Nonii lõuna paiku, siis ei aidanud enam piinla, siis oli nii läbi, et ei aidanud liiliaga mitte midagi, siis saime kuidagi, voorivankrid olid mul järgi, siis tegime ennast haigeks, siis saame niimoodi kuidagiviisi endale kohale. Et lõpeks ikka alkoholi. Ei, ei aita, algul tõstab küll tuju, aga jõudu ei anna enam sõjameest ei aita, ei aita sõjameest ja see tähendas rindel oli siis veel puruväsinud jälle politseipataljon jälle Eesti politseipataljoni ees, meil seal jälle võtsime nende käest rindelõigule. Aga nüüd ma teatud tagasi eelmise juurde, kui veel eelmise rindelõigu üle võttis, võtsime siis politseipataljon, kes seal oli, see läks sealt tagasi. Ja siis hakkas neid külase põletama. Ja siis iga õhtu, kui need kõik need kumad olid taeva peal kõik need külad, kus me läbi tulime, külad tekstis, siis kõik maatasa. Et see minu arusaamise järgi, see oli kah ikka küll liidis liikmena sai nii, aga nemad just sellepärast, et partisanide partisanid rõivas kusagil midagi põhjavarje oleks jah, just sellepärast. Veel üks episood sellest. Vaata, me olime algul, kui me läksime, seepärast siis läksime, läksime, Idritsa, seal oleks alevikid. Ritzan. Enne kui me matkasime marssima läbi metsade, siis meie rühm oli, seal olid ritsas mõned päevad seal käimine seepärast maha ja meil ei olnud toitu. Ma arvan, seal paar päeva peanedas seal. Et järsku tuleb politseipataljon sinna sisse. Vene hobused, vene vankrid, vere kuulipildujad, muidugi, saksa kuulipildujad ka segamini vankrisse igavene marussa peal, seal, seal hobusemeest, igal, iga naine ka kaasas rikkaks, mitte kõigi jaoks, aga ta siis me vaatasime, et vaat see on sõjavägi. Siis kurat süüa ei ole lasknud naljaks, mis pardid hoiavad sind ligidal eraisikute pardid. See võttis automaadi, pardid, vabasid, seega mõtlesin, et vot seal venelaste omad, kus sa kurat ei tohi lasta, eks ole. Tema kullad tulevad, ütlevad midagi, stajad, näidake, näidake seda automaati. Mõtlesin nende jutt, siis vanemad, vanad sõjamehed, nemad teadsid, kuidas Venemaal elada, aga me oleme noored bee. Jagan siin see pani vaid imestama, just see igav iga vankri välistas, üks kena näitsik seal koos sõnade sõjaväelastega seal siis ajas tagasi pöörduma edasi. Teisel rindel, siis seal, kus vaevade sain seal käisid ka lahingut ja seal hakkasid lahingud kohe pihta, moment vaid mõned päevad hiljem meie jagunedes varas Veski vanematesse. Ja parem paremale poole, seal olid lagendik, oli, sinna surusid mitu korda, ründasid lagendikku, sead valges riietuses talvine aeg. Ja ikka sinna teise rühma pihta kogu aeg sinna. Hommikul jälle ettevalmistus tuli, maru metsik kahuritulija jälle ikka hurraa, ei ole peasõna. Nüüd õnneks mitte otsaga otse meie peale tule tõttu olid just parema ja meil oli siis maru ja võimalused tunnistada, noh peaaegu neik nagu marutuli läbi oli see kanonaad ka kõrval, karu näeb siis olevaid varu ja tema ta sealt metsik tuli peale küljelt küljelt ja see oli hullumeelselt tollele lagedale lageda välja tulla, nüüd nii Urasena peale tulla, ma sain aru, et kindlasti oled joobunud olekus, et aga peale ei oleks küll keegi sealt niimoodi üks rünnak lõppes, tagajärjed on teine ja kolmas veel takkaotsa ikka sama koha pealt veel. Nad ei arva seda niimoodi, et nüüd on need seal juba vagaseks tehtud, et võib olla. Meie pihta tuli ka, muidugi oli kuigivõrd tuld, ikka oli meie pita Koit põhitudengite sinna paremale kust läbimurret kalast lahti taheti läbi mureta. Järsku oligi minu eestlaste üks miinipildujamürsk ja siis sellest sai nimena killu. Et nagu elektrilöök oli mul käes nagu elektrilöök oli käes ja oligi siis õlavarde ja õlavarde rebis tuiksoone puruks. Varrukas hakkas kohe veri jooksma, selline jooksva varrukast välja. Ja siis ma sain aru, et ta tuiksoonest võretulekule niivõrd suur ja siis jooksen põiki üle. Lahing käis rajal üles nurka, mitte kaeviku mööda. Sanitaarpunkri juurde panin tule alt ülenurgas Salitel punkri juurde, et mida kiiremini ma saan kohale, seda vähem verd kaotan. Sanitaarse all lõikas pingutatult tugevad käärid, lõikas koos kõigi hullasid poolkasukas seljas, lõikas kõik kõlari lahti, kõik nii palju, vali, kõik laki, päris kuti peale. Siis õhtul ära keegi ei viisat, lahing käib. Kuid peal ja käsi hakkab valutama. Ära keegi ei veidi, siis aga õhtul siis nende kontserdi jäägrid, jäägrid, punkar, jääger on see saksa keeles Panzer tankitõrje kahurväe punktis. Nende juures see oli ka peakurjalinde ligidal, sest nemad olid ka võrdlemisi ette tulnud juba seal oma näiteks muidu tavaliselt kaugemal ikka ründas ta natuke võrdlemisi ligidal nende punkris seal inimesi siin-seal ja need sinised sinna lõpeks õhtu tulles üks poiss ja siis ta ütles, ma kuulsin veel, et rääkisid niimoodi, et temas olid autojuhte, te olete, ma ei julge sõita läbi metsad, eelmine õhtu oli just seal, ma ei tea, mitu masinat maatasa tehtud, seal. Et sinna tema ei julge seda sõita, haavatuid on, ma ei tea, palju seal amatöörid, mina üksinda ei ole tabatud, seal lahing, lahingu, around, haavatut rokkab. Ta nägi minu seal ja kurat, minu koolivend, mustas saar, ands mustast saastunud perekonnaga ja ütles, kurat otsina seile. Variskin. Jumaldan õnneks minul, et ta riskis ja siis Sailonalikud kohalikust saksa sanitaaroli seal auto talvel sakslane tugesid lihtsalt kohtade peale sinna garanteeritakse, see oli seal veel, mul on juba niivõrd, läbisid verekaotuse tagajärjel siis sa valuga, kes hakkas valutama, nad ei teinud kuti lahti. Üle 2000 oli möödas möödunud juba muidu tavaliselt lubatud selle kahe tunni tai olla. Scutiga käsi kinni. Ja see siis ma kuulsin, niux, sakslane, Saksa arst oli seal, ütles, et Clay ambud türa kohe amputeerida. Ja mina sain nii Polasid eesti ajast oli ka kõrval, seal on nii palju, ütlesin veel, sakslase mitte, mina suren koos käega. Ja siis seda mina ei kuulnud, vist tehti seal, mina märkasin järgmine hommikul ülesse. Mina ei tea, mis seal tehti kallale, hommikul ärkasin üles ja ma olin niivõrd läbi muidugi värvidori juurde pandud, pärast hiljem kuulsin. Veregrupp oli multiajal kohe seal väga lihtne. Ja siis järgmine hommik hakkasin liigutama, käsi oli raud, metall, siin oli siia alla pandud, hakkasin liigutama, hakkas verd tulema, jälle jooksis. Selge juhtumad alla täid jooksid vaid juba isegi sineli, ega siin ei ole mul peal või teklisel pealt täidetud isegi juba teki peal juba seal, nii palju täiu täis silmakarvadest täidubaja juukseid ei olnud. Siis ta uus operatsioon seda tegi Eesti, seda ma tean Eesti leegioni arstamis. Asi sai pidama, siis lekkis palavik sviidi kas see peaks siis seepärast ei olnud kaugel sealt seal autoga seal see, mis see oli, siis olin siis paar päeva seal 30 940 palavik, palavik oli kõrge, seal oli sakslase palju seal, eestlase, ma ei näinudki seal õieti palju, väga palju sakslasi oli juba siis 31 detsember 43 ja haavata sai 28. detsembril 43 ja siis oli siis kolm päeva hiljem, siis ma olin seal. Ja siis küsiti minu käest, kas ma olen suuteline sõitma rongiga vaat tegijaks ära, metsast olen küll, olgugi et mul kõrge palavik oli, see elu mulle ka ei meeldinud, seal vene tüdrukud olid palatit täis, seal Need õiendist sakslastega, seal kuraveerist nendega seal ja vaatasin, seal käis armastus igal sammul oli seal sakslaste või venelastega nii sissevõetavate noorikutesse. Ja siis läksid rongi peale, siis seal siis oli uue aasta vastuvõtt sakslase, kellel relvad kaasas aretis. Need tulistasid veel sealt, kust need 16 seal ja ja huvitav oli see pargitender või mingisugune margid, Endel toodi mul kusagilt jaamast. Et valge pakati mulle ka veel haigele seal nagu igati kõika sõdurid, Timagi teater. Uue aasta puhul pühade puhul, suvast hommikusest saabusin Kaunasesse Šveitsist, palatitesse sattusid suurde palati, siis oli vist mõni suur saal, natuke 25 voodikohta, umbes oli seal uus haigla, aga haiglas olevat väiksemat tuba. See oli maru suurulised. Ja viiendale korrusele sellest uus haigla valminud enne sõda Kaunases. Seal pesti puhtaks, muidugi. Õed pesid puhtaks ja siis kuidas täidis jagu saad, mingid kaltsud lihtsalt ei muidugi minema täiulini metsikud, viidi palatisse. Ma olin, ma olin ka nii kõrge palavik ja omal jalal ei käinud, ei käinud üldse vankriga vankriga aeti kogu aeg, seal olid kihtidega vankritega öeldisena valades käsi seoti ühte puu kelgised voodi tagant käis puus Svisiiniga siis käsi rippu sinna. Sakslased olid muidugi imestama sinna vahtima minul, mis, mis, mis loom ma olen ja nii edasi, aga nad teadsid eestimaad põhilistel 1000 Eestimaalt väga paljud sakslased olid läbi käinud oma endaga ja nii edasi, siis ma olin ainuke ainukene sakslaste hulgas selles palatis ja tuli välja, et selles haiglas üldse ainuke eestlane oli veel spent oli verbelt jaani oli taliviljad, hakkasin kosuma ikka, sest tuli tagasi ja siis hakkasin malet mängima, sakslastest malet mängida, oma koolis on teise koha peal males Baskin seda mänguga, mis hästi. Ja siis nad olid nii kehvad mängijad, said kõik pähe minu käest ja siis lõpuks siis ta ütles, et vaatamata Estlendalist saab jagu või sa kutsud pea arstis ooberst oli kutsutud selle, see pidi olema kõva mängija, siis see sai ka minu käest pähe, siis ma olin tehtud poiss, sellega tegid ära teist sisa, see aadressis, tõsiselt. Kas te ei taha minna esimese korruse peale, et seal on üks kaks eestlane spelt seal raskesti haiged, tema ei oska saksa keelt, eks, et minu jaoks nagu tõlgiks tõliks temale vahepeal siis hea meelega. Siis viidi esimese korruse peale üle siis seda pildi juurde, selle pendliga ei olnudki, see pilt oli idapataljoni saanud, ta oli saanud mürsukillu kuskile siia Tuhalatesse võis ja puusa Luijaid vahele kusagile ja mida Q7 operatsiooni tehti, aga ei saadud seda kildu kätte. Mädanes pidevalt palavik pidevalt, siis ta Norris õdede käest konjakit iga õhtul ja toodi talle kogu aeg konjakit, siis ta jäi, et siis kui alkoholijoobes oli, siis ta nagu valu kadus ära. Sest ta jäi, jäi seal ja need leedulast hoidsid teda ka väga seal nagu eestlane, sest leedulast hoidsid minuga küllaltki hästi sulle öelda. Ja siis sa oled tehtud poiss ateldiga, siis väärisid ikka peldik kapitaliga Tartu saaks ja siis lõpeks saigi Tartu vesiravila edasi ravile, aga peldik läks surnukambri, siis tal oli hõbeuuri järgi jäänud seal lauasahtlis ooberst tuli siis sinna õppe, uuri sealt pildi lauasahtlist, vanaaegne puurkapslitega vanad hõbeuurist. Ta kingib siis mulle kui minuga kaasmaalasele Steigidele, aga ta pole nagu ma tea ei tahtnud nagu surnupärandit ei tahtnud omale võtta, ei võtnud seda vastu. Mina sain siis vesiravilasse seal kraavi jätkusega haavade kinnikasvanud haavad lahti veel. Operatsiooniavad olnud küllaltki veel. Kinnikasvavate käsi kasvas kõveraks haavade saabastelt. Sõjalised doktor Petlemma, ütleme tean teiste arstimi, mäletaks. Eestileegion vaest oli leegion, vormis oli, teed siis arstid seal. Niikaua kui siis lõppeks juba haavandeid kasvavad kinniskäsi kõveraks siis ma käisin uuesti sisse pidevalt masseerima, nii kaua klasseeriti kui üks vana õdesid masseeris, kuid lõpuks sai ka enam-vähem õigest, mitte päris õige, seda enam ei saanud, seal saab Viljandis haiglas veel enne käsi vigane, võimetu, nõrk jõud ei ole nõrk ja Viljandist haiglas ma kaua jamad kuu aega või vähem saadeti Viljandisse kompanii kompaniisse. Mida see tähendab? Tähendab tervise ravi, Kompanii seal saksa keeles geneesuks kompanjon, terviseparanduskompaniilt kosujatega kosinatu, kompanii, ravimi, Vaida. Edasi saab järsku üks eelselt korraldused, öösel pidime imelik, tuli korraldus, et meie kaheksa poissi kahetsakestiks Tubkovski oli ta mõne nimega. Ja kaheksa Poissi jala Maidlik, Kloogal Kloogal. Hommikul olime Kloogal, Kloogal võttis meid vastu ooberst-le ainult sakslane, sakslane hästi pikka kasvu mees. Kutsus meid oma kabinetti, ütles nii. Te olete haavatud sõjamehed, rindele kõlbmatu, et meil on kõik sellised poolvigased sandid. Endale kõlbmatud allohvitserikooli Lubljanasse saksa nimega lai Bachi, Sloveenia pealinn, lähete sinna allohvitseride alluvuses, koolipoisid, mis teha, muidugi, nõus. Ja Volvastaja, lähme. Saame Parsiga su kätemassiga, Skati Stokovski oli meist kõige aukraadid kõige vanem temani Rottel füürer. Rotterdam on siis vanem kapral. Mina olin Thurman ühe vinkliga varrukal, temal kaks ringid varrukal. Temaga taheti siis meie kaheksa mehe marsbed veel. Varsti käsk ja läks sõiduks. Läksime talina. Tallinnas poisid ütlesid, niiet ERÜ Eesti Rahva ühisabi annab igale poisile neli pakki sigaretti, kes läheb Eestist välismaale. Sõduritele. Üks läks sinna Eesti Rahva ühisabi siia. Tukovski teie omasele omansbedweliga välja igamehele neli pakki Manoni muide sigaretti vaid pabeross Manoonialiseni küllaltki habras. Ostsime muidu Liibanoni raha oli ja saime neid välja osta, aga seal oli öelda, et neil on niimoodi, et mõned päevad tagasi läks üks terve ešelon poisse, 100 poissi läksid kaasa rabasse lubjanasse. Et võtke nende Pad, arvasid, et nemad ei võtnud väljak, viige need ka sinna kaasa. Leiti lahendus, mõni üks poiss läks turule mustal turul seal kuigi palju pakke maha ja ostsime need 400 pakki välja. Istusime rongi ja sõit läks jälle tuldud teed jõudnud viljad omale. Mul tekkis palavik ja teine muna läks paiste. Ja kõrge palavik ja Leedus läksin siis reviili nagu saksa Kresseviilon ambulanss läksid, Polantsija. Sakslane seal käratas kõigepealt sellele, seal oli sanitar, oli seal sakslane, kärans, Verdunkel tähendab pimedada. Siis ta lambiga uuris minu muna ja ütleb, et Auske Auske klapp, nats raier üles klappinud oled muna. Mikspärast üles kloppinud, et sellepärast rindel ei taha minna ja nii maruviha täis nagu metsik mees kohe. Ühesõnaga. Aga mul ei olnud midagi dokumendil tal ka näidata, siis kutsed Tukovski sinna näitajate Me sõidame Ljubljanas hoopis rindel ei ole kuskil vaja minna, aga siis muutus nagu lahkemakse siis sinus mingisugused koti mul ümber ta otiga kokku ja ütles, et ta sõidad kohale. Siin nad siis seal Arsitakse korralikult juba sõitsime siis sealt edasi ja mis rikka läbi jälle täi saunade ja Taurauga saiti täis vaba täiend. Et ilma selleta ei saanud Saksamaale isegi kindral mitte. Ja siis sõitsime Viini riigini välja viinud vini linn, mõtlesin, vaat siit peame tükk aega päris vahet. Et me ei lähe nii ruttu sinna aega minna küll, aga minul, minul ikka muna paistes ja siis käisime vibraatori läbi, kõik need sai 64 meetri kõrgune, see ratas, mis on seal, kus siis kondlikus sõidad, seal karussell, karussell ja maru aeglaselt liigub neetud, saad jälgida seda linna ja kõik seda toona ja nii edasi. Muuseumid said läbi käidud, kõik 10 päeva viibisime siiski seal. Rahastmel tuli puudu, siis müüsime neid pabelasse. Viinis olid linnas, sigaret maksis kaks marka tükk, aga meie vabariigis ainult üks mark tükist, aga see oli ka 25, oli, pakkis Anu oli 25 marka back muidugi nende poiste oma teksti, kõik mängu, kes varem olid läinud, ega meil ühtegi pakkinud ei käi, enam ei jätkunud müüa. Muidugi olin paiku sukad, et keegi ei küsinud meie käest pärast, et kus sigaretid jäid või suitsud. Nii, poisid käisid Bordellid läbi ja kõik minu minust ei olnud kuskile, mine ta ainult muuseumis mööda, kus ma siis käisin jala Tarkis. Kõndisin seal miinivahet seal 10 päeva sõitsime kohale ja Ljubljanas ja sinna ja Ljubljanas siis jälle reviiri, kohe esimene asi kohe peale ambulantsi, seal siis uuriti ja puuriti seda, et mumps-mumps oli see ja siis käsi vigane. Ühesõnaga sant valmis, saiti mul selline tõeliselt kompaniisse lihtsalt mina väliõppust kaasa teha ei suuda, et siis võib vabalt nii teha oma võimete kohaselt. Ühesõnaga õppeväljakul läksin ka seal, jalad terved, eks ole. Aga on igasuguseid neid hüppeid ja pikali ja püsti ja heitmena lihtsalt kaasa ei saa teha, siis anti mulle isegi jalgadesse. Minu pissi oli siis jalgratta peal ja siis oli arva, sõitis taga jalgrattaga teistelt rivis. Nii et mul oli muhe elu seal neli kuud. Ei muidugi, see õppus oli meil juba kõik Poolamaal juba põhjalikult läbi tehtud, aga no seal mõningad teoreetilised ained olid siiski. Nonii, põhjalikumad, aga üldiselt sõjaväeõppus oli sama, mis ta poolama heidelaagrist oli. Siis seal oli vist oktoobrikuu siis kui meil oli, saame pagunid peale, sead talluvalise pagunid, eksamid olid läbi 100-st viiest poisid, mis meil oli, 108 poissi, sai õnnetult surma. Mäletan seda, kaks läks kaduma, ei tea, kas nad partisanid koolile lakkasid õppustel. Ja üks sai surma õnnetult. Kuulipilduja see oli jäänud üks paukpadrun sisse ja põrutas vastu kivi või asfalti, padrun läks lahti, läks kaenla alla siia ja suri, seal hakkaks poisilist kaduma neil. Ma kardan, et läksite partisanipuldile, siis oli üks huvitav juhus, et meil maksid seal itaalialiinid ja liiri teest sai osta seal nii ühte kui teist seal kas siis siit headvermutit või seal on ükskõik suupistet või nii edasi. Aga saksa riigimarga eest mitte midagi, meil maksti seal palka, see maksti siis põhiliselt riigi markades, muide väga vähe antiviiruse ma siis kohalikku raha. Aga nüüd poisid teadsid seda, et neil on jõle tüütu meistritiitli partisanidega oli loodud seal kontakt meie eesti poistel. Et venedžermoonitsed neti titu agendid maksavad diligendid Italy ühest Venetlik tseremooniat, sest Eestimaa oli veel tol korral sakslaste käes ja mina kirjutasin isale kirja, saadab mulle debackiga vene tseremooniat, mitel rublasid ei saa, ma teadsin isal kodus kõvasti alles jäänud veel algusaastast. Et saada mulle neid lisasaatis, mulle ikka päris suure hulga, ma ei mäleta, sest see pakub lubatud kilogramm lubatud saata, aga noh, seal kõik ei olnud muidugi servonentselt seal. Siis ma räägin, kuidas see vahetamine käis, kahe tõesti poisil on loodud siis Tiidu hakin seda või kontakt loodud lubjana seal üks ilus majalikus all olid, saunad seal ja siis üleval oli lahtine rõdu oli 12. korruse peal, oli siis lahtine rõdu, kus oli kohvik, tiibliftid, käsitsemine ülesse ja siis sõitsid sinna rõdule. Üks pühapäevane päev oli siis, kui meil on nüüd seal voonetsed, siis kaasas ja 17 kolme poisiga kaks olid siis need, kes need äri ajasid ja mina olen siis nagu julgestas. Muidugi linnaluba meile anti ainult sel juhtumil, kui teistel oli külje peal relvastatud olime ja ja siis sõitsime sinna ülesse sinna rõdu peale, mina läksin, istusime teise lauda, seal rahvast oli vähe, poisid istusid teise, laudasime kahekesi, tulid kaks erariides meest sinna ja ja siis tutvusid, pakid käisid edasi-tagasi, vaatas küll mind seal nägijaid, mina istusin seal, aga nägi seda mul sinimustvalge varruka varruka peal, siis ta sai, muidugi sa ei arva, et et need on ühe kambamehed, et see käis ruttu ja meil siis muidugi oli patakas Liivega. Ühesõnaga siis pidu jätkus meil seal, huvitav selles, et meie rahvas juba teadis maid, vaata, meie laulsime rivilaulud seal 100 poisiga kompaniiga läksime läbi linna siis me alati sageli laulsime seal, laulame seal inglise meloodiaga seal kaugel, kaugel, kus vanu kodu. Sakslased muidugi seda, kas nad teadsid või teadnud sakslasi suhteliselt väljagi. Me laulsin seda laulu, aga nägin sageli inimesed tänavatel ja jäid nagu seisma ja vaatasin, mis imeasi see on, et et Saksa sõjavägi ja laulab vaenlase meloodiaid. See oli üks asi ja siis ma ütlen lubjana kohta veel nii, palju see Ljubljana linn oli, sakslaste poolt. Oli 60 punkrid. Kuid Šoti oli ümber linna ja nende vahel jooksukraavid ja traataiad seal ymber piiratud. Ja seal oli siis saksa suured kasarmud, kus olisi sakslasi seal oli neid kohalikke, kes nad olid need seal kontserdil, mis nad olid seal vaid Montenegrole maantee, leedulased, need ja nende kompanii oli üks seal. Siis oli saksa kompaniid, oli mitu seal ja siis oli neid. Ma ei tea, kes seal viralisemalt palju üldse seal suured kasarmud ümberringi olid siis ahned. Ja siis teede peal olid väljas kontrollida dokumente, kõik teede peal oleks siis, olid veel. Üks juhtum oli veel seal. Meie ühe jaoülem oli eestlase ja oli mul üks prantslane, oli rahvuselt vanem allohvitser, oli, see oli väli kuus, mõistis surma, tuli välja, et oli tahtnud siis koos selle Eesti jaagu olevat tahtnud minna inglaste poole üle ameeriklaste poolegi Ameerika front front asus tollel kuskil Kesk-Itaalias. Ja mis seal vahejuhtum tahtsin, me käisime koos sakslasega, aeti metsale partisane taga ajama mägedesse sinna. Meie võtsime mõnikord osaga festivali osa võtta ka meil nii lihtsalt välja ei teinud meie asi. Ja kes ronib sinna mägedesse 2800 meetrit kõrged metsaga kaetud, seal öösiti põlesid tuled teinekord seal siis Inglise ja Ameerika lennukid loopisid sinna neid igasugust nodi sinna alla, nendele. Seal, kus ma need kätte saame, sealt ülevalt. Siis päeval, kui me läksime, meie polügoon oli 10 kilomeetrit linnast väljas, iga päev läksin polügoonile 10 kilomeetrit, siis tavaliselt oli õhu alarm oli, siis läksime hanereas, see oli mugavam minna, mitte rivikorras. Siis need säravad lennukeid, tohutuid eskadrilli, mis lendasid siis sealt üle, meie särasid kõik väikesed nagu kärbsed läksid ümber nende pommitajate, neil oli need hävitajad siis julgestas, mis neil oli. Vaatasime, kus läksid, kelle saksa poole. Tulid tagasi jälle, iga päev peaaegu niimoodi. Käisid pommitamas seal Saksamaa linnas, et sealt kuskilt Itaalias, kus teil need baasid olid seal. Ameeriklaste sealt oleks võimalik üle minna. Jah, tol korral muidugi jugoslaavlaste poolel oleks võinud minna Tiitu poole üle minna, aga meil ei olnud niisugust plaaningi kunagi kommunisti poole üle minna. Seda me kõige rohkem kartsime. Siis oligi sealt. Tulin sealt tulema, allohvitserid tulime leiammerisse Põhja-Saksamaal leiame, oli see diviisi peo organiseerimine või? Eesti diviisi uutest eest vormeli vormeerimine, õieti oli see juba 44. see oli juba siis 44. aasta oktoobrikuu teise Eestimaa oli juba venelaste poolt vallutatud, kooli ülem veel kutsus meid kõiki, rivistasime kõiki üles, üks saksa kindral oli, seal, oli selle kõik seal kooli ülem, kes oli seal, seal oli palju peale, meie, ma rääkisin paljusid teisi, kompaniisid igast rahvusest ja ainult meid rivistati üles. Kooli ülem ütles veel niimoodi, et teie kodumaal langenud. Ja siis ütles aga Tseestile midagi, ärge päid norgu laske, et meil on olemas, tuleb, tuleb nii võimas relv välja, et meie võidame kõik küll tagasi ja kõik taastame kõik, mis teie kodu saab kõikjale vabaks, nii edasi pillas meile jutusel. Kas te uskusite täiuttidele? No meie küll vaevalt et keegi meist teistestki seda uskus. Vaevalt seda uut imerelvana ei uskunud keegi. Ja siis tulime Põhja-Saksamaale, missugune meeste meeleolu oli? Ei, tollal Eestis eestlastele olid kuidagi ma ei oska öelda, ega mina nii tuimaks oli teinud, siis õla juba ei nagu ei eriti. Muidugi kodumaast oli kahju muidugi kõigil hirmsasti kahju, aga aga meil eriti lootusi selle saksa võidu peale küll enam ei olnud, siis tol ajal ma ei usu, et keegi oleks enam, igaüks vaatas juba rohkem selle peale, mõtlesin, et kuidas, aga saaks hakata lääne poole, et saaks sinna sääred panna, sinna. Siis tulime. Leiame, torkas silma alguses, kui tulin eesti ohvitseri rohkus, lisaks mõtlesin kohe tead, et sõdurid ei kartnud nii palju kommunisti veel agad, et ohvitserid, kants kartsid, rohkemad panid vast enne enne plehku, kui kui sa tulid, seal hakkasime lõpused jälle. Mina olin muidugi alla, kuid seal juba siis ma olin juba ise välja õpetaja. Jaoülem olin siis ma seal määrati mopi pataljoni pioneerpataljoni võtma, pioneeriõppust ei olnud üldse kuskil saanud lõpus täiesti ka veel edasi, seal osaleksid sena Openi Kotega meid mind ooperikoti saadetud, mina. Meid saadeti ja see oli niimoodi veeretamise pabinal minek oli ja kõigi Glamottidega kõik rongi peale ja Prahasse ma mõtlesin, et mis nüüd lahti on ja ja Prahast jälle need 40 kilomeetrit sõitu laevaga piki taevajõgi. Seal oli see üks miljonit jaamani, seal laaditi maha siis laeva pealt seal ajutiselt endiselt sapööri või pioneerpataljoni tühjad barakid. Võtsime siis kohad sisse kolm kompaniid, esimene, teine, kolmas kompanii. Sildade ehitamine, pontoonsillad, siis ajutised rammitavad sillad vaiade peal ei lammuta ära, jälle kõik uuesti säravad, poistel oli vesi ahjus kohe nii raske oli see ja sakslased olid mõningad välja õpetajad. Allowelisega minema kätt külge pannud miinide mahapanek, ühessegi lörtsi, pimedas miinide tassimine, kõik siis oli meil polügoon veel radiskust, seal polügoon veel seal terve 10 kilomeetrit oli seal, kus tangid, kõik tangid, Veremiinid, kõik kõigi maade tangid üldse, kus neid toodeti, siis olin tankirusikate katsed, igasugused kõik tankirusikatega, proovisime kõik neetud soomuse läbitavust ja kõik nii edasi. Kuidas tuleb ära hüpata, kõikudes maskeerida, kuidas tank üle sinust sõidab, kus ta kaevatsena augu maa sisse, kui sa oled seal augus, kiiver peas ja siis tank sõidab üle, keerab seal sinu peal veel, keelab kohaga sa oled, tuleb pärast testija taset kõksti talle Dangerous algusesse kusagile, kõik seda õpetajat seal muidugi meil minuga allohvitseride kerge, aga poistel oli küll ta väga raske ja piina. Need õppused kestma ei mäleta, kui kaua sealt rindele läksime? Märtsi lõpul vist? Jah, läksime lindile rindel sinna irsberg vastutsehhi piiri juba seal sho nagu feldmarssal sörneri grupis, Eesti diviis asus tema alluvuses ja meie oleme siis sapöörid. Mina olin rühmaülema asetäitja, undest ultratorni asetäitja. Minu andis söna külast, seal võiks küla söönalik, suurem küla, seal väiksem küla. Juukselõikuse äri oli siis minu käes seoses mul üks kaks valget hobust oli. Tagavarakuulipildujaid oli seal kaks tükki, terve rühma seljakotid olid siis minu käes ja muidugi minu juures oli üks keskel üks hobusemees, üks oli mul veel seisneks minu abi salver neljakistele Moosel. Ja siis meie ülesandeks oli see, kokku oli meil mineeritud 17 silda iga päev, jalgrattad siis igatahes pidime kontrollima, et see piirkond oli umbes 50 kilomeetrit, sõita iga päev seal väikest kraavid olid nomineeritud. Väikest Travita kokku 17, kaks varianti, üks oli siis elektriga, teine oli siis selle lõhkesiti nööriga tavaliselt senti senti sekundis. Lõhkuslikener on, see on niisamuti nagu, nagu elektriga, umbes see põhimõte sama. Topelt siis tähendab iga päev pidime kontrollima, korraks läbi käima. Aga nüüd lugu oli niimoodi, et see oli vist seitsmendad, kuues oli jah, meil tuli staabist teade, et poisid tahavad samagonni naat tarvis proovida külaseinud saksa külalissoliidne küladega. Otsisime kõik kuradi majad läbi, elanikud kaks, tüdrukud olid armsad, elasid seal veel üldse kokku ja kaks vanamees, ta oli seal kuskil ühes majas. Tüdrukud tõid mõned raadival sinna. Kuradi panime käima, seal kuulasime Ameerika raadiot, Savisa inglisraadiot, seal järsku tulid kaks SD siia, rääkisid instituudis julgeolekumeeste koledad diviisi varruka peale saksa sakslased olid. Et mis te kuulate vaenlase propagandat. Mina tahtsin vaenlast, vaenlase propaganda. Kuula Paju, kas me ei saa niimoodi, et ainult oma kuulama, eks ole? Niimoodi, et kellelegi vaiksemalt, tänaval kuuldajale ja läks uksest välja. Soliidsed mehed olid ikka, aga nüüd tahetakse samagonni straalu, seda arvu nimetatakse, see oli Saksa sõjaväe juures kaal oli see, kus oli remonditöökojad, olid, kus remonditi kõiki masinaid, edasi kõiki veokeid. Salu Postimehe sealsamas külas ka ligidal ja traal postitas sama kuriaparaadi saate teha kohe, aga osa sama kuni meeter selle eest ma seda küll ei olnud, kuskilt ei saanud ma siis jahu, aga mitte midagi, millest teha. Aga nisukülluses tera ja Nahkur oli mul siis hobusemees. Virumaa mees oli mina vana Virumaa viina ja siis hakkasime kohvimasinaid, oli seal suured kohvimasinad, ütlesime niisuguseid läbi kohvimasinate haavataktsuutliku aineid, panime meeski käärima. Ablek tsink, plekkvann annab midagi maitset annab sellest pärast häda oligi. Siis aga nüüd oleks vaja head Sagumiga, aga sakslased olid seal ilusad metsad seal. Ja metsatallu kitsaid ja Sokotid olid nii julged, et tulid seal 10 20 meetri peale. Palasse oli mul see käskjalg, läksin sellega metsa, kaheksast, mõtlesime, et tulge või oli kaasas veel oli see kõige parem veel, mis sakslasi välja tulis rünnak, pess, rünnak, mis oli seal vaikse poole padruniga vintpasside soku maha, vana metsa vastuks, kõdi tuleb sinna juurde. Rohelise kübaraga tal sulg siin kübaras ütleb, et hakkab mind sõimama saksa keeles, seal vedeles olles vekt vaadetega hulludega midagi teha, passi jalga, võtsin raha maha ja seal sokolaad, meil siis taldrikute nõus, et meil on kõik kapid täis riided, kõik oleks võinud igasugused sortima ülikonnad selga panna, sakslasel kõik maha jätnud, sinna valigris sokolaad olemas, aga lükkad samagonni aparaat pandi käima ka. Just tuli teade, et vaata öösel, et täna öösel tulevad sillad õhku lasta. Et ta tuleb mulle erikäsk veel. Aga nüüd meil läks võtmiseks lahti ja muidugi Sokobraat ka veel sinna kõrvale ja joome samagonni, aga seda ma küll hirmsa maitsega. Ma pole elus nii kehva samagonni kunagi joonud, aga paremat ei ole ja guugistasimaldaga pähe hakkas ta küll ja Pavnica ärkan ülesse ja. Oksoonik oli mul seal kušeti, magasin elada teises toas, seal, mina nagu ülemus ja alluv, lihtsalt Eesti sõdurid. Ja poisid sulgtekkide all seal teistes tubades, seal sakslased, tegid pealt, ärkan üles, vaatan aknast välja. Kurat, eks. Eks see limusiin seal kraavis, meie noh, akna all seal. Ja tankimürin tuleb tagant ütlenudki, äratan poisid, et venelased on akna all. Need on nagu välk oma sulge teki alt väljas ja mõtlesin kõrvet. Saabus mees mulle nüüd katsugu ruttu saatnud kaks valget hobust ette. Sind välke pauk, ballason, sina sõidad kohe käskjalg, jalamaid vaatab. Sild, siit on kilovatt, ei ole kas või Sildon õhku laseb või ei ole. Tankid tulevad, mürinat kuulda. Ei olnud, poisid kohe lupsti kohe sealt ja jalgratta peale ja. Tuleb tuleb kohe tagasi, ütleb, et sildu lõhna aastaga üks meie poisi laipa, silla all. Pioneer poisi laip, poiss oli niimoodi, ma räägin natuke ette. Tähendab, kaheksat Meil ei ole aparaati olnud, nemad olid ainult pannud sinna sisse, kurat. Tõmbs sütikud, Tõmpsid ilma nagu mis on käsigranaadi samuti viie sekundile pannud, etendab sütikud seal lahingutes jagad mõlemat korraga. Aga teine poistel pusima jäänud sama juurde, teine laeng oli lõppenud ja poiss läks koos sillaga siis midagi jala, vaideid, hobust, hobust, hobustateesibaja. Nüri tuleb, tuleb mürin, tuleb kuulipildujad peale laskma, peale sillakoti kõik põimtäis, mis need, mis nendega teha, terve rühma, selle, kuidas jumal hoidku, ei mahuta Vik ära. Kaks poissi tulevad seal muidugi juba, hobune hakkab liikuvad, juba tangid tulevad pillaki piraki, tangin kahuritest. Kaks poissi tulevad, jooksjad säpaatial eesti poisid varruka pealt püsti, käes ei ole. Seljakotid maha jätta rüüd. Me oleme kott peale võtta, igalühel oma. Kõik jagu siia paika. Me oleme koti nagu oma ülemast taustama. Hobused juba liiguvad juba. Mürsu tuleb pillaki küllaltki. Et tulevad sina saidil vankri peale hüpata ja nuusut käivad, aga nüüd õnneks kee keeras ära jäänud maja nurga taha, kohe läks. Tanki näinud, mitte midagi enam. Spoisid, kus ta kurat, divistamas sealt tagasi, meie jääme kurat kaevikusse magasime seal meile kõige Jutanud jäämegi, tankid olid nina all, tulime jooksu sealt, vaat sulle siis magama, kallikud 100 kah muidugi. Mai üheksas mai pik sakslane, saksa noorik vehib seal käega, hirmsasti seal ealised, võtku teda peale, mõtlesin mõtte peale, kurat mõtlesin selle peale ja kõrvetanud orbusid, vaatan, tuleb ilmatu masti, rahvast tuleb selleks paarsada inimest, tulevad lipud punaste lippudega vastu söönaust mul tikk silma, kalja, vaatasin, et ta seal on relvadega missibastiski olema, vangina ei olnud igatahes, aga need olid, ma arvan, et sellised poolakate, kes oled, kes oled sina, noh, Saksamaale saetud, tööle sundkorras ja kõik sellised vangid joonde, kas vangid olid nälginud, nägu laguneda, rohkem? Tuleb meile vastaminaalsed poisid, kuulipildujad hakkama, tõmbasin kuulid lindid sisse kõik, ja see saksa noorik oli ka sealsele andsime püstolid, püstoli minut, sahk püstol sulle, postiljon kõrvetisi loojatelt hobusid kaks kuulipildujad ja keerasime neid kuulipildujast niimoodi ühes poisid mitteks, pauk. Näiteks kui meile tuleb auk, tehakse, siis tuli peale. Aga kui neid keegi ei puudumiteks pauku, ei tea keegi, et jumala pärast keegi puutub keeles on niimoodi kõik perstile tee vaheliselt irvitasid selliste nägudega olijad pistsid mõned sealt, mõnedel seljas küll näe, ainuke eluga eluga pääsemise võimalus. Hobused panid Kablaku minema sealt ja edasi. Irstalgi nõia Blacki Black on õhukaitsepoisid, olid vastas seal, kus kurat, küünlatulede tegelikult ammu juba kurat Tšehhoslovakkias otsaga mõtlesime, pioneerid on alati kõige viimased. Sõitsime selliselt spordilinna sisse, Meie poisid olid tahtnud seal selles uut sild õhku lasknud, pärast saksa hakkad seal hirmsasti paluma neid pioneerpataljon post käega lasku ratt olla suur raudtee selts jätnud õhku laskmata, mina jätsin 17 õhku, laskmata 16, et üks, üks läks õhku. Et las nad olla kurat täitnud laskmata maksavad pärastaks välja mulle selle, mis, mis jäi õhku lasknud, aga nüüd sad edasi eesti poistelt õhku lasknud kuulsat Insbergi likööri-viinatehased tänaval oli rentslis jooksud, likööri ja viina. Kõik purjus hakkadest ripuvad alla valget kangatalled, mitt, sõda läbi sõda läbi, kõik rahu, rahu, rahu, liiale.