Kirjanud lillat tervist, Marika. Näolissi tuled tagasi, lähtub jämmida. Meie tulime ka tagasi. Väga kena, noh, kuidas on, Sirje, kas said mõistatusele lahenduse? Kasvab ja kahaneb otsa ei saa. Ka mina sain elgi. Ütle sina enne. Öelge Peeenny, öelge juba korraga ekskäpp, koi jää. Õige vööri Märdil oli õige vaatus. Ja sellega peab leppima nägemise jaoks mõistatus oligi. On ütleme kellaga midagi, pinikkolductan. Võib seekord annan mõistatuse muusikast, aga teie. Esiteks määrake takt siis püüdke mõista, mida või keda ta võiks kujutada ja missuguseid ettekandevarjundeid kuulsite. Kas Fortett pianalt crescendot? Diminuendos kuulemi hooliga, Parikeks. Niisiis mõista mõista, mida lugu jutustab. Ja veel kord. Hästi. Noh, kas mõistatutel lahendatud või pean veel mängima? Dybala kahjusentsitaktid häälgul immitlejafarty istungi enda järel diminuendos jällegi seeldu Hitlerit jäena pudelit Kaagrishindo. Seal kõik õigel ajal ikka hästi tähele. Aga nüüd sisuliselt, mida lugu endast kujutas? Ta oli kiireti impowsklõbust, kelle järgi on hea tantsida. Mina panin nimeks lõbustan. Marika. Mina kujutlesin, et oleks tore hüppenööriga hüpata ja panin talle nimeks impedants. Kuningmõistetaks õigesti. Päris täpne lahendus ei olnud kummalgi, aga sinnapoole küll. Tants ta on. Aga kelle tants? Kuulake veel seda kohta. Seekord läks märki, see oli Riho Pätsi kitsetants Eesti rahvaviisi ainetel. Sõnad on tal nyyd Gibson kapsanud kitsekene, kitsam kerge kargemaie kibki kipp, Mätmet, Mac. Küll oli õudne sõnateri, õpetage meile kaadid, alamlaulame mõistetest. Olete ju perekond, oktaavi, head tuttavad ja õppimine peaks üsna kergesti minema. Sõnad, näete, on noodis. Pange tähele ainult ettekande ilmeikuse märke, proovimisest laulda kitsekesed. Nii aga kits hüppab järsult kergelt. Ka muusikamärgid juhivad sellele tähelepanu. Kas näete siin nootide kohal neid punkte? Ja ma just pidin küsima, et mis need tähendavad, mina pean minu klaverimängu nauditšenkaanid, jätkakato missi, Takaato, siis tähendab Marika. Kui häda, siis tuleb lüüa klahvile järsult. Just nagu kitsukene hüppaks kips-kõps. Laulge veel kord seda lõpuosa ja tehke hästi, Stakaato. Marika käkk omaloolist kanjäätis tagatud näidik olen ikka harjutanud Lätis. Mängi Maarika Sirje kuulab ja mõistetav, mis lugu see on. Hea küll. Noh, mis teoli kägu, kuidas ta nii ruttu välja said need kohad, kus ta niimoodi järgimplit lahtidele Takaato seal oli just täpselt nagu kägu kukuks. Kokku kokku nii. Nüüd aga kuulake. Mis see oli? Kolm küla tooni toll ja mängisid päkaatus. Jaa, laulge seda. Öelge nootide asemel, ah nagu naeraksite. Nonii, ah. Nüüd laulge samuti heliredelit. Nüüd palun laulge veel kord, aga mitte Stakaatos, vaid rahulikult, siduvalt. Legasto onstakaato vastand, kuistakaatus mängitakse, lauldakse noote katkeliselt järsult siis legaatos voolavad helid rahulikult seotult, nagu näiteks see. Oli rahulik, jutustab väike looke. Tähendavad lükaato ja pikad kaarjooned nootidest, nootideni. Ongile Kato, märk. Ta, kas ta läheb. Ja edasi kuulake kahte viiulipala. Kõigepealt seda. Mida märkasite selles kahete kandes? Esimeheks paraade oli mitmes kohas täkaato aga tilkagi joonud Viimsis tagatud tiba Launigatos. Ja legaato esineb pea igas muusikapalas, Stakaatot aga kohtlane harvemini. Võib küll aga missugustele sõnadele sõnad peavad olema niisugused, mis nõuavad legaatot, kui kastakaatot. Peame, kellele kui tässä sügaria läheb Liintaalointa Liintaaloonta. Kui Täscuts jugo aju, tuleb tipa-tapa tipa-tapa, kirgi. Kassile saab. Noh, peaks saama, see on tuntud rahvaluule, sobitame talle siis mõne rahvaviisi. Võib-olla sobib see. Hästi sobib, kui ta Nüüd liitaalointa keemia pooleemallikaato, eks. Tingimata ja hästi pikaldase Stempos. Kui käed su Kaajaadu le tipa-tapa tipa-tapatiir löödi tipa-tapa tipa-tapa kirgi. Nii laulge, nüüd tervikuna, püüdke hästi ilmekalt. Kui jutustatakse vere uinud tulekust tund juba tuleb laulda üsna vaikselt, siis kõik magavad ja kui siiretasid, tulevad keldrist kippides märksi, et keegi ei ärkaks, siis tuleb laulda päris vaikset pia, onu. Täkaato. Kui oskate nii hästi kirjutada laulu, ettekandevarjundeid, küllatus, oskatega hästi laulda. Laulame, siga, maika. Laulame. Onu, palun saatke klaveril. Kas oskate seda? Püüan toime tulla. Tubli, ja lõpuks annan teile lapsed kõigile natuke nuputamist meie maikaga teile ja ka neile lastele, kes meid kuulavad. Palvumi. Nuputamine sõidab selles, et kuulates järgnevat muusikapala, jätke meelde järjekorras kõik muusikalised ettekandevarjundit, mida tunnete. Et ei läheks meelest märkige kohe paberile üles. Kõik teame jäänuja, forte forte need ka kindlasti need ka, kuidas me neid paberile märgime. Igal oskus sõnal on vastav märk või täht. Tuletame meelde, kirjutage paberile, niisiis piano on p. Väga vaikselt on pianist Simo kaks peed PP. Poolvaljult metsa forte märgitakse tähtedega emm, et. Valjusti forte märgitakse tähega F. Järgitakse käega. Jagressendo paisudes joonistatakse nurkjoon laiali minevate harudega, nagu noodis nägite. Laiaaemm minevate harudega. Nii, eks? Jah. Ning timinu endo kahanedes joonistatakse nurki, on vastupidi, harud jooksevad, kokkuharud jooksevad kokku. Ja siis veel tänased oskussõnad. Esiteks Stakaato. Järsku märgitakse punktiga ja teiseks legaato seotult märg täpikaarjoonega ja ongi kõik. Nüüd siis on vaja ainult tähelepanelikult kuulata ja kohe vastav märk paberile panna. Proovime, kas suudame seda teha? Jah, lapsid kas sobiv kõigil paber ja pliiats, mis meil pealkirjaks panime? Pealegi ei ole seekord tähtis, peaasi ainult, et märgid kõik õigesti panete. Hiljem ostsin pall, märke ikka on, aga ei tea, kas on õige, ehkki tahaks veel kuulata. Hästi, kullake, veel kord. Nüüd peaks küll õigesti olema, kas kontrollime olu? Arvan, et teeme seda järgmisel korral, kui tulete, seniks saadavad teised lapsed ka mu paberid siia. Vaatame siis kõigil koos. Ja iialgi põneval muidugi. Tänaseks laul sai otsa, laul läks metsa. Suurile Aia lipata teata tuleb tänagi laastu jälle idagi.