Ennemuiste elanud üks väga kole metsaline kes põhjamaalt välja tulles tüki maailma inimestest ja elajatest paljaks teinud. Metsalisel olnud üleni soomustega kaetud orjavärki, keha ja konnavärki, jalas ees kaks lühikest ja taga kaks pikka. Nii et igal hüppamisel poole perikoormat maad ära mõõtnud. Vanarahva suust päritud jutud olid avaldanud, et koleda metsalise üle, muidu keegi võimust ei võivad saada. Kui ainult ühe pitserisõrmuse abil. Üks niisama julge südamega, kui agara peaga noormees võttis viimaks nõuks sõrmust õnne kaupa otsima minna. Kas kogemata juhtumine teda selle jälgedele võiks juhatada? Ta võitis tee hommikupoole. Siin sai ta peagi ühe hommikumaa, targad. Kark kõneres keedani annan sulle rammujooki, mis läbi linnukeel sinule tuttavaks saab. Nüüd leidis noormees endale igas paigas seltsilisi, sest teda linnukeelt ost Ühel õhtul kuulis kaht ilusat, kirjuta sulgedega lindu, puu ladvas isekeskis juttu vestma. Täna öösel läheb metsa neitsi kaste allikale silmi pesema, lausus üks lindudest. Metsa neitsi hoida ongi kallis pitserisõrmus, mida noormees otsib, sõnas teine Läti sinna. Ega kaste Alliksid kaugel orel. Linnud tõusid lendu, noormees ruttas neile järele. Noormees jõudis Allik Täiskuu oli metsakõrgusele, tõuseb õhu sisse Cahill ning hõljuval sammul kõndis tütarlaps metsa peidust allika poole. Ta silmad puutusid sinna, kus noormees puu, allist. Lahke sõnaga, lausus ta noormehele. Ma olen abiks ausatele ja julgetele. Tule minuga, mul on võimalik sind aidata. Mitte kaugel allikast jõudsid nad ilusas proua. Nad astusid kuupaistel kullakarvalised läikiva elumaja kambris. Siin avas metsa neitsi salalaeka, millest võttis kardiimesõrmusega. Panitsasele sõrmuse oma parima käib õiglasse. Siis on sul niisugune vägi, et ta kaljud ja müürid võib lõhkuda. Asetad sa sõrmuse oma parema käe nimeta sõrme, siis olid sa sedamaid kõikide silmis nägematu. Panid sa sõrmus oma parema käe väiksesse sõrme, siis võid sa sedamaid linnuna tuulde tõusta ja sinna lennata, kuhu iganes soovid. Ärades võttis noormees neiult sõrmuse, pani selle oma parema käe väiksesse sõrmed ja alustas linnuna lendu targa juurde. Sõrmuselt salakirja lugedes õpetas tark. Lase endale sepistada raudhobu ja raud ooda. Oda käes, hobuse seljas, kihuta ennast nägematuks, tehes metsalisele otse suhu. Kui konn oma lõugadega odasson sammustanud, siis rutta, kui tuul metsalise lõugade vahelt välja. Nüüd muuda ennast sõrmuse abil tugevaks ja nuttis soomuselajas hoopis surnuks. Aega viitmatult endas noormees, kodupaika, kus rahvas kangelasele asus sõjariistu sepistama. Kartmatult astus noor mees targa õpetuse kohaselt soomuselajale Ast. Ole metsaline oli hävitatud. Sügavast südamest tõusis noormehe vastu rahva tänu ja rõõm. Tänumeeles tuletas vapper noormees meelde heasoovliku metsa neitsi Jaime sõrmust mis võitluse kestel imelikul kombel kaotsi oli läinud. Kuid julgetele ja ausatele hiljemgi jälle leitav võib olla.