Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port paari aasta taguses USA luureteenistuses. Raportis märgiti globaalsetest ohtudest esimesena asjade interneti nimetatud teema asuse raportis eespool terrorismist, massihävitusrelvadest, kosmoseluurest, vastuluurest, rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest ja nii edasi. Põhjenduseks toodi asjade interneti kui kõige odavamad ja samas kõige mastaapsemalt ohtu kuna võrgustunud andmevahetusele rajatud tehnoloogia suudab nähtamatult ületada geograafilised vahemaad ja takistused sättides too riigi ja selle kodanike heaolu. Jättes nüüd kõrvale värske skandaali, milles hiinlasi süüdistatakse tootmise käigus pliiatsi otsa suuruse andmevahetust pealt kuulama mikrokiibi lisamises USA suurettevõtetele tarnitavatele serverite emaplaatidele muudavad asjade interneti seadmed ohtlikuks oluliselt. Lihtsamad põhjused olgu mainitud vaid mõned ilmsemad nutikaks tehtud ukselukud valgustuslüliteid, palvekaameraid, beebimonitore, tervise nimel, kantavaid seadmeid ja lugematuid sensoreid. Püütakse konkurentsitihedale turule luua selliseid Boga, et turvaprobleemide avastamine lükkub lihtsalt edasi. Ja juhul, kui mõni nõrkus avastatakse, jääb igavesti. Meil lihtsal põhjusel parandamata näiteks seadme müügist möödas aasta või paar, mille jooksul on vana mudeli tehniline toetus juba tihti lõppenud. Isegi kui seda tehakse, vajavad paljud seadmed tarkvarauuenduseks kasutajapoolseid samme. Inimesed on väga laisad ning jätavad uuendused tegemata ja kuna nendega pole seni midagi juhtunud, siis arvataksegi, et kõik on turvaline. Lisaks on inimesed naiivsed ega arva, et nende kodune telefoniga juhitav valgustus automaatika kujutaks kellelegi mingit ohtu. Ja lõpuks on seadmete alustehnoloogiaid sedavõrd palju ja surve madalale hinnale niivõrd suur, et vigade puudusesse on lihtsalt raske uskuda. Aga isegi kui seadmete raud ja tarkvara on turvalised, jääb alles veel üks lihtne turvaauk, õigemini terve uks, mille võti on siis mati all internetiga ühenduvate seadmete turvaliseks kasutamiseks piiratakse juurdepääsu enamasti omanikuga, kellele antakse kasutusparameetritele juurdepääsu ava turvauksekoodi. Tihti kaasneb soovitused see esimesel võimalusel muuta millekski unikaalseks, vaid kasutajale teadaolevaks võtmesõnaks. Noh, kiiremad juba aimavad, et siin on sobiv koht taas kord meenutada inimeste mugavust aga tihti ka teadmatust, kui elumugavust edendama mõeldud seadme paigaldab keegi kolmas isik. Põhjus koodi muutmiseks aga proosaline ja tuleneb valmistamise protsessist. Odavam on ja saate kõik seadmed vabrikust välja sama võtmesõnaga. Odavuse, mugavuse ja naiivsuse kombineerimise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Täpselt kaks aastat tagasi oktoobris paistis miljonitele inimestele Et internet ei tööta kasutajatel jäi mulje, et mitmed suured ja kuulsad veebiteenused Netflixist, Twitterist, Spotify, Amazoni, kus paljude uudisportaalide ja riigiametitega olid veebist kadunud. Põhjuseks osutus Myra ei pahavara, mille levikuks piisas sellesse kodeeritud 60-st toodetele vaikimisi vabrikus omistatud populaarsest kasutajanime ja võtmesõnakombinatsioonist. Ühe suhteliselt lihtsa sammuga õnnestus Sispaas oblikul tegelasel muuta kümned tuhanded beebimonitorid, veebikaamerad, printerid ja muu taoline nutikas raudvara teenuseid uimastavat infopakette tulistavaks relvaks. Uudse relvaga rünnak oli mõeldud rahumeelse veebitsivilisatsiooni vastu. Internekitud inimesed hulkusid peatult ja haavatavalt ringi nagu India ookeanis arekesel elanud Toodo linnud keda omaaegne inimliku juhmuse ajendatud barbaarsus lühikese ajaga väljasuremisele viis. Toodosid enam ei päästaga. Meerimaks veebiteenuste kadumise ohu kordumist otsustas USA California osariik kehtestada oma territooriumil uue, ühendatud seadmete turvalisuse seaduse mis nõuab alates aastast 2020. Tootjad loovad iga seadme jaoks unikaalse juurdepääsukoodi. Uus regulatsioon näeb ette, et juhul, kui kasutaja kannatab ära arvatav võtme tõttu kahju Kannab need koos trahviga seadme tootnud ettevõte. Kui teil. Tootjale pakutakse unikaalse võtme loomise asemel võimalust luua lahendus, milles kasutajalt nõutakse enne seadme tööle asumist ise uue võtmesõna väljamõtlemist. Ja noh, see nüüd kolmas kord, kui peab meenutama inimliku mugavuse ja naiivsusega seotud riske millest sünnib salasena üks, kaks, kolm, neli ja viis. Järelikult pole võimatu, et näeme tunneli lõpus veel üht seadust, mis asub reguleerima lõppkasutajate vastutust.