Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Maailmas elukorraldust muutvate revolutsioonide põhjuste seas räägitakse nii naistest kui tehnoloogiast. Mitmete ülestõusude käivitamise kõrval oli naisteenergiale oluline roll kuulsatest prantsuse ja vene revolutsioonidest. Hikla nõus, miitu liikumise põhjustatud rahutu meele Olumile. Tulist teotahet kogevad paljud härrad poliitikutest ärimeest. Nonii sõltuvalt vaatest võib aga algupärase põhjusena näha tehnoloogiat ja selle tekitatud hüppelist ebavõrdsuse kasvu, mille siis kõige enam kannatanud naised regullitud. Tsiooniks vormisid, tehnoloogia võib uusi kannatajaid potentsiaalseid uue algatajaid ka juurde tuua. Olgu esmalt Aga meenutatud 2011. aastal alguse saanud juhtum, milles Indoneesia rahvuspargis elanud makaak haaras fotograafi kaamera ja tegi sellega suurepärase autoportree. Paraku nägi fotot kuradi omanik pildi ilu asemel raha ja asus maailma meediakanalitelt pildi eest hüvitist nõudma mille peale Loomakaitsjad kaebasid meie kohtusse, väites, et autorikaitse omistab. Pildiõiguse selle tegijale antud juhul siis apile. Nende väitel pidanuks temale laienema ka koopiaõigust. Aastaid USA kohtus kestnud saaga lõppes appi kaasamata inimestevahelise kokkuleppena, milles kohtunik tõdes, et USA kongress veel president võivad Coop õiguse määrata inimese kõrval ka loomadele. Aga seni pole seda tehtud. Biden. Oluliselt vaesemaks jäänud fotoaparaadi omanik lubas kokkuleppe tulemusel pildist saadud tulust veerandi loovutada Indoneesia makaakide kaitseks. Seega esialgu pole sealt revolutsiooni kart. Võtkem siis juhtunut viltsatusena tehnoloogia tehtud pildist, millel kuvandub võõristav enneolematus. Samasse pilti peitub küsimus, kas arvuti saab olla. Persoon võimalik, et inimesed polegi ainuõiguslikud ühiskonna liikmed ja seda juba olemasolevate seaduste valguses. Vähemalt nii argumenteerin õigusele uurib Šombeier kasutades väite toetuseks USA-s kehtivate seaduste mõtet. Afi juhtimiskasutasid looma esindajad näidet, milles koopiaõiguse omistatakse mitte inimesele ehk organisatsioonile. Sarnast loogikat rakendab koshombojer osutades, et kui organisatsioonide loomine omistatud usu- ja sõnaõigused lubab olemasolev seadus anda piiratud vastutusega ettevõtte tegevuse juhtimise õigused intelligentsile masinale. Uudne olukord ilmutab end, kui isik kasutab kaks iseseisvat firmat, mille igapäevast tegevust pannakse juhtima arvutiprogramm. Arvuti juhitud tootmisprotsessis pole ju midagi eriskummalist. Kummaliseks. Olukord kui omanik määrab kummagi ettevõtte teise firma liikmeks ja taandab end nende tegevusest. Taolisel vangerdamise tulemusel jäävad alles kaks teineteise Elujuhtivat juriidilist isikut. Ja kummagi äri tegelikuks valitsejaks on siis arvuti. Mõlemad võivad näiteks kaubelda väärtpaberid. Tega sõlmida lepinguid, palgata võib alandada töötajaid, omada vara ja nii edasi. Jälgides olemasolevaid seaduseid, ettevõtet juhtiv tehislik intellekt olema isegi eriliselt nutikas. Loomanäitajana jätkates õnnestus kassil nimega Orlando näiteks aasta jooksul väärtpabereid valides olla edukam innukatest, üliõpilastest ja professionaalsetest pankuritest. Väärtpaberite valimine toimus börsitabelil mängu hiirega mängides. Sega pole välistatud, et taoline inimesteta ettevõte tegutseb kusagil juba aastaid, olles märkamatult uuenenud. Revolutsiooni lipukandjaks ja uusi seaduseid pole vaja oodata, küsimus on teadvust karastava piisavalt kaaluka kohtulahendi tekkimisest. Seni aga kulub aega, mille jooksul arenevad tsementeeruma tasahilju automatiseeritud tabas ja tavapärasena tajutud ettevõtluses osalevate osapoolte huvid. Kuni mingi keerulisema juhtumi käigus avastatakse masinate olemasolevad õigused siis võib-olla. Hilja seaduste muutmiseks, sest õppivad masinad on asutanud inimesest töötajatest väärtuslikumaks seda peamiselt majanduslikus ja võimalik, et ka teatud protsesside puhul intellektuaalsete küsimustes näiteks mitmesuguste keeruliste otsuste tegemisel miks mitte poliitika küsimustes seoses kaalukate otsuste, kah keskkonda ja kliimasse. Näiteks. Ta äsja raport, eriti kõiki seniseid arvuteid trumpab rekordilise võimsusega iseõppiva Masina edusammudest ekstreemsete ilmastikusündmuste ennustamisel. Võimalik, et väsimatult õigussüsteemi analüüsinud masinatest kodanikele palutakse olla tulevikus kohtunikuks inimestevahelises, disPuttides ja nii edasi sealhulgas siis naiste õiguste küsimuses. Kui me sellist tulevikku ei taha, siis peame vist taaskord lootma