Eesti riigi 100.-ks juubeliks 2018. aastal koostab Eesti teatri- ja muusikamuuseum koos Eesti vabariik 100 ning teiste koostööpartnerite abiga Eesti levimuusika näituse ning asutab Eesti muusika kuulsuste koja. Selle raames leiavad aset kuulsuste koja kohtumisõhtud. Nüüd kuulete salvestust eelmise aasta lõpus Eesti teatri- ja muusikamuuseumis toimunud kohtumisõhtult pealkirjaga valguses ja varjus. Eesti popmuusika arengu aastaid meenutavad Reet Linna, Olavi pihlamägi ja Anne Veski. Vestlust juhib Sten. Väga tore aitäh teile kõigile, et olete tulnud. Need kohtumisõhtud on olnud eranditult kõik väga sümpaatsed, ma olen täiesti veendunud, et tänane ei erine eelmistest, selles mõttes saab olema tore. Meil on alati olnud muusikat ja jutte, enne kui hakkab kõlama tänase õhtu esimene lugu. Räägin lühidalt oma isiklikud mälestused ja emotsioonid esimesed ja need kõige olulisemalt seoses tänase õhtu peategelastega. Ja kui lugu mängib, siis te võite natukene ajas tagasi mõelda ja panna oma mälestusi ritta ning meenutada, et mis hetkel, mis olukorras või mis asjaoludel on üks või teine nendest inimestest siin minu paremal käel teile meelde jäänud minevikust. Kui ma olin kaheksa üheksa-aastane poiss, möödus minu laupäeva hommik maal väga viljakates ja harivates oludesse tähendas tavaliselt koristustöid. Ema oskas kuidagi väga sujuvalt suunata mind ja minu õde tubasid kraamima. Ja selle selle töö vähemalt toona minu jaoks ainus ere hetk oli see, et mängima lubati panna grammofon vinüülplaadimängija. Ega neid plaate meil maakodus teab, mis palju ei olnud, mu vanemad ei olnud kunagi eeskujulikud või eesrindlikud muusika, kollektsioneerijad, aga üht-teist oli ikkagi meile sinna kappi kogunenud ja need plaadid, mis vaheldumisi mängisid, olid smuki. Modern Talking ja Anne Veski. Hea õigus. Olin nii kiindunud sellesse kitsasse olulisse valikusse, sest ikkagi õrn iga ja need asjad lähevad väga korda, et ma tõin poest kaustikud. Üritasin vinüüli pealt kirjutada laulutekste anne omi maha. See oli kaunis tüütu tegevus, sest vinüüli tuli kogu aeg niimoodi natuke tagasi keerata jälle, sest ei olnud võimalik üldiselt aru saada lapse kõrvaga, et mida seal pasa tee oli, muuhulgas ka vene keelt sai õpitud nende saatel, nii et need on minu mälestused. Annega seoses hiljem on muidugi neid juurde tulnud, aga sellise kõige algus läks natukene aega mööda, ma sain umbes 13 14 aastaseks, põhikooli lõpp terendas. Ja ega siis olid ju kanalite kanalite valik oli väga, väga piiratud, midagi kusagilt palju kuulda polnud, aga kusagil raadiolainetel kostus minu jaoks kohe lemmikuks saanud hääl. Ma julgen öelda, et see inimene on väga otseselt süüdi minu edasise karjäärivalikus. Tõenäoliselt nendel hetkedel, kui Olavi pihlamägi tegi saateid langes liisk ja ma tegin valiku ära, mis hakkab edasi juhtuma. Kuidagi on nii läinud, et ma samasse meediumisse ehk maagilisse raadiosse ka välja jõudsin. Olavi on selles väga väga süüdi. Mul on kodus, ma ei tea, kas Olavi mäletab, aga ta saatis mulle minu kirja peale ühe pisikese seitsmetollise vinüülplaadi minu jaoks küll täiesti tundmatult ansamblilt, toona polnud üldse tähtis, mis oli, aga ma sain kätte tema käest autogrammi, mille ma olin palunud. Ja Need olid koolipäevade lõpud. Ma mäletan, kui ma kiirustasin, et olla kas kaheks või kolmeks, võib niisugune pärastlõunane aeg raadio juures käsi antenni küljes, et ei sahiseks, teine sõrm magnetofoninupul ja muudkui salvestasin. Olaviga oli see hea asi ka veel, et lisaks tema häälele, mis muidugi niitis jalust ta väga ei lobisenud laulude peale. Absoluutselt mitte, muide ehk lugusid oli võimalik tingimustele vastavalt võimalikult terved, et ühes tükis lindi peale saada kasseti peale, see oli toona kõva valuuta, mitte laulude pealerääkimine. Ja tänase õhtu kolmas peategelane Reet kas sa mäletad, meie esimest kohtumist? Ei näe siis kindlasti seal juba raadios ja siis oli see liisk langenud, ma jõudsin Tallinnasse, jõudsin raadio kahte ja alustajana pidin tegema öösaateid, mis oli ka muidugi omamoodi tore. Koolitusprogramm niisugune. Ja Reet oli see, kes mind laupäeva hommikuti kell kaheksa midagi taolist välja vahetas, hakkas tegema hommikuprogrammi. Mina olin siis juba niimoodi puldi peal, toetasin, haigutasin ja olin väga tänulik nende hetkede eest, mis me saime siis umbes 15 aastat tagasi koos laupäeva hommikuti veeta. Jutt läks pikaks, aga need olid minu hetked, teil kindlasti on enda omad, laske siis mälul niimoodi natuke tööd teha ja meenutage, mis need olid. Ma vaatasin, et loo ajal kõige tugevamalt tegin nõkse kaasa Reet, sinu jalg. Mis põhjusel arvad sa ise? Nojah, eks ta ole mul peas see lugu, ma isegi ei mäleta see, võib-olla kuskil 74 viis äkki laglega koos lagedale Alpusega me laulsime seda, et et väga-väga ammu tehtud küll kuskil 70.-te keskel on see lindistatud minu poolt isegi kuskil plaadi peal ka veel. Natuke kõditab ka seest. Mis mõttes, et kohtud niisuguse peaaegu alguse juures olnud lauluga vä? Ei, aga see on nii tore tunne tegelikult, et minu puhul vaata, kui anne on, on elukutseline laulja, sest mina olen niisugune, see on mu armastus olnud kogu elu ja siis kohtumine on alati väga meeldiv selline, et et kui tuletatakse meelde neid vanu laule või tuletatakse meelde neid aegu, ehk siis seda, et ma olen ühte või teist laulu laulnud. Ma arvan, teil kõigil on väga-väga vedanud ja neil samamoodi. Et te olete saanud tegeleda terve oma elu muusikaga ja olla muusikas kuigi oleks võinud ju tegelikult minna ka teistmoodi, sest kui saatus oleks tahtnud ja, ja kui poleks olnud Matit, siis mine tea, võib-olla me siin täna ei istuks ja Anne veskist oleks saanud lauljatari asemel hoopis ökonomist, tubakavabrikus leek. Kui lähedal anne, tegelikult see hetk oli, sest paberite järgi vist kui kõrgharidus käes oli, peaaegu minek või või päris nii kaugele ei läinud. Tuletasid meelde, Mati on minu vend, eks. No aga ikka kuskilt saab ju sinu muusika tegemine alguse ja ja kui mati pandi muusikakooli, siis pandi mind muusikakooli ja siis kommati hakkas ansamblit tegema, siis pärast anti kooli ansamblis nagu koht mulle jooniste peal, ma alustasin mul see eluaeg meeles, juurest oli umbes nii suur üks nihuke nupule, jah, ma ei tea, kas ta poolteist doktori paljudel oli. Selle peal hakkas minu kuulsusrikas karjäär ansamblis, mind ei lastud üldse laulda. Aga siis mingil hetkel meil oli Aivar Tommingas, oli ju meie suur solist, siis lasti mul Aivar Kalal natuke laulda ja, ja siis ma lõpetasin kooli ansambli solistina, ma olin juba tähtis tegelane. Kusjuures mina mäletan, kui Anne tuli esimest laulu televisiooni laulma, siis mina töötasin seal juba. Noh, loomulikult sa oled kogu aeg minu jaoks, olete seal kogu aeg olnud, aga sa tulid seda kassipojaga seal jajaa käri esimene, eks ole, see oli jah, nagu öeldakse, mina ütlen, mina tõesti ei pea, need Olavi võttis mul turjast kinni ja tõi mind televisiooni, sellepärast et ma ju õppisin Tallinna Polütehnilises Instituudis. Tõesti, õppisin ma majandusteaduskonnas, minust pidi saama ökonomist, ma õppisin hästi ja enam-vähem, aga kuskil kolmandal kursusel muusika natuke paks nagu kolmed peavad olema. Ja neljanda ma ikka üritan, aga ma sain ikkagi kursusetöö läbi ja see oli seal nii peen asi, põllumajandusministeeriumi asjaajamise täiustamine. Ja ma ei tea, moderniseerimine igatahes ma põllumajandusministeeriumist minu selle diplomitöö järgi oleks nii mõnigi tädi pidanud puhkusele minema. Aga õnneks seda ei juhtunud, sellepärast et viimasel kursusel oli seda ei, eelmisel eelviimasel kursusel. Ja alavoolust moment oli lihtsalt selles, et Eesti televisioonis oli lauluvõistlus kaks takti ette ja režissöör Leo karpin, kellega me juba sel ajal tegime päris tihedalt, et koostööd helistas mulle, mul on vaja ühte tüdrukut, Sultippis, mingit tüdrukut kuskil ei ole. See üks tüdruk oli täiesti olemas, oli Anne Vaarmann ja tema oli juba nagu ennast pisut näidanud meie ülikooli taidlus kom kurssidel, ta oli isegi saanud ühe laureaadi laureaadi ja sõitnud selle Rumeeniasse, Rumeenia mu esimene välissõitja Olavi mahitusel. Ühesõnaga saadetasime preemiaks Rumeeniasse. Ja ta tuli sealt tagasi, ta jäänud seda. See oli kõige hämmastavam ja tõepoolest sel hetkel ei olnud mitte midagi muud kui Anneli lihtsalt selgeks teha, aga ega see ei olnud nüüd nii kerge. Täna ütleb niimoodi tule esinema oioi küll me pidime veenma koos enna venna Mattiga annet, et oleks vaja ja see oligi nii, et teised laulsid sellisest raskest armastusest, et pisarad purskusid. Aga Anne läks, kassipoeg Charlie tuli nägi, võitis publikupreemia. Ja kui nüüd rääkida sellest, et minu üks töökoht on tõepoolest põhitöökoht, kus ma siiamaani töötan, on tehnikaülikooli kultuurijuht, siis mul käest on mitu korda küsitud, et no mida head oled sa selle ära teinud ja kui ma ütlen selle peale mulle piisab kasvõi sellest, et ma nende mitmekümne aasta jooksul olen viinud estraadile sellise tähe nagu Anne Veski siis millegipärast jäädakse viisakalt vait ja ütleb. No okei, me saame aru, sa oled päris palju teinud. No tänane õhtu on ilmselgelt liiga lühike selleks, et kõikide inimeste elu üksipulgi siin lahti võtta ja karjäär. Aga mõned episoodid sooviks ikkagi kaardistada ja võib-olla Olavi sinuga siit jätkates vajaks aegade alguses siukene selgituse juurde, et sa ei olnud ju inimene tänavalt, kes viis Anne Veski lauluvõistlusele kaks takti ette. Sa töötasid TPI-s TPI klubi, võib vist öelda, et oli juba biitmuusikat ka ajastul seal 60.-te teises pooles ikkagi võrdlemisi sümboolne või märgiline koht, kus alustasid nii mõnedki tuntuks saanud muusikud, kes olid võib-olla lapseohtu isegi tollal veel see oli esinemise võimalus ja, ja päris tihti või mingist hetkest alates olid sina see, kes. Andis rohelise tule võttis oma tiiva alla neid, mis asjaoludel sattusid niisugust jura juhtima. Minu haridus on selline, et ma olen lõpetanud nii nagu Reedki Tallinna Ülikooli tollase Pedagoogilise Instituudi ja seal me saime Reedaga muide esimest korda tuttavaks ning ma olin juba alustanud tööd raadios, vot need on need ajad, kui Sten meenutas. Ja ma olin täiesti kindel, et mind suunatakse raadiosse ja see on minu elu kuni pensionini kulgeb, kuid juhtus see, et suunamise päeval sain ma teada, et raadio ei vaja mind. Ja siis ma muidugi suurest vihast hakkasin otsima kohta, kuhu minna. Ja millegipärast ma olin juba ikkagi kaks aastat varem hakanud tehnikaülikooli tollase tipi Eeva klubis ja pikoklubis tegema selliseid muusikaõhtuid ja siis tehti ettepanek, tule siia tipi tööle ja ma läksingi tippi tööle. Olen seal siiamaani, aga see ei tähenda, et ma sel ajal ka raadio sedasi teinud. Huvitav oli see, et ühest küljest tõepoolest ma tegin raadiosaateid, aga raadiosaadetes oli vaja eesti muusikat pidi olema 60 protsenti kas sotsialismimaade või Eesti muusikat ja 40 protsenti lääne muusikat võis olla ja selleks, et seda 60 protsenti täis saada, pidid sa lihtsalt leidma eesti ansambleid, artiste neid salvestama. Aga samal ajal kui ma nendega juba salvestasin raadios, siis oli hea kutsuda kontserdile nii et nagu öeldakse, üks pool rikastas teist ja ma selle üle olen küll väga uhke, et mul on õnnestunud eesti biitmuusikat, rokkmuusikat ja popmuusikat aidata kahelt rindelt, ühelt küljest siis raadio kaudu hiljem ka natuke televisiooni kaudu ja teisalt nendele anda võimalusi esineda tipi aulas, mis oli suur ja võimas koht on siiamaani. Need kontserdid olid ikka tõepoolest kuni 85. kuuenda aastani legendaarsed, siis asjad läksid juba linnahalli üle. Reet, sa jäid siin küll võrdlemisi tagasihoidlikuks endast kui lauljast rääkides, aga võib vist öelda, et mingis mõttes sinu muusikasse sattumine oli ikkagi vältimatu, et mis see põhjus võis olla, esiteks kindlasti kodu, ma kujutan ette, isa kas tema oli määrav faktor asjaolu või tuli see mõju ikkagi mujalt, et sa hoolimata sellest, nagu ütleb ei ole professionaal olnud, sattusid ansamblisse, kus praktiliselt kõik liikmed said endale väga tuntud ja tuttava nime. Ansambel Merl kujunes omas ajas ikkagi tähtsaks kollektiiviks. Nojah, et üks asi oli muidugi see kodune. Isa oli helilooja, ema laulis raadio segakooris ja ma käisin väiksest lapsest peale emaga, kaasas seal kooris mäletatavasti või räägitakse legende, kus ma seisin Ülivariste selja taga ja dirigeerisin ja muidugi kõik prouad-härrad pidasid naeru kinni seal. Ja ma olen nagu väiksest peale kogu aeg laulnud, kooris laulnud ja see käis nagu, ma ei oska seda öelda, kust tuli, see käis minuga kaasas terve kooliajal. Kui oli nõukaaeg, siis ma pidin ema südant laulma naistepäeval tingimata koolis ja oli teada, et ma pean seda tegema. Ja kui ma lõpetasin Tallinna seitsmenda keskkooli, mis oli siis tavaline kool veel siis ma läksin esimese raksuga, sellest, ma olen vähem rääkinud. Ma läksin kontsi. Ma lähen nüüd õpin lauljaks, laulsin koopaoravat veel, ma rändan siin rändel, seal. Ja siis kuulate mind ära ja öeldi, et teatud natukene tule järgmine kord, et seal ei ole veel ooperilauljaks, vaid klassikaliseks lauluks ei ole valmis, et ma ei ole seda kusagil õieti rääkinudki mulle kusagil paberite vahel peab olema ka see ilmselt see niisugune kiri või, või see, tule, tule jälle. Ja siis ma läksin, aga see süda ei andnud mulle rahu, toona oli, oli toonases filharmoonias ehk siis täna Eesti kontserdis olid estraadistuudio. Ja siis ma läksin sinna, nii et ma ikkagi õppisin seda muusikat natuke ja siis see oli see aeg, kus ma sain aru, et lauljat minust ei saa, ma joonistasin hästi, isa oli ka väga hea joonistaja ja joonistasin hästi, siis ma mõtlesin, et mis ma nüüd teen, kunstiinstituudi ma sisse ei saanud, nii hea joonistaja magajale juba kontsiga ei saanud, oleksin estraadistuudiosse ja läksin siis nagu pedagoogiliselt õpime hoopiski joonistamist, õpetust, käsitööd, aga estraadistuudios? Jah, see oli Sulev Nõmmik, õpetas liikumist ja, ja liikumas nüüd näitekunsti liikumist. Kalju Saareke ja, ja meta Kodanipork õpetas laulmist ja niisugused, noh, see oli väga tore aeg, tegelikult ainult et kas sealt lauljad meie lennust suurt tuli, nüüd sealt ei tulnud väga, meid löödi laiali, sest meil oligi olemas pidupidajate seltskond ja siis lõpetati see kursus ära. Mina olen käinud natuke estraadistuudios, aga ma ei ole lõpetanud, aga ma käisin kaljuke saarekesed tantsutundides. Ja issand, kas mind laulmist lauljannast ei õpetatud? Aga kui sa mõtled seda, et nüüd see merre, siis see kõik on siin nii tuttav, sest tegelikult Marju oli see Marju armas Marju Kuut, kes täna elab Rootsis. Marju oli see, kes meid üles korjas, sest mina laulsin nii raadio tütarlaste ansamblis ennem laste ansamblis. Nii et ma olen need raadioansamblid ka kõik läbi laulnud seal ja siis olid meie näod ja hääled juba teada. Kanal 13 oli olnud siis me olime seal juba, lehvisime sealt ka korra läbisel taustalauljatena ja marju korjas meid üles. Nii et mina siis Pärnust oli teada, et Lagle Alpas väga kõrge ägeda häälega väntorel oli olemas. Marju Lagle ja Elle oli, töötas raadios, helirežissöör Heleri täna Kanadas, nii et teda ei ole siin pool ookeani ja me tegime proove. Marju elas siin samas muusikakooli kõrval, tema korteris, seal tegime proove, keegi nooti ei tulnud, Marju mängis, mingi loo, oli võtnud, mängis flöödid ette partii ja meie siis üritasime kõrva järgi ära õppida ja nii me tegime, esimesed lood ja väga ägedalt tulid. Anne, sa ei ole teinud saladust, et Merlon natukene kassast sind mõjutanud, aga, aga üks nendest esitajatest artistidest ansamblites, kes on sulle varasest Me pidanuks juba nagu kuskil rääkisin, aga see on tõsi, mul kohe meie suure toa põrand ette, kus oli siis suur komeetamak suurte rõngastega ja mul oli Merli lint ja siis ma seda keerasin ikka edasi ja tagasi ja edasi ei ütle, on see tõesti nii? Sellise jää, jää, jää. Sacramento Sacramento oli naine, eto naist, kusjuures. Seal Harryga oli veel niimoodi, et aastaid hiljem, kui ma hakkasin üksinda laulma kuskil 95 või niimoodi, siis anne, hea sugulane, Tammesson tegi, tegi mõned põhjad ja siis annekeses helistas mulle. Kuule, reed, kas mina tohin ka seda laulu lauldes mõttes muidugi laule? Nii arvati, et väike on alati, aga küsimus lihtsalt publikult. Kas te teate, kuidas tükkis nimi Merle? Ei, ei, ei, see on kõik õige, aga ta tekkis tänu sellele, et keskprogrammis nad otsisid nime ja alguses. Ja hoopis teine nimi ja me panime noh, sellise momendi, et olge hea, kuulajad, hääletage saatke ja sealt tuli hästi palju tobedusi, aga millegipärast oli sealt tulnud ka need esi Tahad Merlini, et tegelikult meil esimene nimeli vallatud minu meelest midagi imelikku? Meil peaks üks fragment videot veel vanadest aegadest olema. Jeesus. Minule jäi liini sellele katoonia viru poksija. Tulisivad moni Toometa sündi, Todifekti pojaks. Divalmina Kaulata oli Tarja herra mutta Tiina paadiääreellingu perettidempaania Tuuxembo jäänud laar. Virofakti. Nii. Et 1978 oli aastane Ma saan aru, miks Merle laiali läks. Mis sa sellega nüüd tahtsid öelda? Aga jällegi nii hea välja. Mis oli? See oli Mikko Alatalu Soome ütleme Soome Ivo Linna päris kindlasti. Kelle laulupeost nii mõnigi? Päikene paistab ja loodus lokkab, on tema lauldud, mitte tema autorlus, aga tema lauldud, et see minu tekst, aga, aga ta oli jah, meie peresõber ja ta oli toona oli väga populaarne saatesari Hilda tähte oli soomlastel meil ei olegi vastavat olnud, kus siis oma õhtutäht on, noh ja, aga meil ei ole vastavat saatesarja olnud, see oli väga populaarne sari, kus tema oli saatejuht ja siis tehti esimene ühissaade ja mind valiti saatejuhiks ja nii see läks. Sa võiksid, et meelest ära ei läheks Merli perioodi kokku võtta, kui kaua see kestis ja miks lõppes? See ei kestnudki tegelikult kaua, võib-olla see video on tehtud 73, aga tegelikult, ega me sel ajal enam ei ei laulnud nagu ansambli kvartetile, nagu et siis siis mina hakkasin nagu perekonda sättima ja, ja nii läks, et me hakkasime siis laulma pärast seda, Me läksime laiali. Kas meist sai mõõt täis? Tüllime Me läksime tülli läinud Mirduri peole, Mirv tuli peale ja Marju iva reeturi peale, et see aeg sai nagu täis ja, ja Lagle läks hakkas tasapisi juba sinna laine poole liikuma, nii et ühesõnaga lihtsalt läksime, millest on väga kahju. Sest selle aja sees me jõudsime ikkagi teha terve plaaditäie lugusid, mida plaati pole küll olemas, aga aga ta on meil kokku pandud, et neid lugusid on, mida sinagi raadios oled kindlasti lasknud, sest nad saivad. Sa ikka raadio, raadio mängis, raadio mängib hästi palju, kuid souli tuleb koju siis kell on täpselt viis ja, ja nii edasi, kõik niuksed lood, et tegelikult lihtsalt vist aeg läks nii palju edasi, et hakkasime nagu teisi võimalusi otsima. Olavi ehk sa annad oma hinnangu või kirjeldad mälestusi, et mis, mis positsioon Merlil oli, mida nad endast kujutasid kõige populaarsematel hetkedel? Oi-oi, nemad olid power tüdrukud ja noh, ütleme, kui nüüd maailmast võtta, siis. Ma toon ühe väikese näite, et minu kõige esimene välismaineplaat, mille ma sain, olid ajana Rossaspreems. Vaat nemad minu jaoks olidki nagu Dajana rootslase preems ja, ja noh, mul on ka õnnestunud nendega koostööd teha, ma mäletan, et isegi see sama laul, mille street praegu rääkis, kui kell saab täpselt riist olevat juuli koju, siis mul oli nii meeletult vaja keskeprogrammi ühte eestikeelset lugu. No ei ole kuskilt. Ja siis ütles Reet, aga meil on fono gram olemas, on kuskilt peale laulda. Me laulsime kuuldemängude stuudios selle peale ja õhtul oli ta juba eetris, see juhtus päris tihti nii et päeval lauldi õhtul oli eetris, sest lihtsalt vajadus oli, muidu ei saanud ju midagi mängida. Aga kokkulepe oli selline, et kui me teles tegime tavaliselt esimese stuudiosse, kus noh, täna ei lindista mitte keegi, mitte midagi seal meil lindistati, siis oli kokkulepe selline enne raadio saanud kätte, kui oli meil ikkagi eetris käinud ja siis oli Olavi Marje Lenk seisid niimoodi, käed õieli, ootasid, millal tuleb lugu ükskõik, kas kas oli see Merl või Joala Linna, kes iganes. Ükspuha kes, aga seal oli siiski see moment, et et ega ma nüüd ikka ei seisnud midagi seal, käsi pikalt, mul oli see lugu olemas, aga ma jälgisin stuudios, sest noh, paljud saated olid ikka, keskeprogrammid olid otse jälgisin telekast, millal see laul ära käib, nii et tegelikult ikka kuskil viisakuse pärast viis 10 minutit ikka hoiti vahet ja siis tuli ta juba raadiost ka. Ei teate, et noh, see on natuke naljakas tänapäeval kuulda, kui produktsiooni on palju, kõik tahavad pääseda eetrisse, aga siis oli nii, et oleks midagigi, mida panna. Ja kui te nüüd küsite, kas kõik laulud olid ka nagu ära kinnitatud, kaugel sellest oli olemas fondi komisjon ja sealt läksid väga vähesed laulud läbi, sest ikka leiti, et mingi asi must või mingi sõna ei sobi. Nii et ühekordseks kasutamiseks oli palju laule ja kui ma ikkagi oma osa olin andnud ühe või teise laulus süntimisse või sündi siis ma hoidsin seda linti ikka väga oma südame lähedal ja teistele eriti ei kippunud andma, sest et see, see oligi see valuuta, millega sa ennast ju eetris kuulsaks mängisid. Aga ma tahtsin lisada veel seda, et selle lühikese ajaga me tegelikult käisime mööda Eestit suvetuuril, meil olid alati spetsiaalsed kostüümid. Me käisime Ehala bändiga terve suure orkestriga, kus olid torud, seal oli täismäng, oli seal, oli siis Joalaga ja te ei kujuta endale ette. Joala laulis ka täpselt samamoodi inglise keeles. Me laulsime neile bäkki seal taga ja see kõik oli nii tore ja täna teeb südame väga soojaks, et kui ma käin kusagil tööasjus või siis esinemas kusagil. Ma ei tea Põlvas või kuskilt tuleb mõni vanem inimene, aga mina mäletan Merli. Ja neid inimesi on päris palju. Tegelikult, et et ega me nii tühi koht ikkagi ei olnud, et me jõudsime jälje maha. Aitäh, ma küll ei saa aru, kus kohas ta selle tühi koht praegu välja kaevasin, kordagi ei ole jutustada, läbi jooksnud, aga üks legend liigub ringi, mida ma kuulnud olen ja sinu jutu põhjal ma kaldun arvama, et see pigem on tõsi, et ülejäänud aja, kui Merle parasjagu ei esinenud või salvestanud õmblesite kostüüm endale. Ja me pidime välja nägema ka teistmoodi kui teised, see on päris selge, ma mäletan, et ühel filharmoonia ehk siis Eesti kontserdilaval, minul oli seelik nii lühikene, niukene sametseelik, mille ma olin endale õmmelnud, et hiljem, kui mul tütrekene sündis, siis ta oli umbes niisugune väikene, ta pani selle seeliku selga, see sobis talle väga hästi. Sellid ja kingad olid mul täpilised suurte lipsudega, sinised kingad valgete täppidega, see oli üks siis meil olid sellised kollased tuunikad, pitsist, ülemine ots oli all, olid sortsid, need olid üsna lühikesed ja siis selle pitsiga juhtus see värk, et seda ma olen ka rääkinud intervjuudes, et mäleta, kes meist, aga keegi oli meil seal kuskil Põlvas või Intsikurmus ilma rinnahoidjata ja pärast olime kohalikus lehes, et nii siivutud tüdrukud olid laval, et paistis läbi siivutu, mida kasutad. No vist oli niisugune jah, et ega seal me saime pahandada selle eest, et aga meie jaoks oli see väljanägemine tähtis, see, kuidas me riides olime, teistmoodi tibukollased, olid need kostüümid veel ja see liikumine on oluline, kõikidel olid pikad juuksed siis sellised, niisugused suurte lokkidega. Ja üks kostüüm oli siis meil selline tunge. Tundke, mis tuli moodi, kui need püksid olid siis nii laiad igalühel oli oma värvi, minul oli roosa marjul oli, kui ma ei eksi, oli tal lilla lävel oli roheline ja Ellekal oli vist kollakas, et need need olid siis meie ja ma mäletan täpselt, kuidas meie Eestis Eesti Kontsert ehk siis filharmoonia laval nende kostüümidega välja tulime. Ilusaid tip-top vormis ma väga tahaks rääkida natukene veel TPI-st selle klubist ühiselamutest. Oi, jõuame kolmanda ühiselamu juurde, kolmanda ühiselamu oli kohvik-klubi Eeva ja selle presidendiks oli Anne Vaarmann ja kuna ta oli klubi president, siis ta sai omaette toa, kus pesitses mõnda aega ka tema vend. On õige, mis tähendas klubi tollal, mis seal toimub? Ühiselamu all ühiselamul kohvik, kohvik ja siin kohvikus laupäeviti ja pühapäeviti üritusi teha, siis korjati lauad kokku ja siis läks peoks, presidendi roll oli mis, no aga korraldada üritusi ja lõpuks kedagi laulmas poolt siis laulsin ise ikka hullult koguaeg ja aga ma miskipärast on mul kõige parem õhtune jäänud meelde, kui tipi saalis esines Mashina Vremeni. See oli siis ikka on nõndanimetatud natuke nagu ma ei tea, kas nad tohtisid laulda, Nad laulsid natuke liiga, liiga mitte nõukogulikult ja siis oli ja pärast oli siis nõnda. Nimeta nüüd oleks afterparty, oli siis meie klubis, no siis oli klubi lõhki rahvast täis, et see on miskipärast meelde anda ka sellised kohtumisõhtu, tead, ma mäletan tudengeid, kes siis Soomest ja poolt, ma ei tea, kuidas see kõik vilgas, meil elu seal olid. No seal oli üks selline klubi, ärge nüüd jumala pärast ehmatage selle klubi nimi oli interklubi, aga nende ülesanne oligi suhelda välistudengitega ja kui nad tulid, siis nendega pidi midagi tegema. Siis oli emba-kumba, kas viidi siis esimese ühiselamu alla pikoklubisse või Eva klubisse ja seal siis nagu suheldi ja sealt tekkisid kontaktid, see, mis olid väga tähtis, tähtis igal igal juhul, nii et jah, meil oli rahvusvaheline mälu ja, ja võib-olla kergitakse eesriide nüüd ka natukene ülespoole. Et klubiõhtud lõppesid ära kell 23, nüüd on küsimus, millal läksid laiali need, kes üritust korraldasid. Mina ei tea. Kuule, anne, ma viin selle asja selle peale. Need üritused lõppesid ju sinu toas. Noh, issand jumal, läks hästi, ajalugu, ajalugu läheb niimoodi. Ateena alati on gruppi inimesi aktiivsemaid, kes ei taha laiali minna ja kellel on ikka midagi rääkida, edasi teha ja siis. Edasi fantaasia kanda kõik, siit ongi anne sinuga hea edasi minna, me jõudsime nii kaugele, et Olavi viis sind kaks takti ette konkursile, kus sul ei läinud halvasti. Ütle, kui teadlikult sa siis juba hakkasid oma oma lauljateed kujundama või, või karjääri üles ehitada, tema nagu räägitakse tänapäeval või see oli vooluga kaasaminek, võimaluste kasutamine ja tutvused ja nii edasi, et kas sa mäletad, mida sa siis mõtlesid toona? Mina mõtlesin ma seda, et tipid, jõulume, lõpetan ära ja ta tavaline inimene, et ma saan ameti, et ma lähen kuhugile tööle ja siis vabal ajal laulan, nii nagu siiamaani oli laulnud. Siis ma veel küll ei mõelnud, et laulmisest mõlemaid tuleb. Aga siis, kui ma juba viimasel kursusel ja ikkagi kahes taktis ikkagi nagu jäin Auhinnalise publikupreemia on see niuke selline märg siis kuna noh, ikkagi venna sees ja siis vennas oli juba filharmoonias tööl ja, ja minul õnnestus saada tütre emaks saada akadeemiline puhkus, et mind saadeti tõesti tubakavabrikust, leek tööle, aga siis ma kohe võtsin kiirelt, vaat siis ma võtsin küll teadlikult juba selle akadeemilise puhkuse välja. Ja ma ei ole seal tubakavabrikus kunagi tööl käinud, aga töö tööraamatus on kirjas selline tore asi ja kohe läksin venna kõrvale sinna filharmooniasse mobilasse laulma. Et jah, minu elus ma olen siiski ära kasutanud neid võimalusi, mis mulle on pakutud jumasest, seda tegin juba siiski teadlikult, sest see oli see, mis mulle meeldis. Ma ei kujutanud ette, kui olen tõesti kuskil tubakavabrikusse. Seda ma ei kujutanud, et aga ma oleks muidugi kindlalt ära teinud seal üht-teist, aga ma arvan, et meie tubakatööstus midagi ei ole kadunud. Üks lööklause, mida ma olen kasutanud päris palju õnne puhul, on see meie rahva majandus kaotas ökonomistid, kuid kultuur võitis solisti. Väga ilus, väga ilus. No ja siis hakkasin Ma mati kõrvalt mobilas laulma? Jaa, jaa. Juba siis me sõitsime mööda suurt nõukogude liitu ringi, nii et mina olin pisike solist, siis Ahti normise kõrval ja laimis pruugise kõrval. Pärast seda, kui mul hakkas juba natuke täht kuskilt särama siis tuli vitamiin minu juurde jutuga, et äkki ma tuleksin vitamiini ja, ja pidamine oli sellel ajal muidugi super. Bubber, opera ansambel ja minu jaoks oli see austab tulla ansamblisse vitamiin ja loomulikult need esimesed lood, mis me salvestasime ja ja siis oli ju reklaamiklubi, oli see koht, kus lauljad said ennast nagu näidata ja see oli väga populaarne saade, kõik vaatasid seda iga pühapäev ja ja Jüri Mitt oli see, kes siis loid, leidis mulle rose kuninganna laulu ja ja minu tollane abikaasa Jaak Veski, tema oli selline tore. Kirjutas luuletusi ja tema tegi teksti ja ma iial ei arvanud, et sellest laulust võib selline hitt tulla, sellepärast et kui Jüri Mets siis läksime, siis seda salvestab, midagi peab tegema, selliste hakkaksid teistele silma erineks siis leiti sealt kostüümilaos kurgus niuke, suur lai kübar. Ma arvan, et see oli aastaid veel seal kostüümilaos, et ükskord ma ta seal pähe panin ja nii kui ma sellega siis eetrist ära olin käinud, siis oli see roosa ja kuninganna kohe nagu sündinud, et ma ausalt öeldes seda ise küll ei oodanud. Eks siin aitas kaasa, vitamiine oli populaarne ansambel, võib-olla see, et ma tõesti millegagi teistest erinev siin oli nagu julge ja peale ja pärast siis salvestati seda Saaremaal kadakate vahel, seda ma ka ei saanud siis miks ma pean kadakate vahel lahun oruse kuningannalt. Aga ju see siis andis jällegi Smanti juurde, ega ma seal kadakate vahel ringi kõndisin ja ja jahijahi peal oli. See oli tegelikult suur samm edasi, sellel ajal tehti ju palju videofilme ja võeti laulud üles nagu videod, mida tänapäeval ma arvan, meie noored seda kõike ise tegema, aga minul on õnnestunud tulla ekraanile just siis, kui olid väga hakkajad Elmo lööve ja Jüri, Tallinn ja, ja köster ja karpi karpin kõike, nemad, nadolid, tegelikult fanaatikud omas ajas jama. Ma arvan, et nii mõnegi selle loobuda Sest nad üles, nagu öeldakse, ärkasin kohe kuulsana. Ütle anne, palun sind kuulates mulle jääb mulje, et et sa oled kassast kõikidesse Aga suuremasse osa ansamblites, kuhu sind kutsuti, kuhu sa sattusid alustanud pigem tagaplaanil või taustajõuna ja siis aegamisi tõusnud liidriks. No kui ma nüüd mõtlen, siis jah, kooli ansamblis oli ja Aivar Tommingas tema kõrvalt, siis äkki sain minagi tuule tiibadesse ja, ja siis, kui ma ja olin mobilas nende kõrvalt, ma, mina olen vist eemal kogu aeg vaadanud ja õppinud, millega teised tegelevad. Ja siis, kui ma vitamiini, siis me olime kõik nagu võrdsed solistid. Et oli ju Mait Maltis ja oli ju Stenfelt tema läksime enne mind ära, aga oli ka Raul Sepper, nii et seal me laulsime järjest ei olnud üldiselt Veski ja saateansambel, mina olin vitamiini liige. Aga minul olid nagu need kandavamad lood, mida jäeti nagu lõpp, kui poole, nii et ma alati istusin ja ootasin mitu tundi, kuna mängiti kolm või neli blokki, siis mina ootasin seda viimast, millal mind siis lavale lastakse? Mõistuvõistlusi ja mõtlesin, et küll pidi himulike tahtmine olemas, mitu tundi seal istuda ja oodata seal lava taga, ise kujutad, milline see oli, lihtsalt kolhoosi klubi, ma tea, artisti ruum, kas teda üldse seal oli, aga ma ikka ootasin seda momenti ja kui ma läksin ja siis ja siis olin ma ikka oodata. Mulle see vist väga meeldis, ma olen see ahvitähtkojast, ma olen sellist sisse kodeeritud, mulle meeldib tulla kohe tulla ja see annab mulle kohe viivad. Ja siis, kui vitamiiniperiood sai läbi, tõesti me sõitsime, siis ma olin vitamiinist tegelikult ainult kaks aastat, aga, aga see tegi minust Anne veski, niiet aitäh vitamiinile. Ja Eduard Kattai meid seal lindistas ja see saund oli ka selle aja kohta, kui ta ikka raadiost tulid. Need lood jäid kohe nagu meelde ja loomulikult viimne pilet. Ta valiti ka Jüri Mitil oli hea lugude valik, et osaleid loomulikult maailmakitlit, mida me järgi tegime, aga aga osa oli ka seal Peeter Vähi enda kirjutatud, nii et selle aja kohta väga edumeelne ansambel. See periood sinu jaoks kestis küll paar aastat, ainult, aga, aga ilmselt populaarsus oli ikka kõrghetkedel nii suur, et, et kas ansambel jõudis kõik esinemispakkumised vastu võtta, kõik need kolhoosid, majandid, kus oli vaja reisida? Meil on kõige rohkem, no meil oli nagu kolm tantsumängu ühe päevaga, tantsumäng oli mingi kolm, ongi nii, et me hakkasime hommikul või päeval kell üks hakkas lõikuspidu, sellepärast et ansambel vitamiini õhtuks oli ta juba kinni, aga kolhoos tahtis just ansambel Vitamiin. Kell üks päeval hakkasime sealt laume, rahvas lõi juba tantsu ja ja laud oli kaetud ja, ja siis muudkui mängisime pikad õhtutunnid, aga ei, pidamine oli väga populaarne ja ja neid mänge oli väga palju ja kuskilt otsast sai nagu sai isu täis, sellepärast et ei olnud enam kolhoosisid kolhoosi klubi, kus me ei olnud juba üks või kaks või kolm korda käinud ja ja võib-olla Publicaga korduma? Jaa, jaa, ei tõesti, ka aitäh. Vitamiiniperioodil on see laulud lumes film, mis Eesti Televisioon tegijale ilma selleta poleks ka jälle veskit, et see oli ikka väga hästi tehtud film, iga lugu oli omaette video, nii et siiamaani mul isegi Venemaal öeldakse, et sel ajal, kus ta seal kasuka peal lebasid. Aga muidugi, iga asi saab täis oma tuuri ja siis oli selle aja peale juba vennas Tõnis Mäega juba Venemaal Music Seif iga ja, ja kui nad pakkusid tulla siis Tõnise kõrvale nagu teiseks solistiks siis ma võtsin seda nagu ikkagi samm edasi, sest et Eesti oli juba risti-põiki läbisõidetud, et ja muusik seifi ikkagi. Tõnis Mägi oli sellel ajal juba väga kuulus nimi ja väga tore oli tema kõrvale minna jälle nagu sa ütled õppima, et ma Ma ütleksin, et suure lava kogemuse ma vaatasin kõrvalt, mida Tõnis teeb ja aitäh talle selle eest, et igalt poolt ma olen natuke midagi endale võtnud ja siis edasi arenenud siis jälle Tõnise kõrval, siis siis tuligi minu tähele, nagu öeldakse, saadeti mind Sopode laulu konkursile ja siis siis ma ikka tundsin, et nüüd ma olen ikka ise juba väike tegija ja, ja siis nagu öeldud, kaks suurt artist enam ühe lava peale ei mahtunud meile riiuga lahti. Ma sain aru, et nüüd ma võin juba oma nime peale tööd hakata tegema ja siis. Ja siis sündiski selline Anne Veski, nagu ta on. Reet äkki sinu poolt ka kommentaar, et kas mingil hetkel oli nii, et Anne Veski ja siis kõik teised Eestis juba minu meelest on see kogu aeg nii olnud, Anne Veski. Jah, sellepärast. Ma olen hoolega. Tunud Annega puutunud ka selle teise elukutse, see, mis mul tegelik elukutse ehk siis teletoimetajana aastakümneid on nagu kokku puutunud anne, mitte kunagi ei virise mitte kunagi staaritseja ja näiteks kui ma aastaid tegin laulusaadet, mida ma nüüd toimetan, siis Anne on, 17 aastat oleme me seda teinud, 17 aastat on Anne Veski selles laulus, iga kord me leiame selle koha, sest Anne tahab tulla oma rahva ette ja ta tuleb ja täpselt nii, nagu sa rääkisid. Kõik on sillas, et, et inimene, kes peab oma kuulajast lugu saagi teistmoodi olla, et see ongi superstaar, et tõesti on nii, et et mina ei tea inimest, kellele ei meeldiks. Oh issand jumal. Tegelikult muidugi mina mõnda tean, aga ega siis saad aru, mulle meeldib Tõnise väljendab. Ega ma kümnerublane ei ole, et ma kõigile meeldima. Et ei saa, kõike, ei meeldi kõigile. Põhimõtteliselt see soojuset, vaata kui sa ei austa oma publikut, siis ei ole mõtet sul seda laval seda tööd teha ka Anne nimetatud tõesti nagu teeb seda soojalt ja südamest ei ole. Aga ei saanud algul üldse sõna suust. Nüüd sa oled nii hea Su nüüd ma võin küll rääkida, aga ma seda ma mäletan. Me olime Kirovi kalurikolhoosi ansamblis oleme osanud laulda, kus oli siis suur solist, porist lehtland Foress lehtla on, aga tema on ju, anna ainult rääkida, minust pole aega rääkida, kolm laulu laulis ja siis muna käib seal kogu aeg ühest peost teise ja seda kogu aeg tegi trikki ja rahvas oli köike, olid sillad ja siis seal mina läksin välja. Minu arust see kahe lauluvaheline periood, see oli igavik. Sest et miskipärast nad ei hakanud selle teise looga pihta, sest ma ei suutnud peale tere head aega, vist mitte midagi, mina seal turult välja saadavate kodade lehtla nii palju räägib. Nüüd andke ainult rääkida. Mida minu käest täna küsiti, et kas sa kunagi niimoodi siiani ei saa oma tööst, et, et noh, et läheks minema kõik pikalt. Kui sa vaatad, anna tagasi nendele aastatele aastakümnetele, kas sul on olnud niisugune hetk päris siiralt et kaaluda karjääri lõpetamist või suurelt lavalt lahkumist, mis iganes see põhjus võis olla, kui, kui kui see mõte üldse kunagi on su peast läbi käinud. See ei ole mitte kunagi minu peas käinud, aga ma olen istunud ja mõelnud, issand jumal, kui ma olen rongis loksunud ühes vere määratud teise või üldse. Kui sa öösel tuled, sealt ma tea Põlvast Tallinna vooleoloogsudioloogsubioloogs, issand jumal, millal, kus ta kutsuda siis mõtled küll, no kas see on siis nüüd, kuidas, kas see on siis tõesti see, mida ma oma elus olen tahtnud, aga nii palju sõitnud, aga siis, kui ma tulen välja? I köida rajal. Ühesõnaga ei ole ja ära ootagi. Et ma võin lohutada Võiks öelda, et see hetk saabub siis, kui sa tuled lavale ja vaatad, et saalis peale helitehniku poole Mitte ühtegi, ma olen seda ise tõlgendanud minu laulu, et nii kaua kui ei ole viimane saalist ära läinud-ile kaminahjust. Üks uus jututeema või dimensioon meie Meie meenutustesse, et ühel hetkel Reet, sina said inimeseks, kes ma ei teagi, siis, kas pandi tanki või nagu öeldakse või, või leidis ta endas ise sellise emotsiooni, et midagi on puudu või sa hakkasid kirjutama laulutekste, mis see kõige esimene. Meil oli kõige esimene, ongi Merliga seotud, sellepärast et meil oli vaja oma esinemiste lõpulugu ja siis oli vaja kähku paelamp, mäletad niisugust lugu ja meie tegime vaiba isal kirjutasin ruttu-ruttu selle ära, nii et ma mäletan, et meil oli mingi Tartu Ülikooli mingi klubi esinemine, oli veel see esimest korda, kandsime seda ette ja sealt hakkas nagu tasapisi minema. Et see oli olukord sundis seda, et lugu järgmine oli seal väike Narvest oli ja sealt tulid need järjest Hani. Hanija ei olnud hetkel võtta, kiire oli ja oli vaja teha. Ma olen olnud koolis. Küll juba kirjandite kirjutamises suhteliselt tugev, nii et kuskil pidi mul kuklas luuletuse. Ma ei ole elus kirjutanud muidugi. Tegelikult see ring oli ju üsna ahtakene inimestest, kes on kirjutanud suurema osa Eestist tuntud estraadi poplaulude tekste. Heldur Karmo nimi käis läbi, paneme siia kõrvale Reet Linna. Vello Salumets valli ojavere. No ma olen ka väga arvestamist ja meil ongi umbes Viis inimest, Kustas Kikerbu, kes tegi oma ükskõik, kas see oli nüüd läänelugu või ta endale, kui tema tekstid olid alati tema kasutas omadeks. Sinugi puhul on meil tegelikult sadu, eks, ja võib-olla küll, et jah, et päris palju tegelikult, kas sa mõtled, et mõned neist tulevad üsna tihti seal mingit pärlipüüdjad karavanile hästi palju ma tegin ja, ja, ja, ja Ele ja Kaja kõlari laulud suures osas. Minu tekstid suures osas plaadi peal on iga iga iga plaadi peal on reetega. Lõpetuseks võib-olla midagi niisugust, et kui sa peaksid anne kõikide nende seast valima oma laulude seast, mis on piirideüleselt kõige tuttavam ja, ja populaarsem siis on see on see vastus lihtne anda. Ei on küll, tegelikult on mul kaks superlaulu, üks on veel, aga tegelikult kõige rohkem olen ma laulnud jää jeid, sellepärast et seda jää või eit, ükspuha kus maailma nurgas ma laulan. No ma ütleksin selle peale, sellel lauljal on lühike ja lööv. Et ükspuha, kus ma laulan valulaat eesti keeles, seda laulu ja, ja ta alati saab aplausi ei ole veel sellist kohta olnud, ükspuha mis keelne publik on seal saalis, järelikult on selles laulus midagi. Ja ma ikka öeldakse, kõik laulud on nagu sinu lapsed, eks ju, aga keegi nagu armsam ja, aga no eilne päev on see võib-olla saadik ruttu juba rott on see, mis on mulle andnud ikka leiva lauale, see kõik need ajad, võta mind või seda teist naist seal seal siis no tegelikult on väga ilus meloodia ja sama sisu on ka väga hea. Et see teine laul, mida anne nimetas veel see on selles mõttes väga märgiline laul. Et Andy Williams laulis seda aga tema esituses, see ei jõudnud mitte ühessegi edetabelisse, see jäi täiesti tema plaadi peal märkamatuks lauluks. Ja kui ma seda laulu otsisin, ma pidin ikka päris palju nägema vaeva, et üldse üles leida, et Andy Williams on kunagised esitanud aga Anne Veski esituses. Ma ei saaks öelda, et minu omaks ikka täiesti selline laul, mis oleks nagu peaaegu 100 protsenti sulle kirjutatud. Ja needsamad otsida sama küsimus sulle, kui sa mõtled tagasi, siis mille üle sul on kõige suurem rõõm nendest lauludest, mis, mis tee peale on jäänud või siis teistpidi sõnastades on just ajas edasi kandunud tulnud kaasa. Mille üle sul on hea meel, et seda saab sinuga seostada. Minuga on natuke keerulisem, ma ju kogu aeg ju ka ei laula. Aga aga jah, kui Merli lauludest seda väikest narrima olen ikka laulnud, aga see on niisugune, noh, ta on niisugune elurõõmus lugu. Siis on seesama abalugu siis, kui kõik algasega ei too seda ma laulan tänase päevani, kui ma ikka aeg-ajalt käin laulmas, et et neid laule, mida me ja mina tegelikult, kui ma käin laulmas, siis ma laulangi tegelikult just neid, neid vanemaid laule, neid samu laule Anne repertuaarist me mitte üht-i. Tead mida ma laulan sinu Repsist, sigaret. See ei ole minu seal, eks ole, maaga minagi laulan, seda laulu. Laulab. Üldiselt jah, neid samu laule ma laulan, et ma ei oska siin midagi eraldi A ja, ja siis mulle meeldib veel, mida me Marjuga tegime toona oli, ei sellest hooli, see on üks lugu, mis mulle väga meeldib, et et seda ma olen aeg-ajalt kõlanud, et need on niuksed, teist, aga kui ma tohin öelda ühe mõtte siia juurde, et need inimesed, kes siin täna on, et ma reeglina näen, näen, et siin on peaaegu et eakaaslased ja mulle meeldib mõelda nii, et need inimesed, kes koos minuga noh, ütleme, vananevad või koos kõnnivad, see tegelikult on rock, n roll'i hipid ja lillelaste põlvkond, et me oleme üles kasvanud tiitelsite Presley, Tom Jonesi kõikide nendega ja sellepärast need inimesed tegelikult on. Vaata, kui palju need täna siin on, sellepärast nad ongi nii muusikalembelised, nad mõistavad meid ja hoiavad. Aitäh. Aplaus meie tänastele külalisi.