Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit algav huvitaja saade ja me räägime täna meeste tervisest. Ja seda seetõttu, et Eesti vähiliit alustas meeste tervisele suunatud kampaaniat. Iga mees peab teadma, see on nende üsna tavapärane viis tähelepanu pöörata ühele või teisele vähi paikmele, seekord siis meeste puhul eesnäärmevähile. Ja tead, me peaksime ka seda, et eesnäärmevähk on siis meeste sagedasi vähk kas või Euroopas ja alates 50.-st eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk, nii et on põhjust mõelda küll sellele teemale ja väga palju annab ära teha noores eas ja samas, kellel siis juba diagnoositakse eesnäärmevähk, siis mida varem jaole saadakse, loomulikult seda parem. Aga tänases saates võtavad siis sõna Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhataja Margus Punab ja Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi. Nendega räägime siis pikemalt just meeste tervisest ja eesnäärmest. Ja tunni lõpuosas vahendame siis ka portaali novaator, tor, terviseuudiseid. Meile tuleb stuudiosse Marju Himma. Teemad, mida ta täna käsitleb, puudutavad siis näiteks paelussip. Saame teada, et just nimelt koduloomad ehk kõige tõenäolisemalt just koera väljaheide on see, mismoodi paelus inimese organismi jõuab. Ja teine teema, millest ta räägib, et üks Eesti IT-firma arendab siis Aasias tipptasemel meditsiini vormi, mille abil saaksid maailma 4000 tipparsti omavahel andmeid vahetada ja suhelda ja see on siis Eesti IT-firma arendus Aasias. Sellised teemad tänases saates mina olen toimetaja Meelis Süld, jätkulamist. Nõnda siis tänases saates räägime meeste tervisest ja eile oli Viru hotellis Eesti vähiliidu meeste tervisele suunatud pressikonverents. Seal võtsid sõna mitmed arstid. Näiteks rääkis eesnäärmevähi ennetamisest ja varajase avastamise võimalustest Margus Punab, kes saab ka selles saates hetke pärast sõna, aga samuti küsimusest, kas eesnäärme vähki ravida või mitte, see sõltub ka nüüd olukorrast ja sellest, missugune vähk on, kui kiiresti see areneb, sellest rääkis Indrek Oro, kes on Põhja-Eesti regionaalhaiglast kiiritusravi keskuse onkoloog-vanemarst. Aga tähelepanu oli ka noortel meestel. Helis Kar onkoloog samuti regionaalhaiglast rääkis munandivähist, mis on ka just noorte meeste haigus. Kristjan Pomm meestearst rääkis mehest ja seksuaaltervisest, aga alustame Martin Kivi intervjuuga. Nimelt tema teemaks oli see, et eesnäärmevähk ei ole ainult meeste haigus. Mida te sellega täpsemalt mõtled, seda selgitab ja Martin Kivi on siis Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja. Ida-Tallinna keskhaigla uroloog Martin Kivi, kui me räägime eesnäärmevähist ja siin eilsel päeval toimus ka pressikonverents mille korraldas vähiliit, et pöörata tähelepanu just nimelt eesnäärmevähile siis teie ettekande teema oli see, et see ei ole ainult meeste haigus. Mida te selle all silmas pidasite? Aitäh et antud juhul, et see haigus tõesti ei puuduta ainult meest. Sestan selle diagnoosist saamise hetkest on erinevad uuringud ja ka minu, ütleme, praktika on näidanud, kui mehel on olemas abikaasa või lähedases inimest, et siis on, nagu siis on, on ravi saadud ja uuringu tehtud ja haige tuleb õigel ajal vastuvõtule ja mehelejana võimalustele lohakas oma tervisega ega oma oma ütleme diagnoosi suhtes. Ja antud juhul on samamoodi erinevatel uuringutel on, on, on tõestust leidnud, et mehed, kel on diagnoositud eesnäärmevähk ja nende elulemus, nad elavad 40 protsenti pikemalt ja, ja, ja paremini kui teised, kellel on kas ei ole seaduslikku abielus, naised hoolitsevad nende eest ja see on tõesti, ütleme, akadeemilistest fakt, samuti meile ka oma oma praktikas näed jah, et kui, kui inimene tuleb abikaasaga või naisega vastuvõtule, mul on alati kergem, sest kõik toimib. Kui palju eesnäärmevähi puhul on põhjust nagu otsida süüdlast, et kes on selles süüdi, et selline asi inimesega juhtus? Kui palju see sõltub inimesest endast üldse? Tähendab, et inimestel on väga loomulik süüdlast otsida, sest alati arvame, et keegi, keegi teine on jätnud midagi tegemata. Kuid antud juhul ma arvan, et, et ikkagi on, on leitud täiesti riskifaktorid, mis on seotud selle kõrgema haigestumisriskiga ja need on nagu ülekaalulisus, suitsetamine alkoholi ületarvitamine ja ütleme, erinevad kroonilised põletikud. Ja kui see kõik on, on, jääb tegemata, ütleme nooremas eas, siis on tagasiteed enam ei ole. Et ikkagi see konverents, mis oli täna hästi igakülgne jutus, räägiti meeste tervisest, kus on väga väga oluline, et et mehed nagu noh, ei otsiks ainult haigusi, aga hoolitseks oma tervist sees, et see on nagu just nagu tulevikus kaitsva toimega, see on investeering oma tervisesse. Jah, kiire, palju on igasugust, veel väljakutset, vajadused on ju, on ju, aga ikkagi see investeering on, on, on, on väga oluline ja see on just nimelt siis mõnes mõttes noores eas. On on tarvis see investeering teha, et, et kui palju sellisest elustiilimuutusest viiekümnendates kuuekümnendates enam kasu on? Jah, kui on, nagu on mingi organismi eelhäälestus on saanud, on väga raske seda muuta ja ütleme, inimesed, kes on nagu kes hommikuti teevad jooksu või lähevad spordisaali või lihtsalt kõnnivad, on nagu kui vaadata, mis tänavatel peal toimub, siis ja kas on väga eakaid inimesi või vastupidi noori. Et ma arvan, kas sinna ka otseselt tere roll, et me oma lastele räägime, et mine jaluta, mine jookse, tee midagi. Et see internet ei ole ainult sinu maailm on joonis ja et antud juhul et kui vaadata Kaczperpix perspektiive, toode, meie ühiskond oleks terve, kõiki haigusi põdenud kongressi, seal vähki jäägiks kardiovaskulaarhaigused, et see kõik ana hakkab täis noor seas, kus on nagu on, kus on vanemate roll on antud juhul on oluline just vanemate teadlikkus, et noh et kui on liiga palju süüa niimoodi, et see lõppeb kehvasti, siis on väga oluline, lastele on selgelt südaööl anda mõista kui hästi saadakse, meil Eestis ei ole üldse, kui inimesel eesnäärmevähk ikka on, et kas saadakse õigel ajal jaole. Ma arvan, et jah, meil haigestumus võrreldes teiste Skandinaavia või Euroopa riikidega on kõrgem. Kuid ma arvan, et see on üks osa, on ka, mis on ka uuritud, eelmisel aastal oli üks teadustöö antud juhul et meil on seda haigust väga püüdlikud, otsitakse, et ühiskonna, ühiskonna, arstide teadlikkus selles haiguses on kõrge ja inimesed läbi selle vereanalüüsi, mis, mis, millest sa alati see diagnoosimine hakkab, on, on seda haigust otsivad ja ma arvan, see haiglasse kõrge haiglasse, mis on üks osa sellest, et et seda haigust meil on nii palju, sest meil on suremuse trendid on küllaltki stabiilsed ja võrreldavad teiste Euroopa riikidega. Et ma arvan, et see kõrge haigestumus just peegeldab praegu seda ühiskonna, arstide arstjaskonna valvsust. Me teame seda haigus, me otsime seda haigust. Teid teine sammas, mis siis teha, kui on diagnoos, on käes, see siis on väga oluline just professionaalne, nagu nõustamine ja, ja staadiumid õigeks määramine. Ja mis viib nagu õieravi, nagu valimiseni. PSA test on see siis, mida üsna sagedasti perearstid teevad ja mis on see, mis esimesena annab märku, et, et kas võib olla tegemist eesnäärme vähiga või mitte. PSA test on, nagu on organ, spetsiifiline haigus, spetsiifiline ta, PSA test võib olla sageli kavale positiivne. Jah, tõesti on, kui tegemist on, esinemisega ei saa, reeglina, on kõrge, aga mitte alati just on nagu on siis kui, kui leitakse kõrgemat väärtus, siis sellesse suhtuda kui on väga kõrged väärtused, jah, tuleb suht agressiivselt haigus otsida, suur tänase haigus, kui on nagu, ütleme hästi minimaalselt tõusnud siis on pigem valida nagu jälgimist ja vaadata, kui vanainimene on ja mis nüüd füüsikaalselebivaatsa nagu tulemused ja reeglina kõik algab selles testis kliinilised ja on ka teisi teste, mis, mida kasutatakse noh, ütleme selle diagnostikaks. Kuid lill Lilliselt need kasutatakse vähe. Kui tihti seda PSA testi peaks tegema ja mis vanusest üldse? Jah, et kokku lepitud on, et meestel, kellel kellel ütleme, peres ei olnud noh, et eesnäärmevähki siis alati tuleb alustada 50-st eluaastast. Ja kui see analüüs on normis, siis seda ei maksa korrata iga kuu poole kahastal kahe-kolme aasta tagant on mõtted ja aga see läheb sellesse väärtustest, mis on ka saadud. Aga iga iga noh, väga sageli ei ole mõtet teha. Aga esimest testide alates 50-st eluaastast ja meestel Kell peres on seda haigust on olnud siis pigem 45-st, esimene test võiks olla, samas on ka väga palju räägitud, et noorematel inimestel, kes on 40 aastat vana, üks kord ütleme noores eas võiks teha, et see näitab meile kaks perspektiiv. Kui palju aastakümneid hiljem, kas ta on, on risk seda haigust saada või ei ole. Aga see ei tähenda, et kui te olete 41, kaks nelik on pidevalt teed, ei ole küttel määratakse analüüsi ja siis ta saab ütleme, hinnata Tulevikku haigestumise riske. Mismoodi seda siis hinnatakse selle väärtuse järgi või et kas ta on kõrgem või madalam ja täpselt niimoodi, et seal on, aga kui on 40 asse mees seal, kui ta on alla ühe, siis on talle haigestumise risk on madalam kui võrs anda, kellel on üle ühe ja see on lihtsalt seal lõplardust alusel. Kui inimene saab endale diagnoosi, et tal on eesnäärmevähk, kas see tähendab ilmtingimata mingisugust lõikust. Kiiritusravi millal arst otsustab, et kas ravida, jälgida, kuidas seda tehakse ja siin on väga, väga täpselt nagu kliinilised juhised on olemas ja ja antud juhul on raviviisid, on elion, saab patsiendi aktiivselt jälgida, saab opereerida, saab kiiritada, saab teha erinevate erinevat viisi hormoonravi ja ütleme, kõik ikkagi sõltub staadiumist, noh, kui, kui levinud see haigus on, kui tegemist on madala progressiooni väikse vähiga, mis ei ole ohtlik, on siis nett saab ohutult aktiivselt jälgida, sest igasugune ravi on ikkagi kõrvaltoimet. Ja kui haigus on, ütleme, keskmine või on, on tõsine või kõrge progressiooni viskas, siis antud juhul loomulikult on valitaks agressiivsete ravimeetmeid siis saanud antud, antud juhul ikkagi kaalul on patsiendi, ütleme, tervis ja elu, siis siis agressiivne ravi on seda väärt, et säilitada, päästa meestele. Kui. Tulnud ette seda, et patsient keeldub lihtsalt ravist, ütleb, et mina ei taha, et mul oleks mingisugune pidamatus. Ma tahan, et minu seksuaalfunktsioon oleks olemas, pole vahet, kui kaua, aga ma ei ole nõus. Aga et, et sekkutakse ma arvan, et, et siin on meie Professionaalse professionaalne küsimus, kui hästi ja ütleme ja põhjalikult me oskame patsiendi nõustada. Et oskame talle näidata igakülgselt selle ravi nagu noh, kasusid ja kahjusid. Ja samamoodi ka sellepärast, et ütleme, igasuguse otsuse vastuvõtmisel te tahate informatsiooni, te olete poodidele, kas kaks võimalust on noh, ühteteist osta, kui need on 10, siis on raskem ja siis ongi niimoodi, et see on nagu mingil määral vaid arsti kunst, et, et noh, et rääkida täpselt nii palju, et inimene saaks, saaks valida, aga mitte nii palju, et ta tal tekivad nagu noh tekib situatsioon valida enam ei saa, et liiga paljud ja siin ongi see aga, ja alati peab olema baseeritud just just nende patsiendi just kliiniliste andmete peale. Mis haigus tal on, mis riskid selle haigusele on. Et ja lõppkokkuvõttes see on väga oluline moment, on see, et ka ka inimeste vanus, et igat agressiivset ravi ei hakka talle kindlasti teha ei saa, sest Ragn seotud tüsistustega ja kui ma ütleme, inimeste ressurss on, kui inimene eakas on otseses mõttes on on väiksem kui, kui, kui, kui noorematel, tugevatel meestel. Ja see on alati üks variantidest ravi valikul me vaatame ka kui vanainimene, kui palju me oma ravi Kaanamatele juurde, et seda ei tohi kunagi unustada. Ja loomulikult on ka see, et mis patsient ise valib alati arvestama, on olnud pretsendent kartesse ühte või teist tüsistus. Et haiget valivad teiste ravivõimalust, sest nende, ütleme antud shansama tüsistuste risk on madalam. Jah, see on tõesti niimoodi, aga patsiendi informeeritus on väga pappnumber, üks minu jaoks alad. Aga üldiselt, no loomulikult ei saa alati üldistada, aga kui hästi ravile allub üldse eesnäärmevähk. Kui tegemist on Eesti energiaga pirn haigusega või lokaalselt levinud haigusega, et siis ja õigel ajal, nagu on see haigus on olnud, on kätte saadud, siis need elu olemus on väga kõrge. Esimese staadiumi puhul on nagu viis aastat on 100 protsenti isegi noh, tähendab, et ikkagi just seda elulemust väga palju mõjutavad, just nagu koges siirata olemasolu. Nende nende puhul on asi tõsisem, et kui haigus on piirdunud, siis on, meil on kõik, on võimalus praegu Eestis olemas ka kaugelearenenud haiguste puhul seda haigus nagu ohjeldada ja kontrolli all hoida. Ja sellepärast ma nagu erinev väga-väga palju teiste Euroopa riikide, sest meil on, aga noh, õnneks on kõik röömas selle haigusega nagu võitlemiseks jagu saamiseks. Millest see tuleb, et näiteks meil siin põhjamaades on nagu eesnäärmevähki rohkem, aga, aga on ka riike, kus nagu seda ei ole, et, et millest see riikidevaheline vahe on vist lõunale. Pool on natukene vähem, see on Nobeli preemia, väärib küsimus, loomulikult, ja noh, nii ta ongi, aga samas on nagu Intne, ütleme idamaade, ma ei tea, kas kliima või on toiduharjumused, ilmselt on see, mis on, mis on, mängib rolli sammas praegu ütleme üldine seisukoht, et ei saa anda konkreetseid soovitusi, mis seda ära hoiaks, aga ütleme samas on, see on suure tõenäosusega bakteriaalne nagu ütleme põhjus, sest kui ütleme Põhja-Ameerikas, mis läheb elama idamaades ütleme, Aasiasse, siis on 10 aasta pärast haigestumise risk on enam-vähem kohalikele elanikele võrdne. Kesse süüdisson, kas tema nagu geenid või tema ütleme või ikkagi see toitumine, kliima ja midagi veel, mida me ei tea. Et üks tervisesoovitus on see, et minna Idamaadesse elama. Seda soovitada ei saa lihtsalt statistilistesse risk, risk langeb, et see ei tähenda ka olemas ka teised haigused mis on idamaades on levinud kui, kui meie juures ikkagi ja samal mingil määral ka antud haigus ka arenenud maade haigusse, ütleme Euroopa riiki arenenud Euroopa riikides seda haigust tõesti rohkem, kui on vähem arenenud maades. Ja mis see põhjus son kassi industriaalsed põhjused või midagi veel, eks aeg näitab natuke, kõik kõikidele küsimustele ei ole valvas. Aitäh selle intervjuu eest, Martin Kivi, Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja. Aga läheme nüüd tagasi eilsesse päeva, kui toimus Eesti vähiliidu pressikonverents, mis oli suunatud meeste tervisele ja seal võttis sõna ka meestearst doktor Margus Punab ja ta pööras tähelepanu muuhulgas sellele, et nagu me teame, meie eesti mees elab vähem kui Eesti naine ja see elu ja sooline tasa tasakaaluhäire on olemas, see on seotud ka omakorda tervishoiuteenuste kasutamisega kättesaadavusega. Ja üks näide vanuserühmas 30 kuni 50 eluaastat kasutab eriarsti teenust enam kui kaks korda vähem mehi kui naisi. Ja meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud aga oluliste terviseriskidega, et osas nagu liigne kehakaal, vähene liikumisaktiivsus, mitte tervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine. Et nende osas on meeste näitajad jätkuvalt oluliselt kehvemad kui eesti naistel. Aga nüüd siis lähemalt, et just nimelt meeste terviseprobleemidest ja eesnäärmest ja jätkab Margus Punab. Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhataja meestearst Margus Punab. Kui me räägime meeste tervisest, siis eesnäärmevähk on üks selline tõsisemaid haigusi, millest juttu tehakse ja ka vähiliidu pressikonverents siin. Nädala alguses oli sellele pühendatud. Kui levinud haigus üldse on? No ilmselt me oleme suutnud selle eesnäärmevähi teha kõige tuntumaks haiguseks, et võib-olla selle tõttu temast ka kõige rohkem räägitakse. Muidugi, ta on ka väga sage, kui me räägime nüüd vähipaikmete, siis eesnäärmevähk on meestel pika puuga number üks. Et, et noh, kas või võrdleme siin see munandivähk, millest ka täna oli juttu, siis neid juhte on meil 30, aga aastas keskeltläbi ja ka eesnäärmevähki on 1100 ja pluss, eks ole, et see tähendab sisuliselt, et iga iga päev diagnoositakse kolm kuni neli eesnäärmevähijuhtu üle Eesti. Kas on ka ülediagnoosimist? Eesnäärmevähi puhul suure tõhususega ülediagnoosimist ei ole selles mõttes, et diagnostika kriteeriumid on väga selgelt paigas. Et mida on diskuteeritud, on see PSA testi kasutamine, et kas nüüd õigustatud, eks ole, ja mis momendil siis nagu hakata aktiivselt edasi toimetama selle peesse näitude alusel, aga noh, minul on siin kohe vastuargument, et tegelikult see PSA testi ei ole mitte ainult vähi markerina väga hea, vaid tegelikult kuna p-s sa näitad meile eesnäärmerakke kude, lagunemist, siis on, ta näitab meile tegelikult kõik eesnäärmehaigused kõikide eesnäärme haiguste puhul PSA tõuseb ja, ja kui, kui PSA on kõrgenenud sisse see tähendabki, et tegu on haigusega tulek arsti juurde minna ja tuleb see probleem lahendada vähemalt kontrollida ja, ja kui meil on teised eesnäärmehaigused välistatud, siis me jõuame eesnäärmevähi välistamise juurde, nii et mina jätkuvalt olen seda meelt, et Eesti on kõige parem nii-öelda üks, üks paremaid tervisemark öid ja, ja kindlasti kõige parem ka vähi markerite siis täna meile kättesaadavana Ma saan aru, et PSA testi tegemine on mõnes mõttes olnud perearstide suur selline missioon ja, ja väga tore, et nad seda suhteliselt kallist protseduuri on teinud, noh, see on küll iseenesest lihtne, vereproov lihtsalt, aga, aga see vist maksab. Jah, kindlasti ta on suhteliselt kulukas kuus, seitse eurot on ühe testi hind ja kui me nüüd teame, et noh, see on umbes kolmandik ühe ühe inimese uuringu fondist, mis, mis perearstidele, nii et noh, tegelikult oleks mõistlik see eraldi kinni maksta lisaks praegu olevale fondile, et tegelikult see tegevus käib mingil määral teiste tegevuste arvelt praegu aga perearstid on tõesti rõõm on näha, eks ole, seda süsteemi tugevust ka meeste eriomaste haiguste puhul, et, et praegu perearstide poolt kontrollitud regulaarsed kuskil 50 60 protsenti meestest ma arvan, et paarkümmend protsenti on kuskil ka spetsialiste juures oma testid teinud, nii et noh, see PSA testiga kaetused, mast juba 80-l protsendil Eestis lähenemas, nii et see on väga hea väärtu või tase ka tegelikult rahvusvahelises plaanis. Ja tulemused vastavalt sellele toimib. Me võime öelda, et eesnäärmevähi skriining, kuigi ametliku, riikliku skriiningprogramme ei ole, aga seda nimetatakse kabinetipõhiseks või ohvi Speys Greeninguks siis see tegelikult on üks, üks reaalselt toimivaid skriininguid Eestis. Skriiningprogrammi edukust näitab see, et algfaasis kasvab haigestumine. Me leiame haiguse õigel ajal ülesse ja, ja umbes 10 kuni 15 aastat hiljem hakkab vähenema suremus. Et eesnäärmevähi puhul suremuse muutus, on natukese pikema latentsi ajaga, aga see paratamatult tuleb, et maailmas riigid, kes alustasid meist varem, seal on juba see eesnäärmevähki haigestumise ja haigestumine vähenenud ja ja ka suremus eelkõige väheneb. Mis saab edasi, kui inimene saab endale siis mingisuguse signaali, et eesnäärmega võib olla probleeme, see PSA näitaja on kõrge. Et kuidas siis edasi abi saab, et kas perearst suudab aidata, kas on piisavalt meestearste, kes tuleksid? Et mis saab siis edasi? Kõige tähtsam on tegelikult see, et eesnäärmevähi PSA testi puhul meil ei piisa sellest. Mees arvab, et midagi on paigast ära sest eriti, kui me räägime eesnäärmevähi kontekstis, siis siis kui midagi korrast ära on, kui on juba haigusnähud eesnäärmevähist tingitud, siis on tegemist enamasti metastaseerunud haigusvormiga, siis on juba hiljaks jäädud, et nagu ma siin näitasin, et kui me leiame nii-öelda organism, piir, tuba, vähi, siis on viie aasta ja elu nagu 100 protsendi juures ja 10 aasta oma 90 protsendi juures, aga kui metestaseerunud vorm, siis, siis on viie aasta elu nõus 30 protsenti. Nii et tegelikult, et üks kõige olulisemaid sõnumeid meie poolt on see, et pessa testib tegema vastavalt vanusele sõltumata sellest, kas hõlm, kaebused või ole kaebused. Et praegu on nagu üldine konsensus on see, et alates 50.-st eluaastast peaks igavesti testima PSA testi ära ja siis vastavalt tulemusele saab otsustada, kas ta vajab täiendavaid uuringuid. Läheb aasta pärast kordus testi või nelja aasta pärast kordus testi ja kui on perekonnas olnud siin eesnäärmevähki lähisugulastel, siis oleks mõistlik alustada 45 aasta vanuses sama samasuguse testimisega ja noh, tegelikult mina olen selle koolkonna esindaja, et mina soovitan meestel teha 40 aasta vanused PSA test, esimene ära, selle alusel on võimalik öelda, et kui suur on tema eluaegne risk haigestuda küllalt küllalt suure täpsusega tegelikult juba. Aga mis edasi saab? Edasi saab see, et kui on PSA test kõrgem, siis, siis tuleb ka edasi suunata spetsialisti juurde kes siis on suuteline lahti harutama selle, millesse pesadest tõuseb, et seal on tegelikult meil ju kolm suurt haigust alates nii-öelda nooremast vanusegrupist peale, et noh, näiteks eesnäärme põletikku esineb juba alates seal puberteedijärgsest perioodist, minu kõige noorem patsiendid on 15 aastased, selle haigusega eesnäärme põletik võib anda sageli väga kõrgeid DSC väärtuseid. Teine haigus, mis seda PSA tõusu põhjustab, eesnäärme healoomuline suurenemine, kui eesnääre on väga suur, siis on paratamatult juba Peeessaadist stabiilset kõrgem. Nii et see on üks, üks oluline ja kui need meil on need lihtsamad haigused välistatud, siis meil lähmegi püüame välistada eesnäärmevähi. Alati ei ole ka väga kõrgete väärtuste puhul, eks ole, tegemist vähiga, vaid see on lihtsalt individuaalne eripära, tema eesnäärmekoe, mingisugune eripära. Et siin on nagu mitu, mitu, mitu, mitu erinevat eta. Nii et, et ja, ja noh, mis on, mis on murekoht, eks ole, just selles teises etapis, Tallinn, Tartu, Pärnu regionaalsed keskused on suhteliselt hästi sellise teenusega kaetud. Aga praegu on täiesti, mida ma ka tänasel pressikonverentsil näitasin. Teenus kaob ära isegi niisuguses tõmbekeskused nagu Ida-Virumaal, eks ole, seal on teenuse kättesaadavus väga-väga madalaks langenud ja võimekus näiteks tehagi näiteks eesnäärme biopsia on marginaalne. Niimoodi on, on see võimekus kadumas Lõuna-Eesti väiksemates linnades, nii et see, see kättesaadavus on hästi keeruline mobiilse kabinetikabinetiga sinna jõuame, aga see kindlasti ei suuda asendada üle Eesti neid, neid puudujääk. Nii et noh, me näeme, et, et keskustes meil on järjest suurenev, see, see nii-öelda kättesaadavuse ja ühtlase kättesaadavuse probleem tegelikult. Ta on piirkonnad, kus on tervis, tervishoiuteenus väga hästi kättesaadav, teised piirkonnad, kus see muutub väga väga raskeks ja, ja kuna eesnäärmevähk, eesnäärmehaigused, jõgusamis häireid on tegelikult sageli vanemate inimeste õigused siis nende, kus 100 kilomeetri või 150 kilomeetri kaugusel arsti juurde minna on sageli väga piiratud, erinevalt. Kui anda mingisugune retsept nii-öelda, et, et mehed oleksid terved, et ei oleks eesnäärme põletik ka, et vältida eesnäärmevähki, et mis meestearsti hea retseptisoovitus oleks. Võib-olla siin on nagu kaks erinevat asja, eks ole, et, et selleks, et meeste tervist üldisemalt soodustada ja, ja probleeme vältida, et minul on nagu niisugune lihtne soovitus, et vesti arsti juures võiksid kontrollis käia, mehed jälle puberteedist et seal on kuskil 17 18 aastat, teine suurem revisioon tuleks siis ette võtta umbes neljakümneaastased 40 45 on niisugune minu arvates murranguline vanus meestel, et siis kas on allakäigu trepp või, või stabiilsus või isegi tõus, eks ole. Et seal on, on näha juba enamik terviseriskidest, nagu ma ütlesin, et kui me teeme siis PSA testi Moskame eluaegseid riski hinnata siis on võimalik, et näha ka neid olulisemaid terviseriske ja näha ka riskitegureid ja, ja, ja kui inimene suudab need ära modifitseerida, siis ta elab selle nii-öelda edasi küllaltki küllaltki kenasti ja siis on kolmas ongi see 50 pluss, kus siis tuleb eesnäärmele regulaarselt tähelepanu pöörata. Kui me räägime konkreetsetest riskiteguritest, siis umbes 10 protsenti on kindlasti siin geneetiline risk olemas perekondlikud juhudki, mida peabki varem siis käsitlema hakkama. Üks kõige kõige suurem risk päris kindlasti on meie kliima, et see piirkond, kus me asume, et siin oli ilusti näidata seda vähile võimuse kaarti üle maailma võib-olla te märkasite, et siis oli seal see kõrge levimus, oli nii põhja- kui ka lõunapooluse lähedal, et see seal, kellel oli siis valge ala, eks ole, kus seda oli, välja arvatud Brasiilia mingil põhjusel, aga me teame, kus on ka Brasiilia elanikke paiknevad, eks ole, et selles mõttes ta on ikkagi väga selgelt seotud kliimaga külm, niiske kliima, mis, mis soodustab eesnäärmehaigused alates eesnäärmepõletikust, eesnäärme põletik soodustab eesnäärme suurenemist, näiteks ka, et kui ta noores eas on ja, ja oluline on see tõesti need probleemid, mida me näeme kuskil 40 50 60 70 aastasel meestel sageli need probleemid võivad olla käivitunud juba piss 10 20 30 aastat tagasi, et noh, ma leidsin ka seda, et meie oma uuring, mis näitas, et juba 18 kuni 20 aastastel meestel seal kuuel protsendil oli tugev põletik sugutraktis ja, ja kümnekonnal protsendil oli mõõdukas põletik. Me nüüd püüame nagu vaadata, et mis nendest meestest saanud, et, et see on ka täna teadmata. Et minu praegune nagu arvamus on see, et need probleemid minema nii-öelda keskiias kohtume, pannakse nur nooremas eas paik. Et noh, ei saa tervisele pöörata tähelepanu alles nii-öelda siis, kui probleemid tekivad, tegelikult me peame, see on, see on nii-öelda elukestev tegevus alates noorukieast välja kuni kuni meie surmani välja. Kas võib öelda ka, et millalgi on nagu liiga hilja või et noh, nüüd enam pole mõtet midagi muuta. Ei, sellega ma nõus ei ole, et, et noh, ma arvan, et kui me vaatame väga kiirelt oodatava eluea tõusu, mis meil Eestis toimub, siis juba vanuselise piir ei saa sättida, eks ole, et ja, ja teiseks, arvestades meie tänast meditsiini arengut, siis iga iga hetk on võimalik midagi teha inimese heaks inimesi noh, ütleme, kui meil ei ole võimalik teda, noh, ütleme, et ta on väga-väga kaugelearenenud eesnäärmevähk. Et suure tõenäosusega meil teda terveks ei ole võimalik teha, aga kindlasti on võimalik seda haigust aeglustada. Meil on kindlasti võimalused seda haigus tekitatud vaevusi leevendada. Need võimalused on meil nii-öelda algusest lõpuni alati olemas. Aitäh selle intervjuu eest. Margus Punab meestearst Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhataja. Aitäh. Aga nüüd, kui meeste tervisest oleme rääkinud, siis üldisemalt ka veidi tervisest ja, ja üks selline natukene varjatud teema ja teisipidi jätkuvalt inimesi kummitav teema on parasiidid ning me räägime siis nüüd nendest teemadest, mis on ka portaalis novaator, tervise teemadest. Marju Himma toimetajana on meil stuudios. Tervist. Tere hommikust. Paelussist. Ja tundub ekse selline parasid, kellest me enam ei räägi, sest 21. sajandil ju ei ole inimestel selliseid parasiite. Aga tegelikult tuleb välja, et siiski on. Ja Tartu Ülikooli, sest hiljuti kaitsti kaks doktoritööd, mis uurisid erineva, et erinevat tüüpi paelusside genotüübi. Ja kuigi see on bioloogia valdkonnas ja võiks arvata, et no mis seal siis tänapäeval inimese tervisega pistmist on? Näiteks väga oluline, kuna kui inimese kehasse peaks sattuma teatud tüüpi paeluss, on ainult üks tüüp, mis siis nagu rohkem inimestel levib. Et siis kuidas tuvastada, et mis tüüpi ta on, sest vastavalt sellele ka tuleb ravi määrata ja küllalt sageli, kui siis tulebki ette, et inimesel on, see paelus, siis millist ravi tüüpi määrata, et arstid on segaduses ja selgust ei ole. Ja võib olla Me ei teadvustagi, kui laialdaselt ikkagi ka tänapäeval 21. sajandil levinud see probleem on, et üleilmselt on aastas kulub paelussi nakatumisel, mis sa arvad, kui palju miljardeid dollareid? Ükskõik mis numbri iga number on suur miljard viitab sellele, tegelikult on suured kolm miljardit dollarit aastas, kulub keskmiselt paelussist tekitatud tervisekahjudele. Noh, muidugi me mõtlesime, et need kahed, võib-olla ei ole nii olulisel kohal siin arenenud euroop kasvõi Põhja-Ameerikas, aga pigem ikkagi Aafrikast ja Indiast, räägime küll, aga see ei tähenda tänapäeval inimesed reisivad väga palju ja kui seal reisides tuua kaasa loomi või tuua sealt kaaslasena paelus siis täpselt samamoodi on seda ka Eestis ja ka Tartus tuvastati siis inimesi kõige sagedamini nakatav tüvi, mis on skeem paelussi, tüvi ja, ja siis ka teadlased uurisid, et kuidas see võib siia siiamaile olla sattunud ja tõenäoliselt ongi sattunud erinevate koduloomade viimisega ühest piirkonnast teise, mis tänapäeval on väga levinud, viiakse ju elusloomakarja kuhugi ühest kohast teise. Aga kuidas inimesele võib sattuda kõige tõenäolisemalt sellega teie oma koera väljaheitega puutute kokku ja need paelussi, munad võivad olla siis seal karvade küljes, et mitte ainult siis väljaheitega kokku puutudes. Siinkohal võib-olla tasub inimestele natukene mõtlemisainet anda, kas ikka on oma koera mõistlikumale? Ma ei tea koju voodisse võtta või lasta tal süüa teiega samal laua pealt. Meie lemmikud meile armsad, aga loomadel ja inimestel on teatud võimekus üle anda teineteisele parasiite. See on nüüd hea tähelepanek küll aga, aga no kui see koer on nii armas, eks ole et ta liigub seal toas ringi, et ma olen ka vaadanud ikkagi neid perekondi, kus koerad on, et et üsna üsna omaks võetakse see kohe Jah, nii on ja noh, muidugi me võime öelda, et see paljus levib ikkagi siis, kui see koer nüüd sööb mingisugust seal teise loomaliha, kus ta siis peab omakorda sellega kokku puutuma selle paelusi munadega või, või kuidagi niimoodi edasi kanduma. Aga uskuge mind, koer leiab metsas käies selle raipe üles küll ilma teaksite. Nii aga räägime siis ühest sellisest positiivsest arengust, mis puudutab jällegi Eesti ettevõtjaid ja ja, ja siis ühte suurt projekti, mis viiakse läbi Aasias. Ja Eestis on selline IT-firma nagu ka, et ainult, mis tegeleb plokiahela tehnoloogiaga, Eestis ta väga tuntud ei ole, küll aga võib-olla, mida inimesed võiksid teha, et väga suure osa nendest turvalisuse lahendustest, mis meil on e-tervises ja kõikjal mujal pakub ka taim ja teeb seda üleilmselt ja maailmas on ta üks ikkagi väga tuntud küberturvalisuse ettevõte. Aga miks see oluline on, nad tulid just eila välja, et aga et nad asuvad koostöös oma Aasia partneritega arendama välja sellist meditsiiniplaat vormi, millel nemad tagavad siis seda just seda küberturvalisuse osa. Et nagu me teame, meditsiinis liigub väga palju delikaatseid isikuandmeid, mis omakorda tähendab et kui sa tahad näiteks ühest riigist saada patsiendi andmed teise riiki, et sealt omakorda küsida nõu siis see on väga-väga keeruline, väga raske, sest sellepärast, et erinevad, et erinevates riikides on erinev jurisdiktsioon ja see omakorda tähendab, et ega neid delikaatseid andmeid nii kerge kuhugi kanda ei ole. Aga see sama taim on siis välja töötanud selle plokiahela tehnoloogial tugineva lahenduse, mis võimaldab neil meditsiiniandmeid jagada nii, et see on kontrollitav, kes vaatas ja keda, kes mida nende andmetega tegi ja see on hästi oluline just selleks, et üleilmselt oleks võimalik neid andmeid vahetada. Ja see platvorm, mille väljatöötamises kardendis osaleb oma plokiahela tehnoloogiaga, on selline meditsiiniplatvorm, kus on siis üle maailma 4000 varsti, kes saavad omavahel patsientide kohta küsida infot, nõu oma kolleegidelt, et siis veelkord parandada sellist raviteenust. Ja loodetavasti just sellistest algatustest sünnivad ka meile patsientidega kasulikud rakendused, eriti Eestis, kus kõiksugused, terviseandmed on meil juba e-tervises olemas. Vot selliseid lahendusi on meil rohkem vaja, et see tervis ka päriselt-päriselt toimiks. Päris emaili teel ei saa tegelikult edasi anda patsiendiinfot ja tema terviseandmeid, kõiksuguseid, röntgenpilte ja mida kõike veel. Noh, saab, aga iseasi, kas te tahate saate ühe meili pealt teise meili peale, see on samamoodi nagu te paneksite selle kirjadel posti, keegi võib selle kirjavahepeal lahti teha, vaadata, mis teil seal toimub, pane uuesti kinnisata edasi, ega emailiga on samamoodi, et selle jaoks otsitakse neid lahendusi, kuidas eriti turvaliselt jälgida, kuidas andmed liiguvad, see tõesti oleks turvaline ja kes mida nendega teinud on. Lähemalt saab siis lugeda ka sellest teemast ERR-i portaalist novaator. ERR punkt. Ee. Aga aitäh sulle, Marju Himma, praegu jätkame siin kohal muusikaga apelsin ja raamid. Külma valgustatuna vahedasin. Ime sellest. Kolm minutit puudub kella 11-st. Täistunnini viib meid Ricky Martin ja pärast uudiseid on eetris ka ju virgutusvõimlemine, julgustan kõiki siis kaasa tegema. Mina, Meelis Süld, soovin teile kaunist päeva.