Vikerraadio. Kuulajad algab huvitaja saade ja kas te teadsite, et Eestis elab 194 eri rahvust? Ei teadnud, mina ka ei teadnud, aga täna sellest juttu teeme, sest september on rahvuskultuuride kuu, mil Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimub kümneid sündmusi. Ning täna saates räägime nendest rahvustest, kes elavad Eestist, kuidas nad ennast tunnevad, kui ka võib-olla natukene laiemat pilti jõuame puudutada ja külas on integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ja Anneli Reiman, kes on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht. Nii, ja veel vanasõna puhtus on pool elu on vähetuntud vanasõna, kuid just sellest räägib meile Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid täna ja Kirjandusmuuseumi vanemteadur Taive Särg tutvustab vana regilaulu ja rahvalaulikud, kes laulis 100 aastat tagasi. Aga võib-olla natukene vähem. Kredens on tema nimi ja kuulame teda ka laulmas. Niisugused on teemad täna minu nimi. Krista taim. Soovin teile head kuulamist ja kohe hakkab laulma ansambel vägilased, rikas puu on selle luunimist. September on rahvuskultuuride kuu ja eks rahvused on ka nagu puud või siis võib võtta neid nagu ühe puuokste ennast oleme ju kõik inimesed, kõik uksed on natukene erinevatelt. Täna räägime nendest inimestest, kes elavad siin meil Eestis ja mul on hea meel tervitada integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, tere hommikust ning Annely Reima Kultuuriministeeriumist. Tere. Tere hommikust. Kas tõesti vastab tõele, et Eestis elab 194 eri rahvust? Ja see vastab tõele, Eestis on 194 eri rahvust ja need rahvuseid jagunevad siis suuremateks ja väiksemateks gruppideks ja kui me vaatame lähemalt, mis seal 194 tähendab, siis kõige suurem rahvusrühm eestlaste kõrval on venelased ja ta on üle 300000 inimese Eestis siis nendele järgnevad suurusjärgus siis ukrainlased 23000 inimest, valgevenelased tsirka 12000 inimest ja soomlased seitse ja pool 1000, teda kõige suuremat Meli rahvusgrupi. Ja sellele lisaks siis võib veel mainida kindlasti tatarlasi, kes on meil ka üks ajalooline rahvemus, lätlasi on ka paar 1000 poolakaid, juute, leedukaid, sakslaseid enam-vähem ühes samas suurusjärgus paar 1000 inimest, nii et need teised, mis jäävad siis eestlaste ja venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, soomlaste kõrvale on suhteliselt väikesed rahvusrühmad ja kuna piirid on avatud, oleme Euroopa Liidu osa, siis see arv on aastakümnete viisi kasvanud, ütleme seal 194, see number et paljud on tulnud siia õppima tööle, nii et meil on ka hollandlase, hiinlasi, hindusid armeenlasi ja palju palju teisi rahvaid, nii et see biit tundub esmalt ehmatavalt suur-kirju. Aga kui me vaatame nagu lähemalt, siis tegelikult on see täiesti loogiline, arusaadav, et räägime rahvusrühmadest või rahvusgruppide esindajatest. Aga need suuremad rahvusgrupid, need on siin kogu aeg olnud ja meie kõrval. Me oleme nendega nagu harjunud, mul on tunne, et venelased, valgevenelased, tihtipeale me nimetame need kõik ühte ühte, vaata, paneme venelasteks, aga siiski me tunneme, teame neid, aga nüüd need uued tulijad ütleme Hiinast moslemiriikidest või Aafrikast kaugelt, kuidas nemad ennast siin tunnevad ja, ja kas selle kohta on teada, on plaan jääda siia või korra, õpivad ja lähevad ruttu ära, sest ikka ei ole pärisse. See on väga erinev ja paljud, kes tulevad Eestisse piima ei, ja mis on ka väga positiivne, et võib-olla mingi aja jooksul otsustavad nad tahaksid ennast siin realiseerida, saavad hea töö ja minu arust on see Eestile väga hea, kui tuleb siia tarku inimesi väljaspoolt ja sealt tulevad oma kogemusega oma kultuuritaustaga ja põhimõtteliselt, et annavad sellega väga positiivse panusega Eesti arengusse. Et see on väga erinev, kuidas otsustatakse, et paljud tulevad üle, sest et elatustase on Eestis suhteliselt kõrge, palju parem kui varem ja tullakse Ukrainas, tullakse ka teistest, näiteks Kaukaasia riikidest siia, et Eestit leida paremat tööd ja täiesti loomulik, et siia kasvavad juured alla. Nii et see ränne, mis on nagu hästi suureks teemaks olnud ju viimased kolm-neli aastat tegelikult suurenenud. Ja kui me vaatame näiteks ukrainlaste arvu, siis see tõesti on Eestis kasvanud. Ma võib-olla omalt poolt lisaks toetudes integratsiooni monitooringu-le, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant ja viimane monitooring avalikustati siis 2017 andmete põhjal kus on välja toodud, et need uustulijad siia tulijat tegelikult kohanevad isegi paremini kui tihtipeale paljud need inimesed, kes on siin aastakümneid elanud ja keda me oleme siiamaani pidanud nii-öelda kõige suuremaks lõimumisobjektiks. Et see ilmselt tuleneb ka sellest, et nad tulevad, teades, kuhu nad tulevad, nad teavad, et see on iseseisev riik, iseseisva keele, rahvusliku kultuurilise, tugeva taustaga. Et paljud need inimesed, kes siin on aastakümneid elanud, noh see võib-olla on juba juba äraleierdatud võrdlus, aga tõepoolest ärkasid ühel hommikul teises riigis ja, ja, ja ma küll no need loomulikult 25 aasta jooksul oleks võinud juba aru saada, et see on teine riik. Aga noh, inimlikult on see nagu arusaadav, et kuskil on, on selline okas hinges võib-olla mis vanemad inimesed juba, need on vanemad inimesed, aga vanematel inimestel on lapsed ja neile on lapselapsed ja eks need hoiakud kanduvad ju mitte ainult ühiskondlikke teid pidi, me räägime palju haridussüsteemist praegu, mis peaks toetama seda riigi identiteeti. Aga on ka kodune kultuur, nii et noh, selles mõttes see, see natuke levib edasi, ehk siis kui tagasi tulla nende uustulijate juurde, siis vot nemad tegelikult õpivad väga kiiresti keele ära. Kohanevad hästi-hästi sageli ja, ja tõesti muutuvad muutuvad, et noh, kui, kui on ebapopulaarne öelda sõna eestlasteks, siis vähemalt väga tugevasti eestimaalastega. Tõsi, ta on, et ma olen ka ise kohanud, et paljud neist on suuremad patrioodid, kui nina olengi. Ja see tihtipeale on nii, et tõepoolest me, me ju ise peame tihtipeale oma kultuuri ja keelt selliseks iseenesestmõistetavaks asjaks. Me ei ärka hommikul üles heiska sinimustvalget lippu puu ja ei hakka kohe kama sööma või kaerajaani tantsima, et see on kuidagi meie organismi osa, geneetiline kood, et me võib-olla ei väärtustagi seda tihti niimoodi, aga inimesed, kes on siia tulnud, kes on näinud, et see riik on, on väga tore, väike riik aga oma tugeva keele, miks aga justkui peaks, peaks natukene ära nullima selle eelmise, just just mitte aga, vaid väga tugevalt oma keele ja kultuuriruumiga. Et nad tegelikult väärtustavad, nad on väga erineva taustaga, nad on tulnud sõjapiirkondadest, paljud nad on tulnud sotsiaalmajanduslikult väga kehvades oludes, aga tegelikult ka väga tugevatest tugu tugeva taustaga, et nagu Annely juba ütles, inimesi on muidugi väga erinevaid, aga ütleme, see selline keskmine on, on, on see kiiresti kohanes integreeruda. Aga ega siin ei ole ohtu, ohu all mõtlen ma seda, et kui ma tulen nüüd kuskilt riigist, lähen teise riiki elama ja Ma lõikan oma juured läbi, lõikan läbi, nii et ma ei taha enam mitte midagi teada oma rahvusest, oma rahvast ja hakkangi nagu teiseks. Kas sellist asja võib ka ette tulla, et ütleme, mu küsimus on nagu see, et, et tulevad nad kuskilt kaugelt, saavad eestlasteks, kas me jää vaesemaks, et nad jätavad oma kultuuri kuhugile maha, mis on ometi neid toetanud ja nende psüühikat ja kõike hoidnud nende esivanemad, nende lood, kõik jäävad kuhugile mujale ja nad justkui nagu tahavad saada kellekski teiseks, kes nad tegelikult ei ole. Üldistamine on üks ebapopulaarne asi muidugi, nii et siin jälle ma tahaks öelda, et inimestel on väga erinevad, elulood on väga erinevad aga näiteks me möödunud aastal tegime Kultuuriministeeriumi tellimusel sihtasutuses ka sellise analüüsi, uuringuks ma seda päris ei julge nimetada, aga analüüs, mis on meil kodulehel, päeval, kui kellelgi huvi on, siis selle kohta, kuidas mõjub, tab Rahvuskultuuriseltsides osalemine, näitakse oma rahvuslikult tuuriga tegelemine siis sellist osalust ühiskonnas lõimumist, sõna otseses mõttes riigi identiteedi kujunemist ja me näeme, et tõepoolest need inimesed, kes väärtustavad oma keelt, oma riiki, oma riik võib-olla isegi ole keel ja kultuur, sest noh, riiklikud poliitilised piirid on praegu väga erinevad ja see riik ei pruugi alati olla see, kes ei häbene seda, et olen just et ma tulen teisest kultuurist, teisest keeleruumist, et nad tihtipeale on, on soosivamad, avatumad ka Eesti kultuuriruumis ka Eesti riigi identiteedi vastu vastuvõtlikumad identiteedile. Et et tõepoolest tõepoolest see nii on ja mitmekesisus on ikka rikkused. Väga meeldib meie presidendi üks viimaseid tsitaate, mida ta mitu korda erinevates kohtades korranud, et me väga armastame oma rahvariide triibuseelikut, aga kujutame nüüd, et need triibud on kõik ühte värvi, et kas see siis ka nii ilus on. Siis ta oleks siis ta oleks midagi muud, aga meie ju armastame tegelikult seda mitmekesisust ja seda triibuseelikut, et, et noh, et see mitmekesisus on rikkus. Olgu, selle näiteks ka järgmine lugu meile kohe ma mängima panen ansamblilt avenüü. Ja seejärel jätkame juttu, meil on saates täna külas Irene Käosaar, Integratsiooni sihtasutusest ja Anneli Reimaa Kultuuriministeeriumist ja teemaks on rahvuskultuurid ning me oleme selle loo ära kuulanud, siis mind huvitaks natukene ka eestlaste meelsus, et üks asi on tulla ja olla kas päris või olla külaline, aga teine asi on, et kui sulle tullakse külla, et kas me oleme siis valmis uksed lahti tegema, aga kuulame kõigepealt tabelid. Meil oli siis ansambel avenüü Narvast ja tänaseks teemaks on meil rahvuskultuurid. Rahvuskultuuride kuu on septembrikuu ning saates külas Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ja Anneli Reimaa Kultuuriministeeriumist. Gmail sinnamaale, et kui inimesed tulevad siia 194 rahvust on siin endale kodu leidnud või vähemalt ajutise kodu nad elavad siin siis kuidas eestlased integreeruvad nendega, et üks asi on, nemad nagu tulevad ja tahaksid mitte kõik võib olla, aga kuidas on see vastuvõtmise poole, kui palju meie ise laseme enda kultuuri nende poolt rikastada või võtame seda maailma vastu, mis meile koju tuleb? Annely. Aitäh, et see on tõesti selline teema, mis võib-olla vajab isegi suuremat arutelu ka meedia ja ajakirjanduse veergudel, et kuidas eestlased suhtuvad siis teistesse kultuuridesse ja kui me vaatame sügavalt endasse, siis tegelikult Eesti tuur on ju väga mõjutatud ka saksa kultuurist, vene kultuuris, soome, rootsi kultuurist, et tegelikult on see läbi aastasadade olnud, nii et me ju suhtleme omavahel, võtame üle kombeid, traditsioone ka võib-olla mõningas mõttes kultuuri, hoiakuid, kultuurimustreid ja need inimesed, kes tulevad Eestisse elama, elavad Eestis, et ma julgustan kõiki eestlasi suhtlema. Sest et see, mis meid vahest nii-öelda kommitseb seal hirm ja võib-olla ka veidike eelarvamusi, et arvatakse, et üks rahvus on selline või too. Aga kui me vaatame inimesi, siis inimesed on väga erinevad. Ja see, et kui tehakse midagi koos, omavahel suheldakse, ollakse rohkem avatud ja ka selles mõttes sallivamad. See tegelikult on ühiskonnale suur pluss. Sest see, mida kõige rohkem ma kardan, et üldse ühiskondades, kui nad muutuvad selliseks suletuks ja väga nii-öelda enesekeskseks see tegelikult on miinus ei aita arengule kaasa, aga kui me oleme avatud ja kui me tõesti need inimesed, kes tulevad hea tahtega siia tõesti sooviga midagi Eesti jaoks ära teha, Me nendega suhtleme, toetame, siis on see tegelikult meile kõigile väga hea. Et me oleme rääkinud ka selles lõimumispoliitikas pikka aega selles, et me peame ka tegelema eestlastega, et kui me räägime lõimumisest või oma inimestevahelises suhtlemises, on kahepoolne protsess, et ühe poole tahtest ei piisa, vaid see peabki toimuma nii-öelda dialoogis ja koostöös. Nii et väga tihti võib ka öelda, et tõe kriteerium on praktika, räägi, proovi suhelda ja tõepoolest, sa leiad omale väga toreda kaaslase ja mõttekaaslase ja töökaaslase. Selline koostegemine on see, mis aitab kaasa ka eesti kultuuri arengule, sest kui me vaatame Eesti kultuuripilti, kui palju on seal erinevaid rahvuseid, on juudi rahvus, on vene rahvus, me ei kujuta ette väga paljusid majandusvaldkonda ka poliitikat ilma teiste rahvustega. Selles mõttes kõik on väga pikaaegne protsess, aga see aitab tegelikult ka Eesti arengule eesti keele säilitamisele kaasa ja mis nagu tihti öeldakse, et eesti keel on väike keel ja nii edasi, tegelikult eesti keel ei ole väike keel, et eesti keel on Euroopa Liidu keel, eesti keel ei ole. Ma hakkasin maailma väiksemaid, vaid tõepoolest kuulub ka suuremate keelte hulka. Kui vaadata kõnelejate arvu laiemalt, siis mida rohkem on meil eesti keele oskajaid, mida rohkem restofiile, seda tugevam on ka meie riik, kultuur ja, ja tuleviku väljavaade. See on huvitav, et sõna estofiil ma olen kohtunud mõningate inimestega, kelle puhul ma mõtlen, et milleks ta on seda õppinud, tal on nii suured keeled taga, ta elab ise Prantsusmaal või siis Ahvenamaal on üks mees, kes sedasi Tal oli, ta ei kasuta seda iga päev, aga ometi ta on selle vastu huvi tundnud ja neid on veel ja veel, see on hästi tore isenesest, et selliseid inimesi on, aga, aga kuidas nüüd eestlane tavaline võiks teha selle noh, kas siis kus esimese sammuga sammu vastugi, et tunda huvi, või mis, mis annab nagu mida peaks koos tegema, et üks asi on, jah, ma olen sõbralik, ma olen nõus olema sõbralik Maylähe norima tüli, aga ise esimesena ka ei räägi, et, et mis võiks olla need ühised asjad, mis inimesi liidavad, no kindlasti muusika kasvõi seesama, et ma lähen Aveli kontserdile ja päris lahe on ja ta on eesti bänd sellepärast et ta on Eesti või siis nad laulavad vene keeles või ükskõik mis keeles Eeessellotke inglise keeles. Et kuidas neid samme astuda või kuidas leida neid kohti, äkki oskate öelda, mis nagu töötaks? No eks need algab igapäevaelust, ma arvan, et ei ole. Võõrast naabrit just kõrval on teises linnaosas. No ikka on tegelikult tehagi silmad lahti ja vaadata, et ikka on. Ma ei usu seda, et meil on praegu selliseid piirkondi, kus ei ole, et, aga, aga no näiteks mulle. Mulle tegelikult meeldib ka väga see algatus, mida meie oma rahvuskultuuriseltsid on praegu algatanud. Möödunud nädalal näiteks oli sellesama rahvuskultuuride kuu ja Euroopa kultuuripärandiaasta raames Moostes kohtumine, kus olid Eesti rahvusvähemuste katusorganis mitte rahvus, rahvusvähemuste, katusorganisatsioonide ja eesti rahvust. Kultuuri esindajad olid koos ja arutati, et milliseid projekte saaks koos teha. Sest tegelikult meil on ühised mured, meie mured on see, et noored ei, ei, ei tule võib-olla tihti nende erinevate rahvusüriti rahvuskultuuriüritustega kaasa. Meie mure on see, et meil on tohutu rahvuskultuuriline pärand, mis tegelikult mõne põlvkonna ära minemisega võib kaduda, kui me ei suuda seda praegu nii-öelda salvestada nii eesti kui ukraina kui vene, noh, mis iganes Mordva, Peipsi venelased, et, et, et meil on ühised mured, et üks koostöö tegemine ongi see niimoodi nii-öelda institutsionaalse tasandil, et organisatsioonid koostööd mul on tunne, et see on tegelikult enam-vähem neil paigas just see igapäevane. No igapäevane ikkagi lähtub inimesest endast, ongi see. Naerata ja ütle tere, kui su käest teed, küsitakse siis ütle juhata juhata inimesi, et et see ja, ja, ja võib-olla me võiksime oma sellisest raamist vahel välja tulla ja tõepoolest ka alustada inimestega ise. Nii, nii ootamatu kui see ka Meile eestlastena ei tundu. Et, et nii-öelda seda avatust ja positiivsust rohkem rohkem välja tuua noh, siin ja, ja no ma mõtlen, et kui on võimalik oma kolleege ja väga paljudes asutustes on juba väga erinevate kultuuritaustadega inimesi kutsuda külla, rääkida nendega, et see, see oma kultuuri säilitada pidamine ja, ja uuele vastuvõtlikkus, et see tulebki ju selliste igapäevakontaktide raames, et kui mulle tuleb keegi külla. Ma tean, et ta ei saa kala, siis modelle lõhepraadi ei paku, aga samas ega madal mööblit küll ei lase ümber tõstma hakata või pilte seina peal ümber ümber paigutama, et. Siin tulebki see küsimus, et kuidas see tasakaal leida, sest meil kipub olema nii, et ei söö kala, järelikult ei ole sind siia vaja. Või siis, et ma, ma arvan, et tulebki sisetunnet kuulata ja tegelikult monitooring näitab integratsiooni monitooring, et eestlaste avatus on suurenemas. Et see, et meil võib olla meedias praegu on, on selline tihtipeale kõlama, jäävad need teistsugused arvamused ja see on ikka see, et, et nii-öelda, kes on kõva, kõvema häälega, et selle seisukoht jääb tihtipeale peale, et need inimesed, kes on avatud, kes suhtlevadki igapäevaselt erineva rahvustest inimestega, need lihtsalt ei, need peavad seda nii iseenesestmõistetavaks, sest et nad ei hakka sellest kirjutama artikleid või võib-olla see oleks ka igav lugeda, et ei ole seda nii-öelda justkui seda uudis uudisekünnise ületamist, et aga ikka see igapäevane avatus, et mina ikkagi usun inimlikes suhetesse inimlikes kontaktides ja kui see inimene tunneb oma kodus oma töö juures, et need temale kõige lähedasemad inimesed on avatud ja, ja suhtuvatesse positiivselt, et siis ta kannab selle üle ühiskonda ja, ja siis ta võtab ka ühiskonda avatuna ja toetavana. Ma ei tea, mind on alati aidanud sellised muusika tantsud, mis teevad nagu huvitavaks asjad, muidu vaatad, et Valgevene on Ukraina, on Itaalia, Hispaania kõik on nagu üks, aga kui sa järsku kuuled laulu vaatad tantsu. Ta on muidugi ka see asi, et maksab nagu minna ja gruusia kööki mekkida ja ja, ja Hadžapoorit või Ankaalid õitsema ja kahe tuleb nagu niisugune tahtmine huvi tunda, et mis selle taga on. Anneli ma ei saa Omalt poolt, tahtsingi lisada, et tegelikult kultuur ja sport on tegelikult see, mis meid ühendab väga paljus. Vaatame vaatame Eesti spordivõistkondi või üldse spordiliikumist, siis on seal väga palju ka teisi rahvusi ei räägi ainult ju Eesti spordist või räägime eestipordist aias mõttes. Aga ühtlasi on ju meil suurepäraseid ka teiste rahvuste esindajaid. Ja siin Eestis on ju ka väga põnevaid vene kunstnike ühendusi, on vene muusikat. Ta on eesti vene festivale ja Neid arvukate rahvuskultuuriseltsid, kes Eestis on ja mis on loodud ka koos ju laulva revolutsiooniga, tegelikult et nemad viljelevad oma kultuuri ja keelt ja pakuvad ka meile väga põnevat vaadata, kuulata nii, et ma julgustaks käima neid külastamas ja ka tutvumas nende inimestega ja samas nad müüvad oma imelist käsitööd. Et just nimelt nii-öelda see kultuurivaldkond on tõesti see, mis meid seob ja mis ka põnevaks selle valdkonna teeb. Internetilehtedel integratsioon ja ka pärand parandi aasta siis ilma täppideta. On ka kava, mis septembrikuu jooksul siis toimub, kus kohas saab näha ansambleid kuulata palju seal nüüd koos need kõik on, ma ei jõudnud neid üle lugeda. Ma ei tea, kas teil on ülevaade sellest, et, et kui palju ta on välja tulnud. Irene Käosaar oma. No näitamise, no see on nüüd jah, ilmselt raske kokku lugeda, sellepärast et, et neid üritusi iseenesest on, on ma kujutan ette, et 100 ringi Eesti üle Eesti, aga need igasugustel üritustel on ju väga erinevaid ansambleid, väga erinevaid esinejaid ja nii edasi, et noh, tõepoolest ma, ma soovitan hoida septembrikuus silmad lahti, 23. september on nüüd rahvustepäev, kus siis nii Tallinnas juba 22. tegelikult algab laadaga raekoja platsil jõhvis on, on laat näit see töö, et, et on tõsi, mis on nii-öelda kinnistele gruppidele, kui sa arutataksegi võib-olla eesti erinevate rahvuste tulevikku, aga on ka väga-väga palju avatud üritusi, nii et noh, ma tõesti, ma kujutan ette, et igaüks leiab oma näit, tõsi, avatud on, kontserte, on festivale, on arutelusid, et tõesti ja, ja väga erinevates linnades Nüüd tuleb täiesti imelik küsimus selles suhtes, kui kõndida Tallinna tänavatel. Ega siis ei saa ju inimesele näkku vaadates aru, et mis rahvusest on, kui ta just kuidagi oma rahvariietes esini. Aga kas peab, et noh, ega me kõnnime Tallinna tänavatel ja, ja ega me ei saa ka aru, et, et kes on õpetaja või kes on insener või, või kes on laulja, et, et ma arvan, et ilmtingimata ei pea sellise välimuse, et, et noh, me ka ei ole siin täna keegi rahvariietes, et, et et igapäevane elu on igapäevane elu. Et, et ma arvan, et see kultuur on inimese sisemine, sisemine maailm, hästi palju ka rahvuskultuurse väljendub muidugi siis mingitel hetkedel muidu seda iga päev ei märka ju ei, ei pea jah. Kui Kihnu ei lähe või setomaale, kus siis ikkagi rohkem märkab, et ega globaliseeruv maailm puudutab meid, kõiki, maailm muutub. Me, me läheme sellega kaasa, me peame ka sellega harjuma, et et me tõepoolest ei, ei käi enam rahvariietes. Kuigi tegelikult need elemendid hakkavad tagasi tulema aina rohkem ja rohkem, et me näeme rahvariideelement, et ka meie igapäevases riietusstiilis. Et ma, ma arvan, et selle pärast ei tasu, ei tasu. Et ikkagi see, mille üle me peame uhkust tundma ja mida me peame igapäevaselt väärtustama, on see, need sisemised hoiakud, need väärtushinnangud. Niisiis, need, mis puudutavad meil siin Eesti riigis ikkagi põhiseaduslikult seda Eesti riigikeelt ja kultuuri, kui ka need, mis on, mis on siis rikastavad igapäevaselt Eesti ühiskond on, ma arvan, see kõik on, kõik on olemas igapäevaselt ja, ja see ei peagi olema nii välja pandud, et, et ma arvan, siis ta muutub, peale surutakse hakkame nagu juba sunniviisiliselt. Ma ei tea kõigile kõigile seda rahvariidevööd peale suruma, vot siis ikka ei taha küll kanda, eks ju. Aga kui ma teen seda oma sisemisest uhkusest ja väärikus tundest ja, ja just siis, kui mulle tundub, et see on sobilik hetk, aeg, ma arvan, siis ta kannab palju rohkem. Arusaadav september on rahvusskulptuuride kuu, mõtleme siis kasvõi selle septembri jooksul, kui iga päev muidu ei mõtle teistele, kes meie elavad, kes elavad meie kõrval ja tundke huvi nende kultuurilaulude ja tantsude vastu, sest need võivad olla ikka päris ägedad ja isegi ütlemiseks natuke külmema eestlase tantsima panna. Aitäh täna saatesse tulite. Irene Käosaar, Anneli Reima ja seda intervjuud läbi jääb lõpetama seatavad. See on ka minu arvates hea näide sellest, et puhas eesti bänd, mitte midagi. No see on muidugi näide, et kõige parem integreerimise võti on armastus. Nii kuulame seatavatrat ja seejärel jätkame juba õige varsti vanasõnadega ja olgu öeldud, et tänane vanasõnana puhtuse teemadel ja ajendatud ta siis laupäeval toimuvast suurest maailmakoristuspäevast. Nii et mõtteid juba praegu aeg sinna suunas seada ja räägib meile sellest Piret Voolaid, aga kõigepealt satavat. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõnaga lapse edasi puhtus on pool elu ja Tartu stuudios on meil Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. Mida selle all mõista? Vanasõna puhtus on pool elu räägib meile pesemise ja puhtuse pidamise tähtsusest ja kasimatuse hukkamõistust eesti vanasõnade mahutama. Kas akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab üle 15000 erineva rahvatarkuse, kannab see rahvatarkus eraldi iseseisvalt ka tüübinumbrit? 9033. Põneval kombel on seda vanasõna Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis ainult kolm üleskirjutust. Kõik need kolm kirjapanekud pärinevad siis 19. sajandi lõpust. 1887. aastal on Karula kihelkonnast Vana-Antslast saatnud Jakob Hurdale selle vanasõna. Puhtus on pool eluvennad, Jaan ja Peeter einerid 1800. 88. aastal on selle tarkuse kirja pannud ja saatnud Jakob Hurdale, Rõuge kooli õpetaja Andre, jänes ja kolmas selline rahvaehtne kirjapanek pärineb samuti 19. sajandi lõpust ja selle on kirja pannud Viljandimaa kooli õpetaja Hans Leoke. Aga mõnevõrra teistsuguses sõnastuses. Siis korraspidamine on pool elu varasemates trükiväljaannetest seda rahvatarkust ei leia eesti keeles. Arhiivimaterjali põhjal on tegemist siis sellise kohaliku lõunaeestilise rahvatarkusega. Samas et seda vähe kirja pandud on, ei pruugi veel tähendada, et seda ei tuntud. Väga sageli võib-olla ka nii, et seda pole lihtsalt kogutud. Ja rahvaluulega võibki tihti nii olla, et see tundus kogumise hetkel nii argine ja igapäevane, et seda lihtsalt ei peetudki kirjapanemise vääriliseks, et see on selline käibetõde. Et puhtus on pool elu. Igal juhul on selle rahvatarkuse järgi korda ja puhtust nagu tähtsaks peetud. Ja kujundivõtteks on siis hüperbool või selline liialdus. Puhtu seal asub pool elu. Muidugi ei öelda ära, mis teine pool on ja samas ka on kasutatud alliteratsiooni või sõnaalguse kaashääliku hea kõla, milles siis osalevad puhtus ja pool ja korra ja puhtuse teemat laiendades võime öelda ka, et see on mitmetes muudeski eesti vanasõnades aukohal näiteks otse, võib-olla seostatud just naise ja perenaisega. Vanasõnas puhtus on perenaise uhkus. Samas rõhutavad mõned ütlused, et puhtus on tavaline või argine, mitte midagi erilist uhket, näiteks sellised ütlused ei puhtus, uhkus ole. Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla. Harimine, armas Kazimine, kallis, kui ise vaene oled, ega vesi vaene ei ole. Või siis selline variant Lehtki tõstab saba üles, kui veest läbi läheb, ise puhas pesa, puhas, ise ropp pesa ropp, või siis vana sõnate, kes pada ei pese, ega see iseennastki ei pese või kust aluspurunurgas seal laiskus toas, et neid selliseid puhtust auses, hoidvaid või või tähtsaks pidavaid rahvatarkusi meil on või kõnekaid ütlusi. Nüüd teeme ära, maailmakoristustalgutega seoses on paslik muidugi meenutada veel üht väga levinud rahvatarkust pühi enne oma ukseesine puhtaks sismine teise omadest. Piltlikult kehtib see rahvalik ütlus ju kritiseerimise ja kriitika kohta. Näiteks Ungari tuntud vanasõna uurija jõula patsolai on väitnud eri rahvaste vanasõnade võrdluses, et pühkimise ja, ja eriti sellise ukse aluse ukseesise pühkimise kujund just kritiseerimise kohta on tuntud vähemalt 34. Euroopa keeles ja, ja ka Eesti rahvaluule arhiivis pärinevad päris päris mitmed vanasõna vormid. Selle kohta näiteks pühi enne oma ukseesine puhtaks, sismine teise oma pühkima. Igaüks pühkige oma ukseesist, teise uksealust on ju kerge pühkida, aga oma uksealust mitte. Ära küla küürima mine, kui kodu koristamata on või ei maksa enne teise nina pühkima rutata, kui oma ninaalune puhas pole. Ja nüüd Eesti on siis selle teeme ära talgutega seoses seda vanasõna väga otseselt võtnud ja tegudega näidanud, et kõigepealt olime enda vastu kriitilised ja alustasime kümmekond aastat tagasi ka enda ukseesise pühkimisest ja nüüd saab oma ninaesisest kaugemale laiemalt maailma parandama minna. Uut maailma pole meil ju kusagilt võtta, sellesama peame puhtana hoidma ja kui see mustaks on saanud, siis ka ära koristama. Sest ütleb ju vanasõnagi. Vana kaev on parem puhastada kui uus teha. Just nii, aitäh, Piret Voolaid. Loora. Möllas. Ta. Ei pea ju. Tall horvaadi ood viie 10 aasta tagant. Paneeli ja tuulekastid. Ja. Selline näol siis ansamblilt metsadel Saaremaa vägimees oli selle nimi õige, varsti aga kuuleme päritud laulu, regilaulust tuleb jutt. Ning sellest räägib meile Taivo Särg kirjandusmuuseumist. Aga vahepeal siin, kui lugu mängis, helistati mulle ja, ja on aktiveerinud jälle teatud firmad, kes ostavad kokku metsasid ja maid, kui teile helistatakse, inimesed, mõelge hoolega, kas kõik on aja kellelegi midagi maha müüjaga päästaks, sõime kergesti igale poole registrites numbritele juurde, nii et olge ettevaatlikud. Helistajad on jälle liikvel, nii, aga nüüd. Laulu ja muusikat rahvalaulikud Kredentsi kuuleme kohe varsti. Tuntud laul, et kuulajad nüüd päritud loo juurde ja täna on meil Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ning tema valitud on ka järgnev arhailine regilaul. Sooviksin teile Eesti rahvaluule arhiivi kogudest tutvustate täna üht vanemat rahvalaulu regilaulu, mida tuntakse tavaliselt tüübinimega mets neidude vahel või ka ühtelaulmine ja selle esitajad kuulsad Karksi kihelkonna laulikud. Kredexi see laul ei ole väga levinud. Ja võib-olla Grethe jäntsile endale on olnud oluline põhjus, miks see on olnud tema nii-öelda lemmiklaul ja need selle laulu kuulamise eel. Võib-olla ma tahaksin kirjeldada kõigepealt Jaan Kaplinski kuulmismuljet, kuidas just see laul äratab, kuidas tema jaoks regilaulude maailma. Ta on kirjeldanud oma kuulmiselamus 1961. aastal Tartu Ülikooli aulas kalevipoja ilmumise aastapäeva kontserdil järgmiselt. Laulusõnad kostsid selgelt nagu kirvega löödud eitede hääled olid vanad murdusid, puhud võib-olla erutusest, võib-olla väsimusest, aga see seganud kuulamast. Algul oli laulmises midagi võõrastavad seelik ja nagu siis tundus formalistlik Emingit ilmekust, ei mingit emotsiooni. Viltmoodi lauldi mehetapja Maie needmisi haavapuule kutset hellale Welle'le, et tüdrukute vahelt Variku raiuks. See oli alguses hiljem annus õpib Saksa Itaalia laulu kuulamisharjumus hoopis regilaul hakkas mind oma monotoonse rütmiga kaasa kõigutama. Ja teiseks ma veel ütlen, et siia laulu vahele kireb Grete Jentsikuk. Selle laulu laulis Grete Jents Karksi kihelkonnas, kes 20. sajandi kontekstis oli suur laulik nii laulude hulga kui oma võimsa mõju jõulise esituse poolest. Taskas palju nii uuemaid kui vanemaid rahvalaule sega olid tema repertuaaris niriimilised salmi laulud kui regilaulule, kui loitsud, ringmängud ja palju muud. Ja seda kõik ajastul, mil vanemad rahvalaulud üldiselt enam avalikkuses ei kõlanud. Ta ilmub meie juurde nagu kusagil paralleelajast. Kuuekümnendatel aastatel olid surnud biitlid ja hoopis teistsugune muusika. CD Jens aga kandis edasi hoopis teistsugust pärimust. Tema eluaastad olid 1884 kuni 1965. Lihtinimene anti talle Irina Vene õigeusu traditsiooni kohaselt. Ta sündis Karksi vallas Kadrina asulas mõisa moonaka peres ja elas laulude kogumise ajal 1900 kuuekümnendatel aastatel Abja rajoonist hiljem Viljandi rajoonis, vastavalt siis meie haldusreformidele Jaaleris. Oma vanemad päevad veetis ta Mõisaküla linnas ja kirjade järgi elas 101 aastaseks. Ta on olnud folkloorikogujate meelisobjekte, et on aastate jooksul palju külastatud laule üles kirjutatud ja salvestatud. Esimesena kirjutas Grethe Jentsilt juba 1900 kolmekümnendatel aastatel laulusõnu üles teine kohalik laulikki rahvaluulekoguja Mari Sarv ning 1935. aastal käsitleda külastamas rahvatantsuuurijad, Rudolf Põldmäe, Ullo Toomi, Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna kogujad jõudsid tema juurde esmakordselt 1960. aastal. Ning sestsaadik, kuni 1979. aastani käidi tema juures korduvalt sedasama laule mets neidude vahel, mida ma nimetasin Grethientsi lemmiklauluks, on ta kokku jõudnud kuus korda esitada, mis näitab, et tal oli eriline kalduvus just seda laulda. Ja võib-olla see on seotud ka tema enda elu ja tunnetega, deme armastusega laulu vastu, aga ka selle vastu, et tal oli ka kaks nooremat õde laulakas sõnadega. Me oleme kolmekesi sõsar, kust neegolmi kokku saame, mis võib-olla panid laulikud mõtlema tema oma õdedele ja nendega kooslaulmisele, nii et Grethe oli täiesti laulikute soost. Nii tema kui tema kaks nooremat õde olid laulikud, tema ema ja tema vanaema CD oli suure lauliku Kadrientsi tütar. Kadri Jens oli sündinud 1858. aastal. Tema neiupõlve nimi oli Uibu ja seesama koguja mari sarv oli aastatel 1933 kuni 39 ka temalt laule üles kirjutanud. Ja samuti oli laulik reedee jäntsi vanaema, kellelt piski oma laulurepertuaari ja arvatavasti ka oma iseloomuliku esitusi siia lähedasse suhtesse lauludes. Grethe Jens käis koos vanaemaga karjas, mõnikord oli seal rohkemgi inimesi ilmselt seal koos lauldes õpiski laulma, nii traditsiooniliselt ees järellaulmisega. Võrdluseks olgu öeldud, et väga palju salvestusi eesti rahvalaululuule arhiivis on tehtud ilma ees järellaulmised, sest laulikud olid juba üksi, nendel ei olnud kellegagi koos laulda ja siis ei olnud mõtet ka nagu imiteerida seda ees järel laulmist ja värsse korrata. Aga Grete Jents just nagu koos vanaemaga ikka veel lauldes, alati kordab värsse. Ma natukene astun samu eemale oma teadlaseametist ja ei räägi ainult seda, mis ütlevad fakt. Väljendan enda muljeid seda laule kuuldes, siis mulle tundub, et see üleskutse tulla koos laulma ja raiutesse vaarike kuusik ja kõik need takistused meie vahelt on ka nagu sellesama eelmise või üle-eelmise põlvkonna meie vanema pärimuse loojate esitajate kutse tulla koos nendega laulma. Et las raiume, Mahane, et nikultuurilised kui ajalised vahed, kui ka selle vahe, mis lahutab meie teist maailma ja laulame koos, õpime sellest vanast maailmast. Ja kui ka need laulud on meile üles kirjutatud, et ja neid on rohkesti leida, siis tihke nagu ei osata just pöörata tähelepanu sellele esitusele, kuidas Grethe Jens näiteks laulab tema hääleson, pidev tugev pinge seal ei ole nagu ära langusega, nõrkusi. Ja ainsad pausid on hingamispausid, mis koos kooriga lauldes oleksid kadunud. Ja selline pidev vaiba matu hääl annab ereda kuulmismuljet, mida minu jaoks just eredalt kirjeldab 19. sajandi alguse luuletaja Kristian Jaak Peterson oma voodis laulja, kus ta ütles, et nõnda on jooksmas laulu ilus tuline ojale. Suurepärane aitäh taevas. Puitsaade saab kohe kohe läbi, paar minutit veel ja juba on uudisteaeg minu nimi Krista räim, tänan teid kuulamast ja järgmine huvitaja juba homme kena päev.