Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime me otest kui kultuuripärandikandjatest, aga samas kellade ja kellamängu koha pealt tahaks teada, mida märkinud või tähendanud kirikukellade helin, kuidas see on aastates muutunud ja kas on ka ameteid, mis on sellega ära kadunud. Nimelt ajendiks sellel teemal on see, et reedel, 21. septembril on üleeuroopaline rahupäev ning helistatakse kirikukellasid kella Seitsmest õhtul poole kaheksani saab kuulda imelist kirikukellade mängu ja need mängud on ka Eestis. Need tuleb ka siin ja täna, saates külas Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe. Veel teemadest, kuidas metsa hõikad nii vastu kostab, on vanasõna meelest räägib meile täna Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid ja kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive särg tutvustab üht vana pulmalaulu ja kombeid ning räägib sellest, kuidas neid pulmalaule laulda ja millised võisid vahel ka tagajärjed olla. Niisugused on teemad täna minu nime Kristaday. Head kuulamist. Euroopa kultuuripärandi. Esiga Tarvad saabujad ringi keerutada, kes pakki kiireks läinud nõudepaar või ei võta seda kui ka ravi ja ta tormas, saabuks. Sellises puuluup ja Puhja tuulik, noh nii nagu tuulikud oli kindlasti ka kirikud oma tornidega, mille tipud on teravad nagu nõelad tõmbavad inimeste tähelepanu ja viivad mõtted igale poole, kuhu nad kand võivad ja samamoodi ka kirikukellade helin. Ta paneb meid kuulama, kui on hetke võimalus seda teha. Täna me räägimegi huvitaja saates kultuuri pärandist, mida kannavad endas kirikud, kirikukellade helin, ajendiks see, et reedel on üleeuroopaline rahupäev ning helistatakse, kirikukellasid ja helistatakse neid siis õhtul kella seitsmest poole kaheksani. Kõik saavad kuulata, kelle läheduses kirik, kus kellamäng on võimalik siis kuulata. Ja täna saates külas Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe, tere küll meil on pikk ja selline lohisev sissejuhatus on läbi, aga tahaks teie käest teada, et üldiselt 21 september üleeuroopaline rahu pääl. Mis teile ütleb ja kas, kui Ta on ikkagi Euroopa liidu poolt tulnud selline tähtpäev, kas kirikud olid sellega heal meelel, nõus, tõesti, helistan mäe, kirikukellasid sel päeval. Eks arvamusi on väga mitmeid, nii nagu ikkagi kõikides asjades. Ja see on kokkuleppeline kuupäev ja mõte on just ühendada Euroopa ka kirikukellade, kuidas see on otseselt ka seotud ühe muudatusega, mis muinsuskaitseseaduses on plaanitud, et kaitse all on nii hästi hoonet, kunstivara kui ka kultuuripärand. Need traditsioonid, mis meil on ja kindlasti üks väga olulisi traditsioone, on kirikukellad ega täpsemalt ja paremini, sellest ei ole rist küll keegi kirjutanud, kui Gustav suits oma luuletuses kerko Kell. Siin on kõik need aspektid tegelikult väga hästi esile toodud. Tähendab kella kõne kui niisugune, kes kella lööb. Mis on selle kella sõnum minu jaoks ja kuidas ma seda kuulan. Nii et kui läbi lugeda Gustav Suitsu pikk luuletus, siis ma usun, et me oleme päris palju targemad selles Kui me veel seda ei teeks, ma mõtlen raadiokuulajad ja ma paluksin teil rääkida, mis on kirikukellade sõnum. Inimesele, kes on kirikust kaugel, tema jaoks on see ilus kellamäng, mida ta jääb kuulama ja mõtleb ohoo, ja ongi kõik läinud. Aga mis ta tegelikult. Kellad on kutse, sõnum millega kutsutakse inimesed kokku jumalateenistusele, seal läheb tagasi sinna umbes aastasse 400, kui see on juba kiriku jaoks kem reguleeritud ja sealt edasi juba kiriku korraga-k kehtestatud k Meie kirikus on oma kindel kord, kuidas kellad helistatakse ja millal neid helistatakse, need on siis reeglipärased ajad pluss ajad, mille peapiiskop määrab. Need on leinapäevadel ja nüüd sel korral siis mitte leina mõttes, vaid kultuuri mõttes julgustuse edasimineku mõttes. Nii et ma usun, et kellade kõne sellel reedel võiks olla väga rõõmus. Aga kui me läheme ajas tagasi aega, kus inimestel ei olnud käe peal kellasid, kus ei olnud üldse diktake kuskil paide, nad pididki oma päevaseid tema päikese järgi. Ja ma olen kuulnud ka seda lugu, et kirikuid ehitatigi, nii et ühekella helin oleks kuulda. Kogu maa oleks kaetud, et kirikud olid sedasi plaanitud, et kõik kuuleksid kuskil, kui helistatakse, sealt, anti siis märku, et nii, nüüd on keskpäev, nüüd hakkame palvetama. Nüüd läheme magama, vastab see tõele või, või kuidas, see oli? Ja kahtlemata see isegi veel rohkem kellad olid ka niukene kommunikatiivne sõnum, et kui näiteks keegi suri, siis öeldi, et kirikumees kellalööja helistaks leinakella. Ka Haapsalus on see teada, rahvas sai teada, nüüd keegi meie linna inimestest on lahkunud ajast igavikku, sealt järgnes siis juba ega kella löömisega ei olnud võimalik öelda, kes see inimene on. Aga see sõnumeid, et keegi on läinud ajast igavikku õhtukellad, mis on kindlasti olnud väga olulised. Minul endal on kelladega väga emotsionaalsed mälestused, kuna minu isiklik teenimine kirikus algaski kella löömisega. Isa oli kirikuõpetaja ja ja mis siis muud kui poiss sai kella lüüa, seal oli ka muidugi kellamees küll, aga pärast oligi siis minu amet. Nii et kelladel on väga keskne sõnum öelda. Julgustus üleskutse kelladega anti märg kui ka erinevatest hoiatustest. Mul on üks heliplaat, et kus on toodud siis erinevad kellamängud ja nende tähendused, inimesed teadsid mis tähendus on, et neid kellasid võib olla erinev arr. Nii nagu nüüd Tallinna Jaani kirikus on päris uhke kellamäng. Ortodoksi kirikutes on tihti rohkem kirikukell ja neid helistatakse siis vastavalt liturgia korrale. Aga luteri kirikutes, noh, ma ütleks dist üldreeglina paar, võib-olla kolm kella ühe kiriku kohta. Aga kas meil on veel alles kella mehi kella löönud? Joy on kõik muutunud või kuidas? See on praegu ülemineku aeg. Uued kellasüsteemid on juba niisugused, mis löövad masina korras. Et kui kell on see, siis löövad need vastavad kellad. Nii et ajas muidugi muutub, et võib-olla niisugust, et nagu, nagu kellamehes, millest ka Gustav suits kirjutab, väga pikalt ei ole, aga see ei tähenda mitte, et kellad, vaikiksid ja kellade sõnum lõppeks. Tiit seal on, aga kui teie olite kellamees, mõtlesime, alustasite siis, mida te pidite ära õppima, et kuidas mingi kell kõlab, millal teda lüüa, millise intervalliga või kas ta on lõbus või kuidas see edasi antakse? Need on erinevad kellahelistamised, see, mida näiteks matusekellaks helistatakse. Kuidas helistatakse, laulatuse puhul pulmakellasid kuidas on laupäeva õhtused kellad ja muidugi kõige pidulikum on ikkagi pühapäevase jumalateenistuse või mis sa algus kell? Ortodoksi kirikus on ka seal teatud kindlad, et ajad veel tihti ka armulaua ajal teatud kellamängud, et inimesed teaksid ka need, kes kirikus ei ole. Mis tegelikult kirikus toimub. Aga kuidas teile tundub, kas inimesed teavad selles mõttes, et eristavad nad kellamängu kella selles mõttes, et mis nüüd toimub, et kas on keegi lahkunud, kas on praegu pulmad on pidu või lihtsalt märgib kellaaega. Mina arvan, et inimesed jälgivad seda vähemalt, et Haapsalu oludest on mul küll see mulje, et kui vahepeal kellad olid näiteks kellasüsteem remondis, et siis inimesed märkasid kohe midagi, on puudu, kellad ei helise. Kuna ta on ka keset, et nüüd seda piiskopilinnust, siis see on turistidele kindlasti väga vägev atraktsioon just püüda kell 12 näiteks kohaga olla, kui on see keskpäeva kellade löömine aga, aga muidu ka veerandi ajal on siis üks pauk ja pool kaks ja kolmveerand kolm ja täistund neli pluss siis k tundide arv, nii et kui sul kella käe peal ei ole, siis on võimalik ära lugeda, mitu korda kell lõi ja saad käega aja teada. Miks öösel kellasid ei helistata, no välja arvatud võib-olla erandkorrad, kui on mingi hädaolukord, aga seda ei ole olnud vähemalt. Selle üle on peetud vaidlusi ja ma olen lugenud ka neid tähendab erinevatel aegadel erinevaid kriitik, kaid keda siis, kes kiriku lähedal näiteks elavad. Seal võivad olla asutused, haiglad, Toom. Pean näiteks on üks vaidlus olnud kellade helistamise kohta. Siis riigikogu koosolekute ajal, kui kõnekoosolekuid peetakse ja kõvasti kellad helisevad. Nii et neid on aja jooksul ikkagi ette tulnud. Aga praegu on jah, kokkulepe küll see, et seal ei lööda, kuigi on ka maailmas maid, kus helistatakse öösel. Kas pole kummaline, et seal on niimoodi ajas muutunud. Kunagi oli see kirikukell tuha tähtis ja kõik teda jälgisid. Kellelgi ei tulnud mõttessegi hakata rääkima sel teemal, et see segab mu kõrvakuulmist viimase kõnet pidada. Kui kiriku kellev. Nõukogude ajal, kui see tegelikult tõsteti, siis ta oli võib-olla rohkem ideoloogiline et mitmel pool keelati näiteks kellalöömine ära. Aga see oli ikkagi nõukogude korra ateistlik mõtte, et kirik ei tohiks olla ei kuuldav ja nähtav. Nii et nüüd, et ma ei ole küll kuulnud, et mõni omavalitsus oleks keelanud kelladele Aga öelge, millest on kirikukellad tehtud? Ma tean palju lugusid, kus on nagu inimesed pääsenud, siis nad on kirikukellad lasknud, valada ja teha ja, ja nii edasi ja nii edasi, et aga millest nad tehti ja mis annab kõige parema kõlalehele kella? See kellamaterjal on tegelikult erinevad sulamid ja muidugi selleks on vastavad kella tehased. See peab olema väga täpselt tehtud kellade mõõdud ja paksused, kõigest sellest sõltub selle kella kõla. Aga nad on ikkagi pigemini kesed vasesulameid rohkem. Teatud aegadel peeti ka pronksist. Muidugi, kuna seal on väga väärtuslik materjal, siis ala dissõdade puhul on oht, et kirikukellad võetakse maha ja valatakse padrun antakse ümber. Nii et siis tihti kirikud peitsid oma kellad võeti tornist alla, maeti maha ja ka Eestis samuti. Seda oli ikkagi päris mitmetes kirikutes, et sõja ajal taheti kirikukellad teha, siis patronitaks. Kas on teada, milline on maailma kõige kaunima kõlaga kirikukell? No ma usun, et see on igaühe oma kirikukell mis nii nagu Gustav suits ütleb, see, mis mulle isiklikult kõneleb ja ja ja see see sõnum selle kella ja kellalööja sõnu minu jaoks on väga isiklik. Nii et siin ei ole olnud kunagi kellade võistlust, et selle meistri kirikukellad helisevad nii või selle katedraali kellad on võrratud, et neile vastast ei ole. On ikka, eks igaüks tahab reklaami teha. Aga võib-olla siit mõned põnevamad välja tuua, sest kui nüüd mõelda reede peale, siis terves Euroopas miljoneid kella mänge saab kuulata, kas on ka arvata, et vot sinna kogunevad siis sajad tuhanded inimesed, et kuulata just seda või toda ja, ja mida siis täpselt mängitakse, on ka see kokku leppinud. Mul ei ole sellest üle euroopalisest väga suurt ülevaadet, meie oleme tegelenud eesti teemaga ja ja kutsunud üles Eestis kirikukelli helistama. Aga noh, ma võin ette kujutada, et muidugi suurtes Euroopa pealinnades see kindlasti peatab üheks hetkeks selle linna tormamise ja elu, olgu ta siis Pariis või London Kus mõlemates on tegelikult väga kesksel kohal ka kellad ja kellamäng Londonis, nüüd kahjuks nad küll praegu remondi tõttu ei helise, aga küllap siis seal pannakse mõned teised kellad helisema. Aga kui nüüd Eestis helistatakse, siis neid kirikuid saab näha pärandi aasta kodulehekülje peal on välja toodud siis ka kirikud, kus saab kuulata, sest noh, mitte kõik kirikud seda ei tee. Aga kas kokkulepitud, et mis viis või mis täpselt sealt kuuldavale tuleb? See on ikkagi mitte Leino Kell, vaid see on rõõmu, kell saab rahu Kell. Need väljasolevad andmed ei pruugi muidugi täielikult olukorda peegeldav. Need andmed, mis on On neid kindlasti kes ei ole teatanud ja, ja ikkagi löövad. Noh, ma usun, et need, kes on teatanud küll kindlasti ka täiesti helisevad nende kirikute kellad, aga et see oleks päris lõplik, selles ma kahtlen Beib üllatusi tulla. Aga see on hea, kui üllatused enne veel sellised meeldivad. Teil on veel mõni päev on aega selle üle mõelda, ega ega see üleskutse peapiiskopi poolt on tehtud. Ja sellega võib ühineda ka reedel vastaval ajal alles. Aga siis ma saan aru, et meil on ka kellamehi, kes siis lähevad konkreetselt torni ja helistavad, et kõik ei ole automatiseeritud. Absoluutselt ei, neid automatiseeritud on võib-olla kogu kiriku noh, seda ma ütlen nii, umbes võib-olla 10 protsenti kus on automatiseeritud. Külge Tiit Salumäe, milline on praegu kirik, quote roll meie kultuuriloos, pärandiloos kõiges selles just see hetkel, et mis seisusteandmisaega ta elab. Või kuidas teil koom, ta lihtsalt, ega siin lõplikku tõde ei saa, eks ta jälle iga inimese puhul erinev, et kuidas ta seda tunneb, kes on usklik, kes ei ole vastavalt sellele, aga milline on tema roll, et kunagi oli ta ju nii õpetaja rollis, koristaja, laulataja, kogu elu toimus ümber kiriku plusse, kellamäng, mis siis andis teada, mis aeg parasjagu on kus ta praegu on ja ja mis aeg see on selline? Mina arvan, et kiriku roll on palju suurem, kui see päriselt paistab ja näha on. Ja seda tegelikult päris mitmes mõttes, sest õieti see mida meil kirikuna öelda on ka meie ühiskonnaelus. Ega keegi teine seda tegelikult ei ütle. Me võime rääkida küll hoolivusest ja, ja ligimesearmastusest, aga sellel väga tihti puudub nagu see sisuline jõud selleni minna. Nii et see, milles me igal juhul noh, nii-öelda pildil püsime, on ikkagi piibli tõdede kuulutamine. See on siis meie loomise usk, lunastuse oski ja pühitsuse usk. Ega see ühiskonnas tegelikult ei vanane ja kultuuripärandi aastaaeg, kindlasti peaks meile seda nüüd meelde tuletada sama kirikut julgustama oma sõnumit ütlema. Ega see ei tähenda ainult statistiliselt, et kui mitu inimest kohal on kellalöömine, ongi üks näide, et see puudutab mitte ainult neid, kes seal pühapäeva hommikul kirikupingis istuvad, vaid puudutab tegelikult tervet rahvast, avalikkust kirikuelu ongi tegevus avalikkuses. Aga see rohkem kõnetamine, rohkem lohutust Kuda rahu mõtet kanda, kõik see, et, et kuhu ma oma jutuga lähen, on see. Viimasel ajal on hästi palju peidetud inimesi tekkinud ja väga palju psühholoogias kellel on kõigil on oma sõnum ja nad on tekkinud nagu tühja koha peal, mida kunagi täitsid, ma ei tea, võib-olla preestrid või siis kogukond ise. Jah, ja küll nad täidavad ka edasi. Kuna preestrite töö on tegelikult kaunis spetsiifiline ja ja ta on seotud erinevate talituste ülesannete teenistustega siis mida rohkem on nii-öelda kaastöölisi, seda parem on nii nagu me kirikus jagame seal laste ja noortetööde diakooniatööd. Et nendes inimestes mina näeksin töökaaslasi ja, ja julgustaksin kõike seda, mis elu edasi viib ja armastus suurendab ja positiivsust lisab sellele rohkem tähelepanu pöörama. Märgata kuulata? Absoluutselt, sest sellest tihti on tegelikult ühiskonnas kõige suurem puudus. Eesti lohutav on tihtipeale mõnel sellisel vihmasel ilmal või halva tuju korral jalutada ja kuulata, kuskil helisevad kirikukellad ka, nagu kergem hakkab. Ja noh, see on ka võib-olla mõtlemises kinni või vähemalt nad annavad teada, et kuskil on keegi veel tööl, aga nüüd saime teada, et hoopis masinad võtavad selle varsti üle. Et niisugused lood. Ma tänan teid saatesse tulemast. Salumäe aga küsin veel lõpetuseks, kus teie ise olete reedel, kas on ka mingi jumalateenistus toimuma sel ajal või enne vahetult, kui kellamäng hakkab, kus teie? Meil on sel ajal siis kahe kirikukellad, helisevad, segakooril on just proov sel ajal ja ja toomkirikukellad siis ise, ma plaanin seal olla. Suurepärane aitäh veelkord saatesse tulemast, Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ja ütlen veel pärandi aasta eksis pärandiaasta e on see lehekülg, kus te leiate ülevaate esialgu võib-olla veel puuduliku sellest, milliseid kellasid, kus Eestimaa paigus helistatakse, aga vaadake, heitke pilk peale ja kui teie kodukandis on olemas selline koht, siis kuulake, kui ei ole, siis disminge kuhugile, kus seda kuulata, saab igal juhul kuulamist mõtlemist väärt. Seda enam, et on rahupäev ja rahu oleks ja rahutuse maailma hirmsasti vaja. Me jätkame nüüd instrumentaalpalaga Malva priks ning seejärel on õige varsti tulemas ka vanasõnad. Kuidas metsa hüüad nõnda vastu kajab, on vanasõna, millest õige varsti räägib meelelt Piret Voolaid. Aga enne seda veel laulab plekki Kungla rahvast. Manasõnad on kuldsed sõnad. Ja täna on meil Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret vooleid ja vanasõna kõlab sedasi, kuidas metsa hüüad nõnda vastu kajab? Tuntud rahvaütlus, kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, on esindatud eesti vanasõnade mahukas akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab üle 15100 erineva rahvatarkuse iseseisva tüübi numbriga 6762 ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanasõna kogus, mis siis tõesti on üks vanasõnadega kõige rikkalikum allikas Eestis leidub seda tarkusetera umbes 75 rahvaehtsat üleski just nii, et tegemist on üsna populaarse ütlusega ja varasemad kirjapanekud pärinevad, et meie rahvaluule kogumise algusaegadest 19. sajandi teisest poolest rohkelt on seda rahvatants, kust näiteks juba meie varasemate suurkogujate Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kirjasaatjate poolt ülestähendatud. Aga enne seda leiame, leiame seda vanasõna ka 19. sajandi baltisaksa autorite väljana, sest noh, üks varasemaid on näiteks Johann Kresseli välja antud kalendrist, Eesti Maarahva kalender tähtraamat siis 1821.-st aastast ja ohtralt. Ta on seda olnud ka juba 19. sajandi lõpu mitmetes sõnaraamatutes. Ja nagu juba mainisin kalendrites kooliõpikutes lugemikes ja varasemad siis 1875. aastal näiteks Victor Steini vanasõnaraamatust üks kubu vana vanu sõnu ja vanu kombeid, aga ka 1876.-st aastast või 1876. aastal välja tud. Ferdinand Johann Wiedemanni sulest on siis ilmavalgust näinud see vanasõna teoses austaminerenud Oissar leevenden, Dresden ehk siis eestlaste sise- ja väliselust. Ja kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, on siis ka rahvusvaheliselt küllaltki tuntud rahvatarkus, ta esineb meie hõimlastel soomlastel liiv, lastel, Vadja, lastel, veps, lastel lähinaabritel, venelastel, lätlastel ja selle vanasõna tähendus on seotud just inimsuhelda, et ega et inimene ei ela ega tegutse isoleerituna muust maailmast ja teistest inimestest, kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, langeb siis tähenduslikult ühte, tegelikult paljude vanasõnadega, mille põhiiva ongi, et kuidas sina teistega nii teised sinuga või siis vanasõnaga veel ümber öelda, kuidas külvad, nõnda lõikad kad, et mets nii kajab, kuidas hõikad, või siis mida teistele teed tuleb sulle tagasi. Ja sarnase tähendusega vanasõnad on ka näiteks nõnda kui mina metsale, siis mets mulle ja kui vanasõnades üleüldse võib peegelduda hulganisti selliseid tähelepanekuid mitmesuguste elu, seaduspärade, ka inimvälise looduse kohta eriti näiteks, mis puudutavad põllunduse ja korjanduse jaoks olulisi kogemusi, noh, me teame näiteks ilmaoludega oludega seonduvaid vanasõnu siis põhifookus, neil on enamasti ikka just inimese ja inimese suhted. Ja, ja nii on ka rahvas seda vanasõna seletanud. Et meil on 1969.-st aastast näiteks Hanilast seletus, kuidas käituda, Tuudia, suhtled kaaslastega nõnda, nemad vastavad, kui sa oled mõistlik inimene, siis on teised inimesed ka mõistlikud, suvasta oled hull, teised ka pahased. Või Iisakust on 1970. aastal kirja pandud, selline lisandus. Võib mõista sümboolselt, kuidas suhtutakse rahvasseni rahvas vastu. Oli käibel keskealiste ja vanemate inimeste seas käibel ka praegu vastastikku peab hästi läbi saama, kuidas sina käitud, nõnda sinugagi käitutakse. Ja muidugi näitab see vanasõna tegelikult kui oluline on olnud loodus, mitmete rahvaluule, selliste kõnekujundite ja metafooride allikana. Et ka selles ütluses mets ei ole mitte lihtsalt mets iseenesest, vaid vaid tekib ju piltlik ülekanne millelegi palju suuremale kõigile neile suhte rägastikele ja tehnikutele, millest siis inimene peab läbi murdma. Aga muidugi võime selle vanasõnaga otsesemas plaanis loodusega siduda, et kui metsa ja metsa ja loodusega kenasti ümber käia, annab metsa loodus ka omalt poolt tagasi. Olgu siis ohtralt metsaande või, või lihtsalt loodusliku vaimselt tasakaalu, mille poole inimene pidevalt püüdleb. Ja ka selle kohta on vanasõnadega mets, tühi ole, mets on vaese mehe kasukas. Kas mets on vaese mehe ait kellel on metsa, sellel on ka kanda? No mets on kindlasti eestlastele ka tänapäeval väga hingelähedane ja õnneks ikka veel ka lihtsasti kättesaadav. Et see nii ka jääks ja metsast ainult soovitud vastuseid kostaks, tasub meil küll mõelda, kuidas siis metsa ikkagi hüüda. Mina ja mu sõbra tulemeetrile hinnangud, ala tiime nagu Hollandil on mugavad, ruumid joovad, näevad, jooksin ja naised ja ma tean, et tänasel õhtul võin end mulda nagu Einer. Toredad preilid, tulevad altimad meile ja Nato võtet viskame pilgu peale nendele, kellega me oleme tulnud täna siia kohtuma. Kevadel midagi lõbusat juhtuda, mina valin punapea, sõber ongi edasine tegevus, kindad, tiivad, tantsu, point'id. Tiina tosindavad mind oma naiselike võludega, parathane Auna jääkülmade võludega ära käinud. Olen ära näinud, jään ootama järgmist korda. Ei ole tänada. Laul head kuulajad ja täna tuleb meil juttu pulmalauludest, pulma, laulikust ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanemteadur Taivo Särg on valmis. Kuulame teid huviga. Täna tahaksin tutvustada Karksi kihelkonna loolikut Anjo ehk et ma ei ole päris kindel, et kas teda pulma laulikuks võiks tagantjärgi nimetada, sest me väga palju ei peagi nendest inimestest, kes Eesti rahvaluule arhiivis on laule lintidele laulnud. Aga tõsi on see, et umbes pool Anjoestelt salvestatud lauludest on pulmalaulud. Ilmselt on ta käinud pulmades ja neid kuulnud. Ja tema hea mälu on ilmselt salvestanud nii, nagu me võiksime tänapäeval oma tehnikaga salvestada, aga selle puudusele on ta salvestanud nii mälestused olukordadest, inimestest, kõiga, esitustest ja suutis need siis 1900 kuuekümnendatel aastatel laulda folkloristid keele, kes tulid temalt pärimust salvestama. Teda on külastatud 1960. ja 61. aastal, kõik salvestused on tehtud 1960, kes on jõeste elas siis Karksi vallas. Tookordse jaotuse järgi oli tema aadress Abja rajoon, lilli külanõukogu, Vakiste küla sõrmused, olu ja folklorist Erna Tampere, kes Aninastega suhtles, kirjutas tema kohta jõest väga sale ja sirgena ainet. Hea meelega meenutas ta oma noorust, kui ta laule õppis. Õieti jäid nad lihtsalt meelde. Tema ema laulis alati. Lisaks lauluhäälele paistis Anjoest endiselt silmaga arukuse ja kohaliku pärimuse ja keeletundmise poolest sest teda on salvestanud lisaks rahvaluulekogujatele ka murdekogujad. Näiteks 1900 kuuekümnendatel aastatel käis ta Tartus keeleteadlase Karksi murrak uurija Salme Taningu juures oma sõnul Wiedemanni eesti keelde ümber panema, sest siin Karksi, siis on kõige õigem eesti keel. Ja kuulame nüüd äkki sisse esimest laulu osa traditsioonilisest laulmisest pulmas suur hulk laulmist toimus pulmades vastamisi peiu ja pruudipoolsete pulmaliste vahel. Kogu suhtlemine käiski, lauldes, oli osa pulmarituaalist laudis, näiteks jagati õpetusi, kiideti Loideti pruuti ja peigmeest, arvestati 11 ja siinses helisalvestust. Selles ongi need mõningad väljavõtted sellisest vastu laulmisest pulmas ja esimene osa on peiu õpetamine, kus palutakse siis noort naist hellalt kohelda. Kuulsime pulmas lauldud teie õpetust. Kui nüüd aru saite laulusõnadest, siis seal oli õpetusi, kuidas koos magada, ilmselt noorele neiule, kellel ei olnud veel kogemusi väga tagasihoidlikult, võib-olla läbi lillede olid seal sõnastatud, et ta ei oska manna magadega juurene aia juttu aga samuti soovitatakse peksta teda võimalikult õrnalt ja mitte avalikus kohas. Et sellistel hetkedel ma sageli mõtlen, mida siis tähendab see, et me oleme traditsioonilise perekonna poolt? Kindlasti me oleme selle poolt, et naine ja mees koos elaksid, saaksid järglasi, aga kahjuks paljud meie pulmalaulud viitavad ka sellele, et perevägivald oli suhteliselt ootuspärane asi ja kui pulmalauludes õpetati naiste õrnalt kohelda, siis isegi ei olnud seal palvet mitte peksta, vaid pikem, õrnalt peksta. Korrak nii sugugi mitte tahtes hajutada illusioone pärimuse suhtes, mis meil on, tahaksin ütelda, et mõnikord need on ka illusioonid. Nii, aga järgmiseks on siis peiule taas õpetus peamiselt ilmselt siis pulmakohtunike pilgata. Putin. Šotsi hullukestatavast neutrakest kaske mööda ainult ärka, talude kaste. Peenikeste ööbisid jätkaske, hoite nullo, kaske. Nii siin oli siis küllalt enesekindel käitutud sooritatud pruutimite pilgata ähvardades, hoiatades, et vastasel korral saab see peigmessil, et sõna ise. Siit saame ühtlasi siis ka teada, missugune oli vilets naine, vilets oli see, kes ei suutnud tööd teha. Kui jällegi aru saite, siis kirjeldati, et ta oli liiga kidur töö tegemiseks, tal polnud puusi puie tuua või nõudeid vett vedada. Et ootused naise töö tegemise suhtes oli küllaltki kõrged. Ma ei tea, kui palju tänapäeva naised oleksid üldse valmis sellistele ootustele vastama. Ja need kolmandas osas laulja vahetab nagu rolli ja laulab peigmehe poolt jälle vastu, missugust naist nad tahtsid või mis siis saab, kui nad ikkagi ei saa sellist, nagu nad tahtsid? Ei sa naistanaar jälle. Naiste kaske tüdrukute ooke kaske. Et siin viimases täna kuulatud osas, siis peigmehe poolt jälle ähvardatakse, et kui nad ei saanud ikkagi nii toredat naist nagu vaja, siis nad toovad hoopis mujalt naise toovad naise Narva maalt. Ja parema ja ilusama. Ja selline väike nöökimine käis alati pulma juurde, sellel ei olnud tavaliselt tõsiseid tagajärgi, vaid igaüks sai südamelt ära ütelda ja mida toredamine ütelda, seda rohkem naljaga pulmas on, aga mõnikord pärimus ütleb, et saadiga päris pahaseks on. Jõest ise ütles ükskord, et peigmees lõpuks sai pulmas selle nöötamise peale, nii vihaseks läks minema ja nainet jäigi võtmata. Ja need laulud siis laulis, Karksist pärit, kaksis elanud rahvalaulik on jõeste kes, nagu paljud tolle ajalaulikud oli pärika lauliku soost. Nendel aastatel mäletasid regilaulupärimust ikkagi need inimesed, kes olid seda kuulnud tavaliselt oma perekonnas. Ja Ani õesztee oli Kuulsa Karksi lauliku Ann Loti tütar, kellelt oli rahvalaulu üles kirjutatud juba 1980. aastal, kui Eesti üliõpilaste seltsi üliõpilased käisid rahvalaule kogumas Jan jõest. Ta ütleb, et ta laulmist õpiski sageli kodus ema kuulates. Ema oli väike paks inimene, lõbus laul silmast ilma, ütles ta. Ja ema ütles talle, et mis sa niisama mässad, laula ka vahel. On jõest, abiellus hiljem Jürjo jooksoniga. Kuid 1939.-le, sest tal kui oli nimede kehtestamise ja muutmise aeg, siis ta võttiski uueks perekonnanimeks jõest ja nii et see, nagu tema enda võetud perekonna nimin Jaaniastelt on kokku salvestatud umbes 30 varianti, mis ei ole väga suur, aga mitte ka väga väike hulk. Pooled neist lauludest on pulmalaulud. Aitäh Taive särg täna ja kuulmiseni juba järgmisel nädalal.