Tere hommikust, head kuulajad, kell on viis minutit 10 läbi ja tänane huvitaja saade on pühendatud paavsti visiidile Eestisse. Teame, et paavst on jõudnud juba Eestimaa pinnale, viibib praegu lennujaamas, tean, et seal laulavad talle lapsed ja nad saavad 11 tervitada ja hetkel just on paavst valmis selleks, et liikuda Kadrioru poole, kus ootab ees kohtumine presidendiga ja seejärel roosiaias juba ühiskonnategelastega. Ning kõigel sellel hoiame vikerraadios tänase päeva jooksul ka pulsil. Huvitav saade, aga räägime esmalt sellest, mismoodi paavst Eestis kutse sai ja üheks selle kutse saatjaks oli ka luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Temaga räägime pikemalt sellest, miks on oluline, et paavst külastab ja mis on ka tema ootused selle tänase päeva suhtes. Räägime kindlasti ka sellest, mis on see noortekohtumine, mis aset leiab keskpäeval Kaarli kirikus, mida seal võiksime oodata ning ka siis pärastlõunal pühast metsast ja selleks ettevalmistumisest selles saates ja kui aega jääb, siis sõnaga ajaloolasele, kes saab meenutada meile seda, kelle teise paavstiga praegune paavst Franciscus sarnaneb ja ja miks mõned armastavad ja mõned on tema suhtes kriitilised. Nii et sellised teemat siis praegu huvitaja saatetunnis. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Meil on nüüd vikerraadio stuudios Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma tervist, tervist. Kas võib öelda, et, et kuigivõrd olete te ka süüdi selles, et paavst täna Eestisse jõudis? Jah, kui seda süüks just panna, siis, siis tõepoolest tunnistan üles, et, et ma, mul see kaassüü selles on tõepoolest, et kui, kui sellest loost pisut rääkida, siis siis 2000 et 16 31. oktoobril oli, oli Lundis luterlaste katoliiklaste ühispalvus selline ajalooline ühispalvus, millega meenutati reformatsiooni viiesajandat, et aastapäeva ja selle saabumist. Ja tookord olid seal kohal siis luterliku maailmaliidu juhid, president mõnin ju ei anna on ja ja, ja ka peasekretär Martin Junge ning Vatikani poolt või paavstiriigi poolt siis Paavst Franciscus ning seal tunnistati ühist vastutust siis reformatsioonijärgselt toimunud teatud vastasseisus ja, ja tunnistati süüd ja peeti ühiselt ajaloos ainulaadne palvus. Ja pärast seda palvust, millal me osalesime koos katoliku kiriku piiskopi, piiskop Filipiga. Paar nädalat pärast seda palvus pöördus piiskop Philippe Jourdan minu poole ja küsis, et kas ma oleks valmis kaasa allkirja andma ühisele kutsekirjale, mille me võiksime nüüd kirikute poolt paavstile saata, sellepärast et selleks ajaks oli, oli oma kutse riigi nimel esitanud juba juba nii president, et Ilves kohe kui paavst ametisse seati ja ja ka peaministrid Ansip, Ta ning, ning hiljem ka Taavi Rõivas ja kirikute poolt ametlikku kutset palun läinud ning siis, kui mu mälu mind ei peta, oli see 22. või neljas november 2016, kui läks tõepoolest ühine kiri, ühine kutsekiri kahe kiriku pea allkirjaga Vatikani poole teele. Nii et see on see meie ühine süü. See on ilmselt muidugi Vatikani jaoks ka oluline, et oleks teada, et riigis kus luterlased on märksa rohkem kui katoliiklasi, et ka luteri kirik toetab seda paavst, siis saabub sinna riiki. Me oleme küll omalt poolt nii palju sellist positiivset tuge andnud, kui, kui seda vajatud on, et meie katoliku kirik Eestis on olnud väga tubli, arvestades paavsti visiidi sellist olulisust ja, ja maastaapsust siis siis väga vähe on, on Oikomeenilistelt partneritelt abi küsitud. Aga seal, kus see võimalus on olnud meil abi pakkuda, seal me seda teinud oleme, olgu või kasvõi Kaarli kiriku pakkumine, siis oikumeeniline seks noorte kohtumiseks. Aga, aga loomulikult on need suhted, et head ja seda me püüame ka praegu ka välismeediale, kes selle vastu huvi on tundnud, et igal pool selgitada, et meil on oikumeenilise suhteline, et väga head ja see on hea näide kristlikust armastusest ühiskonnas või maailmas või Euroopas, mis on hästi polariseerunud ja vastandunud erinevad ideed või, või, või maailmavaated üksteisele. Kes on paavst luterlaste jaoks. No ütleme nii, et luterlaste jaoks on ta meie siis sõsar konfessiooni ehk siis katoliiklaste kõige olulisem juht, et ta on siis Rooma Rooma piiskop, ta juhib seda konkreetset konfessiooni ja Me nõnda ka seda võtame. Ja nõnda on ka meisse minu kogemuse põhjal suhtutud, ehk siis ma ei ei ole tajunud, et need korrad, kus kui ma olen ka luterliku maailmaliidu poolt olnud kuidagi seotud või kaasatud suhetesse katoliku kirikuga. Katoliku kirik võtaks meid kuidagi pilguga ülevalt alla, et need on olnud ikkagi päris sellised vastastikused partnerlussuhted ja mina olen seda küll niimoodi kogenud. Miks see on oluline, et paavst jõuab nüüd Eestisse ja, ja tänasel päeval on siis ka noortekohtumine kohtumine Kriku abi saajatega on püha missa Vabaduse väljakul. Miks see on oluline? Siin on tegelikult päris mitu tahku, et loomulikult on ju rõhutatud selle visiidiga seoses väga seda, et paavst tahab külastada neid rahvaid ja riike, kes on ajaloos palju kannatanud. Tänud, ma loomulikult me võime ka mõelda, et kui ta juba Leetu ja Lätti läks, kuidas ta siis nagu selle kolmanda riigi päris tähelepanuta jätab. Aga ma ise tahaks mõelda küll ka selles võtmes, et kui paavst kogu aeg rõhutab vaeseid maha jäetuid, tõrjutuid, ehk siis neid inimesi ühiskonnas, kellel ei ole häält ja kellele tuleks hääl anda. Et võib-olla näeb paavst ka eestlastes omal kombel usulises mõttes nagu kõrvale tõrjutuid, kui niimoodi võib väljendada, ehk siis kui me, kui me tõepoolest kohati mulle tundub, et meile lausa meeldib või meie meie riigi esindajatel aeg-ajalt meeldib rääkida sellest kui usukauged. Me oleme, kui usukülmad, me oleme või, või kirikukauged. Me oleme ja rõhutada kogu aeg. Ka selle visiidi raames on rõhutatud kogu aeg seda, kui kui vähe on Eestis ennast, kiriku või usuga seotud inimesi. Kui palju neid on või kui vähe neid on, siis mulle tundub, et see on ka koht, kus võiks ju natukene sellele väiksele rahvale kaasa tunda, kui neil puudub usuline pidepunkt. Ma muidugi ei usu, et paavst tuleb ja lohutab näidet. Vaesed eestlased, leidke endale, kellesse uskuda. Aga see oleks väga stiilipuhas ehk siis eesti rahvas, kui, kui teatud mõttes eriline oma usulise tõrjutuse, sest neil ei ole seda esindus religiooni, mis, mis teistel rahvastel on. Aga ma arvan, et pigem see on minul selline pähe tulnud pette kujutas tema tema visiidi põhjustest, küllatad tulebki siia tähelepanu pöörama ikkagi seoses sellega, et meil on, on olnud keeruline minevik ja, ja meie rahval on olnud selline pidetuse tunne. Ja mis on selle visiidi puhul hästi tore ja positiivne on muidugi see, et, et esile saab tõsta oikumeenilise koostööd, mis võib-olla Eestist väljaspoole ei paista niimoodi välja. Ja eestlased ise me ei pea seda millekski eriliseks, aga mis tegelikult seda on. Selline oikumeeniline koostöö erinevate kristlike kirikute vahel, nagu Eestis toimub on Euroopa ja maailma kontekstis päris erakordne, ehk siis nagu juba ennegi öeldud, ajal, mil muu maailm polariseerub või vastandub, näitavad kristlased Eestis vähemalt seda, et ollakse ühel meelel ja, ja omavahel ei vaenutseta. Paavsti peetakse. Liberaaliks need, kes võib-olla ootavad temalt suuremate muutuse läbiviimist katoliku kirikust, leiavad, et ta ei ole piisavalt liberaalne, on ikkagi veel konservatiivne. Kuidas tundub, kes on paavst Franciscus on ta liberaal, on ta siis konservatiiv? No mulle tundub, et neid selliseid silte kleebitakse ju alati, inimesed sildistavad teisi lähtuvalt sellest, kes nad ise on, ehk siis kuhu nad ennast ise määratlenud Paavst Franciscuse puhul mina ei julgeks kasutada seda liberaalsus-konservatiivsus skaalat üldse, sellepärast et ta tegelikult ei ole õpetus küsimustes midagi muutnud, ta ei ole ka andnud märku, et ta tahaks midagi muuta. Pigem on ta toonud välja ehk selle joone, mida kõik vaimulikud ka oma igapäevases töös peaks, peaks rohkem esile tooma, ehk siis see inimlik pool ehk siis ükskõik kellega sa suhtled kes on see, kellega sa dialoogi asud, ta on sulle ligimene, sa armastad teda ja, ja, ja see peaks tulema välja nii sõnadest kui tegudest ka ka nende isikute puhul, kellega sa võib-olla oma maailmavaadet ei jaga. Ja, ja noh, olgu öeldud, et paavst on teda ka ju vasakpoolseks nimetatud või, või siis ka isegi poliitikuks, arvestades tema tema tegevust Argentiinas. Ehk siis Talle meeldib sotsiaalsetel teemadel kõneleda ka eest kõneleda ja ta teeb seda teatud mõttes üle kohalikku konteksti. Ehk siis, kui ta räägib põgenikest Euroopas või räägib siis näljast või näljahädast siis ta ei, ei alati paiguta neid teemasid konkreetsesse konteksti, konkreetse maa, riigi või kontinendi konteksti, ta räägib ideest kui sellisest, et meil peaks olema vähem vaeseid. Me peaksime tegema rohkem selleks, et ei ole inimesi, kes tunnevad ennast tõrjututena ükskõik millises riigis see on, ehk siis see on selline universaalne Kuulutus kristlikust armastusest ja me ise paigutame paavsti oma konteksti, et noh, et kui ta ei tule ja ei ütle, et, et eesti keel peab säilima ja eesti riik ja peab säilima veel mitte ainult Sadalaid mitusada aastat ja läheb siit ära, ilma seda ütlemata, siis kas me oleme nagu pettunud, et ta ei tulnudki nagu meie sellist rahvuslikku identiteeti julgustama ja kinnitama tema, noh, tõenäoliselt ta seda ei tee, sest all on hoopis laiem pilk ja ta tuleb hoopis teistsuguse sõnumiga, mis, mis on universaalne. Kuidas lähevad luteri kiriku või siis ütleme siis, et luterliku maailmaliidu tasemel kõnelused katoliku kirikuga, et meil on siin olnud kui meediast juba juttu olnud, et ma tean, et, et dialoogi siis luterliku maailmaliidu ja katoliku kiriku vahel peetakse, on ka ju ühisavaldus õigeksmõistva õpetusest olemas. Urmas Viilma, olete ju ka luterliku maailmaliidu asepresident, aga täna ikkagi armulauale luterlased minna ei saa. Pühal missal. Luterlik maailmaliit on pidanud dialoogi 50 aastat, üle 50 aasta, on, on ka moodustatud selline dialoogi komisjon, kus erinevad küsimused võetakse lauale ja, ja näinud siis dioloogiliselt analüüsitakse, lahatakse ja püütakse ennast paigutada siis ära ütleme, luterlased suhtesse katoliiklaste katoliiklased suhtes luterlastesse ja vaadata, kas me tegelikult üldse nii kaugel üksteisest asumegi, kui meile mulje on jäänud. Ja, ja see dialoog kestab ja jätkub. Ning loomulikult, kui rääkida armulauaosaduses, siis see on üks selliseid, tundub, et päris käegakatsutav eesmärk. Samas keegi ei suuda ennustada ja julge ennustada, et kui lähedal või kaugel see eesmärk on, on ta siis viie aastakümne aasta või viie-kümne aasta kaugusel. Aga selle küsimusega tegelikult tegeletakse, aga, aga selle küsimusega hakatakse natuke kaugemalt peale. Ehk siis ei tegeleta mitte sellega, ainult et mis on armulaud, kas see on Kristuse ihu ja veri ja kas me saame sellest ühtviisi aru vaid vaadatakse ka seda, et mis selle armulaua teeb, kes selle armulaua pühitseb. Kas preester, kes armulauda pühitseb, on samamoodi ühtmoodi mõistetud, kas vaenulik amet katoliku kirikus on samamoodi mõistetud kui vaimulik amet luteri kirikus? Kustkohast tulevad need volitused sellele vaimulikule, kes siis armulauda pühitseda nii et hakatakse kaugemate teemadega peale. Ja praegu ongi dialoogikomisjoni nii-öelda päevakorras teatud mõttes, lähiaastatel ongi teema kirik kui vaimulikule volituse andja või, või vaimulikukutsuja sisse. Et vaadata, mis on kirik, kas me saame kirikust ühtviisi aru mis on ja kes on see vaimulik, kellele siis volitus antakse, armulauda pühitseda ja siis me jõuame lõpuks selle armuleva enda, nii et see võib võtta aastaid aega või aasta kümnedki. Aga loomulikult sõltub päris palju ka sellest, kui ruttu või operatiivselt nende teemade või millise intensiivsusega nende teemadega tegeletakse, kui, kui paavst ise peab neid asju prioriteediks. Täna tundub, et Paavst Franciscus on neid küsimusi prioriteediks pidanud ja, ja sellepärast ka need oikumeenilise, et suhted on intensiivistunud. Olete kohtunud ju isiklikult paavstiga möödunud aasta detsembris? Kas oli võimalus ka vahetada paar sõna? Ma kohtusin luterliku maailmaliidu delegatsiooni liikmena seitsmendal detsembril eelmisel aastal paavstiga. Tegemist oligi siis sellise ütleme, reeglipärase visiidiga luterlikus, maailmaliidus toimus juhtkonna vahetus ja, ja tavaliselt käiakse uue juhtkonnaga, siis paavstiga kohtumas. Ja seal olid kõik asepresidendid ja ka luterliku maailmaliidu peakorteris Genfis olid esindajad, kaasa arvatud Eestist meie luteri kiriku vaimulik Anne Burghardt. Paavstiga oli võimalik mõned laused vahetada, ma olin tänulik, et ta on võtnud vastu meie kutse tulla Eestisse, sest tol momendil oli juba teada, et visiit toimub. Ma ütlesin, et me teda väga ootame. Ja ta vastas mulle, et et palvetame selle visiidi pärast pluss lisas sinna, et, et mina palvetaksin ka isiklikult tema eest. Samas ma näen, kuidas paavst teistel visiitidel peaaegu samu samu palveid esitab ja palub enda pärast palvetada. Ma tean, et paavstil ei ole inglise keel, et kõige parem suhtlemiskeel ja mina olen, olen see, kes suhtlesin temaga inglise keeles. Tal on arusaamine sellest, aga ma pean nentima, et ma ei saa pidada seda vestlust südamest südamesse toimunud vestluseks. Tegemist oli siis hästi lühikeste fraasidega paavsti tervitamise ajal. Ja oleks oleks natukene nagu egoistlik puhuda sellest asjast midagi suuremat, kui see tegelikult oli. Aga tõepoolest visiidist jutt oli. Ja seda ta ütles, et ta palvetab ja me mõlemad peaksime selle pärast palvetama, et see visiit õnnestuks ja me täna võime öelda, et nendele palvetele on kenasti vastatud. Tänasel päeval on võimalik uuesti kohtuda, tervitada ja isegi anda edasi oma sõnum Tallinnas Kaarli kirikus noortekohtumisel. Noh, see on muidugi, kuidas ma ütlen, suur suur eesõigus seda teha, sellepärast et neid, kes saavad paavsti visiidi käigus oma sõnumit edastada, on ju vaid ühe käe sõrmedel mõned ette lugeda ja, ja see on mul tõepoolest suur võimaluse suur au, et minult on selline tervitus noorte kohtumisel palutud ja ma teen seda, seda rõõmuga. Mis on see sõnum? Minu sõnum loomulikult on, on seotud ka tänutundega, et paavst tuleb, aga ma, ma juhin tähelepanu küll seal oma siis väikese sõnavõtus sellele, et et Eesti on erakordne riik just nimelt selle poolest ja kahjuks niimoodi negatiivses mõttes, et et meil on selline usuline kirjaoskamatus süvenemas. Ja, ja see on kahjuks kahjuks asi, mis, mis minu südant valutama pannud, et meie koolides ei ole religiooniõpetust või usundiõpetust sellises mahus, nagu ta võiks olla ja, ja selle koha pealt on väga oluline ju ka seda sõnumit noortele edastada, kellele see sõnum ka mõeldud on, et nad oskaksid ise otsida vastuseid siis oma küsimustele või siis ka koolides, kus nad õpivad, kus on see vaba- ja valikainena ka usundiõpetus oleks neil võimalus ka küsida selle järele näiteks noh, Ma muidugi nii detailseks ei lähe selles mõneminutilisest tervituses, aga Ma sellele usualasele kirjaoskamatusele, mis kahjuks süveneb küll oma oma väikeses sõnavõtust tähelepanu pööranud. Ja lähete missale ka, ilmselt olen missale saanud kutse ja tahan seal osaleda. Aitäh tulemast stuudiosse Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma luterliku maailmaliidu asepresident ja, ja see on siis võimaldanud ka kohtuda varasemalt juba Paavst Franciscus ega ja hetke pärast räägime vikerraadios edasi sellest, mida see noortekohtumine endast täpsemalt kujutab. Nimelt mõni nädal tagasi oli kirikuelu saates ka intervjuu Igor Kawryltsikuga, kes on seda kohtumist ette valmistanud. Kell on 10 ja 30 minutit ja paavst Franciscus on jõudnud praegu presidendilossi ja hetkel käib just kohtumine, kaamerad, välkusid, puhuvad ja paavst Franciscus kohtub siis president Kersti Kaljulaidi, ka hetkel on veel ajakirjanikud seal ümberringi lubatud juurde. Ma näen, et et president tutvustab praegu seda e-residentsuse kaarti ja e-residentsuse siis võimalust ja, ja ma saan aru, et see antakse nüüd ka just nimeliselt presidenti presidendi poolt, paavst Franciscus selle üle, nii et paavst Franciscuse saab Eesti resident. Ja enne seda nüüd, kui Paavst sisenes lossi, tuli ta siis autokolonnis Kadriorgu, seal kõlasid hümnid. Seal tervitasid paavsti, meie riigikogu esimees ja valitsusliikmed. Ning nüüd pärast seda, kui paavst on siis külastada samas presidendilossi, mingil hetkel uksed sulguvad ja president Kersti Kaljulaidil ja paavst Franciscuse on ka aeg omavahel siis selliseks nelja silma vestluseks. Aga meie siinkohal vikerraadios läheme edasi siis paavsti päevakava tutvustamisega ja räägime noortekohtumisest, mis haldab. Isa Igor Kaweltsik teie ette valmistada on noortekohtumine. Paavsti soov oli kohtuda noortega ja lasta noortel kõneleda. Miks no eelkõige paavsti jaoks üldse on väga tähtis kuulata, mida noored tahavad öelda, sellepärast kindlasti noortel on oma probleemid, on oma oma, oma mured, aga ka mõned head asjad, mida nad tahavad öelda ja noored, et on väga tähtsad ja mitte ainult kiriku jaoks, ühiskonna jaoks. Võib-olla üks kõige suurematest probleemidest on see, et noored ei ole väga aktiivsed kahjuks no vähemalt vaimses elus võib-olla Nad püüavad midagi saavutada materiaalses elus, aga ka mitte väga tihti mitte ja pasta tahtis Noel kõige kindlustada noori inimesi, et nad tõesti oleksid aktiivsed. Aga teisest perspektiivist ta tahtis väga kuulata. Ta millega elavad eesti noored ja arvatavasti ees kohtumine, on viimane ennes noodi, mis toimub Roomas oktoobrikuus, kus arutletakse, need küsimused, mis on seotud noor noorteeluga ja ma olen kindel, et paavsti jaoks on väga tähtis kuulata, mida ka Eesti noored tahavad öelda, et võib-olla Nad otsustavad mõned lahendused. Mõned arutelud, sest sellesse, no see nõudis, on kindlasti seotud sellega, mida Paavst toob Eestist. Kes, kuidas seal sõnases saab kohtumine? No see ei ole väga pikk kohtumine 50 minutit koos paavstiga ja kindlasti ei ole niimoodi, et kõik, kes tahavad, saavad kõneleda. Seepärast no oli eelkõige niisugune eeltöö, kes võiks midagi öelda paavstile sõnu mõned inimesed, kes on juba valmis ja me väga tahtsime ja suutsime teha, et need oleks, et nad oleksid noored erinevates kirikutes, mitte ainult katoliku kirikust, aga ka teistes kirikutes. Ka oli vaja natukene meelde. Nad tahavad rääkida, et siiski oleks erinevad erinevad erinevad teemad, millest nad räägiksid paavstile ja võib-olla kõige tähtsam tähtsam osa. Aga peale selle vot see, mis, mis peale sõda peab toimuma, mõned laulud, et see ei oleks mingi niisugune ametlik, aga niisugune perekondlik kohtumine kõik tunneksid võib-olla mugavalt, selles kohtumises tulevad, laulavad ilusasti tervitavad paavsti, paavst ka tahab rääkida, tervitab noori, et kõikidel oleks niisugune tunne, et oh, sa läksid niisuguses üritus, mis on mitte ainult tähtis, aga on väga niisugune sõbra sõbralik üritus ja sellega väga palju tegelesime, kuidas seda kõik kõige organiseerida. Kas mõni nendest noortest on avalikkusele tuntud, kes sõna võtab ja oma sõnum edasi annab? No nad ei ole niisugused inimesed, keda, keda kõik tunnevad, see lihtsalt tavalised tavalised noored, kes osalevad kirikuelu elus ja lihtsalt me palusime, et erineva erinevat kirikut kellelegi pakub, pakuksid ja nad valesid, enne seda ma kindlasti ei tundnud neid inimesi. Aga väga toredad nad tahtsid tulla ja rääkida sellest Kas noored teevad oma muusikat? Me teame, et on olemas noortebändid erinevates kirikutes, et kas nad esinevad. Oma muusikaliste etteastetega, jah jaa, kindlasti kolm või neli laulu, kus osalevad just kas koorid või bändid ka erinevates kirikutes ja väga populaarsed, aga võib-olla jälle ja jälle me teame, kes nad on, kes on, nad on valmis hea meelega osalevad ja loodame inimestele meeldivad need laule. Mainisite seda, et oktoobris on tulemas sinod, kus arutatakse just noorte küsimusi katoliku kirikus. Kas on teada ka, et mis täpsemalt need teemad seal on, mida noortega seoses arutatakse? Ja kõik need teemad, mis on seotud noorte eluga nii materiaalne elu kui ka vaimne elu, perekondlik elu erinevad aktiivsused. Kuidas teha niimoodi, et siin inimesed, teist ei ole, noored inimesed oleksid aktiivsed ja et võib-olla oleksid vastutustundlikud selle eest, mida nad tahavad teha? Noortetöö on ka prioriteet katoliku kirikus või kuidas? Üks kõige tähtsamad osas sellepärast et noored on ja mitte ainult kiriku, aga üheskonna nagu tulevik ja siis kindlasti ei tohi unustada seda. Aitäh selle intervjuu eest katoliku kirikus. Preester Igor kabiltsik. Nüüd aga lähemalt Vabaduse väljakul toimuvast missast, mis algab kell pool viis ja selle eest vastutab Eestis tegutsev Poola päritolu preester. Isa voodis vastetani Galen Poolast. Me alustame võib-olla sellest, et kui palju inimesi te ootate sellele pühale missale Vabaduse väljakul Tallinnas? No ootame umbes 10000 inimest. Kas võib öelda, et püha missa Vabaduse väljakul on kõige olulisem sündmus, mis seoses paavsti visiidiga Eestis toimub? Ja kindlasti, sest. See on sisuliselt üks tohutu suur jumalateenistus kus. Oma sõnumi ütleb paavst Franciscus. Jah. Alati missa missa ajal. Jutlus mis peaks, peaks olema kõigepealt evangeeliumi selgitus ja ja sama praegu, kui, kui tuleb paavst toimub selline selline jutlus ja ja kindlasti kindlasti paavst räägib evangeeliumist, aga samal ajal Kunnas on, see on eriline üritus, hästi, spaff säästis ja, ja on ka. Jumalateenistusel on oma kord ülesehitus. Meie inimesed on käinud väga palju jõulukirikust, teavad kuidasmoodi jõulude ajal vahelduvad laulud ja piiblilugemised. Inimesed on sattunud rohkem luteri kirikusse, katoliku kiriku missa korda teatakse võib-olla vähem. Küllap on seal palju sarnast, aga mismoodi? Rahvas teab, kuidas sellel missal käituda. Koduleht pastest dispunkt. Grupp võib leida kõike, mis on seotud püha, mis aga varsti, aga ja sama. On erinevad tekstid, mis selgitavad, mis on püha missa mis on selle tähendus ja kuidas isegi käituda pühal missal, nii et julgustan ja kutsun vaadata seda, seda kodulehte. Kas sellel, mis seal lauldakse, kas rahvas peab ütlema mingisugused vastulauseid või ütleme nii, et võib öelda vastulauseid ja kust selle kohta juhiseid saab? Valmistame selleks, mis saaks paavstiga. Spetsiaalset väikest raamatud mille nimi on tavaliselt libreto, mida kasutatakse tavaliselt missal Parstiga ja seal on tegelikult kõik kõik tekstid. See raamat sisaldab kõik tekstid, mida, mida kasutatakse mis sai, oli ja sama on ka laulud. Laulude tekstid. Võib liituda kõigi tega võib olla oluline on ka mitmete inimeste jaoks see, kas sellel, mis seal on võimalik istuda või tuleb püsti seista, kui rahvast on nii palju. Ja me tahaksime muidugi, et kõik võiksid istuda, kuid see ei ole võimalik, sest kui on toonid sisse, võtab. Siis siis saab, saab sellise klapptooli ja siis küsimus armulauast ka, et. Katoliiklased saavad osa siis armulauast, kuidas on võimalik üldse jagada nii suure rahva seas armulauda? Sa ja kes siis saab osa, kes ei saa? Me mõtlesime valmistada sektore. Nojah, see aitab siis ja kui tuleb see see hetk, kui kui jagatakse armulauda, siis siis on ka need vabatahtlikud, kes aitavad ja, ja nagu viivad preestreid, kes, kes jagavad armulauda sinna, kus, kus on katoliiklased, Vabatahtlikud peaksid teadma. Ja nad aitavad. No niimoodi tahaksime lahendada seda probleemi, jagatakse leiba või ka armulaua veini, kuidas katoliku kirikus praegu traditsiooniks on? Praktikas jagatakse ain ainult leiba. See on no praktiline põhjus ja, ja isegi no Vabaduse väljakul, kui nii palju inimesi oleks, no päris päris raske jagada ka ega Väinisama mida öelda neile, kes ei ole katoliiklased, et miks sellest jumalateenistusest osa saada just neile, kes peavad piirduma sõnaosaga ja palveosaga. Kristus on andnud kõigile ja, ja me usume, et pühal püha missa ajal, et on, on ta eriti kohal olev. Ja, ja me usume, me kulutame seda, et Kristus tuli kõigile, mitte ainult nendele, kes usuvad. Ja siis Ja me usume, et selles mõttes temal on spetsiaalne and jumalalt ja, ja kui kui ta tuleb, ta tuleb ka mitte ainult katoliiklastel kristlastele, vaid võid kõigile. Sest nagu Kristus tuli kõigile sama, sama paavst tuleb kõigile. Ja, ja me loodame, et temal on midagi väga huvitavat öelda. Ja anda. Kell on 10 ja 50 minutit ja praegu ma tean, et Kadriorus roosiaias kogunevad mitmed kultuuritegelased ühiskonnategelased, et oodata siis nii meie presidendi kui ka paavsti kõnet. Aga meie siis jõuame nende kõnede juurde pärast kella üht-teist pärast uudiseid hetkel veel räägime paavst Franciscuse eest ja pühapäevases kirikuelu saates meenutas Riho saart värvikaid. Paavst rääkis meile ka sellest, kellega võiks praegust paavsti Franciscus võrrelda, kes on tema sarnane olnud. Ja ta mainis ka seda, et sugugi kõik ei armasta Paavst Franciscus, vaid tema suhtes on ka kriitiliselt meelestatud inimesi. Ega praegusel paavstil on piisavalt palju juba vastaseid. Mõned räägivad ka katoliku kiriku kas lõhenemisest või või, või, aga, aga väga suurest rahulolematusest ka tema liberaalsuse suhtes. No kui me räägime värvikatest paavstist, siis noh, mõnes mõttes praegune paavst ongi ka väga värvikas, aga kuidas siis öelda, kelle jaoks positiivses, kelle jaoks väga negatiivses võtmes No ta on värvikas ees oma ütlemistes, tegemistes ja selgelt. Noh, selles värvikuses on ta üllatus ja sellega vaevast ei osatud ju ette arvestada. Ja selliseid, seda tüüp, paavsti leiab ju veel. No tuleb vast kõige lähemast paavslase ajaloos meelde Johannes, mis ta siis oli 23.-st, kes, kes siis kuuekümnendatel aastatel Vatikan on teise kokku kutsus ehk Vatikani teise kirikukogu. No tema kohta räägitakse ju ka igasuguseid huvitavaid, samasuguseid, et ta läks ka välja Rooma tänavatele kõndima. Vanglates külastas vange, tema kohta räägitakse, et kui teda esimest korda selles paavsti kandetoolis kanti Seda tehakse, kui paavst on alles valitud, siis Sixtuse kabelist kantakse ta Peetruse kirikusse. Ja kui ta siis teda kantud oli, ta olevat oma kandjate käest küsinud, et palju noot on, palka saavad. Ja kui ta kuulis seda summat, siis ta ütles, et see tuleb käigu pealt kahekordistada, sest ta mõtles oma kehakaalule ja ütles, et ta kaalub kaks korda rohkem eelmisest paavstist. Nii et selles faasis oli nii huumorit kui sellist empaatiat, noh, ma, mida ma mainisin, väljaminek Rooma tänavatele rahva hulka minna, minek vangide juurde. Ja sellise julge teo tegemine ka ühtlasi, et kirik vajas kaasajastamist nagu itaalia keeles. Charnamentose kõlab, et tähendab väidetavalt paavst lükkas päris konkreetselt oma kabinetis aknad valla ja olevatki selle õelnud. Seda sel hetkel ja mõelnud, et aga seda ei vaja mitte minu kabinette vaja värsket õhku vajab kogu kirik ja selleks tuli kokku kutsuda pärast Vatikaanum esimest, nüüd uus. Ja see on jäänud ajalukku väga sellise reformistliku uuendusliku kirikukoguna. No kas praegusel paavstil on kirikukogu kokkukutsumist, kavatsen, seda ma ei ole kuulnud küll. Aga kas ta jõuab veel midagi teha? Mingeid selliseid, mingeid uuenduslikke otsuseid ma ei tea, tähendab räägitud on nii mõnestki asjast, eks ole, et küll katoliiklaste uuesti abiellumisest on räägitud. Et kas neil säiliks armulauale tulemise õigus? Praeguse ju tegelikult puudub. Nii et siin on, võib-olla tasub oodata või siis veel midagi temalt. Aga nii ta juba kord on, et mõni paavst, kes võib-olla alustab vaikimisega, on paras, väga häälekas. Mõni paavst, kes ajaloos on olnud alguses, võib olla vägagi konservatiivne on pärast muutunud kuidagi liberaalsemaks ja on täitsa vastupidi, alguses Ta ilmutas mingisuguseid vägagi modernseid vaateid või oli avarameelne ja siis ühel hetkel ta tegelikult mingisugusel sündmuse või põhjusel ta muutub konservatiivseks, et noh, meil on neid näiteid ka lähiajaloost ikka tuua, kus paavstid on seda teinud. Ja milline Paavst Franciscuse järel nüüd aimata, kui see skeem nagu oleks nii, et kui Johannes Paulus, teine esimene slaavi rahvusest paavst, siis ajaloos poolakas, et ta oli väga tegelikult vabastusteoloogia lammatajal Ladina-Ameerikas temast räägitakse üldiselt positiivselt ainult Ida-Euroopa kontekstis kus tal oli positiivne roll solidaarsusliikumise toetamisele Poolas ja üldse Ida-Euroopas, siis Ladina-Ameerikas oli ta tegelikult täielik vastand ja tema alustas selle vaestele suunatud dialoogilise vooru lämmatamist. Eratsinger jätkas seda ja nüüd tuli ladinaameeriklasest paavst, kes on just selle taustaga. Ta ei ole mingisugune vabastusteoloogia niisugune juhtfiguur, aga ta tuleb sealt keskkonnast. Ja ta tegelikult mõistis seda teoloogiat mitte marksismi kapitalismi võtmes nagu seda Johannes Paulus teine käsitles, vaid just nimelt võimu võtmes, et mingisuguse kliki käes on võim. Aga väga paljud inimesed on ilma võimuta täiesti ilma võimuta. Ja kui vaatame nagu selles võtmes vabastusteoloogiat, siis me saame aru, miks Franciscus ei ole lämmataja. Ja see, mida ta praegu teeb selle, see loob taustaga fooni sellele, mida ta tegelikult natuke teeb. Mida ta räägib. Franciscuse puhul on ka näha see, mismoodi ta loobus mitmetest sellistest paavstivõimu juurde kuuluvatest kallitest esemetest, sümbolitest vahetas paavstitooli lihtsama tooli vastu välja ja, ja selline lihtsuse, inimläheduse taotlus on tema tegevustes kogu aeg juures. See tulebki sellest samast taustast, et see on. Seda tausta tuleb siis arvestada. See on mõistetav. Aitäh kirikuloolane professor Riho saart EELK Usuteaduse instituudist. Jääme põnevusega ootama, missugune paavsti sõnum selle visiidi ajal eesti rahvale. Ja paavst annab edasi päris mitmeid sõnumeid. Hetkel on näha, mismoodi paavst Franciscus on jõudnud Kadriorgu. Nende kohtumine president Kaljulaidi. On nelja silme all lõppenud ja hetkel vestlevad siis omavahel president ja paavst. On näha, mismoodi Kersti Kaljulaid tutvustas talle seda roosiaeda ja juba lehvitas ka paavst siis nendele kultuuritegelastele, ühiskonnategelastele, poliitikutele, kes on roosiaeda tulnud ja meil, raadios on eetris hetke pärast uudised ja kui vähegi aeg seda võimaldab, siis pärast uudiseid püüame ka teieni tuua siis kõned, meile peab president ka paavst Franciscus. Praegu kohaga tunni lõpuni. Üks lugu Hispaania kristlikust repertuaarist, mis jääb tavaliselt advendi ja Jõulude aega, aga see aitab just luua meeleolu sellest kultuuriruumist, kust on pärit Paavst Franciscus.