Vikkerraadio tere, head kuulajad, täna kutsun teid imepärasesse muistendi-maailma ning räägime ja sa võttes kummitusjuttudest ufolugudest, kaasaegsest pärimusest ja muistenditest Eesti kirjandusmuuseumis veel eelmisel nädalal, reedel tore konverents teemaga imepärane muistendimaal ning tänases saates uurime, millised lood ringlevad praegu ringi, mida jutustatakse nüüd ja kuidas on lugudes tegelased ja olukorrad muutunud näiteks võrreldes 100 või 500 aasta taguse ajaga. Kes on meil külas. Folklorist Mare Kõiva. Vanasõna, millest täna juttu tuleb ja millest räägib lähemalt Piret voolaid, folklorist samuti kirjandusmuuseumis, kõlab nii, et jumal kõrgel keiser kaugel, kuidas seda mõista ja mida sellega öelda taheti. Ning Taive Särg räägib meile Ühest põnevast laulust, millel on väga palju erinevaid versioone. Laul on pealkirjaga laksi, Tõnis, aga viise on oi-oi kui palju. Miks see nii on ja kuidas see laul sündis, mis selle tagamaad on, sellest kuuleme ka tänases saates. Niisugused teemad. Minu nimi on Krista taim ja esimene lugu tuleb ansamblilt pööriöö on see Tartu lugu? Euroopa kultuuripärandiaasta. Igale mõttele majalt. Mõõtmet on majale vaja. Majades kokku saab linn. Heade mõtete linn. Linnale inimest vaja? Inimesel on hing. Heingele ligimest vaja. Sõbral sõpruseksin. Võta sõber kaasa ja vii ta õliga, olin sõber ka. Ja vii ta Pirogovi sõber ka ja või Supilinn sõber ka sa ja vii nimelt sinna. Vaikse voola kyll lävib. Tiivad Krees Bloore viivad Kreeka glooria Viive Kreescatooreadva WBA riive Kreeka. Kreeka plaare viivad Cresca Klaara ja ja mul hakkab ja kui. Kori. Tulerile. Riive Kreskad, plaanejad, Kress plaane ja viivad. Meie käed plaare viivad Krees plaane, viivad Kreskajad plaani ja hakkab ja võta sõber kaasa ja viina Toomemäele. Võta sõber kaasa ja viidad kohvikusse. Kõver kaasa ja vii ta suupilli. Võta sõber kaasa ja piina on nimelt sinna. Igale mõttele maja. Mõtet on majal juba ja. Majadest kokku saab linn. Heade mõtete linn. Heade mõtete linnas on meil nüüd stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva, tere. Tere. Eelmisel nädalal toimus üks konverents imetabase pealkirjaga imepärane muistendi-maailm, kus räägiti ufolugudest, kummituslugudest, kaasaegsest pärimusest ja muistendist. Mare Kõiva, teie olete ka tegelenud pikki aastaid muistendite pärimuste kõige sellega. Öelge kui palju on see muutunud ja muutuv, kui arvestades, et noh, maailm ümber iga päevaga kogu aeg midagi uut sünnib, kas see muistendite ja lugude maailm muutub sama kiiresti? Muutub ja ei muutu, see on selles mõttes hästi tähelepanuväärne, et üks osa muistendeid mida räägitakse edasi ja mille ümber arutletakse, on tihedalt seotud mingite sisemiste hirmudega, et mõistan teid tänapäeval väga sageli kahjendavad sellised asjad nagu ootamatu. Kas eksootilise hõiga tavalise haiguse külge saamine mehe, aga seal on ka kartusi kriminaalkuritegude ees ja taga palju muud, mis ju on läbi aegade üks ja see sama. Me võime küll öelda, et et kui inimene kaotas lehma või ta kaotas hobused, et see oli 19. sajandil õudne tragöödia, võib-olla see majapidamine kukkus nende röövlite tõttu kokku. Aga majapidamine võib kokku kukkuda tänapäeval ka autoröövli või ükskõik kelle kaudu. Kuna meil just praegu on lõppenud ja me hakkame homme premeerima kooliõpilasi, kes kirjutasid meile oma hirmudest, oma lugudest ja kõigest muust siis ma hea meelega loeksin mitte midagi, mis minu meelest seda muistendi-maailma väga hästi iseloomustab. Et üks tütarlaps kirjutab niimoodi, et teismelisena ma kartsin väga, et ma eksin võõras kohas ära ja mind hirmutasid kohutavalt liftid, eriti vanade väikeste haisvate veneaegsete repaneelikate liftid. Ja mul tekkis alati selline tunne, et ma jään sinna kinni. Ma ei saa sealt enam kunagi välja ja seal selles liftis on keegi, kes tuleb mulle kallale, kuigi me teame kõik, et need liftid on väga väikesed ja sinna tavaliselt võõra inimesega koos Niilako ei mahugi või sa ei pea seda võõrast inimest ootama, aga ta jätkab ka niimoodi, et kooliga seoses kartsin tee halba halbu hindeid. Seejärel ma kartsin, et äkki mind ei võeta mitte ühtegi gümnaasiumisse. Ja nüüd Selle üle, et äkki ma ei saa sisse mitte ühtegi ülikooli. Ja kus ma siis olen, paari kuu ja paari aasta pärast oma eluga ma olen keset tundmatust ja ma võin öelda, et on üksi hirm mis on minu jaoks läinud üle, et kui mulle väiksena öeldi, et ma loodan, et sa ei näe ühtegi sõda oma elus, siis. Ma olen selle üle väga palju mõelnud, kui ma vaatan teleteleviisorit ja näen igasuguseid erinevaid uudiseid. No ma arvan, et Ta tõi meile praegu silme ette igasuguseid suuri ja väikesi hirme, mida me oleme aeg-ajalt võib-olla kõik kortnalt kas teadlikult või ebateadlikult ja legendidel. Ta on ju veel mitu muistendid, tal on veel mitu sellist erijoont, mis neid kindlasti loob või nende üle mõtlema paneb. Need on mõned niisugused põhilised kartused, põhilised hirmud, mida me ei oska enda jaoks seletada, mida mõnikord on kas kirjandusteosed või folkloor, on väga osavasti ära kasutanud. No näiteks üks vanu Selliseid hirmutus, olendeid on ju vetehaldjad või näkid ja, ja sellest on taas iga rahvas loonud endale erinevaid lugusid, aga näiteks Eestis on levinud selliseid väiksema levikuga muistendeid, kuidas küljes ei midagi muud, kui nügib inimese vette nagu näkk viib ta kaugele merele ja närib närib inimese küljest tükke ära. Ja suurivaevu, siis vaene jututegelane pääseb tagasi. Ma arvan, et igale ühele, kes nüüd hülgeid lähemalt tunneb või tundub see lugu üsna fantastiline, aga kolmekümnendatel aastatel oli see midagi niisugust, mille üle oli põhjust arutada. Nii nagu praegu on sageli põhjust arutada mitmesuguste muude teemade üle või fantastiliste lugudele ja praegused fantastilised lood Kuigi võib-olla välja vahetanud lood näkidest ja ja miks mitte ka hüljestest, et on televiisorist tulnud teatud tegelased, kes nüüd siis hirmutavad neid liftides või pimedates kangialustes. Jah, mingit moodi küll, sest näiteks see viimane koolipärimus ütleb midagi päris huvitavat, et kui me veel 2007 võisime öelda, et et kardetakse nii ja naasuguseid olendeid või et kardetakse mitmesuguseid vampiire või vereimejaid, kedagi, keda on nähtud filmidest siis 2018 kõige kohutavam hirmutis on meile väga tuttav seal urr urr, urr sellest samurai muumitrollide loost. Et seal on midagi niisugust, mis on jätnud lapsepõlves väga paljudele väga paljudele noortele niisuguse jälje, et nad veel kaheksateistaastasena meenutavad, et elu kõige koledam olend oli urrat. Et teda oli unes põhjust näha ja, ja teda oli igati põhjust karta. No kahtlemata see ei ole üldse ligilähedaseltki, ta on, eks ole, filmitegelane kahtlemata, see ei ole kindlasti ligilähedaseltki võrreldav selliste teisend maailmasõjajärgsete kriminaallegendidega, mida inimesed osa naeris selle üle, osa arutlasega tõsiselt ja, ja mille üle oli, oli tõesti põhjust ka kartust tunda, näiteks see jah, seal väga ootamatult naise elukaaslane hakkab nõudma, et naine tapaks lapsed ära ja naine otsustab viia oma lapsed metsa, jätab nad sinna metsa maha ja täiesti juhtumisi tee pealt üks autojuht kuulab lapse nuttu ja veel imeda, basemal kombel õnnestub autojuhil peita laps või lapsed, ära autoistme alla ja võta tee peal seesama ema koos armukesega kinni. Ja ennäe imet, viia nad politseisse. Kus nad siis peetakse kinni lastelaste tapmiskatse eest. Et me näeme seal igasuguseid kirjanduslikke seoseid, aga kahtlemata oli see üks niisuguseid hirme või ehmatus, lugusid, mida ühiskond mingil põhjusel pidas vajalikuks rääkida. Aga mis see põhjus võiks olla, miks ütleme neid lugusid on räägitud ja miks nad enamasti kipuvad olema ikkagi õudsad lood. Kas see on siis nagu julgustuseks, et kellelegiga juhtus või on see vastupidi just hirmutuseks, et olge Ettevaatlikud? Igasuguste meditsiini, hirmulugude või meditsiinikatsete ja kõige muu uurijad on öelnud, et tegelikult inimesed vajavad väga raskete sõnumite või väga raske olukorra läbi analüüsimiseks erinevaid võimalusi. Neil on vaja läbi mõelda kõige fantastilisemaid lahendused. Ja et alati on üks osa inimesi, kes jääb esindama niisugust võitlemist Te ratsionaalset ja hästi fantastilist lugude poolt. Et kindlasti see on üks põhjus. Nüüd. Väga paljud mudelid arvatavasti lähevad tagasi sellele, et me ei ole valmis väga kiireteks tehnoloogilisteks arenguteks. Me ei ole valmis väga kiireteks pettusteks ühiskonnas. Me ei ole valmis ka erinevateks sotsiaalseteks muutusteks, et selleks on vaja natukene kohanemisaega ja seda, et selle kõigega hakkama saada. Ja kuna need meie viimasel konverentsil oli juttu ka UFO-dest, siis kahtlemata tuleb öelda, et Eesti ufo lood erinevad päris kõvasti USA omadest, sest tegevusväli inimesed vahemaad inimeste vahel on tohutu suured. Ja selle tõttu ka motiivid, mida Ufad tingimata Eestis teevad eesti inimestega teevad, on väga palju erinevat sellest, mis võib juhtuda Ameerikas. Ja see tuli välja väga toredalt ka Mall Hiiemäe viimasest analüüsist, et Eesti ufo on natuke natuke rohkem inimlike käitumisjoontega ja natuke sarnasem. Ta ei ole niisugune, kes võtaks kätte ja rööviks ära kas lehmakarja või lehmad. Küll aga võib, et anda inimestele ebatavalisi võimeid. Või siis teine. Selline põnev võimalus on, et UFO-dega kokkupuute järel saab Ennemuistsed seninägematud oskused osata võõraid keeli, soodaoru erinevate erinevatest seostest, mis tavainimesele on varjatud. Aga loomulikult, selle kõrval on ka ülemaailmselt tuntud motiivid teemal, kuidas ufod uurivad, katsetavad, nad on tulnukad teisest tsivilisatsioonist. Ja mingis suhtes me võimegi öelda, et need ufod on võib-olla asendanud. Neid tulnukaid, kes varem tulid kaugetest riikidest, olid erinevate kommetega, tõusid sõja ajal korraks kohale ja kelle kohta tavakelle kombestiku põhjal teati või mõeldi välja väga keerukaid lugusid? Küll selle kohta, kui hämmastavalt nad käivad ümber oma toitudega või, või kuidas midagi midagi täpselt täpselt juhtub, kuidas nad matavad, kuidas nad käituvad teiste inimestega ja nii edasi. Võib-olla ka see, et need ufod olid varasemalt või need ufolood ja need, mis inimestega juhtisid, kui neil on mulle võimeid, said ja ja mida iganes varasemalt peeti neid või nimetati ka, ma ei tea, Metshaldjate, eks metsa vanadeks kroonides kraatiliseks, eks ole. Aga lihtsalt nüüd nagu enam nägin, krati keegi ei usu, aga nägin, ufod on juba asi, teine, tullakse kohale. Tundub huvitav, nad tulevad ja huvilised kohale uurima, aga tuleb öelda, et ega nii nagu vanasti võib-olla see grot, mis näitas, keegi oli äkki tavatult rikkaks saanud või paremal järjel kui ülejäänud külaelanikud. Et ega, ega tegelikult ka UFO-ga on, nii et see äratab inimestes ühelt poolt suurt uudishimu, aga teiselt poolt kaheldamatult on tegemist millegagi, mis väga hirmutab ja ma arvan, et neil sellistel inimlikel hirmudel põhinevad need lood, mis Eestit puudutasid väga kaugelt ja mis siin tegelikult kunagi. Ja päris suurt suurt levikuala ei saanudki. Näiteks vene folkloristid on praegu väga palju tegelenud erinevate sõjaaegsete või Stalini-aegsete Stalini aja järgsete ühiskondlike sündmustega, kuidas loodi näiteks ühiskonnas, arvavad hobused, arstid, eriti juudi arstid, katsetavad inimestega, et nad koguvad verd, et nad rahvasuus võttis loomulikult sellised vanad motiivide tuurid üles, nagu et juudid koguvad verd oma usupühade jaoks ja nii edasi. Väga toredast on selle kohta tegelikult öelnud. Üks Valgevene folklorist pooganelokis kirjeldama oma koguja kogemusi ühes Valgevene külasid ja ütleb nii, et et ta lõpuks hakkas küsima niisugustes juudi Valgevene segakülades, et kuulge, kuidas te saite kõrvuti elada, et nad röövivad salaja imikuid. Nad teevad imiku verest leiba. Kuidas te saate niisuguste kõrval elada ja siis inimene äkki ütleb häbelikult. Aga tegelikult nad on meie naabrid ja väga toredad inimesed. Et see vastuolu omade inimeste ja nende vahel, kes on kuskil kaugemal ja kellele on võimalik omistada mitmeid väga-väga hirmsaid tegusid et seal võib-olla alati kohal. On siis nagu mingi selline kuulujutt tegelikult ainult et me nimetame neid natukene paremate sõnadega, aga tegelikult on ikkagi laimu ja kuulujutt, mida siis. Õuduse vormis pakutakse vahel ja mingis suhtes on see kindlasti tõsi ja ja ma arvan, et päris huvitav tegelikult ju see laine vallandus enne seda, kui trump presidendiks sai, aga kahtlemata just tema võimuletulek tõi väga selgelt esile selle fenomeni, mida folkloristikas on nimetatud valeuudisteks. Niisuguse infomüra, kus mõnigi kord või, või seda nimetatut, teisisõnu ka sellel sajandil nii-öelda uudis folklooriks, kus rahvasuus ringlevaid erinevaid fantastilisi seletusi nopitakse üles, pakutakse välja päriselt uudiste pähe ja seal on juba väga raske eristada mis täpselt toimub, kas tõepoolest poliitik on loomapiinaja, kas midagi tegelikult juhtus või ei juhtunud, kas on olemas mingid suhted salaagentuuriga või ei või kui veel kord tagasi tulla sellesama meie konverentsi juurde, et läbi aegade, onju. Ja ma arvan, et see ei ole ainult väikest ja neid seal ka suurte rahvaste juures üsna tüüpiline, et alati leidub keegi, kes teatab, et tema on suguluses kuningliku perekonnaga, ta on mõne kuningliku perekonna liikme isa ja ma isegi olen vaielnud niisuguste inimestega ja küsinud, et kuidas sa seda tegelikult võimalikuks pead. Et kindlasti nende kuulujuttude ja uudismuistendite taga on ka see, et inimesel on võimatu hallata tohutut hulka informatsiooni mis jõuab temani praegu ja selle tõttu. Võib-olla on tänane uudisfolkloor palju mitmekesisem, palju salakavalam, palju raskesti tõlgendatav. Kas või näiteks üks näide on väga koledaid folkloorilugusid sellest, kuidas inimene läheb ujuma ja talle ujumise ajal poeb sisse jõhvus. See on niisugune niitjas nähtamatu, kole olend, kes hakkab sind seest sööma. Ja kui me selle kõrvale võtame nüüd selle informatsiooni, mille me leiame internetist, kus tuuakse välja, et kui te ei julge, jätke vaatamine pooleli aga teie sees elavad niisugused parasiidid siis pärast paari-kolme esimest niisugust esimese videoklipi vaatamist tekib selline tunne, et aga miks need lood ei tõsi olla? Miks ei või olla nii et ka meil Eestis on? Mitte ainult, et ma käin Aafrikas puhkamas ja, ja sealsest sealset vett juues või, või, või halvasti valmistatud toitu tarbides toon endale kaasa mingi koleda eluga ka. Miks ei või tõde olla, et, et äkki äkki mu paha tuju äkki mu paksenemine on seotud hoopis sellega, et minu sees kasvab mingi kole parasiit isse Marika. Kui nüüd midagi lõbusamat küsida seda lõbusal, siis öelge kuhugi. Kategooriasse paigutuvad need lood, mida räägitakse meile kalliskivide kohta ja kõige muu kohta, mis on sellised õnnelood ja mis kutsuvad, et kui sa seda teed, selline lugu selle inimesega juhtus, sai ta hirmus rikkaks, armastus tuli kohale ja ometi need kivikesed jaamu, letid tuuakse riikidest, mis on maailma vaesemad ja ometi peaks nad olema just kõige rikkamad, sest sealt nad on tulnud siia meile rikkust tooma. Et kas see on ka folkloor või kuhu see paiguta. Et mida, nagu rakendatakse reklaami, et suurepäraselt. Ja see on, see on tõesti ka folkloor ja tal on lausa mitmed tunnused, üks on kindlasti see ahel on levimine ja, ja teine on see, et muidugi me vajame kaitset ja õnne ja selle selle tõttu meile. On tarvis igasuguseid kaitselise meedet, kui meil varem aitas sellest, et me teadsime, et meie oma mingi hõbeehe või kingitud ehe või hea sõbra, antud ehe või, või, või, või isegi kinkeraamat, ütleme siis folklooris võib-olla ümber kirjutanud väike salmik või laulik oli see, mis meid kaitses ja tõi meile õnne ja kõike head. Siis jah, praegu me oleme pöördunud tagasi niisuguste vanade motiivide juurde, mida Eestiski on tegelikult tuntud, aga siis küll kodumaiste kivide peasset seal võid endale koju tuua niisuguse erilise väljanägemisega kivi, mis ongi sulle õnneks. Sa võid üles korjata millegi, millest sa tead, et see on piksekivi või see tähendab, et pikne on, on nagu mao sisse löönud ja oli vastan, sulanud mingi selline originaalne originaalne kivim või, või klaasimoodi või midagi muud tammetõru ajab asja ära. Ma tean, siis Ta oli väga populaarne. Et jah, Peab ütlema, et muidugi ratsionaalne vanu eestlane nüüd tammetõrusid ja kastanimune kordses ei kandnud, aga aga küll, aga levis täiesti nagu kulutuli viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel uskumus, et kui sul kastanimunad on taskus seal kunagi pea ei valuta, sul kunagi ei tule reuma ja, ja üleüldse ei tule igasugused rasked haigused. Nii et ma näiteks mäletan, kuidas. Ühel heal päeval ma avastasin, et minu ratsionalistist vanaema kõnnib ringi nonii, munalt taskus. Ja ta on veendunud, et see aitab igasuguse kõhuvalu vastu. Kuulge, aga see on ju suurepärane turundus selles mõttes, et meil praegu siin turundus- ja müügiinimesed vaevavad oma pead ja käivad pikkadel konverentsidel, kuidas müüa ja turundada, aga folkloor müüb ennast ise ja läheb nagu kulutuli, kui on hea lugu. Ma arvan, et hea lugu on hästi oluline ja hea luuloo juurde, tavaliselt käivad niisugused väikesed mida, mida tegelikult hea turundaja kasutabki ja ka enese Tunde enese arvamuse tõstjad. Igasugused koolitajad kasutavad positiivseid lugusid. Ja folkloor tõepoolest on täis seda, kuidas on võimalik väikeste abivahenditega väikese eneseabiga jõuda selleni, et Sul on kõik hästi, sinuga ei juhtu mitte midagi. Ja peab ütlema, et ka paljud meie meediumid, need, kes suhtlevad mitmesuguste erinevate jõududega või, või pakuvad inimestele erinevaid teenuseid. Seal on ju juba tegelikult aastakümneid niisugune arvamus, et võtad ainult väikese pihlakaoksatüki gaase, sinuga ei juhtu mitte mingisuguseid õnnetusi ja kurjad inimesed ei saa sulle midagi teha. Mare Kõiva, te olete teadlane, öelge, kas teil on vahel olnud ka kiusatusse läbi proovida, kas sellel jutul on ka tõepõhi all? Ikka on ja mis on juhtunud? Igasuguseid erinevaid asju on juhtunud. Kindlasti on see, kui keegi sinu silme all tõepoolest sa näed, et ta vabane taga väga rängast haigushoost ja ja sisuliselt vabaneb seda küünlad ülevaatamise ja, ja rahustava jutuga. Ehk siis on see, mida sa usud, nii ka on. Tegelikult see nii on. Ja jällegi seesama Vano reegel mis kumab vastu ka osadest mõistenditestega kahtlemata uskumustest. Usu seda ja võta endale pähe see, mis teeb sulle head kõikidest valikutest, sest rahvaluule tavaliselt pakub nagu mõistenditki, tohutu valiku, erinevaid seletusi, vali see, mis on sulle kõige kasulikum, kõige omasem kõige edasiviiv on et need aitavad kindlasti palju. Kas ühel teemal veel peatuda põgusalt nimelt alati lapsed on ju see põlvkond või noh, need, kellele meeldivad lood ja igasugused jutud, mis räägitakse ja läbi lugude saad sa ju alati ka lapsi kasvatada. Selles mõttes, et hoiatada neid ohu eest, no üks võimalus on tutistada, sakutada, teine võimalus on rääkida lugu, mis jääb meelde ja toimib ja töötab. Kui palju on neil selliseid lugusid, mis see õigele teele suunavad, on sellised hoiatavad, manitsevad, et sa ei tohi loomadele lindudele haiget teha, sai pea kuskil kaevu juures kõlkumad, võid kaevu kukkuda, aga nagu ütlevad, lihtsalt kukkuda, siis ei tööta. Aga kui ütled sest, et näkk tõmbab su kaevu ja oioi, mis jubedad lood seal kõik juhtuvad, siis töötab. Et kuidas selle osakonna lapsed ja siis õpetlikud lood lastele, folklooris ja kaasaegsetes muistendite sunnedel alles. On ja jällegi väga naljakas, kui meile tundus 2007 mõnede valikute põhjal, et need lood ja on nagu võib-olla taandumas ja võib-olla mõned ei ole enam aktuaalsed, siis taas 2018. Tähendab, tegelikult on nii, et miski meie mentaalsuses on kogu aeg ringluses ja mõned vanad mõtted tulevad tagasi, teised kaovad. Et ja muidugi on need lood olles ja, ja lõppude lõpuks me elame nii linnas kui maal, keskkonnas, kus on puid, veekogusid, kõike muud ja mitte kuhugi ei kao seesama vajadus midagi, midagi nende kohta rääkida või lugude kaudu midagi õpetada. Ja võib-olla see 2018 vastused ongi hästi huvitavad selles suhtes. Õpilased avavad, mida nad on kõrva taha kirjutan endale erinevatest vestlustest või lugudest, mida nad on kuulnud. Aga selle juures on üks aga nii nagu nagu oli ennemuiste toon sulle jälle mingi väikese jutu näit. Et üks tütarlaps kirjutab, et kuna vanaemal oli tiik aias, siis vanaema rääkis talle, missugune õudne karvane elukas elab seal vees. Ja vanaema oli väga pettunud, kui selgus, et paar aastat hoidis laps sügavast tiigist eemale aga seejärel tärkas suur huvi vaadata, missugune see elukas välja näeb. Nii et võib-olla see toob väga hästi välja ka selle selle õppimisprotsessi, et inimene on ikkagi valmis katsetama. Nii nagu ma mäletan, et ühe ühest ekspeditsioonist, kus me kohtasime suhteliselt Tartu lähedal väga toredat meest, kes rääkis, kuidas temal käib Küloskumit, väike poiss, viie-kuue aastane, siniste silmade lokkis juustega tuleb ja et paar korda, kui ta on pannud tema tuleku teele oma kiilonikese kušeti siis poiss on tulnud ja uskumatu jõuga lükanud seda kušeti eemale. Meie toonane helitehnik. Me olime väga põnevil, sest mees rääkis seda väga veenvalt ja no miks mitte. Miks mitte kõike juhtub. Ja ta läks sinna ööbima ja ta proovis seda. Nad ootasid koos, aga nagu rahvajutule kohane, alati juhtus midagi, miks ei olnud võimalik oodata või näha seda poissi? No kas oli nii, et nad veetsid liiga mõnusasti aega, ajasid juttu yrit natuke õlut ja magasid nii-öelda aja maha, nemad ei läinud magama ja poiss ei tulnud? Või, või midagi muud. See on päris huvitav, mismoodi lood sünnivad, aga mul on tunne Meil inimestena on ikkagi lugusid vaja, kuigi räägitakse nutiajastust ja sellest, et me ei suhtle, siis üks kellegi poolt räägitud hea lugu on ikka väga väärt. Jah, ja on ka väga tore tähelepanek. Linda teedil, kes Ameerika folkloristid ja niisugune Äike Ungarist Ameerikasse Ungari ülestõusu ajal põgenenud naine, kes oli väga vapper ja uuris igasuguseid erinevaid seltskondi, kes tegelesid külvisolteeriliste vaimude väljakutsumist ja sest teda huvitas, et mis asi see on, mille pealt lood tekivad, mis lugusid räägitakse edasi, mis see kõik on? Ja tema on öelnud, niiet iga inimese elus on vähemalt kaks märkimisväärset juttu. Aga mulle endale tundub nii, et kui juba hakatakse rääkima, siis tegelikult on neid lugusid väga palju rohkem. Ja võib-olla kui midagi veel öelda tänapäeva muistendite või uskumus lugude juurde, siis, Kindlasti on üks eripära see, et kui jätta nüüd kõrvale igasugused poliitilised kuulujutud ja väga palju muud, mis lihtsalt lööb sul läbi ja millest sa ei, sa ei oskagi võib-olla seda hinnata, sa oled võimeline edasi rääkima, et vajatakse oma isiklikku kogemust ja tahetakse rääkida oma isiklikust kogemusest. Et kui ma nüüd võin siia veel ühesuguse jutu lisaks siis sellesuviselt sellesuvistel välitöödelt, et olin ühe jutustaja juures, kellelt ma olen kunagi lindistanud väga palju väga põnevaid lugusid, noh, niisuguseid vanapäraseid jutte ja seekord ütles ta mulle nii, et ta tahab rääkida midagi, mis on juhtunud temaga. See juhtus 90.-te alguses, siis kui inimesed oma maid ja ja elukohti tagasi said. Ja tema otsis taga piirikivi, mida ta ei leidnud mitte kuidagi. Ta teadis, et see peab olema seal kuskil lähikonnas ei leidnud. Ja siis ta pöördus mõttes oma vanaisa poole. Tema vanaisa sai tegelikult esimese maailmaajal surma. Ta ei olnud kunagi seda vanaisa näinud. Ja on maetud hoopis Leningradi külje alla Peterburi külje alla sarskes elu kanti. Ja ütles, et niipea, kui ta vanaisa poole pöördus sõnadega sina, sina ju tunned seda maad, sina ju tead, kus see kivi on. Niida selle kivi paari meetri pärast üles leidis. Ja ta ütles, et ta kutsus ka oma pereliikmeid vaatama, kuidas ta oli seal edasi-tagasi trampinud ja lihtsalt ei näinud, ei leidnud seda kivi üles. Sellel jutul oli ka järg. Ta ütles, et sellest peale ta teab iga kord, kui olukord on väga, väga kriitiline, väga segane. Ta pöördub sellesama vanaisa poole. Ja see vanaisa aitab teda. Suurepärane lugu ja kõik need lood, mis meil peas ja mõtetes ringlevad, on ju tegelikult oodatud ka kirjandusmuuseumisse, kui järjekordne kogumine peale. Hakkab ma arvan vägagi, seda enam, et meil on, me oleme kogunud päris mitmel korral imede ja inimese elus juhtunud imede kohta selle kohta, kuidas miski, keegi, kas, kas keegi, keda tema nimetab kaitseingliks, keegi, kes on tema, tema sugulane on abistanud või on andnud vajalikke sõnumeid. Ja Need isiklikud kogemusjutud, ma arvan, et need on igal ajal väga teretulnud võib-olla just ka selleks, et selgitada paremini välja, mis peitub nende arhailist, ükskõik, kas need on metshaldjaga kohtumised, kas need on mingisugused kohtumised, mille kohta inimene on öelnud, et et oi, ilmselt mingi kuratlik jõud eksitas mind. Nende selgitamiseks, ma arvan, on need isiklikud kogemuslood, kummituslood, kõik muud äärmiselt teretulnud ja muidugi ka need lood, kus on tiba huumorit. Sest see, mida ma siin nüüd kõiki neid osalt väga õudseid lugusid või jäledaid lugusid räägib, rääkides sest üks osa folkloori on alati jäle. Et Nende jalad, et ei ole date kõrval, on see eluterve suhtumine, kuidas muistendi või legendis tekkinud olukorrast üle saadakse. Kui sa saad kasutada oma vaimujõudu, on väga tore, aga tiba huumorit on see, mis aitab alati asjast välja aru saada. See aitab, tõsi ta on, et olgu mis olukord iganes, väike nali kõrvaltvaataja pilgu läbi või enda suhtes või kuidagi toimib. Ma tänan, Mare Kõiva oli väga põnev ja, ja hariv, on hea teada, et lood ei ole kuhugile kadunud, küll natukene muutuvad. Meie hirmud on need, mis tuleb vahel välja elada lugudena ja kui sa oled nad välja elanud, seal nad läinud. Ka vast aitab elada. Jah, ja väga tore on, et enam ei ole õudseid jutte arvutitest, arvutivõrkudest, mis meid mis meid mürgitavad, meid kängu jätavad ja igati rulligeeriust. Aitäh. Ja me jätkame siit songliga puuluup, süüta mu lumi. Lõikamas vaikuses. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Jumal on kõrgel, kuningas on kaugel, see on vanasõna, millest täna juttu tuleb ning Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret. Rumalaid eesti vanasõnade mahukas akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab tõesti üle 15000 erineva rahvatarkuse kannab see see vanasõna jumal kõrgel kuningas, kaugel siis iseseisvalt tüübinumbrit 2557. Ja, ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanasõna kogus leidub seda ütlust umbkaudu poolsada või 50 rahvaehtsat kirjapanekut. Varasemad, nagu ikka eesti folklooriainese puhul on siis kogutud, et meil 19. sajandi lõpukümnendil suurkogujate Jakob Hurda ja, ja Matthias Johann Eiseni initsiatiivile aegadel ja saame seda rahvatarkust ka küllaltki arhailiseks rahvatarkuseks pidada, kuivõrd esimest korda. Trükisõnas esineb see vanasõna eestikeelsena just 1732. aastal, Anton Thor Helle grammatikas sõnastikus. Kurtskefaste on Vaizungtsuresnis Sprahe lühike sissejuhatus eesti keelde ja just sõnastuses jumal kõrges kuningas kaugel. Ja kui nüüd seda vanasõna seletada, siis rõhk on võimu ja rahva vastandamisel. Et kõrgemad otsused ei pruugi lihtinimese tegemistele mõju avaldada ja, ja elu käib ikka kohapeal omasoodu. Laena ei pruugi õigust saada rikka ja vaese tülides, jääb rikaasika võitjaks ja loota tuleb või saab ainult iseendale ja, ja ise tuleb ka kõigega hakkama saada. Ja niimoodi on ka seda rahvaluule arhiivitekstide põhjal seletatud, et näiteks 1937. aastal on laiuselt jumal kõrgel kohus kaugel õigust on raske kätte saada, vanast olivad ütelnud mõisnikud pärisorjuse ajal ja ka teoorjuse ajal, kui Peterburis seadus välja antasse läheb veel 10 aastat, enne kui see, kui see Eestisse jõuab ja teie vabaks saada. Või 1900 kuuekümnendatel aastatel Lüganusel seletus kuskilt ei saa, vaene abi. Ja vene keisririigi pika võimu all oli ka eesti keeles loomulikult käibel variant jumal, kõrgel keiser kaugel. Ja näiteks 1900 viiekümnendatel aastatel on Emilia tütrel tartust seletus, nii naerdi Nikolai teise ajal öeldud ka maapealse ülekohtu kohta. Ja mõnevõrra tekivad selle vana see vanasõna puhul ka sellised ajaloolised paralleelid, et et me teame, et 19. sajandil levis omamoodi talurahvaliikumine palvekirja traditsioon, mis avaldas just Venemaa keskvalitsusele. Või mis avaldus just Venemaa keskvalitsusele, täpsemalt ka keisrile palvekirjade esid tamisena. Ja palvekirjade kirjutaja olemisega loodeti siis, et Venemaa keskvalitsus pööraks tähelepanu kohalike mõisnike oma oma volile ja talupoegade suhtes ja sama sisu kannavad ka siis muud vana sa näiteks kohusam rikaste poolel. Kel raha, sel õigus, kel kukkur, sel kohus ei vaese õigust tõsteta laua peale, vaid visates laua alla. Või siis selline vanasõna ega valitseja kojal ole nii pikki kõrvu, et kuule vaese virisemist. Ja see ütlus näitab ka hästi, kuidas vanasõna võib vastavalt siis ühiskondlikele muutustele ja valitsejate vahetustele teiseneda. Nõukogude ajast pärinev näiteks üks kirjapanek nõost jumal kõrgel Stalin kaugel oma võimumehed teevad, mis tahavad, üteldakse kohalike olude kohta. Et siin raadiokuulaja saab kindlasti aru, mis ajal selline ütles siis Lewis või mis ajal seda pruugiti. Ja poeetiliselt on see vanasõna konstrueeritud ka nii, et heale rahvaluulele kohaselt on kenasti vallitaratsioon ehk sõna alguse kaashääliku hea kõla. Eriti lause teises pooles on selline k-häälikuharmoonia, et kuningas, kaugel kohus, kaugel keiser kaugel või nagu ühes pikemas variandis jumal kõrgel keiser kaugel kupja kätt kõige lähemal. Ja ka tänapäeval ei ole see vanasõna unustuse hõlma langenud, kuuleme seda ikka, kui keegi soovib võimu hierarhilise süsteemi rõhutada. Et kusagil ülevalpool otsustatakse asjad ära, aga allapoole päris iga inimeseni need ei jõua. Või allpool elatakse oma elu oma kohapealsete kirjutamata või kirjutatud reeglite järgi. Või kui poliitika ja poliitikud tunduvad elukauged. Vot siis, nii ta on, aitäh, Piret Voolaid. Olemine sillo. Palun. Noh, ma olen siin, hulgilood on Head kuulajad, huvitav saade on läbi saanud, mul on kahju, vabandan teie ees, et täna ei kuulnud laksi Tõnisest laule ja Taive särg on valmis järgmisel nädalal laksi tennise loo teieni tooma huvitaja saates ehk siis nädala pärast. Tänan, aga Sanna Liisa, see, kes jääb lõpetama, kutsub meid kõiki tuld hoidma, kõike kaunist teile minu nimi, Krista taim kuulmiseni homme. Mitut keelt sina praegu kuulsid? 26. septembril toimub vikerraadio kodulehel Euroopa keelte äraarvamismäng. Kas oskad ära arvata, mis keeles lapsed sepapoisse laulavad? Osale julgesti?