Tere eesti keele kui teise keele õppimisest räägime tänases saates. Kas vene emakeelega narvakale on raskem eesti keelt õppida kui Tallinna või Võru komal, muuhulgas sellest ka mina olen, saate toimetaja Piret Kriivan ja saatekülaline on Tartu Ülikooli teadlane, kes on seda teemat uurinud oma äsja valmis saanud ja kaitstud doktoritöös. Mare Kitsnik, tere päevast. Tere. Mis keelne see doktoritöö oli? Kõigepealt te kirjutasite eesti keelest kui teise keele õppimisest ja teie üks oponent oli näiteks soome teadlane. Mis keeles siis töö oli ja te ise oli eesti keeles mis, nagu ma tean, on juba üsna harv nähtus, et tavaliselt on meie doktoritöö inglise keeles juba, aga minu teel eesti keeles, aga oponendiga siis mul oli jah, kaks oponenti, üks oli Tartu ülikoolist, Renate Pajusalu, temaga ma vestlesin eesti keeles loomulikult, ja teine oli Jyvaskyla ülikoolist Miria tarnanen. Ja temaga ma tegelikult vestlesin inglise keeles. Kas te kirjutasite tööga inglise keeles tema jaoks või lihtsalt andsite talle informatsiooni või kuidas see toimub üldse? Jah, et me otsisimegi välismaalt sellist oponenti, kes oleks võimeline eestikeelsest käest aru saama ja Miria on eesti keelt õppinud nii palju, et ta suudab lugeda, aga ta ise tema rääkimisoskus, nagu ta ise ütles, et on natuke roostasid. Ta helistas inglise keelt või soome keelt, aga mina helistasin siis inglise keelt, aga aru ta saab muidugi. Kuidas selle töö pealkiri siis oli ja mida te täpselt uurisite? Jah, tööl on selline väga pikk pealkiri, aga tal on ka kõigepealt selline nagu rahvaliku on pealkiri, iga asi omal ajal. Ja tavaliselt, kui ma seda ütlen, siis inimesed küsivad, et kas selline võib-olla siis doktoritöö pealkiri. Aga jah, et siis edasi, järgneb selline pikem, täpsustas, et kui ma nüüd isegi täpselt mäletan seal B1 ja B2 taseme kirjaliku õppijakeele konstruktsioonide areng kui keeleoskuse arengu näitaja. See tuleb meil tõepoolest saatus lahti rääkida, ma arvan, ka muud ei jää. Aga õppijakeel kõlas siin üks termin. Me räägime eesti keele kui teise keele õpetamisest, miks ei või olla lihtsalt Eesti keel kui võõrkeel. Kas siin on mingi vahe sees? Jah, tegelikult mina kasutan oma töös kogu aeg terminit eesti keel kui teine keel. Muidugi on olemas ja eesti keel kui võõrkeel, eesti keel kui teine keel ja varem tehti selle vahel vahet, et nagu põhiliselt nii et et võõrkeel on siis, kui me õpime seda keelt, mida meie ümber ei räägita, et räägitakse kuskil kaugel, näiteks õpime, ma ei tea Eestis jaapani keelt. Päriselt meil seda keskkonda ei ole, aga siis kui me õpime seda keelt, mis ei ole küll meie emakeel, aga mis on meie ümber siinsamas, et kui näiteks meie kohalikud inimesed, kes ei ole eesti emakeelega õpivad eesti keelt, et siis neile see on ikkagi teine keel, sest nad elavad selles keskkonnas. Aga tänapäeval tegelikult seda vahet väga ei tehtagi ja ma ise ka pigem kaldun sinna, et ei ole vaja tehasest. Internet võimaldab meile keelekeskkonna tegelikult tekitada igal pool, kus me tahame. No võib-olla jah, isegi rääkida saab. Aga kas ma siis võin küsida, kui pikk on Eestimaal olnud eesti keele kui võõrkeele õpetamise ajalugu? Ma ei olegi nüüd seda nii täpselt ise arvestanud, aga ma võin ise öelda, et ma olen ise õpetanud ka üsna selle alguses peale, kui hakkas aktiivsem õpetamine kuskil 90.-te alguses ikkagi siis kui Eesti taasiseseisvus. Et enne oli ka loomulikult koolides õpetati eesti keelt võõrkeelena ka aga siis oli see kuidagi vähem tähtis ja sellega ei tegelenud nii palju, aga alates 90.-test, nüüd ma siis kui ise meenutan, et siis jah, siis tekkis vajadus või kehtestati nõuded, et inimesed pidid sooritama eksamid, et töö jaoks eesti keele eksami ja siis tekkis väga palju keelefirmasid ja hakati õpetama hoogsalt ja mina alustasin ka juba päris alguses, mis on selle ajaga tulnud, need on päris palju aastaid, on tõesti tõesti on kui niimoodi mõelda, kohutav, kui palju ja ikka on muutunud ka jah. Et kui alguses hakati lihtsalt entusiastlikult peale, hakati lihtsalt õpetama ja ma arvan, et sellest oli ka kasu ja siis olid ka eksamit veel hoopis teistsugused. Et tollal olid sellised eksamid noh nagu nagu sellised, nagu siis, kui mina ise koolis käisin, oli komisjon, kolm inimest, istus laua taga ja siis inimene, kes eksamile läks, vestles nendega ja enne oli õppinud mingeid teemasid veel dollareid, isegi vestlusteemad. Aga noh, seda sai ka õpetada, nii ma ise ikkagi õpetasin kursustel inimesi rääkima, mitte teemasid pähe õppinud. Aga edasi, kui tekkis integratsiooni sihtasutus, siis nemad hakkasid Euroopa Liidu projektide toel ja seal olid ka tööl sellised asjalikud inimesed, kes võtsid endale südameasjaks arendada metoodikat ja viia seda nagu nagu maailma kogemuse põhjal nagu edasi arendada sellest, mis meil tollal oli metoodikat, materjale, õpetajakoolitust, siis hakkas nagu päris aktiivselt pihta mida see teie doktoritöörahvakeelne pealkiri, iga asi omal ajal tegelikult tähendab. Ja panin selle selle mõttega, et see tähendab seda, et et igasugune keele oskus nii esimese kui teise, aga no ma tegelen ikkagi teise keelega. Et areneb oma loogika järgi ja et kõik kõik asjad tulevad siis, kui on õige aeg. Ja ma uurisingi, jah, kui nüüd proovida lihtsamalt öelda, et siis see B üks ja B kaks keeletase on Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi, mis kehtib kõikidele võõrkeeltele või teistele keeltele kogu Euroopas. Seal on kuus taset, raha ühest kuni C2, B1 ja B2 on keskmised tasemed ja B-üks on selline olmekeeletase, et inimene saab hakkama igal pool teenindusasutustes sõpradega igapäevaelus ja seal on ka kodakondsus kodakondsuse jaoks vajalik tase väga oluline ja siis B-kaks on ka väga oluline, sest see on siis juba tegelikult kvalitatiivne hüpe. See on selline tase, et inimene saab hakkama Tööl nõudlikumates ametites, kui ainult teenindamine näiteks ta suudab osaleda või isegi juhtida. Töökoosolekut saab aru meediast, et need on sellised kesksed tasemed, mida väga paljudel inimestel on vaja. Ja samas on p ühelt B2-le jõudmine keeruline. Sest nagu ma ütlesin, et see ei ole ainult nagu aeg, vaid see on ka kvalitatiivne hüpe ja siis nagu eksamitulemused ka näitavad, et ei ole väga kõrge see B2 sooritusprotsent ja sellepärast ma võtsin uurimiseks need tasemed. Ja minu eesmärk oli uurida, et kui see Euroopa keeleõppe raamdokument näitab kommunikatiivset keelepädevus, see tähendab seda, et mida inimene keelega suudab teha, seal ongi kirjeldatud väga detailselt näiteks suudab juhtida töökoosolekut või saab hakkama igapäevavestluses poes midagi taolist siis mina uurisin, et kuidas siis sõnavara ja grammatilised vormid arenevad sellega paralleelselt, et mis tuleb juurde, mis eristab ühte eebeegahte. Ja siis ma selgitasin välja kaks, kaks sellist valdkonda, mis arenesid hoogsalt nende kahe taseme vahel, need olid tingiv kõneviis ja võima verbikonstruktsioonid. Aga no mu enda arusaam arenes ka doktoritööd tehes, loomulikult ma tegin seda ikkagi kõik kuus aastat või, või ilmselt ka veidi rohkem. Ja siis ma olen päris palju mõjutatud just soomlaste Jyvaskyla Ülikooli teadlaste uurimustest ja ja jah, ja see tulemus, just, mida ma nagu tahtsin näidata, oli see, et et kuidas keelekonstruktsioonid arenevad, ei sõltu nii palju õpetamisest, vaid ta sõltub rohkem sellest. Et kui sagedased on need konstruktsioonid tegelikus keeles selles keeles, mis ümberringi räägitakse või kasutatakse. Ja kui palju inimene ise hakkab neid kasutama, kui vajalikud need talle on, siis nad hakkavad oma sellises loomulikus järjekorras tema keelde ilmuma. Et ei ole, õpetatakse tingivat kõneviisi ja siis pärast seda hakkavad inimesed seda kohe kasutama ei hakka või hakkavad alguses kasutama ainult väga piiratud sõnadega näiteks verbiga tahtma, et B1 tasemel kirjalikes töödes põhiliselt tingiv kõneviis esines Ki vormis, ma tahaksin valdavalt ja siis peegahel toimus suur hüpe tuli väga palju teisi verbe juurde. Vot see oli mulle endale ka huvitav, sest noh, minu eesmärk oli ka leida midagi, mida ma juba kogemuse põhjal ei tea, sest mul on üsna suur kogemus, ma olen palju õpikuid kirjutanud ja väga palju enne selle peale mõelnud. Ja ma tahtsin kindlasti siis midagi uut leida. Siis keelekeskkond on ikkagi kõige olulisem. Selle keelekeskkonna sees olles omandab inimene võõrkeele sõnavara grammatilisi vorme. Jah, mina olen küll üsna veendunud selles, see on küll nagu tavaarusaam ju teada meile. Aga jah, et ka teadus ütleb, et see on kõige olulisem, et sa pead kuulma eriti kuulma ja nägema palju seda keelt ja see peab olema ka sulle selles mõttes motiveeriv, et sa oled ikkagi huvitatud seda tähele panema ja samas seal peab olema reaalne vajadus seda kasutada. Siis ikkagi Narva venelaste olukord või keeleoskus ja keelevajadus, see on ikka lootusetu lugu. Nii kindlasti ei saa öelda ja, ja mina ei saa kindlasti nii-öelda, sest ma usun, et midagi ei ole lootusetu. Et muidugi see on selles mõttes raskem, et neil tõesti ei ole ümberringi keskkonda. Aga noh, samas nagu elu näitab, et Tallinnas, kus on küll pool rahvastikust eesti emakeelega pool vene emakeelega ja keelekeskkonda, nagu on, aga on võimalik ka siin elada oma keskkonnas ja mitte lasta endale ligi Eesti keskkonda. Et see sõltub ikka väga palju tegelikult motivatsioonist ja soovist. Aga Narva on muidugi jah, selline keerulisem, aga nagu ma ütlesin, et üks võimalus on kindlasti interneti teel tekitada endale keelekeskkonda, et vähemalt nagu arusaamise tasemel keelt omandada on igal pool võimalik, aga muidugi rääkimisvõimalusi leida, Narvas keerulisem. Samas ma usun ikkagi, et ka keelekursustel tuleb kindlasti kasutada väga palju rohkem kommunikatiivset metoodikat ja sellist tõeliselt inspireerivat metoodikat tekitada neid olukordi, mis on huvitavad ja põnevad ja mis panevad inimesed rääkima, siis nad võivad ikkagi omavahel ka võõrkeeles harjutada, kuigi see ei ole nii efektiivne kui emakeelekõnelejatega rääkimine. Aga see arendab ka ja ilmselt tuleb ikkagi siis Narvas, kui sa tunned, et sa tahad eesti keelt osata, et või sul on vaja et siis sa pead endale ise ka aru andma ja tekitama ise seda kunstlikku pool autentset keelekeskkonda. Mul on üks positiivne näide Tallinnast ühistranspordist, tegelikult sattusime jutu peale ühe prouaga ja mulle tundus, et ta ei saanud ühest sõnast aru ja ma tõlkisin selle vene keelde, ma olen ju eestlane, eks ole, ma pean rääkima vene keeles. Ja siis proua ütles mulle, et ärge rääkige, ärge rääkige minuga vene keeles, mul on praktikat vaja. Rääkisime mitu peatusevahet, eesti keel on väga tore, jah, ta vist õppis ka paar paar sõna eesti keeles, minul oli ja ka tuletada meelde omakorda vene keelt, kuigi rääkisin kogu aeg eesti keeles ja nii et et selles mõttes see tahtmisest ja soovist lihtsalt peab ikka väga palju, et see on see kõige olulisem. Et see on väga tore näide, sest ma tõesti arvan seda, et kui meie tahame eestlastena teised inimesed, kellele see ei ole ema, kelle räägiksid meie keelt, siis kõige tähtsam on, et me ise peame rääkima nendega nagu päriselt rääkima, mitte ainult Ta ootama ja nõudma, et te peate eksamit sooritama. Aga nagu inimlikud kontaktid sedasama bussis, ma arvan, et, et sellele naisele jäi sellest ka väga hea mõju. Et eestlane rääkis minul, minul oli küll tore olla ja, ja see ongi tore, et, et kui tekivad nagu päris inimlikud kontaktid, siis areneb keel ka ja seda on kogu aeg näha ja õpilaste puhul ka, et ma küll ei ole väga palju koolis töötanud, aga just nüüd hiljuti ma töötasin kolm aastat koolis ja, ja ma ütlen ka, et et kohe oli aru saada, et kes on õppinud õpilastest ainult koolitunnis keelt või kellel on ka kontaktid eesti noortega, kas sõbrad või trennid või sest nende keel on ka teistsugune, kohe loomulikum, kuidagi vabam, erineb nende keelest, kes on küll väga tublid õpilased, aga kes õpivad ainult Tõnis ja neil on nagu rääkimise võimalus, ei ole nii palju või nad ikkagi vestlevad ainult teiste ka kellele see ei ole emakeel ja koolitunnis ikkagi ja ka keelekursustel, ma arvan, ei saa ju kuigi pea olema inimsõbralik ja, ja, ja reaalsetest olukordadest lähtuma. Päris sama see ikkagi ei saa olla kui see, mis omavahel sõpradega räägitakse, et natukene tuleb õpetada grammatikat ja muud sõnavara. Nojah, kuigi ma ise kõik järjest rohkem kaldun sinnapoole, et see tuleb ka suhtluses kõige paremini. Ja praegu ma ise just teen selliseid mängulisi keelekursuseid täiskasvanutele. Et teen koostööd ühe sellise huvid tavamängude eksperdiga võib öelda Aleksei iraažiniga ja me töötasime koos välja eesti keele eesti keele mängulise kursuse, et tal endal enne oli juba vene keelemänguline kursusega siis eesti keele ja ma olen kaks aastat teinud seda. Ja see on väga tore kursus selles mõttes just et see tekitab inimestes hasarti rääkida. Ja tõesti, nad unustavad ära, et nad õpivad eesti keelt või nad mängivad improviseerivad ja naudivad seda. Ja seal tekivadki absoluutselt igasugused suhtlusolukorrad. Me ei tea ette, mis, mis toimuma hakkab, just need improvisatsiooniülesanded, kas te võite mõnda kirjeldada? Seal on väga erinevad, et näiteks me alustame oma tundi alati mingi liikumisega, isegi mitte keelega. Et nad vabaneksid, päevapingetest algab õhtul kell kuus indeks, kursus, teeme pantomiimi natukene või isegi natukene jookseme. Siis me õpime ka grammatikat natukene, aga ka läbi mängude või läbi mõistatuste või kuidagi niimoodi näiteks näiteks õpime omadussõna võrdlusastmeid niimoodi, et et noh, üks selline väga lihtne mäng, et keegi mõtleb mingi mingi asja, mis on siin ruumis näiteks noh, ma mõtlen tool, ma ei ütle seda teistele. Ja kui tavaliselt on see mäng, siis selline, et hakatakse küsima, et kas see on suurkasse, on väike, kas see on punane, peab ära arvama, aga see on siis vastupidi, et inimesed peavad, kui ma, et mis see võiks olla näiteks nad pakuvad, et kas see on lillepott ja vastaja peab vastama omadussõna võrdlusastmed ka võrreldes siis toolia lillepotti ja öeldes, et ei, et noh, see on kõvem või hallim või elusa ja kasutama erinevaid omadussõna, et need on enne, me oleme neid vaadanud ja neil on lehed käes, et neil on omadussõnade varu olemas ja täiskasvanule on ka sellist mängu vaja ja ma arvan väga jaa, aga täiskasvanutega ongi, et nad võib-olla alguses ise ka ei tea, et neile see meeldib, aga neile väga meeldib. Ja siis improvisatsiooniülesanded mulle endale väga meeldivad, et need on, neid olen õppinud ka näiteks intro teatrilt ruttu 10 ja nemad teevad ka koolitusi ka õpetajatele, need on väga toredad. Need on siis jah sellised, et et kohapeal tekib see situatsioon, näiteks kaks inimest räägivad ja ülejäänud rühm pakub neile rollid siis mingid olmerollid, aga mina neid isegi ei suuna ja need tekivad väga erinevad, et no näiteks need võivad olla, et isa ja laps loomaaias kusjuures last mängib, mängib naine ja isa mängib ka naine näiteks ja, või mis meil oli lennureisija, kes on rahulolematu, sest talle serveeritud kana ja siis stjuardess. Ja siis on mingi formaat alati sellel intra dialoogile, et neid on väga erinevaid variante. Üks, millest ma alustasin, on selline tähestik, see tähendab seda, et Nad räägivad ja seejuures tähestik on tahvlile kirjutatud ja jäetud välja sellised tähed, millega vähe sõnu algab eesti keeles nagu BDG, aga sellisena põhitähe ja nad peavad iga oma vestlusvooru alustama ühe tähega, sealt tähestikust ja järgmine alustab järgmise tähega. Et ütleme, kui esimene, siis noh, me ei alusta tavaliselt avast, vaid keskelt, ütleme ka, aga ta ütleb, et kuulge, mis see on, järgmine peab vastama L tähega alustama ja see tekitab nagu sellise huvitava õhkkonna ja ta toob inimeste mälust välja ootamatuid sõnu, neil hakkab tulema selliseid sõnu, mida nad ei teagi, et et nad võib-olla teavad. Ja ma just tahtsingi küsida seda, et aga kust sõnad võtavad, kui nad neid õppinud ei ole, ütleme, meie kursusel on need inimesed tegelikult meie sihtrühm sellel konkreetsel kursusel on need, kes on õppinud, aga ei räägi kellel on keelebarjäär ja neid on väga palju, väga palju ja nad on sooritanud eksamid P1 eksami või ka B2, aga tegelikult ei räägi väga, paljud kardavad rääkida ja, või neil ei ole praktikat. Aga kartus on ka väga suur ja kartus vigade ees. Et seda on ka õpetamine teinud. Et esimesed kaks või kolm tundi on inimesed alati väga pinges välja. Ja siis see läheb ära, aga siis esimesed paar tundi nad kogu aeg küsivad, et kas nii võib öelda, kas nii võib öelda. Kas ma võin öelda, et liin on hõivatud või liin on kinni, kumb on õige? Mine võta kinni just, ja kui ma üritan, jah, nagu seletada, et tegelikult siin pole erilist vahet või üks on natuke ametlikum, aga see pole oluline teie tasemel siis ikkagi alguses. Tahaksin ikkagi teada ikkagi, aga kuidas ikkagi õige on. Ja neile tundub, et see on nende põhiprobleem mõnikord, et et ma ei räägi õigesti, aga mulle tundub, et põhiprobleem on, et sa ei räägi üldse. Et alguses sa pead hakkama lihtsalt rääkima ja siis hakkab su keel minema täpsemaks ka. Kui ennist tuli juttu tingivas kõneviisis võima konstruktsioonist, mille oskamine on siis jõukohane juba B2 taseme sooritanud inimesele, siis kas need ongi need kõige raskemad Eesti keeles venelaste jaoks või, või, või mis on kõige raskem, sest eesti keel on ju nii raske? Nojah, see on ka jälle selline asi, et ma arvan, Ta on et mis tähendab üldse raske või kerge, see on väga suhteline ja ma ise ei arva, et eesti keel on raskem kui teised keeled mitte ainult sellepärast, et seal on minu emakeel, aga ma arvan, et kõik keeled on põhimõtteliselt ikkagi üsna sarnase raskusega, et võib-olla raskeks teeb keelte erinevus. Et muidugi on soomlasel eesti keel kergem kui venelasele, aga raskeks teeb ka ikkagi jälle seesama hirm. Ja see teadmine ka, et on raske, kui sa juba tulevad õppima ja sa tead, et 14 käänet on, see ei ole keelt õppinud ka mitte ainult venelased, et olen õpetanud ka muude emakeeltega välismaalasi mäletanud sakslased, nad tulid ja kohe nad juba enne teadsid nad veel ühtegi sõna ei teadnud, aga seda nad teadsid, et eesti keeles on 14 käänet. Ja noh, jah, neid seal võib olla ka hirmutanud, aga jah, et mis siis on, et mis siis on raske, inimesed ise arvavad ka, et käänded on rasked? No enneminevik oleks ilmselt karaski, aga tegelikult ju seda enneminevikku ei pea kohe kõigepealt ära hakkama õppima. Enneminevik, nad ei teagi tavalisest üldse on olemas, et siis nad ei oska arvata ja ma arvan ka, et no see on ka oluline, et kindlasti jäi pea ja ei tohi alustada kõigest korraga, et sa ei pea õpetama ära kõiki mineviku vorme kohe, mitte mingil juhul, vaid enneminevik tõesti noh siis kui tekib selle järele vajadus kõrgematel tasemetel. Aga jah, need käendage, et mul lihtsalt meenub veel üks tore lugu, et koolis oli üks poiss kes keegi ei tahtnud üldse eesti keelt õppida, ta rääkis, et ta läheb Eestist ära ja Eestis ei ole päikest ja inimesed ei naerata talle. Ta küll siiamaani on Eestis ikkagi ja ta hakkas rääkima, aga ka mulle ta enne rääkis, et käändeid ta on õppinud väga palju juba ema võtab talle kogu aeg eraõpetajate. Eelmisel suvel õppis. Ja jah, ta ütles lihtsalt, et õppisime, küsisin, mida sa õppisid siis ta ütles käändeid. Ja tegelikult Ta ei kasutanud eriti üldse käändeid, tal ei olnudki sõnalõppe, aga hakkasid tulema, kui me hakkasime vestlema rohkem, et ainult selline selline nagu nagu suhtlusest eemaldatud grammatika õpetamine ja ikka väga palju see peab käima ikkagi kindlasti koos selle päris keelega, et muidu on väga raske seda kokku panna. Aga jah, et raske, päriselt raske ei ole mitte 14 käänet, et sellega ma ka ei ole. Noh, ma üldse ei arva nii, et eesti keele käänded mulle tundub, et päris käändeid meil ei olegi, 14, et kui käänded on nimetav, omastav, osastav ja võib-olla sisseütlev lühivorm, aga teised noh, liidetakse sinna lihtsalt lukku ja teistes keeltes on selle selle asemel eessõna. Et see ei ole nagu väga keeruline, et seal, et kas sa ütled suhkruga või sa ütled siis Sahharam tegelikult sõna ise nagu ei muutugi, aga mis on tegelikult keeruline, on muidugi sihitise käänded, mis on teada ja see on tõesti, kuna see süsteem on nii keeruline. Siis isegi kui, kui sa saad sellest aru, sa ei suuda mitte kunagi niimoodi analüüsida või siis arvuti suudab ja võib-olla programmeerijad suudavad ka, nendel on selline mõtlemine, aga tavaliselt inimene ei ole võimeline nii palju ja tal ei ole aega, kui ta räägib, rääkimine on ikkagi automaatne, see on raske ja siis see on raske, et et omastav kääne on alus teiste käänete moodustamisele, aga omastava omastav kääne ise on üsna ebaregulaarne, kõik vormid. Sa ei tea, millise täishäälikuga lõpeb, tegelikult selleks ei olegi reeglit. Aga see tuleb ka läbi tunnetuse astme vaheldused. Lõbusad seal on, muidugi on muidugi olemas reeglistik ja ma arvan ikkagi, et et võti on selles, et mis tasemel, mida õpetada, et just sa tead, et aa, kahele on vaja seda, neid põhiasju ja mingeid erandeid, mingeid keerulisi asju ei hakka talle tutvustama üldse. Aga samas on ta niisugused lihtsad ja toimivad reeglid, mis aitavad ja siis edasi niimoodi järk-järgult läheb kogu aeg keerulisemaks. Ma arvan niimoodi, et õpime lihtmineviku ka igal tasemel, aga süvenevalt järjest ja siis kõrgematel tasemetel juba neid veaohtlikke kohti astmevaheldust ja kus inimesed eksivad, aga mitte alguses. Alguses on põhiline, et inimene saaks üldse aru, et see on minevik ja kõik ja kui ta suudab juba minevikku kasutada, see on juba suurepärane. Aga mis teie õpilastele on meeldinud eesti keele juures, kas on mõned vormid, mis neile lihtsalt tunduvad huvitavad ja mõnusad ja toredad et see on väga huvitav küsimus, et ma ei teagi, ma mõtlen, et või mis saab selgeks kerges? No ma ei teagi, ma arvan, et just nagu ma ütlesin, et kõik areneb oma loomulikus järjekorras, et iga asi omal ajal ja meeldibki see, kui inimesele meeldib see, kui ta suudab ennast väljendada ja temast saadakse aru ja temaga suheldakse, et see tekitab nagu tõelist rõõmu. Et mingid, ma ei oska öelda, et mis vormid, mida nad milliseid grammatilisi vorme kindlasti nad armastavad, kui on mingi kindel reegel, selge, et ometi on nii ja kõik ja, ja ei ole mingeid erandeid. See on tore. Aga no üldiselt nagu igas keeles, et kõigepealt hakkavad ikkagi arenema need vormid, mida on keeles palju, ikkagi mina näiteks verbilõpud, kui ma räägin endast või kolmandast isikust, sellised sõnavaraga mulle lihtsalt praegu meenub, et on mõned sellised Ta huvitavad sõnad, mis millegipärast mitte-eesti emakeelega inimesed neid kasutavad ja ma isegi ei tea, miks näiteks täiskasvanud ka valdavalt eelistavad sõna paha, mitte halb. Minule endale mõjub paha natuke nagu lapselikult, aga millegipärast noh, valdavalt kõik tahavad öelda ise paha. Ja, ja siis teine selline sõna on kauplusepood, et eelistatakse kauplus ja pood tundub sellise nendele. Mulle seletatakse ka väga tihti, et pood on väike ja kauplus on suur, et seal vahe ja nagu pood on vähem tähtis, kauplus on nagu esinduslik ja mulle päris nii ei tundu, et minu meelest pood on meil selline väga üldine sõna, mina ise kasutan ikkagi, ma lähen poodi, kui ma räägin nagu üld üldiselt, aga noh, see pole nii oluline. Aga jah, et inimeste inimesed on kuidagi niimoodi omandanud. Aga muidu praegu mulle meenub lihtsalt ka, et meie, meie sellel viimasel kursusel, et olid. Me õppisime lihtsalt selliseid reaktsiooni sõnu, et kuidas sa saad reageerida, kui teine räägib, et ütleb talle vastu tore või huvitav või väga-väga lihtsalt ühesõnaga ka. Aga, aga sa näitad oma reaktsiooni ja me õppisime siis ka kui mitte ainult tore ja, ja huvitav, aga õppisime ka kõne keelsemaid näiteks lahe, äge, vahva või isegi täitsa lõpp. Ja need sõnad väga meeldisid nendes sõnades nagu on energiat ja inimesed hakkasid ka neid kasutama ja pärast isegi kui oli kursuse lõpp ja nad tegid sellise tänukaarti mulle, kus olid kõikide näopildid ja siis igaüks oli sinna kirjutanud ka ainult ühe fraasi ja erineva, siis kas vahva? Täitsa äge oli tore, aga see oli väga tore mulle ka. Aga teie juurde satuvad ikkagi inimesed, kellel on motivatsioon, kes on teadvustanud enda jaoks selle, et nad tahavad eesti keelt, et õppida ja rääkida. Aga mida teha siis nendega, kes seda veel ei ole teinud, kellel see veel kohal ei ole jõudnud, et Eestimaal peaks ikkagi eesti keelt oskama. Et olgu siis Tallinnas või Narvas või Sillamäel. Et kellel ei ole sa motivatsioon ärganud, siis ma ütleksin niimoodi. Nad ei tea veel, et see on tore. Jah? Jah, muidugi on need täiskasvanud, kes kursustele tulevad, nendele on kindlasti, nad on teadvustanud endale selle ja sellepärast no mina olengi oma elus ikkagi kohtunud valdavalt inimestega, kellel on põhimõtteliselt olemas motivatsioon. Võib olla ka mitte, et ma olen õpetanud ikkagi väga erinevaid sihtgrupp, olen õpetanud töötuid ja olen õpetanud inimesi, kes on asutuse poolt saadetud kursustele, et varem oli, oli väga palju, oli tasuta kursuseid ja siis inimesed pidid käima ja see muidugi ei mõju motivatsioonile väga hästi nendest gruppidest ikkagi langes inimesi rohkem välja. Aga ma mäletan ka ikkagi, et kui, kui see õppimine on nagu lõbus ja vaba ja tore ja samas on loogiline ja selline inimlik, siis see aitab motivatsiooni kindlasti turgutada ja hoida. Ja mulle endale tundub, see on pool sellest õppimisest on tegelikult või õpetamisest on psühholoogia, mul on endal ka psühholoogia haridus küll juba ammu omandatud ja ma ei ole selles vallas eriti palju töötanud, aga, aga praegu ma mõtlen küll, et see ikka aitab õpetamisele kõvasti kaasa, et see on nagu tasakaal selle lingvistika ja psühholooge vahel. Ja täiskasvanud inimestel, eriti on ikka elu jooksul kogunenud just palju pingeid, hirme ja et kui need nagu maha võtta ja ta tunneb ennast hästi, et siis hakkab, hakkab see keel ka tulema. Aga õpilastega muidugi ka, et ma jah, ma küll ei, nagu ma rääkisin enne näite sellest poisist, et tal nagu põhimõtteliselt küll motivatsiooni ei olnud. Ta oli isegi selle üsna vastane. Koolis lihtsalt peab õppima, et õpilastega ongi see, et nemad nemad ei ole tulnud vabatahtlikult Tõndy, nemad peavad seal olema, aga, aga koolis ma tundsin eriti, et mina peaksin oma metoodilist pagasit täiendama ja mõtlema välja ja õppima erinevaid meetodeid, mis oleksid ägedamad ja sellised liikuvamad huvitavamad, et need kindlasti tõstavad ka motivatsiooni ja need teemad oleksid noortepärased, et nad ei peaks õppima mingeid kohutavalt igavaid tekste, mis neid tegelikult ka ei huvita, et kergem on ikka õppida keelt ja palju kasulikum ka läbi selliste tekstide, mis sul on päriselus huvitavad. Ja näiteks meelasime, tegime tänavaküsitlust, on üks mu selline lemmik lemmikmälestus. Et ma ise proovisin ka esimest korda, kas õnnestus, väga hästi. Ja see oli sellisel juba kõrgemal tasemel, see oli gümnaasiumis, on selline üsna tugev klass, aga no Neil ei olnud ka sellist keerukamat sõnavara, neil oli üsna üsna hea selline B1 tase peale kümnendat klassi, aga neil oli just vaja edasi areneda. Ja meil oli siis selline teema, on mingi Eesti ja ühiskonda ka seal meil oli mingi lugemistekst, mida vastasid inimesed, keda ajakirjanikud küsitlesid presidendi vastuvõtule, et mis on Eesti jaoks oluline. Ja siis pärast seda me mängisime seda ka tunnis läbi, et nad ise kehastusid presidendi vastuvõttu külalisteks ja küsisid, vastasid ja, ja lõpuks nad tegid ise tänavaküsitlused, Nad mõtlesid paarides välja. Mingid olulised küsimused, mis on neile huvitavad või praegu ühiskonnas aktuaalsed ja siis nad viisid selle küsitluse läbi Vabaduse väljakul ja seal ümbruses ja ma käisin ise ka kaasas olnud. Ma hiilisin ümberringi ja lihtsalt jälgisin, mitte ei näidanud ennast ja nad tõesti tegid seda ja pärast siis sellest rääkisid ja see oli väga õnnestunud ülesanne nendele endale ma arvan, et sellel oli suurem mõju kui ainult ainult keel, sest ma siiamaani mäletan ja ma olen sellest ka juba korduvalt rääkinud igal pool, et üks tüdruk tal oli selline, neil olid ka üsna tõsiselt küsimus, et kuna meil oli selline ühiskonna teema ja see ma ei suunanud neid, aga nad ise koostasite ja tüdrukul olid küsimused, et et kas vene koolides peaks aineid õpetama eesti keeles ja kas eestlased peaksid oskama vene keelt. Sellised tõesti tõsised küsimused, aga muidugi ma vaatasin enne ka küsimusi ja me me arutasime seda, et ei tohi küsida midagi, mis on teistele solvav või ebameeldiv. Aga miks mitte selline küsimus ja et see küsimus noh, võis olla ja siis enne kui nad mängisid ka Me harjutasime, mängisid tunnis läbime lihtsalt. Ta harjutasime, kuidas inimeste poole pöörduda ja mida öelda, kuidas tänada, kuidas reageerida, kui inimene ütleb, et ma ei soovi vastata või noh, kõike seda. Ja siis need, kes talle vastu mängis, üks poiss, ma lihtsalt kuulsin, kui tüdruk küsis, et kas eestlased peaksid oskama vene keelt ja siis see poiss lihtsalt mängis talle niimoodi teatraalselt vastu. Vehkis kätega, ütles muidugi mitte, et kes seda vene keelt, kellel seda üldse vaja on ja see on ka nii raske. Aga päris käsitluses siis, kui see nad tulid tagasi, siis ma ootasin neid kolima ukse juures küsisin esimesi muljeid. No see oli terve üks tund, 45 minutit, siis järgmine päev me saime või kahe päeva pärast me saime rääkida sellest alles, aga ma küsisin muljeid ja see tüdruk ütles, et ma olen shokis ja siis ma küsisin, et mis juhtus tõesti, et nad tõesti, see on selline, et ei tea, mis võib juhtuda või mis sulle võidakse öelda. Ta ütles, ma olen positiivses šokis, et et inimesed vastasid hoopis teistmoodi, kui ma ootasin, olid toredamad. Kui ma ootasin, et nad vastasid, siis pärast selgus sellele vene keeleküsimusele väga erinevalt. Üks mees oli talle öelnud, et kui tahad äri teha, siis ikkagi on vaja. Siis üks naine oli öelnud, et et üks vanem naine, et noh, kui et iga keeleoskus on kasulik aga see ei tohiks olla, et ei peaks olema kohustuslik, aga lihtsalt inimesed vastasid väga erinevalt ja ta sai nagu selle kogemuse, et inimesed on toredad ja tahavad rääkida. Kas ühtne Eesti kool on võimalik? Kui me nüüd täiskasvanud rahule ei jäta ja no mina ise olen ikka selle ühtse Eesti kooli poolt ka, aga ega ma ei saa öelda, et ma teaksin kõiki neid raskusi ja probleeme, mis selle kui see tekib, see kindlasti ei ole nii lihtne. Poolt olla on lihtne, üldiselt, aga põhimõtteliselt ma olen küll selle poolt, sest mulle tundub tundub see siiski nagu ebaõige, et noored ei puutu omavahel kokku ja samamoodi just Tallinnas eriti kus ma ise elan ja kus ma õpetasin. Ja needsamad näited nendest õpilastest, kes olid väga intelligentsed, väga toredad aga nad puutusid eestlastega niivõrd vähe kokku, sellepärast neil olidki sellised kummalised arusaamad ka eestlaste kohta. Ja mõnikord nad isegi ütlesid, et me ei suhtle eestlastega, sest meie ei meeldi eestlastele mis minule mõjus nagu ikka natuke ikkagi šokeerivalt. Aga see tulebki sellest, et kõik, kellega sa kokku ei puutu, see ei ole ainult rahvuspõhine, et kõik, kes on minust eemal ja siis ma mõtlen, et nad vaatavad mind natuke imelikult või see on selline üldine inimloomusele omane nähtus ja sellepärast ma lihtsalt arvan, et, et see on palju parem ühiskonnale, kui inimesed on omavahel rohkem suhtlevad isegi mitte ainult keeleõppe mõttes, et ma olen keele keeleõpetaja ja keel tuleb siis järgi, aga sellest on ka palju räägitud, et on võimalik ka ju nii, et sa tegelikult keelt oskad, aga sa elad ikka täiesti teises maailmas, et siis on lihtsalt need maailmad rohkem põimunud. Ma arvan, et see on ikkagi õige suund, ühtne kool ja keelata mõttes muidugi ka, et et mulle tundub natukene kummaline, et kui vene noored õpivad kangelaslikult eesti keelt omaette ja harjutavad seda omavahel ja kõrvalmajas on nende eakaaslased eestlased ja nad ei, nendega ei kasuta eesti keelt, mis oleks päris keel, päris vajadus. Et omavahel ongi kunstlik ja Tallinnas Narvas on tõesti teine asi, et Narvas pead sa rohkem, võib-olla kujutame endale ette ja rohkem mängima ka ja omavahel. Aga Tallinnas on ikkagi väga palju kasutamata potentsiaali selles, et et suhelda siis eestlastega. Aga meie teeme nüüd kannapöörde ja Mul on hea meel kuulajatele teatada, et meil on tegelikult saates kokkuvõtte võistluse tuum, eelmise aasta võistluse võitja. Kuidas see juhtus? See juhtus kogemata, nagu ma olen ka kirjutanud sellise artikli Õpetajate lehte. Et tõesti noh, poolkogemata, kui ausalt öelda sealhulgas ka koolist oma koolis töötasin ja nagu ma ütlesin, et otsisin igasuguseid huvitavaid meetodeid ja ka selliseid kõrgemale tasemele sobivaid ja siis kokkuvõtte võistlus tuum oligi üks selline asi, kui ma seda märkasin, siis ma kohe vaatasin, et see sobib ka minu õpilastele. Nendele, kellel on eesti keele tase ikkagi juba juba päris hea, sest see ei ole väga lihtne võistlus. Ja ma kasutasin koolis seda ka paar korda, aga me ei jõudnud nii kaugele, et õpilased oleksid oma tööd ära saatnud. Jah, see oli sellepärast, et ma isegi ei mäleta, see oli ikkagi aed, see võistlus toimub nädalavahetusel vist või reedel-laupäeval. Ja ära tuleb saata laupäeval, et kooli siis tegelikult ei ole. Ja kas meil ei olnudki, oli ka ju Mihkel Muti ja see see oli väga raske ju jaa, aga lihtsalt lühidalt siis ütlen, et varasematel aastatel see on toimunud juba viis või kuus aastat. Seitsmes varasemate aastate tekste ma siis kasutasin õpilastega, üks oli valetamise tekst, ma mäletan. Kergem neile arusaamise mõttes ja me lihtsalt seda arutasime tunnis, me tegime sellega erinevaid ülesandeid ja nad siis kirjutasid minule kokkuvõte aga, aga jah, et ärasaatmiseni me ei jõudnud, et nii ruttu nad seda ei suutnud teha, me tegime seda hoopis hiljem või mitu aastat hiljem, aga niimoodi ma tutvusin ise tuumavõistlusega ja ma tean seda hästi. Aga siis eelmine aasta oli esimene aastaid ma koolis ei töötanud ja mul sai just valmis doktoritöö ja mul oli siis kuidagi oligi selline tunne, et mul on. Et ma tahan, tahan midagi veel teha. Kogu aeg tahaksin midagi mõelda ja kirjutada ja tuli see võistlus. Siis märkasin seda kohe ja tekkis tahtmine proovida siis ükskord ka ise kirjutada. Päriselt see kokkuvõte, sest kui ma koolis töötasin ja õpilasi õpetasin, siis mul tegelikult ei olnud aega endal endal kirjutada läbi. Kuigi ma õpilasi õpetasin, aga nüüd ma mõtlesin, et ma proovin siis ise täiesti ausalt ja niimoodi puhtalt täpselt nii nagu reeglid ette näevad niimoodi kirjutada. Ja saatsin siis ära ka, et see nagu, nagu tekitas selle õige tunde endale ka, et päris tunda. Ja see on anonüümne, mõtlesin mitte midagi ei juhtu ka, kui ma ära selle saada. Ja häbisse ei jää. Jah, just nimelt seda ei avalikustata. Et saavutada, kuidas nii, nii mitu punkti ja isegi noh, ma ei kardaks nüüd seda ka nii väga või või samas ja samas on ikkagi väga kasulik, ma arvan, on üldse ise läbi proovida neid ülesandeid, mida sa õpilastele annad. Sest nagu ma Sistundsingi, et ma nüüd oskan, oskaksin paremini õpetada õpilasi, et ma tundsin nagu ise läbi veel, kuidas ma ikkagi päriselt seda teen ja võib-olla oskan anda täpsemaid juhiseid või nõuandeid või, või mis mulle endale oli raske või, või noh, mitte raske, aga kuidas ma seda tegelikult tegin. Järgmine tuum on 28. septembril juba. Missugused soovitused annaksite? Mitte ainult õpilastele, vaid kuulajatele, kes võib-olla osalevad sellel võistlusel sel aastal? Nojah, ega need soovitused, ma arvan, tegelikult on Tiit Hennoste need soovitused väga hästi andnud juba mitmel aastal varem ja Martin Ehala on ka jaganud soovitusi, aga Tiit Hennoste soovitused on, on ilmunud ka sama keeles ja erinevatest kohtadest. Kui otsida, siis need keelesaate arhiivist telesaates on palju räägitud? Jah, aga jah muidugi, et üks asi on lugeda neid soovitusi, aga teine asi, et neid tuleb siis ikka järgida ka. Ja tõesti, et esimene, kõige olulisem soovitus on, et loe tekst läbi, kõigepealt enne kui sa hakkad kokkuvõtet kirjutama. Et mitte kohe-kohe hakkab tunduma teema, huvitav, ja sa hakkad kirjutama ja sa ei ole tegelikult aru saanud, mis see tuum on, et loe läbi ja püüa aru saada, mis päris tuum on, mida autor tahab öelda. Ja kõige raskem ilmselt ongi ennast talitseda. Et su mõte ei läheks uitama kuhugi mujale ja sul tekib omal nii palju ideid, mida sina tahaksid öelda ka, et see selle kokkuvõtte juurde ei sobi selle formaadi juurde. Ja nagu mina, mina tõesti tegingi, et ma lugesin läbi maa, siis noh, see ei olnud väga raske tekst minule see nagu tuum sealt üles leida seal Mihkel Muti esse aga siis edasi tegingi nii, et siis tõstsin sealt välja kõik need osad, mis mulle tundusid selle tuumaseisukohalt olulised. Siis lugesin selle läbi ja siis seisis mul ma tõesti kirjutasin seda terve päeva või isegi natuke rohkem. Ja siis mõtlesin oma peas, et kuidas, nagu nagu minu jaoks terviku moodustaks ja siis kirjutasin selle uuesti läbi ja ka mitte kasutades Mihkel Muti sõnu täpselt, sest see oleks siis juba plagiaat. Ja siis vaatasin ka palju neid, et sõnu on, sõnu tohib olla 200 ja mul oli alguses 300, ma arvan, siis hakkasin seda lühendama ja tihendama ja isegi mängisin, mul vist lõbus oli, ma arvan, 199 sõna, kui ma õigesti mäletan, no igatahes väga piiri peal. Aga siis ma tõesti lõbus juba mängisin sõnadega niimoodi, et noh, et kuidas saab öelda kolme sõna asemel sedasama kahe sõnaga. Teil jätkus tegevust kaheks päevaks peaaegu jah, et mul oli huvitav. Ja, ja mis oli minule huvitav oli, et see nagu sundis mind seda teksti väga hästi läbi mõtlema ja õpetas mind tegelikult nägema, kuidas Mihkel Mutt kui huvitavalt Ta on väljendanud neid mõtteid, et mida ma küll kokkuvõttes ei saanud kasutada, sest kokkuvõte on neutraalne tekst. Aga see, et ma nii kaua selle tekstiga niimoodi töötasin ja õpetas mulle endale seda, et kuidas saab seda noh, tegelikkuses sees nagu põnevalt ja värvikalt edasi anda. Jääme põnevusega ootama, et missugune see või kirjatükk on tänavu valitud ja oma aluseks ja aga ma arvan, et see tuum on väga hea võistlusest selles mõttes, et ta õpetab tähelepanu pöörama. Et keele omandamisel on väga palju olulisi aspekte ja õigekiri on nendest ainult üks ja on väga palju muud, et näiteks see kokkuvõtte tegemise oskus on väga oluline selles mõttes just, et püüda aru saada, mida teine inimene tahab öelda tegelikult ja enne, kui sa hakkad temaga diskuteerima. Aitäh. Ma rääkitsnik, Tartu Ülikooli teadlane ja kui nüüd saate põhiteema juurde tagasi tulla, siis, siis tuleb vist eestlastele meelde tuletada, et rääkige oma keelt ka teistega ja kes seda tahavad rääkida ja, ja rääkige inimestega. Aitäh, aitäh.