Tere ja ilusat uue kooliaasta algust kõigile neile, kes koolis käivad ja neile ka keskooliajale tagasi mõtlevad. Koos uue kooliaastaga alustab ka keelesaade, aga meie läheme kevadesse tagasi, sest esimese saate teema on esimene riigieksam kevadel eesti keele eksam. Minu nimi on Piret Kriivan ja saates on eesti keele õpetajat, kelle õpilased kevadel küpsuseksameid tegid. Tere tulemast saatesse reaalkooli õpetaja Kristi Koit. Tere ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja Piret Järvela. Tere. No alustamegi sellest, et nüüd on suvi, on juba möödas, mitu kuud on eksamist möödas, kuidas teie õpilastel eksamil läks? Üldiselt võib öelda, et hästi ja rohkem, mitte midagi. No täpsemalt, ma ei tea, sellepärast et ma tean õpilaste punkte ja mida nad tegelikult kirjutasid, on mulle täielikult saladus. Nendest teemadest ja punktidest me saate jooksul veel räägime, aga kas ma saan nüüd õigesti aru, et õpetajal tegelikult tagasisidet ei ole, mida tema õpilased valisid, sest riigieksamil on ju võimalik väga palju asju valida. Üldiselt. Võib öelda, et õpetajal ei ole tagasisidet sellepärast et teatud punktid, mis esimese osa eest, mis teise osa eest, missugused osad, et ma saan hulga numbreid. Aga eesti keele õpetaja loeb sõnu, et seda, mida nad tegelikult kirjutasid või mida nad kaotasid või miks nad neid punkte kaotasid, et see on täielik saladus. Kristi Koit, kuidas õpilased suhtuvad tegelikult eksamisse ja ka eksamitulemuste käsitlemisse Ma peaks ütlema, et nad suhtuvad kui paratamatusesse, sellepärast et ma olin, ma nüüd ei tea, kuidas on teistes koolides, aga meie koolis on ju niimoodi, et mingisugune osa õpilastest läheb välismaale õppima, see tähendab seda, et riigieksamid ei ole nende jaoks üldse olulised. Meil on peaasi, et nad läbi saavad ja nad ütlevad täiesti ausalt, et õpetajat noh, me pingutame, et saada see hea tulemus, aga mul ei ole mitte mingisugust huvi selle eksami vastu ja siis on mingi osa õpilasi, kes arvutab, vaatab, missugusel erialal midagi vaja, näiteks läheb õppima ajakirjandust, aga seal ei küsita eesti keele riigieksami kohta mitte midagi, punktid ei lähe arvesse. Mis tähendab seda, et näiteks ajakirjanduse mine inimene pea üldse põhimõtteliselt tegema eesti keele riigieksamit punktide saamise mõttes. Tulevane ajakirjanik, jah? Just nimelt ja hiljuti oli näiteks arstiteaduskonda Tartusse oli väga oluline hea eesti keele riigieksamitulemused, seal on teatud valem, mismoodi neid asju arutatakse. Aga just Tartu ülikool hiljuti D minu meelest aasta või kaks tagasi muutis seda, seda valemi olemust ja väga paljudel erialadel eesti keele riigieksami tulemus enam sinna valemisse ei kuulu. Kuigi samas on muidugi õpilasi, kes loevad täpselt oma punkte, näiteks teavad, et nad saavad tavat, ütleme näiteks majandusteaduskonda ja neil on vaja nii palju punkte saada. Isad uurivad ja see natukene mõjutab ka seda õpetamisprotsessi veidi kummaliselt. Tegelikult lähen praegu nüüd kaugemale eesti keele eksamist, sest et see, et paljusid õpilasi ei huvitagi gümnaasiumi lõpueksam Eesti keele riigieksam, see tuletab mulle meelde hoopis selle nädala teema haridusministeeriumi uuest kavast, et põhikooli lõpus ei ole eksameid üldse vaja. Mida teie sellest arvate, kui eesti keele eksam põhikooli lõpus ära kaoks? Ühelt poolt mulle see mõte meeldib, aga teiselt poolt ma seda siiski sündida ei laseks. Kõigepealt sellepärast, et üheksanda klassiga lõpeb kohustuslik haridus ja sellega lõpet ka teoreetiliselt vähemalt eesti õigekirjaõpetus, sest gümnaasiumis ortograafia kursust praegusel ajal üldse ei ole. Eeldatakse, et üheksanda klassi lõpus saavutab õpilane sellise taseme õigekirjas, mis teda läbi gümnaasiumi läbi ülikooli läbi tema tööelu aitab ja kui seda siis mitte sugugi ei kontrollita, siis on see minu arvates vale ja vastukäiv kohustusliku põhihariduse olemusele. Teisalt, et jah, võin öelda, tugeva õpilase jaoks on see eesti keele põhikooli eksam suhteliselt formaalne, läbi tegemine, sest kuna seda on nivelleeritud ei ole ju saladus, et lugemise osas ei ole tarvis üldse õigekirja osata, et seal on teatud punktide süsteem. Sellepärast et ei mõõda, no näiteks üldse just Tallinna kesklinna koolidesse, kes teevad katseid, mis on, võib välja ütelda kõrgema tasemega, kui on eksam. Et nende jaoks on see ainult formaalne ärategemine, aga ma usun, et väiksemates kohtades, kus võib-olla on piirkonna ainus kool või põhikool on see eksam ikkagi väga oluline mõõdupuu ja mis seal salata ka noh, ikkagi see väline motivaator, et kui ma tahan üheksanda klassi lõputunnistus saada, siis ma pean selle eksami ära tegema, sellisena on see vajalik. Võib-olla tõesti võiks lahutada selle lõpueksami kooli lõpetamisest, et jah, lõpetas põhikooli 12 punktiga 100-st eesti keeles et mida ta selle tunnistusega siis teeb või kuidas sa sellega edasi läheb, et see võimalus on ka täiesti olemas? Nii et tegelikult siis ikkagi nii põhikooli kui gümnaasiumi lõbusam formaalsust väga palju, et muutusi tegelikult nagu oleks vaja, küsimus on, missugused nad on siis. Noh, muutus on kindlasti vaja, sellepärast et noh, ütleme seesama see põhikooli lõpueksam, et on tõepoolest väga paljude koolide topelteksam, et kõigepealt nad teevad siis kas märtsis või aprillikuus ühe nii öelda eksami, millega nad astuvad koolidesse sisse, lisatavad teise, natukene nõrgema kooslusega eksami, selleks, et lihtsalt saada põhikoolile punkti. Et ma saan aru, et see olukord on selles mõttes tobe, et ma ei oska nagu peaksin, lõpeta mingit eriala või mingit valdkonda, kaks korda, aga ma ei ole ka kuulnud, et keegi midagi selle asemele pakuks. Praegu see muudatus peaksid olema niimoodi, et meil on olemas selle parem variant seks lõpetamiseks. Ja nüüd me lõpetame selle, mis siiani oli ära, aga seal paremat varianti pole mitte keegi pakkunud. Aga gümnaasiumiga ma ei tea, mina olen olnud alati selle poolt, et ülikool võiks oma inimesed ise valida. Gümnaasiumi lõpueksam on gümnaasiumi lõpueksam, mis parandatakse koolis, mis lõpetab gümnaasiumi ja siis ülikool valib täpselt oma kriteeriumide järgi seda, keda tal vaja on. Sest olgem ausad, et kui inimene läheb õppima näiteks eesti filoloogiat, mille sisseastumine ongi ainult eesti keele riigieksam, aga õpilane valis näiteks eelmisel aastal, oletame sellise teema, mis oli variant number kaks et kultuur ja majandus. Me ei tea, mida ta selle kirjutas. Kõige väiksem lävend oli 66 protsenti, millega võis sisse saada. Ja nad ei tegelikult ei üldse ei tea, kellel on vastu, võtavad nad ise, ei korralda mitte mingisuguseid katseid, selleks. Ainult pelgalt numbrite järgi pimesi peaaegu sinna, peaaegu. Nii, aga tuleme nüüd siis meie põhiteema juurde. Gümnaasiumi lõpueksam gümnaasiumi eesti keele eksam. Kuues kord oli uutmoodi eksam. 12 oli esimene jah. Ja kas õpetajad ja õpilased on harjunud? Ikka tuleb ära harjuda, mis meil üle jääb. Kusjuures jah, õpilased on kindlasti harjunud, ma arvan, et meil on selle harjumisega natuke natukene probleeme. Ja üks kõige suurem probleem, mis oli väga paljude õpetajate jaoks, oli see pikalt kirjandilt, mingile lühikesele kirjandile. Ja see on kaks täiesti isemoodi kirjutist, üks nõuab keskendumisvõimet ja teine nõuab kiiret mõtlemist ja tal ei ole aega enam mõelda kuus tundi sest ta peab mahutama oma lugemisosa kahe või kolme tunni sisse. Ja viimased aastad vähemalt meie koolis on näidanud, et see lugemisosa sööb ära väga paljude õpilaste punkte. Sest kuna seda parandab üks inimene, siis me ei tea, missuguse tulemuse õpilane saab, see on väga tihti üllatav. Ja nad teevad need aina kauem lugemisülesandeid, mis tähendab seda, et kirjutamiseks jääb aega napiks. Nad teevad seda kiiresti. Noh, ma võiksin öelda, et need vähesed näited, mida ma olen paljundatud paberitel näinud pärast eksamit, mida mõnikord mulle lugeda antud ja mida Meriti tegelikult lugeda ei taha, näitavad, et need kirjandid on ääretult pealiskaudselt süvenemiseks aega ei ole. Siis on ikkagi niimoodi, et need, kes tahaksid teha, kellel oleks vaja tehase eksam maksimumi peale, siis nemad seda l on seda raske teha. See on tohutu vaev ja kui, kui on ikkagi selline eesmärk, et iga punkt on kaalul, siis on see päris raskem. Ja enne seda uut tüüpi eesti keel eksmiss seadmist, et olgu siia vahele öeldud, et ma olen selle eksami arenguga ja selle sünniga väga täpselt kursis, sest ma kuulusin ise sinna komisjoni. Ja need vaidlused ja eriarvamused saavutasid küll teatud määral kompromissi, aga põhimõttelisi eriarvamusi see kompromiss tegelikult muidugi ei lõpetanud. See selleks, aga kuni selle uue eksamini ei olnud mina iial see õpetaja, kes nii-öelda oleks treeninud riigieksamiks, et kogu kolme aasta õpetus oli orgaaniline protsess, mille kroonia lõpetus oli see kirjand, kus sai kasutada kõiki oma teadmisi kogu oma lugemust ja see oli sõna otseses mõttes pidupäev, et noh, rääkimata sellest, et kirjandi teemad loeti ette raadios ja terve eesti rahvas teadis ja arutas, kes mida oleks kirjutanud ja kuidas ja mis. Aga nüüd ma pean ütlema, et kuskilt 11. klassi teisest poolest hakkan ma õpilasi teadlikult natuke treenima ja kui ma seda ei tee, siis nõuavad õpilased ja ka nende vanemad, miks õpetaja piisavalt palju riigieksamiks ette ei valmista, kuigi mina võin oma meetodis kasutatava kirjanduses, et vastas sellele küsimusele 50 või 100 sõna ja ja kõik muu sellist. Õpilased hakkavad nõudma, et neid hakata, nähakse ette valmistama riigieksamiks. Samas. Ma võin suunata riigieksami suunas õppima, aga tegelikult kedagi ei saa ette valmistada riigieksamiks. Just tahtsingi küsida, et kuidas te seda teete, et kuidas näiteks valmistuda lugemisülesannet lahendama. Kui palju õpilased on valmis selliseid tekste, mis meedias või avalikkuses ringlevad, et analüüsima, kui palju nad nendega kursis on, nimetame ära, et mis tekstid oli üks oli katkenud Mihkel Muti romaanist ümberlõikaja. Siis oli. Katkend artiklist, mis on innovatsioon postimehest ja sinna juurde lisandus veel intervjuu ja katkenud kodanikuühiskonna arengukava, nii et lugemise osas oli tegelikult kolm teksti. Kolme teksti pea pidi vastama kolmele küsimusele, pidades silmas kõiki kolme teksti. Kui te nüüd õpilasi ette valmistate, kui tõenäoline on, et te oskate ette ära öelda, et õpilased, vaadake, mõelge selle teksti või artikli või raamatu peale, et see võib tulla eksamil. Need tekstid, mis tulevad eksamile, me oleme üritanud mõista, miks nad sel aastal seal eksamis on ja ei ole leidnud mitte mingisuguseid adekvaatseid seoseid nende vahel küll, aga ma arvan, et väga paljudel õpetajatel on see strateegia, et nad sunnivad oma lapsi erinevaid tekste lugema, erinevaid artikleid ise otsima, tunnis annad kätte, et proovid neid analüüsida, sellepärast et tal on ikkagi lõppkokkuvõttes valida riigieksamil ainult nelja etteantud teksti vahel. Ja on ju väga raske ette kujutada, et mõni neist neile päriselt meeldib, selles on eksam. Et noh, me harjutame lugema võõraid tekste ja me teeme seda aja peale, kusjuures sellepärast, et noh, vähemalt kuni 11. klassini ma ütlen, et olgu, tunniaeg on läbi 10 minutit, vahetundi kirjutame edasi kümnendas klassis ma ei saa seda endale lubada, sest olen riigieksamis määratletud ajaga, ta peab suutma selle artikli pooleteist tunniga läbi lugeda, analüüsida ja nii edasi. Õpilased loevad gümnaasiumi vältel erinevaid meediatekste populaarteaduslikke tekste ja nii edasi. Aga kui me jätame kõrvale eesti keele tundide arvu, mis on katastrofaalselt väike et iseenesest see, kuivõrd praeguse ajaga üks vabatahtlikult väga palju meediat ja noh, ütleme jah, populaarteadust võib-olla jälgi, kui tal pole spetsiaalseid huvisid, siis isenesest õpilase silmaringi jaoks oleks see ju hea, aga kuna ta teab, et kui ta loeb teksti läbi, siis järgnevad küsimused. Jah, muidugi see on funktsionaalse lugemisoskuse õpetamine. Aga samas just see, et kui küsimus oli see, et kui palju me saame ette valmistada mis sorti tekstid tulevad, siis selleks me ei saa üldse, me oleme küll öelnud, et tavaliselt on üks vähemalt üks ilukirjanduslik tekst, vahel ka kaks proosa ja siis luule näidendid, et vist ei ole minu mälu järgi veel olnud, siis kindlasti on meediatekst ja kindlasti tavaliselt on ka üks populaarteaduslik. Samas, eks ole, et ütleme, kui siin ühel aastal oli mingisugune tuumaenergia teema, siis ma usun, et reaalkallakuga koolide õpilased olid eelisseisus, sest nendele tõenäoliselt oli selle teksti lugemine väga lihtne. Noh, võib ju väita, et võib-olla reaalkallakuga kool ei taha oma ilukirjandust lugeda, aga tegelikult nad loevad ka ilukirjandust võrdselt sellega, aga ikkagi kokkuvõttes on see õnneloos. Ja te peate valmistama ette õpilased kõigeks võimalikuks, just, aga siis tulevadki ju tublimad, andekamad, võimekamad õpilased meie koolist välja. No me loodame nii, aga igal eesti keele õpetajad peavad olema väga tugevad ja võimekad Ideaalis jah, kui nüüd mõtlema hakata, siis see peaks olema suurepärane inimene välja tolad eksamile, ta ei tea, mis teda ees ootab ja ta annab endast maksimumi, et ma ei kujuta ette, et matemaatika või inglise keeleeksamile on võimalik niimoodi minna nagu eesti keele eksamile. Sa võid saada ükskõik mis valdkonnas teksti ja sa pead suutma seda mõista, ainult kirjutada ka. Sisuliselt. Noh, oskad lugeda ja kirjutada, aga mis eksamil tuleb, on suhteliselt ettearvamatu. Ma hirmsasti tahtsin tegelikult küsida ja mind huvitab tõeliselt, mida õpilased kirjutasid neljandas kirjandis võimalikus kirjandis kuidas noorte keelekasutus mõjutab eesti keele tuleviku. Aga ma sain aru, et ei oskagi mulle seda öelda, aga võib-olla oma õpilaste pealt. Võib-olla olete õpilastega arutanud sellel teemal, et mida noored ise arvavad, kas nende keelekasutus mõjutab eesti keele tulevikku? Konkreetsel eksamil on need kaks olulist probleemi, sellepärast et pärast seda eksamit enam kontakttund ei ole, see tähendab seda, et kelle ma kätte saan, selle kätte saan. Kes julgeb öelda, mida ta kirjutas, on väga tihti üteldes, lõpetades ma nüüd niimoodi kaks nädalat niimoodi seedis, ma ütlen teile, mida ma kirjutan ja mõned siis teevad selle lubatud paljundusse, aga seda me üldjuhul täiesti teadlikult ei loe, sest me ei taha õpilaste ette valmistada mingiks võimalikuks minu poolt arvatavaks punktisummaks sest tema jaoks võiks ääretult tähtis olla. Mõnikord siis loen ja avaldan, arvas, et kuidas see võiks olla ja sellega on mul üks näide, et mul üks suhteliselt nõrga grammatikaga noormees valis selle neljanda teema, mina hoidsin kahe käega peast kinni, sest ma nägin, et paljundanud lugesin, esimesed kaks lõiku läbivad siin puhast rahwaret. Vigu ei paista ka olevat, ma ei loe rohkem edasi. Ja minu üllatuseks sai ta siis sisu 20 25-st õnnestus tal ideaalselt ja, ja vähemalt esimese kahe lõigu puhul ta rääkiski iseenda näitel. Kui raske on eesti keelt õppida, kuidas sa seda teinud on? Praegu kahju sõja lõpuni lugenud, aga ma võib-olla saan selle veel kätte. Ja mis seesama puhast räpparid, täiendabki seda, et mida Kristi juba ennegi ütles, et kirjandite lugemine, et ma olen teinud seda eksamikeskuse arhiivis või keldrisse mõni aasta tagasi kirjandite lugemine pakub väga vähe seda haa elementi, et ahhaa, kui huvitavalt on see õpilane selle teema lahendanud. Sest see eksamiformaat ikkagi kindla peale minna välja trafaretne mõtetega ja pole sugugi kindel, et kas hindaja seda isikupära nii väga enam hindabki see vist sõna isikupära on nüüd ka viimasest eksami hindamisjuhendist kadunud. Kui ma õigesti mäletan, sel kevadel. Maa enam ei mäleta, kas see sõna seal sees oli, aga see oli tegelikult mingisuguse hetkeni ainus vahe maksimumpunktide ja veidi vähem punktide vahel oli see isikupära. Ma küsin teistpidi, mis on selles eksamis praegusel kujul hästi. Aga ma võin kohe öelda, või nii-öelda reaalkooli näitel, sellepärast et seal on väga palju inimesi, kes tahavad töö ära teha ruttu, oskuslikult, adekvaatselt, loomulikult neile sobib see formaat rohkem. Sobib kahel põhjusel. Esiteks, seal on väga palju inimesi, kelle jaoks kirjutamine on väga suur töö, nemad tulid sinna ümaria laineid. Nendel on hoopis teistsugune mõtlemine, nad ei suuda pikka teksti kirjutada ja see neile sobib. Ja need, kellel on teksti kirjutamisega raskusi. Ta panustab lugemisosa peale sest lugemisosal on väga spetsiifilised nõudmised, ta näeb vaeva sellega, ta lihvib seda ja ta saab oma punktid kätte. Et läbikukkumine peab ikka väga suur ime olema, tundub mulle endale. Jaa, aga samas lugemisosa hindamist ka korraks juba siin üks lause kuskil puudutas, et kõige rohkem küsitavus tekitavad need, et eksamitööd, mille lõpptulemuses kirjand on maksimumpunktid või punkt kaks, vähem ja lugemisosas on õpilane kaotanud viis, kuus kuni 10 punkti. Jube keeruline on ka õpetajana enda jaoks selgeks mõtelda, et kuidas saab see õpilane, kes suudab enda loodud teksti kirjutada veatult, et järelikult loogiliselt noh, nii hästi eksamijuhendile vastavalt, kui võimalik, et ta saab kirjandi maksimumpunktid ja sama siis puudub tal funktsionaalne lugemisoskus, just nagu, et ta kaotab lugemisosas punkte. Et on olnud õpilasi, kes on võitnud mõni kuu varem üleriigilise eesti keele olümpiaadi teise koha või jäänud teisele kohale poole punktiga ja samas siis ta lugemisosas kaotab ligi 10 punkti. Alati võib öelda, et on halb eksami õnn. Aga samas tekitab ikkagi küsitavusi. Ja kui me korraks tuleme treenimise juurde tagasi, et seda me ju teemegi, et me püüame siis selle nii-öelda, kui meie käest küsitakse, mingi küsimus. Me vastame nii ratsionaalselt, kui me vähegi oskame, reeglina kuna oleme asjast aru saanud, noh, kui asjast aru ei saa, siis hakkame häma. Nonii, teeb õpilane ka. Aga just nimelt, et sellesse riigieksamis on ikkagi see, et mida tuleb siis nagu harjutada või treenida, mida nõuavad õpilased ja mida ma õpetajana ka ikkagi teen, et mu süda rahul oleks. Et no kuidas vaadata see 50 kuni 100 sõnaga, et et kuidas see vastus üles ehitada, et need lugemisosa hindajad ütlevad, et noh, et vastus peab olema selline, et kui ma ühe korraga läbi loen, siis ma leian kõik need noh, näiteks neli tunnust ja tee kaks järeldust, et mul on nagu ratsionaalselt kõik käes. Aga ega see oskus ei tule niisama ja noh, muidugi kõik ei saavutagi seda, aga vot seda me nagu harjutamegi seda tulebki, et kuidas võimalikult loogiliselt oma vastus üles ehitada. Vot sellel puhul ma nüüd kogu aeg mõtle nagu ise, et hinda ja rahule jääks, et see on totter mõtlemine, õpetaja ei tohiks mõtelda mitte mingisugusele hindajale. Aga kui ma tahan oma abilisi turvaliselt eksamile saates Ütleme seda, te tahate jumalat ja ma toon sellise absurdse näite, et millega me tegeleme, viimase kuu aega enne eksamit on see, et kui nad harjutavad oma neid lõikude kirjutamist ja seal on ju ette nähtud niimoodi, et et kui sinu arvamust ei küsita, siis sa seda ei tohi anda. Noh, näiteks niimoodi on seletatud, et kui tahetakse kolme vastust teada, sa ütled esimese vastuse, teise vastuse, nüüd sa vahepeal võib-olla ütleks oma arvamuse ka siis enam neljandat punkti vaadata, sest kolm on täis saanud ja kolmas omale. No ma ise ise aru, miks see vajalik on, miks seda teha tuleb, kus ma elus kasutan sellist tehnikat nagu minult küsitakse või siis näiteks kas lõigul peab olema sissejuhatav lause ja kas lõigul peab olema väljajuhatav lause, lausa Ilmlasse kirjutati, et enam seda lõppkokkuvõte lauset seda ei ole vaja, see ei ole riigieksamiülesanne arutada selliste asjade üle, kuidas see tekst on niimoodi üles ehitatud, et see eksami parandajale sobiks, sest nad tahavad ju saada seda vastust. Ja kui inimesel on vastuskirjas ja see on õige, siis on minu arvates kõik korras. Aga see vastus on joodud punktideks, et täiel määral vastatud, osaliselt vastatud, veel osalisemalt tuvastatud ja see on minu kui õpetaja jaoks kõige suurem müsteerium, kuidas need punktid tekivad, kuhu mingisugused punktid kaovad. Mina näiteks harjutan seda ka kümnendas klassis algusest peale, niimoodi, et et kui mul on kirjandusülesanded, siis ma esitan nad üles täpselt lugemisülesannete formaadile nad harjutavadki 50 kuni 100 sõnaga vastama, nii et meil on tegelikult põlvkond, kelle võib rahulikult raadiosse kutsuda. Suudavad vastata 50 kuni 100 sõnaga, kusjuures panna alguse lõpulausega Eelmise aasta lõpus oli suur vaidlus terves ühiskonnas, ma arvan, see on õigekirja hindamine või õigemini õigekirja eiramine lugemisülesandes. See on praegu päevakorrast välja jäetud. Kes seda teab? Ma ei usu, ma ei usu, et see päevakorrast on välja jäetud, see lihtsalt lükati natukeseks kalevi alla, sest et reaktsioon oli väga terav ja pidigi olema ühest osast, ma mõistan seda tagamaad. Noh, kui me oleme kokku leppinud, et lugemisosa kontrollib funktsionaalset lugemisoskust siis tõepoolest, et kui ta nüüd kaotab iga vastusega kaks õigekirjapunkti ja võimalikult 40-st saart hoopis 36 punkti siis tõsi, need on läinud õigekirja arvelt, et võib-olla funktsionaalse lugemisoskusega endal kõik korras, kõik see vastuse ülesehitus ja sisu vastab kõike suurepärasele nõudma. Aga samas need mulle on absoluutselt arusaamatu, vastuvõetamatu too täiesti minu õiglustundele vastukäiv arusaamine, et Eesti vabariigis eesti keele riigieksamil ei pea kirjutama iga sõna õigesti panema iga koma õigesse kohta. Aga teisest küljest, saate alguses oli juttu ja ma sain teada, et gümnaasiumis ei õpetata õigekirja. Ta on niimoodi, et andsite, on sisse kirjutatud teatud kursustesse, ta on sisse kirjutatud kordamisteemana ja selles mõttes on tõepoolest huvitav, et need, kes kunagi seda uut õppekava tegema hakkasid, et nad tõepoolest eeldasid seda, et üheksa aasta jooksul inimene saab õigekirja täiesti selgeks. Üheksa aasta jooksul inimene vaevalt suudab valida õige gümnaasiumi, mina sain alles. Päeva tagasi teada, kuidas kirjutatakse tip-top virvarri ja siksak, ehk siis tipp-topp on neli peed. Virvarr on kolm R-i kokku ja siksak. Kaks ka meie lemmiksõna sõu, mitte Shovaid sõu. Minu mälu järgi peaks olema praeguse gümnaasiumi eesti keele ainekava ideoloog Mart Ehala, professor Martin Ehala, praegu vist Soome ülikoolis töötab ja tema seisukoht oli raudselt, et gümnaasiumis ei ole vaja enam õigekirjale tähelepanu pöörata, et see oli selle teksti keskse õpetuse nagu niisugune nurgakivi. Aga samas ma ikkagi ei usu sellesse, et gümnaasiumi tasemel tekstiloomes võib kuidagimoodi keelekasutuse tagaplaanile jätta, sest tegelikult ikkagi gümnaasiumi lõpuks peaks just nimelt orgaaniliselt keeleosad õpilasel võimalikult hästi käes olema ka ortograafia harjutusi on teatud töövihikutes ja, ja siin ja seal ja kolmandat moodi, et see on nüüd küll enamasti iga gümnaasiumi õpetaja ja nii-öelda südametunnistus või vajadus, kas ja kui palju ta ortograafiat harjutada ortograafiakursus gümnaasiumis enam ei ole. Vot ma ei teagi enam, kuidas nimetatakse, vanasti oli kirjandi küpsuskirjand, et see peaks olema küpsuseksam, et põhimõtteliselt, kuna see on selline gümnaasiumi lõpp, peaks tähendama seda, et inimene on valmis ellu astuma ja kui ta ei suuda seda õigekirjaliselt teha, ma alati ütlen oma õpilastele, et õigekirjaoskus on kõige praktilisem oskus, mis eesti keeles eluks kaasa saate. Seda ikka igaüks peab oskama isikuid netis, kommenteerite, kui teile mitte midagi muud ei öelda, halvasti samas seda, et õigekirjaoskus on halb. Lisaks kõigele võivad ju, tegelikult kui õigekirja ei arvestata, siis võivad tekkida ka probleemid arusaamisel, kirjavahemärgid, näiteks komaloni oma tähendus, kas ta on või ei ole. Klassikaline näide on, et armu anda, mitte puua, kuhu koma panna? Ja see on seotud ka öeldud lauseõpetus ja siis ta ei oska reeglina lauseid õigesti moodustada, sugugi mitte, sest et kirjavahemärgistuse lauset kogu keel on süsteem, ükski osa keelest ei ole vähem tähtis kui teine. Ja siinkohal kindlasti ei jõua rääkida sellest, et kui palju aastaid ülikoolid ikka ette heidavad, et mis seal gümnaasiumis tehakse, et tulevad ülikool, ei oska nad kirjutada, ei oska nad midagi väsimatult õpetame nii palju, kui meil tund on. Üks argument, mida kasutati sele grammatika välja võtke, seal oli ka see, et väga paljud väga targad inimesed võivad grammatika kätte jääda, tal on näiteks suurepärased mõtted, aga ta ei oska neid sõnastada. Mina nüüd oma 22 õpetaja aastaga ei ole näinud sellist varianti, kus mul on üle ütlemata tark õpilane, kes kohe üldse ei oskanud paberile panna, sest kui tal on juba kupli all midagigi, siis ta teeb ka tööd oma grammatikaga ja on neid, kellel on grammatika nõrgem, aga ta teeb teadlikult sellega tööd. Et noh, ma ei usu sellesse väga paljud geniaalsed inimesed, avastamata seetõttu, et talt nõutakse grammatikareegleid. Mida eesti keele õpetaja praegu selles seisus just silmas pidades lõpueksameid haridusministeeriumilt ootab? Eelkõige usaldust, et me teame, mida me teeme ja meie tunneme neid õpilasi, keda me õpetame. Meie oleme iga päev silmitsi sellega, et avalik keeleruum on järjest kirju maa keelekasutusega ja meil on see kaks korda 45 minutit et kirjakeelt üldse tutvustada. Aga lehes kirjutas niimoodi, miks meie peame tunnis nii kirjutama? On tuttav lause õpilase poolt. Jah, lehte nad ei loe, aga reklaamplakateid, reklaamplakateid ja teisalt ikkagi ootame haridusministeeriumilt soovi õpetajatega koostööd teha ja mitte kutsuda alati ikka ja neid ja samu inimesi, noh, ütleme teatud töörühmadesse või komisjonidesse vaid hõlmata ega üle Eesti õpetajaid. Tõsi, Tallinna õpetajatena, ega me tegelikult ei tea, kuidas on olla eesti keele õpetaja Kohtla-Järvel või või ka Võrus, sest et Eesti on ikkagi mitte ainult Tallinn, et need otsused on Tallinna ja Tartu-kesksed ja lai õpetajaskond on tegelikult kõikide nende otsuste meelevallas, et üldiselt ei tea, miks need sünnivad, kuidas need sünnivad, kes need vastu võtavad ja sellepärast on ka suhteliselt väike usaldus ja puht niisugune võib-olla saab öelda sõna isik, turvalisus, et ei ole päris turvaline, sest kunagi ei tea, missugune otsus jälle välja käiakse. Kas saame selle meediast teada, et eesti keele õpetaja ei tohiks uusi uudiseid näiteks meediast teada saada eesti keele alalt, ma arvan Tegelikult jääb küll mulje, et meil on selline kolm huvitavat sektorit, emakeeleõpetajad tegelevad oma õpetamisega siis on eraldi haridusministeerium, kellel on oma huvi ja siis on veel kuskil Innove kellel on oma spetsialistid oma uuringud, noh, kas või näiteks seesama asi, et lugemisosaloniks parandad, ma ei kujuta ette, et kas on veel mõni riigieksam Eestis, kus on üks inimene, otsustab ühe õpilase saatuse ja kui me ütleme, et meile ei meeldi see, kui emakeeleõpetajate seltsi esindus teeb ettepaneku seda muuta, siis mitte keegi ei võta seda tõsiselt. Et tegelikult ei olegi abi maa täiesti hämmastusin, et see grammatika nõue läks läbi. Et see oli niivõrd suur probleem, igal pool võeti sõnalise päriselt võetigi tagasi, see oli muidugi positiivne, äkki muud asjad ka. Aga muuseas selle kogu selle eksosüsteemi puhul eksam ütleme, sellisel kujul ei toimi. Ta ei mõõda tegelikult mitte midagi, ta mõõdab seda, et õpetaja on teinud kolm aastat üheksa aastat väga head tööd. Õpilane on olnud väga tubli õpilane, ta selle kõik ära õppinud, midagi muuta, näit. Lõpetuseks ma tahaksin küsida veel selle kohta, kuidas tänapäeval, kuidas praegusel ajal eesti keelt koolis õpetatakse sest see on ju õpilastele nii raskeks tehtud ja nii maha jäänud ja nutivahendeid ei kasutata ja kaasaegseid võimalusi ei kasutata. Kui raske on teie, kui õpetajate hinnangul õppida eesti keelt koolis? Sellepärast on raske, et eesti keele tunnis tuleb kindlasti mõtelda. Ja tsiteerides minu ja Kristi üht ühist tuttavat õpetajat, siis raamatuga on nii nagu suudlemisega, et kahekesi saab, kolm on palju, aga õpilane ei oska oma raamatut tuga või oma tekstiga kahekesi segama. Tulp kahekesi olla, et see on kõige suurem raskus, kõik ülejäänud on kerge, ütleme ideaalis ma mõnikord mõtlen, et ideaalis oleks eesti keele õpetaja töö selline, et mul on maksimaalselt neli klassi nädalas. Ma õpetan neile grammatikat läbi kirjanduse läbi meedia läbi praktikumide. See oleks loomulikult ideaalne keelata, aga seda ei ole võimalik teha. Ma pean õpetama kaks tundi või kolm tundi teatud aja jooksul ja ta peab selle omandama selle teatud aja jooksul. Need, ütleme niikaua, kuni meil selline süsteem praegu on, kus meil on loetud tunnid. Me peame jõudma antud eesmärkideni mõisaga grammatikale väga palju kulutada, sest ma pean hakkama lugemisosa grillima. See tuleb ette. Ja tegelikult ütleme need ideaalsed need uued metoodikad, mida ma üritan sisse tuua, ma olen hästi palju proovinud õpetada niimoodi, et ma ei räägi lastele uutest teemadest nagu näiteks astmevaheldus, ma pakun teile võimalust seda avastada. Aga see võtab aega. Ja siis mingil hetkel me enam ei avasta, sest me läheme nüüd järgmise teema juurde või veel hullem asi, mis on õpilasele, et ega nad seda avastamisest väga huvitatud ei olegi, et nad tahavad vastuseid teada kiiresti ja eks siis see mõttelaiskus on, noh, see on nagunii inimese loomupärane osa, aga mida väiksemad on tunniarvud, mida kiiremini tuleb asju läbi võtta, seda kiiremini me tegelikult ka viime, õpilase ise oma tundidega mõnikord selle mõttelaiskus on ja väljas on, mul lihtsalt ei ole aega süveneda. Ja seetõttu mina näiteks olen teinud kirjanduses küll sellise asja, et ma olen vähendanud lugemiskoormust. Et ma ei anna näiteks aastas kümmet raamatut, annan näiteks ütleme, kaheksa raamatut või seitse raamatut, sest ma tahan, et need päriselt läbi loeksid. Ma ei ole nii naiivne, et ma usun, et see toimib. Aga ma loodan, vähemalt selle peale. Ja projektina ei saa ühtegi keelt õppida, et keel nõuab süvenemist, keele süsteemist arusaamist ja kõik algab ikka jälle sellest, et eesti keele tundide arv kogu kooliajal on liiga väike. Kõikide muudatustega on saanud palju teised ained ruumi, tunniplaani ja eesti keelt. Et eesti keel on jäänud nagu marginaal selle seisukohal, et gümnaasiumis on ju kokkuvõttes võõrkeele tunde neil kõvasti rohkem, kui on eesti keelt. Aga kaasaegsed vahendid, nutitelefonid ma saan aru, et haridusministeeriumi selles viimases muudatuste paketis on ka suund sinnapoole, et ka põhikooli koduste tööde andmisel tuleb arvestada nutivõimalusi. No suurepärane leiutis on duaalset sõnaraamatut, iga õpilane peab oskama Eesti keele Instituudi koduleheküljelt leida. Tõsi ja kõik muud sõnaraamatud nutimaailma iseärasus on teatavasti see, et ma mitte midagi ei tea, ma vaatan kõik järgi. Aga õppimise säärases on see, et ma kogun teatud teadmisi. Nii et nuti ja muid sädelevaid vahendeid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Et kõige hinnatavam töö on õpetaja ja õpilase vaheline õpilaste omavaheline töö, kus nad räägivad, kus nad kirjutavad, kus nad loevad kirjutatud ette, kust nad vaidlevad, kust nad väitlevad kõik see, mis arendab mõtet ja nutid sinna nii palju kui vaja. Kui on tarvis teha keele filmi nutitelefoniga. Väga tore, las teevad nii tore. Ta kõikidel ja teevad, teevad, teevad nutivahendite maailma meile sinna paratamatult sisse tulnud, sellepärast et ma peame õpetama näiteks, kuidas sedasama veebi ÕS-i kasutada kuidas seletavat sõnaraamatut kasutada, seda, et nad väga tihti tegelikult ei tea, kes see kõik on olemas, nad ei oska neid kasutada, ei oska märksõnade järgi mitte midagi leida. Minul ei ole nende nutivahendite vastu mitte midagi, kui nad leiavad sealt selle info üles pida, mida minul vaja on ja selles mõttes mina näiteks luba on aeg-ajalt korralikult tunnis kasutada nutivahendeid, ütlen, et otsige süles. Kasutage, aga üks huvitav asi on e-raamatut, sellepärast et ma olen ise ostnud väga palju raamatuid ja mõnikord pakun õpilastele välja, et kui te leia näiteks tõe ja õiguse esimest osa, noh, juhtub selliseid kummalisi asju raamatuga, kusjuures siis mina saadan teile raamatu ja üldjuhul ei taha seda. Nad tahavad, paber ja õpilased tahavad lugeda paberraamatut, neile ei sobi Seeramat variant. Jah, täitsa vanamoodi, nad panevad lipikuid vahele ja, ja nendel on ikkagi hea edasi ja tagasi lehitseda. Aga loomulikult, et on mõni tund, kus kõige lihtsam ongi, et et telefon on laual, et ta leiab näiteks just nimelt õigekeelsussõnaraamatu või seletava sõnaraamatu mingeid asju, mingit infot. Et loomulikult see on täiesti tavaline tund aega, ainult siis, kui see on sellest Unizettena. Aga kui on ette nähtud, et täna on pea ja paber kahekesi, siis, Seade peab kotis on üks teema, nutivahendite juures on veel jäänud need uued e-õpikud. Mida need populariseeritakse. Et meil oli üheksandas klassis väike katseraamatukogu juhataja meiega läbi, et me kaks kuud püüdsime kasutada näiteks eesti keele õpikut? Köid oli see minu jaoks raske, sest ma pean sealt midagi välja otsima ja ütleme õpilastele, et õppige sealt, tehke neid ülesandeid, aga siis tuli välja, et õpilased ei taha õpikut kasutada. Et kui nad üldse avavad, siis nad ei viitsena vajutada mingil järgmisel pule. Emman üten harjutust, teen midagi, muud neid ei huvitanud, see tegelikult õpilane tahab oma info saada suhteliselt kiiresti kätte ja sel juhul ta tegelikult eelistab õpetaja selgitusi või ta helistab õpikut, kus ta on kõik kompaktselt koos, ta saab lehte pöörata, ta saab näha nii, et ma ei tea, võib-olla algklassidele sobib selline bling-bling mängimine seal sees, aga põhikooli üheksanda klassi õpilase jaoks olis igav. Suur aitäh teile eesti keele õpetajat, reaalkooli õpetaja Kristi Koit ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja Piret Järvela ja ma soovin teile jõudu algavaks uueks kooliaastaks. Aitäh keele saatele samuti aitäh, Te, teete väga suurt tööd.