Stuudios on peaminister. Head kuulajad, lugupeetud peaminister, Jüri Ratas, hea meel on teid tänast saadet sisse juhatades tervitada sajaaastases Eestis. No sajand on küll, minul on head saatejuhid hea meel tervitada suur tänu kutsumast ja kõigile kindlasti vikerraadiokuulajatele samuti. See on teil õigus, täna on ju kolmas päev teise sajandi käimisel ja see on erakordne. Ma mäletan siin enne 20 neljandat veebruarit, kui oli Haapsalus riigipreemiate kätteandmine, samuti Wiedemanni keeleauhinna puhul, siis ütles üks preemia saaja sealt väga ühast, kuldsed sõnad ja kas me mõtleme selle peale iga päev, et see, et me saame täna siin ka siin teie stuudios Eesti keeles rääkida, saan? Erakordne see, et meil on riik, 100 aastane see on erakordne, hoolimata sellest, kes on selle riigi peaminister või valitsuse liikmed. Ja see, et me elame vabas riigis kaitsvas riigis, nii et kindlasti ma ühinen siin saatejuhtide heade soovidega kogu kuulajatele, et suur tänu sellele Sajand on Eestil küll uus, aga saatejuhid on saate ajal, stuudios on peaminister ikka endised Arp Müller ja Mirko Ojakivi ning täna tahame rääkida nii Eesti kui ka Euroopa Liidu eelarvest aktsiisidest, apteegireformist kui tsiviilkaitsest, aga alustame siiski juubeliteemadega, sest paistab, et see teema läheb teile, härra peaminister, korda. Just laupäeval tipnes siis Eesti vabariigi juubeli tähistamine vabariigi presidendi aastapäeva kontserdi ja vastuvõtuga Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Pidulik sündmusi toimus paljudes Eesti paikades Haapsalus, Narvas, Pärnus, Paides, Tallinnas ja muidugi toimusid peod suure osa Eesti inimeste kodudes ja südametes. Aga härra peaminister, mis teid isiklikult enim selle juubelinädala jooksul hingeliselt liigutas? No ma arvan, et just see, mis ma tegelikult ütlesin välja, et meie riik jõudis sele tähiseni või astus ülese lävepaku, see puudutas mind, puudutas see, et selle juubelinädala raames nimetasite väga paljud kohad üles, et siin võib nimetada ka veel võib-olla väikse koha Mustla, kus toimus mulgi sellisele ühele korstnale lipu heiskamine siin võib nimetada ka Tartus, kus näiteks Rotary klubi tegi veetorni puu, Eesti vabariigilipu heiskamise esmakordselt või mulgi majakas, mida ma nimetasin, et puudutas see, et väga paljud inimesed tulid välja, võtsid aktiivselt osa. See oli minu meelest Eesti vabariik 100 meeskonna poolt väga õige, et, et teha neid üritusi üle kogu Eestimaa. President oli ju näiteks Narvas. Aga minu meelest see kõik algas sellest, mida hea saatejuht küsis seal, kus iga inimese kodust. Ja ma olen täiesti veendunud, et seda sajandat juubelit ütlesid paljud meie, meie riigi elanikud, enamus nagu erakordselt ja minu meelest on küsimus, kuidas me nüüd vaatame edasi tulevikku, kuidas riigi käekäik lähedal, mis on need suured eesmärgid, mida mille poole püüelda. Ta puudutas inimeste välja, tulebki inimeste emotsioon, positiivne naeratus. Räägime natukene ka kõnedest. Kuidas te hindate Eesti vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi poolt Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnet kui tervikut, et kas see oli justkui Isamaaliidu esimehe kõne aastast 1995, nagu hindas teie erakonnakaaslane Yana Toom? Ma arvan, see oli presidendi kõne, nagu ikka tuli tulevikku vaatav kõnedali väärikas kõne, president kõnetas seal seda, mis on seotud Eesti rahvaarvuga iibe küsimusega. President kõnetas seal hariduse küsimus, pesid president taas. Kord tõi siis perevägivalla lähisuhtevägivalla, mis on kõik väga olulised teemad. Kas need on need olulised märksõnad, mis minul sellest presidendi kõnest meelde? Kindlasti mulje äsjast juubelinädalast meelde ka see, et väga paljud Eesti inimesed on mingitel põhjustel sunnitud või läbi vabatahtlikku soovi Eesti vabariigi sünnipäeva tähistama väljaspool Eestit Eestist eemal. Kindlasti need kõik inimesed on esse tagasi oodatud. Mind väga puudutas näiteks ma isiklikult sain osaleda just sellel juubelinädala hakul eelneval nädalavahetusel näiteks Turus, Soomes või ka Stockholmis, kus oli eestlaste kogukonna pidustused Eesti juubeli puhul ma tean seda, et teie teie saadet ja teie raadiokuulajad ka väga paljud väliseestlased näiteks ka Stockholmis, et minu meelest need on need kohad, kus me tundsime tegelikult seda jõudu ja minu meelest ka sellist tugevat perspektiivi edasiminekuks. Üks kattuv teema, mis läbis nii teie kõnet Vanemuises presidendi kõnet Eesti Rahva Muuseumis, aga ka no 99 etendust oli loodushoid. No 99 kujutas harvesteri eesti metsa laastamas. President küsis oma kõnes, ma tsiteerin, milleks me oma loodusrikkust kasutame, kas vahetame rahaks, nagu 20. sajandi tööstusühiskonnas tehti või jätame lastelastele alles tsitaadi lõpp ja teie oma kõnes rõhutasite vajadust hoida tundlikku tasakaalu loodushoiu ja majandusarengu vahel. Küsime teilt otse, kas see praegune raiemaht ja tselluloositehase kavandamine Tartu külje alla seavad? Tiloder hauda, nojah, kui nüüd rääkida raiemahust, siis tuleb võtta ette statistika ka ja raiemaht näitab praeguses meil hetkel seda, et kui me võtame metsa juurdekasvu, siis see on hea, et metsa juurdekasv on suurem, tegelik, kui tegelik raiemaht ja raiemaht on olnud metsanduse arengukavas kirjas. Ja kuidas siis seda kirjeldada, võtame näiteks näitajad 2014.-st aastast siis juurdekasv oli meil 15,6 pluss kolm miljonit kuupmeetrit. Kui me vaatame, mis oli tehtud raiemaht, siis ta oli väiksem seesama juurdekasvu ja tehtud raiemaht on selles mõttes Positiivses proportsioonis ka 2015 ja ma loodan väga, et ka 2016 näitavad esialgsed eksperthinnangud, et raiemaht on on olnud väiksem tehtud raiemaht, kui siis juurdekasv. Nüüd teie küsimus sellest suurest investeeringust sinna Emajõe äärde, ma arvan, et siin tuleb lähtuda sellisest säästva arengu printsiibist ja säästva arengu printsiip on see, et tuleb kolm. Ja keskkonnasektor, et vaadata, kui suur ühisosa seal on. Ma arvan, et ühtegi nii suurt investeeringut ei saa lüüa kohe laua pealt maha, sest ega meil väga palju ei tule, nii suuri ettepanekud selles suurusjärgus seal üks miljard eurot investeerida. Täna on see aeg, kui tuleb teha erinevaid hindamisi, erinevalt mõjude hindamisi keskkonna arvelt. Looduskeskkonna arvelt elukeskkonna arvelt sa kindlasti tulla ei saa. Aga vastus küsimusele, kas tselluloositehase kavandamine Tartu külje alla seab Eesti looduse ohtu jahviaid? Aga ma vastasin teile, et seda tuleb vaadata säästva arengu printsiipidest lähtudes. Selleks on need ju aastatele kuud antud, et seeläbi hinnata. Ma ei usu, härra saatejuht, et teil on nüüd see keskkonnamõjude hinnang seal tehtud. See ei ole täna see etapp, see tuleb kõik ära teha. Ja ma ütlen veel kord, et kui ta seab ohtu, siis ei saa seda, tehakse seda, näed. Sain ma õigesti aru, et teie hinnangul praegu vastus on, ei, praegu ei sea ohtu. Ma ütlen veel kord, et need analüüsid tuleb äradele, mõjude hinnangud tuleb ära teha. Ja kui need näitavad, et see seab ohtu, siis loomulikult ei saa sellega edasi minna. Teie kõneleja. Vanemuise kontserdimajas järgnes Tartu linnapea Urmas klaasi kõne, kus ta sellel samal tselluloositehase teemal teatas, et tartlased tahavad olla teadlikud puidurafineerimistehase ehitamisega kaasnevatest ohtudest ning neil peab olema määrava tähtsusega vetoõigus. Ma tsiteeriks klaasi, siis tartlased peavad saama ütelda lõpliku ei või jah-sõna. Tsitaadi lõpp. Valitsuse algatatud eriplaneering Tartu nõusolekut ei vaja, aga kas tartlased saavad Selle selle veto on täiesti kindel, et ükskõik kes sel hetkel, kui Seewee mõjude hindamise protsess on lõpuni viidud, et ükskõik, kes on valitsus, teevad mõistlikku, teevad tasakaalustatud otsuse, nagu ma ütlen veel kord, et te lähete libiseda nii kergesti ülevaatuse saates, sellest sellest säästva arengu printsiibist ei saa nii kergesti üle minna, ma arvan, see on peamine, millest tuleb. Ma ikka ei saanud aru, kas tartlased saavad vetoõigus või ei saa, mis te klaasile vastata jah, või ei? Niisugust vetoõiguse aspekt ju ei ole olemas, Eesti seadusandlus, mis paragrahvile te muidu viitate, seda ei ole olemas. Ma, ma väidan sellisele tasakaalukale lähenemisele minu meelest see on hoopis olulisem kui mingi paragrahv mingi lõik seda sellele. Ütlebki, et ta ütleb, et kui asi toimuks tavapärast protsessi pidi, siis oleks omavalitsusel lõplik sõnaõigus, kas kehtestada planeering või mitte. Praegu on valitsus eriplaneeringu algatanud ja ta ütleb, et seal kohalikul kogukonnal ei ole võimalust öelda ei ei ega jaa. Ma ei kujuta ilma kahekõneta seda protsessi isegi ette. President Kersti Kaljulaid arvustas oma kõnes muuhulgas ka munitsipaalmeediat. Ma tsiteerin veel. Riigi väärikusele mõjub laastavalt kui valdo postkasti maksumaksja rahaga kirjastatud lehe. Aga jätab inimese elu suurtes õnnetustes või lihtsalt eluõhtul vajaliku toe ja abita. Sest selleks ei jätkuvat raha. Aga miskipärast ikka jätkub ajupesuks jätma inimestele muljet kohaliku elu hetke kuningatest kui asendamatust jõust. Pea Lindlik grotesk torkab väga silma, kuid sama kordub väiksemas vormis ka mujal. Tsitaadi lõpp, härra peaminister, kas president tegi Tallinna linnapeale Taavi Aasale liiga? Ma arvan, presidendi viide. Et kui kohalikud omavalitsused on otsustanud oma meediat teha, kas see on siis läbi kodulehekülgede läbi sotsiaalmeedia läbi ajalehtede peavad olema alati tasakaalus selles mõttes igal juhul jaga presidendi seisukohta see, et kas Tallinn on läinud üle piiri või mitte. Ma olen ka seda ju Riigikogus öelnud välja, et kui see tunnetus on, et kuidagi on kasutatud linnameediat ära ühe erakonna otstarbel siis meil on olemas vastavad instantsid, kus tuleb siis anda selle seda infot, teada tuleb teha vastav kaebus. Vabaerakonnast minu meelest selle kaebust prokuratuuri võtab menetlus. Küsime ka 90 Narva, tõsi on see, et ka on õppetunde ja me teame väga hästi, me mäletame, et oli üks jalgpalli või mis staadionil plakati oli, kus tegelikult Ena taandanud. Jah, täpselt, erakond sai karistada, erakond on seda karistust kandnud, nii et ma loodan väga, et see on tõsine õppetund tänastel linna juhtidel. Aitäh väga hea vastus, aga küsima siiski ka loo 99 lavastatud juubelietenduse kohta, milles kahtlemata kõlasid eesti muusikakultuuri väga olulised teosed samuti Eesti elu ilu ja valu kirjeldus, nii sõnas kui ka pildis. Samas aga paljudes Eesti kodudes said lapsed šoki ja puhkesid hirmunult nutma, kui nad nägid juubelietenduses koledat savist kolli. Teie noorim poiss on seitsmeaastane, kui ma ei eksi. Millist tagasisidet Teie saite oma lastelt, kas ka nemad kartsid ja milline on teie hinnang, kas kas on kohane, kui riigi juubelietendus, mida vaatavad telerit telerite ees peredele maa paneb lapsed kartma ja nutma? Presidendi kantselei otsus on see presidendi vastuvõtt, presidendi pidu, kuidas nad seda on näinud? Ma pean, te ütlesite väga ilusti sõnas ja pildis, et ma pean tunnistama, termis see koht, kus mina seal kahe suure saali vahepeal seisnud pildis oli väga halvasti seda näha ja sõnastada üldse ma ei kuulnud, nii et tegelikult ma ei ole sellest kontsertetendusest osa saanud. Kas minu lapsed hakkasid nutma presidendi vastuvõtu ajal? Ei, olid koos vanaemaga olid hästi hoitud ja nutmist ei olnud. Venemaa Pihkva oblasti rajooni võim keelas ära Petseris teisel märtsil toimuma pidanud Eesti Pihkva konsulaadi piduliku aastapäeva vastuvõtu, et kas te mõistate Venemaa võimude sellist sammu ja kas Eesti näiteks, ma ei tea. Tallinna linnavalitsus peaks vastusammuna näiteks üheksandal mail kiirustama Venemaa Föderatsiooni saatkonnal pronkssõdurile lillede panemise. Ma arvan, et see välispoliitiline dimensioon peaks siiski jääma nagu riikide vahel, mitte kohalike omavalitsuste vahel. Aga Venemaal. Venemaa puhul kohaliku omavalitsus keelas ära Eesti juubelipidustused. Nagu ma ütlen, et ma arvan, Eesti juubelipidustused peavad toimuma üle kogu väljaspool Eesti piire, et ja need on toimunud päris hästi. Mina tean, et Eesti vabariik 100 pidustused maikuu lõpus näiteks teatud Vene Venemaal asuvates eesti külades aset leiavad, aga te olete aru saanud, miks seal Pihkvas ära ei, ma ei ole sellest aru saanud. Aga liigume teemadega edasi. Protestiks teie valitsuse aktsiisipoliitika vastu sõitsid tuhanded inimesed vabariigi aastapäevaks Lätti teeürituse 24. veebruaril kõik koos Lätti. Korraldajad ütlesid sotsiaalmeedia vahendusel, et see on algus parema Eesti nimel. Kas nende inimeste testiaktsiooni tulemusena on lootust näha lähiajal käegakatsutavaid muutuseid või selliste surveabinõude ka Keskerakonna juhitava valitsuse poliitikat ei saa muuta. Ma kõigepealt, ma ei ole nõus sellega, et seda juhib, ma ei tea, üks erakond, et meil ei ole tõesti sellist, võib-olla mõni aeg tagasi siin oli erakond, mingil erakonnal taotlused nendest saab, ma ei tea riigierakond, et ma seda ma ei pea õigeks ja ja ma arvan, et ega see põhiseaduse mõte, mis on kirjeldatud kõrgeima võimu kandja, on rahvas, see on väga õige ja seda nagu kergekäeliselt võtta ei saa. Nüüd kui me räägime sellest sõidust Läti, siis me elame demokraatlikus ja vabas riigis, inimesed saavad teha seda, mida nad soovivad, loomulikult seaduse ja reeglite alusel. Kui inimesed soovisid sõita Eesti vabariigi 100. juubelil Lätti, siis nende vabaõiguse tahe ja siin ei saa kedagi hukka seepärast mõista. Nüüd küsimus on selles, et mis jääb sellest juubelinädalast meile mõttesse meile hinge, kas on sidusam Eesti, kas on ühtehoidva meesti, kas see on tõesti see, kus me väärtustame seda erakordsust meie keelt, tuuri, meie julgeolekut. Eestil läheb viimaste näitajate põhjal nii majanduslikult, et hästi meie nüüd, kui küsida, et kas midagi muudetakse, kas selle tulemusena või mitte selle tulemusena, siis on ju näidanud viimased laekumised aktsiisipoliitikas, et see, mida võib-olla reforme Erakond, kui ta alustas selle aktsiisitõusude ära ja üldse piirikaubandusega, et see tegelikult niiviisi läinud. Ja mina arvan, et võta täna tõsiselt see diskussioon lauale, et järgmise aasta algusest alkoholiaktsiisi tõusu muuta või seda ära täitsa ära jätta, ma arvan, riigieelarvestrateegia menetlemise oht on selleks väga õige. Aga kui suure surve alla see üldse paneb riigieelarvestrateegia, sest meenutan kuulajatele numbreid, mis teil on kindlasti peas. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal laekus aktsiisitulu eelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk siis 88 miljonit, et eurot alkoholiaktsiisi tasumine oli eelarveootusest ligi 20 protsenti ehk 55 miljonit eurot väiksem. Kütuseaktsiisitulu oli eelmise aasta kokkuvõttes eelarves oodatust ligi neli protsenti ehk 22 miljonit eurot väiksem. Kui ta nüüd vaatate eelarve strateegiale peale, siis kuidas seda eelarve strateegiat mõjutab? No kui vaadata eelarvet, sest tuleb öelda välja seda, et 2017 aastal olid riigi tulud kuludest suuremad ja see on minu arust selline talupoeglik lähenemine, et ikkagi kui me suudame midagi natukene rohkem jätta üle või säästa, On see, on see õige õige suund. Teil olid väga palju numbreid, see on minu meelest kiiduväärt, et saade on hästi ette valmistatud. Ma ütleks niiviisi, et riigiasutused kasutasid siis eelmisel aastal jutt on 2000 seitsmeteistkümnendast aastast riigieelarve kuludeks investeeringuteks üheksa, 9,24 miljardit eurot. Ja tõsi, mis on 703,4 miljonit, ehk siis, kui võtta protsendi alusel 8,2 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Riigi tulud olid mullu 9,31 miljardit eurot mis on siis 912,4 miljonit 10,9 protsenti rohkem. Ehk võrrelda tuleb sest tulusid 9,31 miljardit ja kulud ja investeeringud 9,24 miljardit. Kui rääkida alkoholiaktsiisist, siis alkoholiaktsiisi ärajätmine hetke hinnangutel peaks tähendama, kui me järgmise aasta tõusu ära jätame eelarve ja selles mõttes, kui me võrdleme ainult kahte aastat 2008 2019 siis ta tühjaks tähendab miinus 30 ühte miljonit riigieelarvesse, aga minu meelest palju olulisem on tegelikult see, mida see alkoholiaktsiisipoliitika endasse käsitleb tegelikult käsitleda seda, et Meil oleks vähem õnnetusi, mis lõppevad raskelt või surmaga, mis on tingitud alkoholist bee. Et meil oleks vähem neid kodupõlenguid, kus inimesed tegelikult kaotavad oma elupõlengus, mis on tingitud alkoholist see, et meil oleks vähem üldse õnnetusi, mis on tingitud alkoholist. Ja siin ei saa salata, et alkoholist on tingitud ka väga paljud või vähemalt see on üks põhjus, aga paljudele haigustele. Nii et minu meelest see põhiline fookus peab ikkagi olema tervisefookus. Aga kui te küsite, mis ta rahaliselt tähendab, siis üks miinus 30 miljonit eurot 2008 2019 võrdluses. Te ütlesite, et riiki ei juhi üks erakond, aga kui erakondade reitinguid vaadata, siis tundub küll, et kõik head asjad teeb üks erakond ja halvad asjad teevad siis 12. Silma selles, et millal Reformierakonna reiting jõuab 50-le protsendile opositsioonis, kas ta, kas ta jõuab selle aasta veebruaris või? Hetke pärast räägime siis koalitsioonierakondade reitingust. Niisiis on tekkinud küsimus, miks nuhtleb rahvas kõik valitsuse patud IRL-i ja sotsiaaldemokraatide kaela sellele ebaõiglusele juhtinud sotsiaalmeedias tähelepanu Jürgen Ligi, aga Keskerakonna reiting samal ajal püsib koalitsioonis kõrge. Kui siis me näeme, et IRL maadleb lausa valimiskünnisega ja ka sotsiaaldemokraatide toetus langeb sellise trendiga ette, valimiste ajaks võib see praeguse suundumuse jätkudes langeda allapoole valimiskünnist. Millega teie seda fenomeni selgitaksite, et kõik rahva meelepaha langeb sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile, aga kõik need positiivsed asjad, pension tõuseb ja need kasseerib siis Keskerakond? Ma tean, et see ei ole ilus saatekülalise poolt, aga ma tõesti pean siin ühes kohas ütlema, et härra saatejuht oma teie selle küsimuse ühe osaga ei nõustu. Te ütlesite, et Keskerakonna reiting küsib, et mina erakonna liikmena erakonna esimehena loomulikult on iga päev iga tund selle nimel tööd, et meie toetus tegelikult kasvaks. Keskerakond läheb neid valimisi 2019, noh, kuna reitingutest oli juttu, siis tegelikult me räägime ju valimissituatsioonist loomulikult võitma. 16 aastat on Eestis võitnud Reformierakond valimisi alates 2003.-st aastast. See oli viimane kord, kui Keskerakond võitis valimised. Peale seda pole Keskerakond riigikogu valimisi võitnud. Seekord loomulikult. Me läheme valimisi võitma, palume rahvalt mandaati, et moodustada järgmine valitsus. Nüüd rääkida sotsiaaldemokraatidest Isamaa ja Res Publica Liidust. Ma kõigepealt tahan mõlemat erakonda tänada, kiita see koostöö on täna valitsuses usalduslik koostöö. Koostöötahe on kõrge ja valitsus otsuseid teeb, ei saa olla ühtegi tundi, isegi enne valimisi, kus valitsus töötab tühikäigul või tiksub seda ei ole Eestile antud isegi siin teises aastas ajas. See tähendab, et me peame töötame majanduse, meie hariduse, meie julgeolekupoliitika osas pidevalt ja kogu aeg. Ma usun, et need suured reformid, mis eelmisel aastal sai vastu võetud, et siin on hea meel neid lihtsalt korraks markeerida. Näiteks seesama haigekassareform, et 220 miljonit eurot järgneva nelja aasta jooksul tuleks juurde haigekassasse, mis vähendaks eri era eriarsti järjekordasid punkt üks, põllumajandustoetused. Me ei ole tegelikult näinud ju ei arste ega põllumehi tänavatel streikimas punkt kolm tulumaksuvaba miinimumi tõus 500-le eurole, mis tegelikult annab 80-le protsendile tööealisest elanikkonnast. Täna juurdepunkt neli riigireform omavalitsusreformi lõpule viidud maavalitsusreform on lõpule viia. See kõik ei tähenda, see ei tähenda, et siin peatuma ja töökoht tahame välja viia. Ja punkt viis pensionireform neid kõiki tuleb ka see aasta rakendada ja ma olen täiesti veendunud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Isamaa ja Res Publica liidu erakondade toetajad üle Eestimaa kindlasti näitavad oma tugevamat toetust lähiajal oma koduerakondadele välja ja see kõik on konverteerunud nõnda kõik need punktid, mis te üles lugesite, et teie toetus tõuseb ja sotside ja IRL-i oma langeb. Ma lähtun ühest valitsus saab töötada ainult kui ühe ühtse meeskonnana, seal igal juhul meeskonnatöö, kus mõlemad või kolm partnerid teineteist täiustavad, teineteist toetavad. Aga nüüd ongi küsimus sellele meeskonnale, et täna saabus uudis, et õiguskantsler Ülle Madise hinnangul läks valitsus kirikutesse selle raha eraldamisega põhiseadusega vastuollu. Tema sõnul peaks seda tegema riigikogu heakskiidu. Ka meenutan kuulajatele, et valitsus otsustas siis mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule 6,75 miljonit eurot. Ülle madise ütles täna rahvusringhäälingule, et ükski seadus õiguskantsleri ametkonna hinnangul niisugust määrustega rahaeraldist ei luba teha. Kas teie valitsus kavatseb jätkuvalt kirikutele raha okupatsioonikahjudele viidates eraldada ja milline õiguslik alus saab olema? No ma tean seda, et tõesti see arutelu on käinud õiguskantsleri büroo ja õiguskantsleri ministeeriumite vahel, ministeeriumite poolt on andnud oma õigusliku hinnangu minu teada nii rahandusministeerium, justiitsministri justiitsministeerium kui ka riigikantselei, mis on ühtne ja ühesugune hinnang olnud, et see ei ole vastuolus, et eks ma arvan, et nüüd eeskätt siis just riigihalduse minister, justiitsminister selle küsimusega, mida õiguskantsler on tõstatanud, tegelema peavad ja lahendus tuleb leida kuidagi küsida, et kas see, kas see suund või kas see samm, et kas ma võtan selle tagasi, siis ma arvan, et seesama, kui te jalutate näiteks te olete kindlasti jalutanud Harju tänaval kui palju ja seesama Niguliste kirik, mis seal taamal paistab, et see vaidlus on olnud üle 25 aasta Eesti ühiskonnas, kellele see kirikeses kuulub kas kogudusele kasvõi või riigile valitsus on minu meelest oli ülesanne on ka teatud väga pikaajalisi raskeid vaidlusi lahendada otsuseid langetades. Ma pean seda otsust õigeks, et ühelt poolt on see kompenseeritud kirikule ja teiselt poolt on otsustatud tema omandi klik kuuluvus, mis jääb Eesti riigil? Aga räägime nüüd Euroopa asjadest ka. Reedel olid Brüsselis mitteametlikul ülemkogul koos 27 Euroopa liidu riigi valitsusjuhid ja riigipead ja üks olulisemaid teemasid oli kahtlemata Euroopa Liidu järgmise perioodi 2021 kuni 2027 eelarve kokkuleppele ei jõutud, aga Donald Tusk kirjeldas pressikonverentsil, et riigijuhid hoidusid jäikade punaste joonte tõmbamisest ja diskussioon oli avatud. Suured netomaksjad, Angela Merkeli, Emmanuel Macroni juhitavad Saksamaa ja Prantsusmaa on teatanud valmisolekust senisest enam panustada, et siis täita Brexitist tulenev eelarve auk ja, ja seeläbi garanteerida, et Euroopa Liidu ühiste eesmärkide täitmiseks mõeldud eelarve ei väheneks, vaid pigem kasvaks. Samas mõned netomaksjad, nagu näiteks Mark Rute juhitav Holland on teatanud, et nemad pole mingil juhul nõus, et hakkaksid rohkem maksma. Eesti on aga öelnud, et euroliidu eelarvesse tuleks Brexiti järel pigem panustada. Jüri Ratas, mis on need argumendid, millega püüate näiteks Mark Rutet ümber veenda? Kahelt poolt kõigepealt meil on olemas lisategevusi, mis me oleme viimastel aastatel Euroopa liidus otsustanud, võtame kas või Eesti eesistumise. Meie prioriteet oli kaitsejulgeolekupoliitika Euroopa liidus, eelmise aasta lõpus loodi näiteks pesku, see tähendab, see on paberi peal mingi asi, see tähendab reaalset rahalist panustamist. Eesti prioriteediks meie eesistumisel oli digitaalsus andmete vaba liikumine, geoblokeering, e-teenused, see tähendab raha. Meie meie üheks suureks teemaks on olnud migratsiooniküsimus migratsiooniküsimuse lahendus, see tähendab raha, need on niisugused uued tegevused tegelikult, mis on tulnud selle eelarveperioodi lõpus. Nüüd teine teema, kuidas teisi siis Euroopa liidreid nagu te ütlesite, mõjutada või ütleme, veenda veenda, ma arvan, saan parem sõnas, et on loomulikult see, et jah, tõesti Brexit tähendab suurusjärgus kahtedes miljardit eurot auku. Küsimus on selles, et kui me tahame teha lisategevusi ja me ei taha öelda, et meil on vähem Euroopat, siis tõesti teil on õigus, see tähendab augu, selle defitsiidi katmist. Lisaks veel lisavahendeid. Et ma arvan, et täna peale eriti peale Rooma deklaratsiooni allakirjutamist eelmisel aastal Itaalias, Roomas Kapitooliumi, et Mulle tundub, et kõik need 27 riiki tegelikult tahavad edasi minna ühtse, ühtse Euroopa liiduna ja see on hästi oluline. Nüüd kui toimub kärpimine, siis tekib küsimus, kus kohast kärpimine toimub kas teatud infrastruktuurivahenditest, kas põllumajanduspoliitikast või ma ei tea hariduspoliitikast. Eesti seisukoht on tõesti olnud selles, et meie soov on rohkem Euroopat. Meie soov on tugevam, Euroopa soov on kindlam. Euroopa. Meie soov on infrastruktuuris, ka majanduslikult on see. Ma ei ütle, et see on esmajärguline väga majanduslikult on Eestile toonud ju Euroopa Liit väga palju tulude kasvu. Me täna räägime Rail Balticust, me tegelikult kohe hakkame rääkima järgmises finantsperspektiivist tee sünkroniseerimises. Nii et need on need põhjused, mis kindlasti panevad mind veenma kõiki teisi liidrid, et me peame lähtuma tegelikult sellest, et me ei saa ühtegi grammi Euroopat võtta vähemaks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles ülemkogu järel, et 14 15 riiki on nõus ettepanekuga senisest enam maksta. Kui realistlikuks teie peate, et ka ülejäänud suudetakse ära veenda, sest tarvis on konsensust. Ega ega selle ülemkogu eesmärk ei olnud ju teha lõppjäreldusi kokkuleppele jõuda seal ülemkogu eesmärk oligi see, et sellist esimest tunnetust saada ja minu meelest eesistuja tusk juhtis seda väga hästi ja suure tõenäosusega neid arutelusid tuleb mitmeid veel, kui ma ei. Et, et see, et leppida kokku kergelt, seda ei juhtu kindlasti teema on keeruline ja ma üldse ei välista, et see lõppkokkulepe oli ka räägid, me rääkisime ka ajaperspektiivis seal, et oli neid, kes arvasid, et selle aasta lõpuks peaks nagu kokku leppima, mis tähendab selle Euroopa Parlamendi koosseisu, selle komisjoni koosseisu ja oli ka neid, kes arvasid, et see on ebarealistlik, kuigi nad seda sooviksid, et see kokkulepe saab tulla ainult järgmise aasta lõpus, kui on uus parlamendi koosseisus komisjoni koosseis. Nii et selge on see, et need läbirääkimised kestavad, vaated paar aastat. Euroopa Liidu liidrid arutasid reedel ka ideele siduda raha saamine Euroopa Liidu fondidest sellega, kas riik panustab teistega solidaarselt solidaarselt rändeprobleemide lahendamisse ja selle idee suurim taganttõukaja on muidugi Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on poliitikaajakirjale fookus selgitanud, et põgenike vastuvõtmine võiks olla Euroopa Liidu uus ülesanne ning kui mõned riigid panustavad sellesse rohkem, teised aga vähem siis peaks seega tulevases Euroopa Liidu eelarves kajastuma. Milline on siinkohal Eesti seisukoht? No millest me räägime kahest mõõtmest. Me räägime välisdimensiooni solidaarsusest, tiseerimis dimensiooni solidaarsusest et välisdimensioonis ei ole mingisugust küsimust solidaarsusel välispiiride tugevdamine, see on Aafrika usaldusfondi panustamine. Nüüd sisedimensioon sisedimensioonis on tõesti solidaarsuse all see, et kui palju siis neid põgenikke vastu võetakse, et kas üldse võetakse vastu. Teatavasti Eesti tegi oma eesistumise ajal sellise ettepanekut, see vastuvõtt, riik saab lõpuks keelduda, kui seda ta ei soovi teha. Eesti on oma võimaluste piires oma võimaluste piires. Võtab põgenikke vastu, tõsi küll, nüüd võib just öelda, et üle 50 protsendi neist on ka Eestist lahkunud erinevatel põhjustel. Aga ma arvan, et see solidaarsuse küsimus, et kõik riigid tegelikult sellesse, kas sisedimensiooni solidaarsus panustaksid, on õige. Oht on muidugi selles, et kui hakkame siin tegema vahet, et siis Euroopa hakkab ikka väga suurel määral kahe kiiruslikult liikuma. Eesti huvi ei ole kahekiiruseline Euroopa Eesti huvi on tegelikult sees ja 27 oleks koos, liigub suhteliselt edasi. Veel Euroopa Liidu asjadest rääkides minu tähelepanu köitis uudis sellest, et Euroopa Liidu praegune eesistuja riik Bulgaaria soovitas Suurbritannial Brexitist loobuda. Seda ütles Sofias ajakirjanikele Bulgaaria peaminister boiko Borissov. Miks teie peaministrina ajal, kui Eesti oli eesistuja? Sellistest julgetest üleskutsetest hoidusid teie kutsunud Theresa meid üles Brexiti osas ümber mõtlema võib-olla võib-olla oleks veelgi tulemuslikum, kui selle veenmisega oleksite juba teie algust teinud? Aga mina ütlesin Suurbritannia peaministrile korduvalt, ma olen väga kurb, et Suurbritannia lahkub. Aga me elame demokraatlikus Euroopa liidus. Me elame, lähtume kõik 28 riiki, kes täna on demokraatlikud riigid, see on olnud Suurbritannia rahvahääletuse otsus. Boiko porissovi üleskutsetest ilmselt ei ole kasu. Ei, ma arvan, et me oleme ühesuguse sõnumi välja, et, et ma ütlen ka siin ju, ega ma ei arva, et Bulgaaria selline meedia kuidagi on suurem kui siin vikerraadiostuudio, ma mõtlen siinsamas, et mul on väga kahju, et Suurbritannia lahkub palju paremas kui Suurbritannia lahkuks. Aga me peame lähtuma sellest, mis on selle riigi elanike elanike otsus. Aga ta kutsuta ka ülesse Suurbritanniat ikkagi Euroopa liitu jääma. Ma arvan, et see uks, et Suurbritannia või Brexit lõpuni ei toimu, on alati avatud. Aga küsimus, kui realistlik on see selle ukse praegu, et kas sealt kas sealt reaalselt on võimalik tagasikäiku anda või mitte? Ma ei näe hetkel seda tunnetust, et seal reaalselt on võimalik tagasi lõikond. Nii aga tuleme Eestisse tagasi, me oleme viimastel kuudel peaaegu iga kuu teie käest küsinud ka tasuta ühistranspordi teemal mida Keskerakond siis omavalitsuspartnerid mitte vastuseisust hoolimata peale pressib. Pärast eelmist saadet saime ühelt nõudlikult kuule kirja, milles ta kurtis, et ei andnud sisulisi vastuseid jaanuarikuises saates. Kui me küsisime, millised teaduslikud uuringud ja argumendid toetavad Ta bussiliikluse vajalikkust. Te viitasite siis, et üks OSCD uuring näitab, et Eesti leibkonna kulud transpordile on liiga suured ja seda läheb teie valitsus tasuta ühistranspordiga siis lahendama. Kuulaja viitas, et kulude osakaal transpordile on selle uuringu kohaselt suur, sest Eesti inimeste sissetulekud on väikesed ja auto ülevalpidamine on lihtsalt suhteliselt kulukam kui Saksamaal või Rootsis. Aga ükski uuring ei viita sellele, et praeguse liinivõrgu juures, kus buss käib mõnda asulasse korra-kaks päevas ja peatus, on metsatalust mõne kilomeetri kaugusel ning inimese tööleminek maakonnakeskusesse vältax liinibussiga üle tunni loobuks inimene oma autost. Ühesõnaga küsima siis kuulaja palvel uuesti, et mis probleemi Keskerakond tasuta ühistranspordiga maakonnaliinidel lahendab ja millele tuginedes te teate, et teie lahendus on õige, kui nüüd on selgunud, et selle OSCD uuringu argumentatsioon ei ole asjakohane. Ma just täna vestlesin sellel teemal majandus ja taristuministriga. Ta tutvustas mulle väga lühidalt, et siin Harjumaal on näiteks tehtud üks uuring ja küsib, kui oleks tasuta ühistransport, kui paljud siis eelistaksid, ütleme, oma isiklikku sõiduautot selle bussi tasuta ühistranspordi osas ja tuleb tunnistada, et päris see protsent oli päris kõrge teatud gruppides eeskätt noored, eeskätt naisterahvad, kes ütlesid, et jah, kui see tasuta võimalus oleks, siis seal üle 20 protsendi inimesi oleks nõus vahetama oma sõiduharjumuse ühistranspordi kasuks. Jah, see eeldab tihedus eeldab mugavust. Nii et konkreetne üks näide, näiteks siin Harjumaal selline küsitlus on tehtud. Väga hea Harjumaa ühistranspordikeskus prognoosib tõesti, et inimesed loobuvad aga tulevad autodest bussidesse, aga märkimisväärne kasutajate tõus tuleb kommertsliinide kasutamisest loobumise arvelt ja inimesed hakkavad eelistama just tasuta liine, mistõttu tasuta liinidega hakkab sõitma kuni 40 protsenti rohkem inimesi. Ja rahvusringhääling ühes hiljutises uudistesaates nentis, et sellist hulka praeguste ega ka ees olevate lepingute najal kuidagi ära ei jaksa teenindada ning tarvis läheks uusi, hoopis suurema mahuga riigihankeid, mida ka enam ei jõuta isegi selle aasta jooksul välja kuulutada. Harjumaa ühistranspordikeskuse arendusjuht Terje Villemi märkis, et need hanked oleks pidanud välja kuulutatud. Seda ma juba aasta tagasi, et vedajatel oleks jäänud ka pool aastat ettevalmistusaega ning ta ennustas, et kui peale surutaval kujul saabub see tasuta ühistransport, tuleb suur kriis, kuna bussid on nii täis, et inimesed lihtsalt ei mahu peale. Miks te sunnite inimesi tasuta kasutama? Ebamugavad? Teenust kõigepealt meil on võtta mingisuguseid kogemusi, mine võta näiteks Tallinna kogemus, et mina selles mõttes küll ei nõustu praegu selle väitega, et kui kuna Tallinna elanikele on tal see ühistranspordi kasutamine tasuta, et see on kuidagi ebamugav. Et loomulikult see ei tähenda seda, et seal ei pöörata tähelepanu kvaliteedi tõusule või nagu ma ütlesin tihedusele või, või puhtusele, et, et see, see, see ei tähenda, et me saame kvaliteeti alla viia. Kellelegi midagi peale ei surutud, me räägime ju, me räägime avalikest bussiveolepingutest, me räägime sellest, et väga paljudes, ma arvan, Harjumaa paikades me näeme tegelikult sõja, kus kommertsliinid töötavad väga hästi ja paremini kui hetkel avalikku veol veolepingud. Inimesed kolivad nendest kommertsliinidest ju siis tasuta bussidesse üle. Ma ma seda peab ühistranspordikeskus korraldama ja mina küll ei arva seda, et ükski kommertsliin, mis täna on tasuv, peab selle tõttu endal panema uksed kinni, siis ma veel kord ütlen, et täna me näeme Harjumaal, kus sõidab rongiühendus, on kus on kommertsliin, kus on siis ütleme, maakonnasisene avalik veoleping ja me näeme, et kõik kolm töötavad Aga kas ja millal te lepite koalitsioonikaaslastega kokku need detailid, kuidas tasuta ühistranspordikontseptsioon hakkab välja nägema, et millised liinid on tasuta ja kes otsustab, et on tasuta või paneb majandus ja taristuminister Ühel hetkel lihtsalt valitsuse sellisesse seisu, kus ta allkirjastab lihtsalt ühe ministri määruse, mis näeb ette, et piletihind on null eurot ja ongi kõik. Me selle teemaga tegelema, ma just siia saatesse tulekul arutasime koalitsioonipartneritega seda teemat ja ma usun, et me jätkame neid arutelusid siin lähipäevadel. Jääme ootama tulemusi ja jääme ootama ka meie kuulajad tagasisidet, vaatame kas järgmine kord teisime uuesti küsimusi, siis see on tasuta ühistranspordi teemal, aga vahetame nüüd teemat ja räägime hoopis apteegireformist, see on teema, mida me meie selles saatesarjas vist ei olegi käsitlenud. Järjest lähemale jõuab 2020. aasta esimene aprill tähtaega, milleks siis ravimite hulgimüügifirmad peavad oma enam kui 300 apteeki maha müüma proviisoritele. Kusjuures ühele proviisorile võib kuuluda kõige enam neli apteeki. Ja seda kõike nõuab siis riigikogus. Veebruaris 2015 vastu võetud ravimiseaduse muutmise seadus ja teemat on põhjalikult käsitlenud viimasel ajal Eesti Päevaleht, viidates ohule, et apteegireform võib muuta apteegituru ühe mehe muuhulgas ka Postimehe suuromaniku Margus Linnamäe mängumaaks. Päevaleht hoiatab kaheksanda veebruari artiklis, et laiem avalikkus ei pruugi probleemi tõsidusest enne aru saada, kui ühel päeval avastatakse, et lihtne ravim maksab varasema viie asemel näiteks 25 eurot. Ja just seda võib konkurentsi puudumine ja isemajandavad proviisoriapteegid kaasa tuua. Tsitaadi lõpp. Miks toetab Keskerakonna juhitav valitsus ikkagi jätkuvalt seda Reformierakonna valitsuse ajal ilma mõjuanalüüsita tehtud reformi konkurentsiamet ütleb, et see on halb reform. Turuosalised ütlevad, et see on halva mõjuga proviisorid apteekide ülevõtmiseks ei ole. Raha neil apteekide ostmiseks ei ole. Riik ähvardab ka kahjunõue senistel omanikelt, kasvõi siis eesti saksa investeeringute kaitse lepingu alusel. Milliseid positiivseid külgi teie näete sellest apteegireformist tõusmas? Härra nii raske see ühiskond ka ei ole, kui te selles küsimuses kõik kokku panite, et me näeme ikkagi päikselisemat poolt aga rääkida sellest apteegireformist, siis tõesti, sotsiaalministeeriumi kaardistas eelmise aasta sügiseks apteekide omandipiirangute jõustumisega erinevad väljakutsed ja neid siis esitleti ka riigikogu, minu teada riigikogu sotsiaalkomisjonile, kes selle reformi algatas, sotsiaalkomisjon oli üksmeelsel seisukohal, ravimiseaduse rakendamisega minnakse edasi ja hetkel, sest seda seaduse muutmist plaanis minu teada ei ole riigikogul ja sotsiaalministeerium, millega ta hetkel tegeleb, tegeleb praegu siis riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse jõustumiseks vajalike rakendusküsimuste läbitöötamisega ja teeb sellekohaseid ettepanekuid hiljemalt siis aasta lõpuks. Nüüd see apteegireform puudutas siis kahte piirangut, kõigepealt nõue, et apteegi tegevusloa omaja enamusosalus peab kuuluma proviisoritele kes on siis vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis, kas siis juhataja ja piirang, mille kohaselt ei tohi apteegi enamus ega ka vähemusosanikud omandada rohkem kui 4000 enam elanikuga asulas tegutsevat apteeki, see oli siis esimene piirang ja teine oli siis vertikaalse integratsiooni keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks aktsionäriks või gaasis liikmeks olla lihtsalt lisaks seni piiratud isikute ringile ravimite hulgimüüja müügitegevusloa oma omaja ja muudatused. Need muudatused peaksid jõustuma siis 2019 2020. Üldiselt minu meelest see, millele te viitate, et loomulikult konkurents peab alati olema ja konkurentsi ei tohi nagu tapa või sulgeda teiselt poolt, kui Te rääkisite nendest ravimi hinnatõusude tõusudest, siis see on teema muidugi Eesti ühiskonnas eriti veel retseptravimid ja siin on ju tänane valitsus teinud väga konkreetse sammu, see on seesama täiendav retseptravimite toetus, et määras 100 eurot ja määras 300 eurot, siis selle soodusprotsendiga kas 50 protsenti või 90 räägime ikkagi konkurents ravimiturul, mille me oleme ette näinud, siis kolm miljonit eurot ja see peaks tegelikult puudutama. Ka 100000 elanikku. Kui konkurents ravimi turult kaob, siis me võime küll rohkem, riik võib rohkem kompenseerida ka üldkulud ikkagi ravimitele. Aga nagu ma kirjeldasin teile kogu seda apteegireformi, ma ütlesin aga lõpuks, et, et konkurentsi ei tohi kaotada, konkurents peab alati jääma. Oskate selgitada, miks pole sotsiaalministeerium tänini suutnud koostada sisukat ja põhjalikku mõjuanalüüsi apteegireformi kohta? Ministeeriumist ma olen küsinud, ma mõistlikku vastust sealt ei ole saanud, sestap küsin ka teilt. Analüüsi lubati nii mulle kui ka laiemale avalikkusele juba eelmisel sügisel ja, aga mida lõpuks esitada eriti, mida ka teie viitasite. Sotsiaalkomisjonile esitati 1,5 lehekülje pikkune powerpointi esitlus ja kui ma eile uuesti ministeeriumisse helistasin, siis öeldi mulle, et endiselt kirjalik kui analüüsi, mida avalikkusele apteegireformi kohta esitleda. Peale selle pooleteist lehekülje pikkuse PowerPointi esitluse ei ole ja sisuliselt samu vastuseid antakse praegu ja anti aasta tagasi. Miks ei soovi riik selle problemaatikaga sisuliselt tegeleda, aga miks me ei näe sisulist, põhjaliku analüüsi, ma luban teile. Kui ma siit saatest lahkuma, palun need sotsiaalministeerium kogu analüüsi dokumentatsiooni annaks uuesti teile isiklikult välja ja ma küsin seda ka endale. Aga kes ja mida peaks tegema, et pärast 2020. aasta aprilli oleksid ravimid kättesaadavad ja apteegiturul konkurents ning seniseid apteekide omanikud ei hakkaks kasutama halle skeeme tegelike omandisuhete varjamiseks olukorras, kus apteekide omanikeks formaalselt hakkavad küll proviisorid, kes aga reaalsuses jäävad ikka ravimeid ostma hulgifirmalt, kellega neid võivad siduda ka varjatud sidemed. No kõigepealt sellega, kes peab sellega tegelema, saate ise aru, et Eesti riigis on väga pädevad ja usalduslikud institutsioonid, kes tegelevad nende hallide tsoonide, nagu te kirjeldasite neid, aga kui me räägime sellisest seadusandlikus poolest, siis seda peab vaatama seadusandliku ja täidesaatev võim. Kes vastutab, kui apteegireformi puhul välja käidud ohud aastal 2020 ikkagi realiseeruvad, kas teie vastutate teie samuti toetasite 18. veebruaril Riigikogus lõpphääletusel seda ravimiseaduse muutmise eelnõud seitse, kaheksa, kaks, mis aastast räägitu? 18. veebruar 2015 lõpphääletusel teie hääletasite poolt. Kas olete valmis vastutama? Ma arvan, et kõik riigikogu liikmed ju vastutavad, nad on oma hääletuses vabad, aga teiselt poolt loomulikult poliitilist vastutust kannavad kõik, millest see vastutus väljendub. Kaasatus väljendub alati valimistel. Kas siis kõrgeim võim usaldab üht, teist või kolmandat Riigikogu liiget, kui ta kandideerib või valitsusliidu liikmekandidaati või mitte? Meil on tavaks kujunenud ka rubriik olukorrast keskerakonnas sellel korral peatuksime riigikogu keskfraktsiooni liikmed Vladimir Velmani välja ütlemistel. Feldman ütles Tallinna venekeelses linnalehes litsa Eesti hiljuti avaldatud välisluure raporti sisu kommenteerides, et ei oota enam ammu eesti pädevatelt asutustelt või ametlikult volitatud poliitikutelt niinimetatud kainet Pilku rahvusvahelisele olukorrale, et Teie saate aru, miks Veldman on Eesti riigiasutuste pädevuse kahtluse alla seadnud, et kas te olete Velmani püüdnud ümber veenda. See ei tule kedagi ümber veenda, Keskerakond kindlasti usaldab Eesti erinevaid institutsioone. Vaata, ma ütlesin juba, viskasin paar küsimust tagasi, et me, kui te rääkisite sellest hallist tsoonist apteegireformi puhul, et meil on olemas tõsised ja usaldusväärsed instantsid, kes neid asju peavad kontrollima ja kindlasti Keskerakond usaldab neid. Teie eelkäija, ekspeaminister Taavi Rõivas kirjutas Velmanni kaasust kommenteerides niimoodi. Ma nüüd tsiteerin. Jüri ei lugenud veel mõne kirjutist, Jüri ei tea, et tema enda nõunik Stenbockis pida neoliberaalset turumajandust totalitaarses režiimist halvemaks. Jüri pole näinud ühtegi PBK saadet, mille Tallinn on tellinud. Jüri ei ole kuulnud Yana Toomi kremli-meelseid seisukohti ega näinud teda Assadiga poseerimas. Jüri ei pannud tähele, et Olga ja Oudekki ülistasid nõukogude võimu. See võiks vabalt olla mugav kokkusattumus, aga Jüri on Eesti peaminister, kelle informeerida ürituse nimel töötab kümneid, kaudselt isegi sadu inimesi. Jüri töö on olla kursis ja anda vajadusel ka adekvaatseid hinnanguid Velmanni jutule, nagu ka teistele eelpool nimetatud näidetele saab adekvaatne hinnang olla üksnes ühemõtteline hukkamõist. Tsitaadi lõpp. Nii ütles siis ekspeaminister Taavi Rõivas. Härra Ratas, kas te tõepoolest tõepoolest ei huvitu sellest, mida teie erakonnakaaslased räägivad või on teil häbi nende pärast ja sellepärast ei loe nende seisukoha võttusid. Taavi Rõivasele jõudu siiralt, see on nii võimas küsimus, mida kõik rõivas on öelnud, et te peaksite ta siia stuudiosse kutsunud, on meil siin stuudios olnud, no väga tore ja miks mind ei huvita mind väga huvitavad me teeme, kui te räägite Keskerakonnast selle üle, mul on hea meel, et saatejuhid selle võimaluse andsite. Tõsi on see, et Keskerakond tõsiselt praegusel hetkel valmistab ette oma programmi ja platvormi koostamisega, me oleme selleks ette võtma Nad, väga mitmed kohtumised, sest minu meelest ei saa platvormi koostada selliselt, et lihtsalt pannakse kuskil tagatoas kokku 101 kohtumist üle Eestimaa ja me jätkame seda kogu seda üritustesarja Keskerakond, nagu ma ütlesin, tõesti, läheb nendele valimistele välja kindlalt kindla sihiga neid valimisi võitma. Ma arvan, et nüüd, kui me räägime nendest Keskerakonna põhiteemadest, nagu te soovisite erakonnast ja mul on hea meel, et saatejuhid selle võimalusele malandsin, aitäh teile selle eest siis ma arvan tegelikult seda, et ma, ma ütlesin välja ka oma kõnes tegelikult selle juubelinädalal, et nii nagu meie riik ei saa lubada endale hoolimatust ainsagi siin elava inimese suhtes ei saa me lubada endale ka ühegi inimese ükskõiksust Eesti riigi käekäigu vastu. Ja ma arvan seda, et meil tuleb luua selline ehe ja tugev side iga Eesti mäe inimesega ja ühiskonda lõhestav. Selline meie-nemad mentaliteet peab jääma minevikus, on kindlasti meie üks seisukoht. Ma arvan, et selle valimiste põhiteemaks tegelikult saab see, missugune Heakate heaolu järgmise nelja aasta jooksul. Ja ma ütlen teile ausalt, et maksureformime viisime ellu, aga nüüd ma kuule mõnikord lauset, et eakatel piisab ainult sellest indekseerimise, kuidas nende pensionid tõsteta tõstetakse, ma arvan, sellest ei piisa. Kui me vaatame tegelikult keskmist vanaduspensioni, siis ta on allapoole vaesuspiiri 60 70 eurot suhtelise vaesuspiiri ja siin on tegelikult vaja otsustavat lähenemist, et viia meie pensionid kõrgemale. Nii et ma väga loodan, et aga nad ütlevad siin oma ideed välja nüüd kolmandaks, mis ma arvan, sellise keskerakonna platvormis saab olema meie selline riigi väärikuse küsimus, kõik teemamatemaatika, mis on seotud hooldushaiglatega, hooldekodudega, omastehooldusega ja ka see, et kuidas inimesed, kui nad on mingi raske haiguse läbi põdenud, et kuidas nad tegelikult tagasi pöörduvad igapäevaellu. Aga ma vahele, aga siiski pistaks vahele, aga vastus minu küsimusele. Niisiis, kas te loete läbi oma erakonnakaaslaste tekstid ja te ei tunne kunagi nende pärast piinlikkust? Ma olen alati läbi ja ma alati püüan erakonnakaaslastega vestelda, kui nad on läinud minu arvates mingites kohtades valele teele, Velma valele teele ei läinud. Mis asjaga, kas Velman läks valele teele või läinud asjaga, kui ta mainin süüdistavat Velmanni öeldud, et Eesti riik on 100 aastased, mõtlesin Riigikogus, et Eesti riik on sajaaastane. Aga ma pidasin silmas välisluure. Aastaraamatus on teile juba siin kaks, kolm küsimust tagasi, tõsi, mitte teile küll aga Arvi vastates, et usaldan, usaldan Eesti välisluureamet. Läks valele teele. Et ta ei usalda neid. Loomulikult on sa valede nii, Eesti riigi institutsioon saab usaldada, aga see, kus need vahele segasid öelda kaks asja. Üks saksa asja veel ära. Kõigepealt see, et ma arvan, et me peame vaatama ka seda Eesti tuleviku mitte ainult Eestimaal, vaid ka laiemalt. Ja tegelikult me näeme seda, et siin ka juubelinädala aja, kui oli mul esinemine Turus Turu Ülikoolis, siis ma ütlesin, et kaks saart, mis on ühelt poolt nagu Soome ja teiselt poolt Eesti või Baltikumi, et tegelikult see ühenduse loomine ühendusele üle Soome ja Balti riikide, Soome ja Eesti vahel. See kindlasti saab olema Keskerakonna platvormi ka üks oluline sõnum eesti keele õpe, eesti keele õpe tegelikult 600 seitsmeteistkümnes lasteaia rühmas ma arvan, et see on hästi oluline. Ma pean silmas venekeelseid rühmasid, et alustada eesti keele õpet juba. Härra peaminister või peaks hakkama tegema kahetunniseid saateid, et kõik teemad ära mahuks, aga kui te kutsute mina, tulen minu taha asi põgusalt, saate lõpus räägime ka Rail Balticust, sest esimesel veebruar rallil jõudsid avalikkuse ette lahkhelid vastamisi ühel pool, Rail Balticu ühisettevõtte juht Baiba Rubesa teiselt poolt Eesti ja Leedu. Eesti ja Leedu teadsid, et Rubesa on kaotanud usalduse ja peab lahkuma. Läti vastuseisu tõttu aga ei saa Rubesat ennetähtaegselt vabastada ja ka Euroopa komisjon on hoiatanud, et Balti riigid riskivad praegu rail Balticu ehituseks mõeldud toetustest ilmajäämisega. Rubesa andis ka eile aktuaalsele kaamerale intervjuu. Tema leiab, et erimeelsus on siis selles, et kuidas ettevõte peaks juhtima hankeid tsentraalselt või kasse. Projekti osalised liikmesriigid sekkuvad liigselt hangetesse oma erihuvidest lähtuvalt ja eriti kritiseeris ta leidunud. Ta ütles, et Leedu otsused ja tegevused näitavad, et nad ei soovi praegu mitte milleski ühisele kokkuleppele jõuda. Samas Rail Balticu Eesti-poolse koordinaatori Laur kaunis kaunissaare sõnul riikide vahel probleeme ei ole. Kas valetab Rubesa võib-olla jätab kaunissaare, kas probleemid riikide vahel on seoses Rail Balticu ehitusega või mitte? Minu meelest tuleb lähtuda sellest, mis on tööjaotuse kokkulepe. Tööjaotuse kokkulepe on see riiklikud projekti ellu viia, et näiteks nagu Rail Baltic Estonia, OÜ raudtee, Mulde ja rööbasteedeehitustööd koos kaasnevate infrastruktuuri rajatistega edasi insenertehniliste rajatiste ehitus, no mis need on näiteks tunnelid, viadukti, sillad, eritasandilised ristmikud, kaasnev teedevõrk edasi reisijatele ja kaubaterminali ehitust ja viimaseks siis infrastruktuuri ja raudteeveeremi hooldusteed, poode, ehitustööd, see on kokku lepitud kolme balti riigi vahel, et nii lähenetakse sellega nüüdse. Aga aru on saadete balti riikide peaministrid saavad asjadest erinevalt aru. Teie, Läti kolleeg on soovinud ka teiega sel teemal kohtuda. Kas kolmepoolne arutelus qwerneelise kutsinskise ja teie vahel on toimunud või millal see toimub? Ma tean, et te tänade kohe lendate Riiga balletti vaatama, aga kas te olete peaministrite tasemel seda arutanud või arutatud? Riias toimub muideks kratt, see on ballett tõesti Eesti vabariigi 100.-le juubelile tähistatud. Me arutame kolme peaministriga, kohtume üheksandal märtsil seal reedene päev ja see toimub Kaunases siis alles arutate rail Balticut. Rail Balticu me oleme kokku leppinud, ma ju lugesin teile ette, mida, mille osas ei ole kokkulepet. Küsimus ei ole persooni osas, küsimus on selles, milles kolm balti riigi peaminister kokkuvõtteks maitsesin, pandi selliselt, kas patiseis jätkub siis kuni sügiseni, kuni tema ametiaeg lõpeb? Rail Balticust pole ühtegi sekundit aega patiseisuks, me peame seal tegutsema, siis 2025 peab Rail Baltic valmis, mis siis saab, kui Läti ei nõustu teda vabastama? Ei, küsimus pole praegu selles persoonis, küsimus on selles, et üks persoon ütleb, et need teemad, mis on rahvusriikide põhjal kokku lepitud, et selline kokkulepe ei kehti Eesti Eesti lähtub kokkuleppes kolme balti riigi vahel. Kuulge, ma küsiks midagi lihtsalt saate lõppu, et Eesti populaarsema muusikasaate ja laulukonkursi Eesti Laul finaal on lähenemas, see on juba siis eeloleval laupäeval, et kas te olete jõudnud juba ennast kurssi viia, millised lood finaali pääsesid ja kas teil on oma lemmik ka või olete näiteks oma lastelt kuulnud, et milline 10-st loost on nende lemmik ei ole ju kus süüa. Aga kui te täna õhtul krati lähete vaatama, siis äkki teile meenub, mis oli teie eelmine sügava mulje jätnud balletietendus, mida te nägite krat mõni päev tagasi Rahvusooper Estonias? Juba siis teist korda, aga ma tänan, selline sai tänane saade. Stuudios on peaminister, taaskohtub peaminister Viker raadiokuulajatega seniste plaani plaanide kohaselt 27. märtsil ja saatejuhid olid Arp Müller, Mirko ojakivi. Täname kuulamast ja. Jah, härra peaministrile, soovime kindlasti väga meeldivaid balletielamusi ja meeldivat kohtumist ka naaberriigi peaministri ja presidendiga täna õhtuks. Suur tänu. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põim mobiiliäpi kaudu.