Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänane saade on pühendatud käsitööle ja pärandile. Iidsed tehnikad, materjalid, mustrid ja meistrid on täna teemaks ja ajendiks Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu näitus, ajatus, mis on väljas Tallinnas Katariina kirikus ja veel nädala jagu saab seda näitust oma silmaga vaadata. Ta. Ja väljas on nagu öeldud, oma ala meistrite tööd, 32 meistrit on spetsiaalselt näituse jaoks teinud. Ja täna sellest näitusest kui ka siis mustritest käsitööst rääkimas. Liina Veskimägi-Iliste Eesti rahvakunsti ja käsitööliidust ning näituse kuraator Mae Kivilo, kes on ise ka kunstnik ja kuuleme veel, kuidas elab praegune käsitöö ja palju meil meistreid on, kui teil on küsimusi, mõtteid, on need oodatud meie kodulehekülje peale praegu. Ja vanasõna, kas kõlab täna sedasi, mitte kasvaid, ka magavale kassile jookseb hiir suhu. Vaat niisugune kummaline ja eriline vanasõna on siis välja valitud folklorist Risto järve poolt, kes siis lahkab tagamaid ja räägib, kuidas selline asi võis sündida. Eestlased, nii pragmaatilised, kui nad on veel päeval, ütlevad, et ka magavale kassile või kiirsugulust. Taive särg, eesti kirjandus, vanemteadur, tutvustab meelaga üht vana laulu, millel on palju erinevaid viise, räägib see laksi. Tõnisest kuuleme täpsemalt, kas siis neid erinevaid töötlusi, aga seda kõike juba tunni lõpupoole. Minu nimi Krista Rain. Head kuulamist. Euroopa kultuuripärandiaasta. Ära karda kassa keeruliste kaarega tagasi kartongi keerulisse kaelaga. Oi Kaerajaan ka kaela ja rooli taga. Viimati laulsid siis setod, aga tal on huvitav teema, on käsitöö ja pärandiidsed, tehnikad, materjalid, mustrid, mida kõike saab näha veel nädala jooksul siis Tallinnas Katariina kirikus, kus on väljas näitus pealkirjaga ajatus. Ning täna stuudios Liina Veskimägi-Iliste Eesti rahvakunsti ja käsitööliidust. Tere, tere ning Mae Kiviloo teate kunstnik ja selle näituse kuraator, tere. Tere. Paluks teil põgusalt, et kirjeldada, kust tuli see mõte, et koguda kokku 32 Eesti meistrit, sest need kõik on vaieldamatult meistrid omal alal omal tehnikal ja anda neile siis niisugused keskaegset kirikuruumid ja öelda pange omalooming siin elama, mis on neil õnnestunud Maest võib-olla teie, kuidas see mõte sündis? No mina tegelikult hüppasin juba natukene liikuva rongi peale. Käste liidust Liina ja Kristina rajal olid näituse teema, mis tuleb teie käsitöö liidu aasta teemast mis siis on ajada, sest see oli juba teada koha olite te ka juba välja valinud, kuidas te selleni jõudsite, seda ta võib-olla peaksidki pidised Jahlina. Ja see koht oli tegelikult kuidagi sattus meie juurde, et meil oli teada juba mitu aastat meil on käsitöö, Liidusse erinevad, teema-aastate loomast loodud või tulest tulnud ja nüüd kahel aastal siis kus ja, ja selle ajatuse aasta selline põhieesmärk on just need meie meistrid, meie kohalikud materjalid ja meie kohalik käsitöö, et seda ilu kõike esile tuua. Ja Me mõtlesime, et mis on siis põhi ja suursündmus, see suur, kõige suurem asi ja see peaks olema üks näitus ja sattusin mina käima vaatamas ühte ühte näitust sellesamas Katariina kirikus ja tuli äratundmine, et, et see ruum võiks olla just see, kus me näitame enda iidseid tehnikaid ja läks väga hästi, see Katariina kirik oli sellel hetkel vabame, saime endale rentida selle ruumi siis läks edasi juba selleks mõtlemiseks, et mida me näitame, mismoodi me näitame ja me saime aru, et et käsitöö, liit ja käsitööinimesed peavad appi võtma kellegi, kes oskab seda ilu välja tuua. Ja me jõudsime meie hea sõbra Maeni ja mul on väga hea meel, et Mae oli nõus hüppama siis liikuvale rongile ja enda ideega kaasa tulema. Kui palju meil on Eestis tõelisi meistreid, sest ma ei usu, et neid ainult on 32, kes seal väljas on? Ma arvan, et neid on palju rohkem, aga nad on peidetud selles mõttes, et nad ei afiseeri ennast suurelt, ei tule välja. Noh, nad ei ole igal päev lehes, kuskil nad on, nad on peidus. Ja see statistika ja numbrid ongi võib-olla meie erialal kõige keerulisem lugu. Et neid numbreid ma ei oska öelda, neid on, see number on kindlasti väga-väga palju suurem ja ka see, et mis tasemel siis inimesed käsitööd teevad, see, et sa teed enda perele. Et sa teed enda sõpradele, sa teed sellepärast, et seal on nagu vaja teha. Siis anna meistrit tõesti, kes on käinud ja pinud, uurinud neil on vilumus, neil on selline sisemine kirg teha käsitööd ja ma arvan, et, et siis on ka selline osa inimestest veel, kes teevadki seda käsitööd tööks, et see on nende elatusallikas, et et nad peavad ka sellega leiva lauale teenima. Aga numbritega ma tõesti. Polegi oluline, peaasi et nad on olemas, et nad ei ole kadunud, sest vahel on tunne, et käsitöömeistrid on kadunud, neid jääb kogu aeg aina vähemaks ega oskusi ja ja noh, lapsed ei huvitu enam pole kellele edasi anda neid. Aga kui teema käisite ka selle kataloogi jaoks meistritega rääkimas, siis mis lood sealt välja tulid, et miks need inimesed on võtnud hakanud tegema tõesti haapsalu salle, pitse, kuduma, imepeenelt imekaunilt või siis teevad korve veel, meil on plastmassi kõik kohad täis, milleks veel kartulikoor küsima küünil? Ja ma arvan, et päris õige vastasele väga, päris täpne vastus on see, mida ütles Urmas Veersalu mulle paar päeva enne näituse avamist kuidagi jutu käigus, et minu esivanemad tegid käsitööd ja ma ei ole takistanud ennast ka seda tegemast, et ma arvan, see on selline sisemine vajadus, millest sa, sa võid sellest mööda vaadata, aga kui sa seda teed, siis saad sellise rahulduse peale selle, et sa saad oma käega midagi valmis tehtud. Ei saa teisiti. Inimesed, kes on ka siin, kataloogis väljas, sellel näitusel on nad kõik õppinud kuskil kõrgesti saanud hariduse just rahvakunsti alal, et on lõpetanud ülikoolis, ma ei tea. Või kuidas nende loodan jälle numbritega numbrites ei oska sulle vastata, aga aga ikkagi suurem osa nendest pinud midagi muud on töötanud või töötavad praegugi. Mõnel erialal, aga siis käsitööd teevad enda vabast ajast enda rõõmuks. Mõned sealt, ütleme mõned meie näitusele osalejatest teevad teenivadki elatist. Käsitööga, mulle avaldas muljet just see üks pall, mis oli seal väljas, nad on nagu noh, seda peab nägema seda, aga kes ei saa, siis vaadake, meie kodulehekülje peale on üks väike pilt, mis annab õige pisut väikest aimu sellest, mis oli kinda ääristest pisikesed kindralid nagu nukule ja need olid kootud justkui nagu hambatikkudega ja Külli Jakobson oli, siis on siis selle autor ja tema ei ole käsitööline selles mõttes, et ta teenis elatist sellega, tal on ka teine töö. Jaa, Külli Jakobson on tegelikult matemaatikaõpetaja, aga tal on lihtsalt tõesti sisemine kirg teha käsitööd ja ta ongi siis enda õpetamise töö kõrvale loonud tegelikult ettevõtte kagu kudujad ja ja ta koob täiesti pööraste, värvide ja mustritega traditsioonilisi kirikindaid. Kas meie inimesed, kes teevad kätega, ma ütleks, et kas nad on kunstnikud, on nad käsitöölised? Kuidas neid võiks nimetada? Meie nimetame neid meistriteks, et see, et ta sul on oskused ja teadmised ja sa tõesti suudad seda pärandit niimoodi edasi anda, et sa saad aru, et see on meie kohalik käsitöö. Aga sa suudad sinna ka midagi endast sisse panna ja sul on vilumus ja su töö on ilus ja kvaliteetne. Ja kuigi kerge on saada meistriks, jõuame selle praktilise poole peale. Ma eile rääkisin ka prouadega, kes olid tulnud näitust vaatama Jõhvist ja siis nad ütlesid, et parimat asja kui stressi maandamiseks, kui kudumine ei ole välja mõeldud, muudkui lased näppudel käia ja peas ei ole mingeid muremõtteid ega, ega mingit muud jääma. Aga siin tulebki see mängud. Mida teha senimaani, kui sul veel vilumust ei ole, kõik läheb nässu. Millal meistrit mina võiks öelda, kuidas käib, sest et mina, kes ma olen oma vanaema käe all õppinud nii kudumist, õmblemist, see vastus on, see tuleb harutada viis korda 15 korda 50 korda jälle uuesti otsast peale hakata. Päris tüütu, võib-olla, aga nii see vilumus tuleb vähemalt kätega tegemisega. Ja, ja see, see just et sa teedki seda korralik. Rahvakunsti ja käsitöö liit korraldab juba näitusi ja müüke ja kõike selliseid, kui palju on näiteks võimalik sealt saada abi, et tahaks tikkida osata, tahaks osata seda või toda teha. Meil on siin Tallinnas lühikeses jalas Allikama ja käsitöö ja seal on väike koolituskeskus ja meie koolitused on tõesti sellised rahvusliku käsitöösuunaga ja sealt saab ikkagi väga heade õpetajate käe all teadmisi koguda. Et need koolitused on, on need grupid on väikesed, seal on kusagil 10 inimese ringis ja õpetajad on tõest jumala meister. Need olid ikkagi, mida tahetakse õppida, kõige rohkem on see siis, et rahvariie endale valmis tikkida või tõesti, et õpin kinda või sokikanna ära, näitas, mis on väga raske. Tegelikult rahvarõivas on praegusel hetkel nüüd juba mitu aastat olnud ikkagi väga populaarne, et seda üle Eesti tehakse. Justu kihelkondliku rahvarõivas selline identiteedi leidmine, et sa tahad teha seda, kus sa oled pärit, et seda enda enda juurde, et üles leida ja, ja tõesti võimalikult autentselt kujul käiakse muuseumites otsitakse mustrid ja, ja rütmid, mis, mis sinna ühele kihelkonna rahva rõivale kuuluv, kes ei ole ainult, et tehakse naistele rõivaid, tehakse ka meestele ja tehakse lastele kogu perekondadele ja, ja selle suure rahvarõivategemisega on kaasnenud selline ettevõtmine nagu rahvarõivaste tuulutamine, mida me oleme nüüd ka juba mitmel aastal teinud, kutsunud inimesi mingil teatud päeval erinevatesse kohtadesse lihtsalt tulema ja rõõmu tundma panema, rahvarõivad selga ja tundma rõõmu, et mul on ilusad rahvarõivad. Kas peab natuke. Kõnega olema teadmisi selle tagant, mida mingid mustrid tähendavad või räägivad, ütleme see teine haridus, et üks asi on see, et meister teab. Aga kui mina nüüd seda vaatan, siis ma vaatan oi kui ilusad värvid ja siis võib-olla asi sellega piirdub. Et need mustrite lugemine, see, mis sinna on pandud, et punane on nagu siis vereliin või, või elujõudu ja kõik need asjad, et, et kuidas nende teadmistega No mina arvan, et need tulevadki sellise otsimise ja, ja vaatamisega, et kui sa oled ise huvitatud, siis sa hakkad järjest rohkem nägema neid, ütleme, neid värve. Mulle väga meeldib Riina Tomberg, tekstiilikunstnik, kes teeb väga kauneid rahvuslikke kampsuneid, tema on öelnud. Ta ei tahagi, et see rahvuslik sulle otse tuleks näkku, vaid ta on selle mingi väikese detaili mõnikord ära peitnud kuhugi voodri sisse või sissepoole. Et sa tead, et sul on selline kaitsev punane lõng või ilus ornament. Kusagil seda ei pea nägema, aga, aga uurida, vaadata küsida meistrite käest ja loomulikult see, et paljudel käsitöötoodetel on juures lugu, kus on tulnud ja miks on kasutatud sellist materjali või sellist töövahendit, et see kõik tuleb. Aga kui palju on veel, ütleme siin moe dikteerimiste sellised asjad, et mõne kihelkonna riided on ilusamad kui teisel, midagi ei ole teha, lihtsalt on kas kirevamad või värvilisemad ja teisel on nagu tagasihoidlikumad, et mis siis, et ma võib-olla ei ole, ütleme näiteks setu, aga tahaks hirmsasti, vot nende rahvariided, kas siin on ka kuidagi, kas ei lähe vastuollu, et või peaks vaatama ikkagi seda, et kust sina ise pärit oled? Siin tuleb ikkagi vaadata ka seda sellist südametunnistust või südame kutset. Et kui sa ikkagi tunned, et sa tahad oma kodukoha või rõivas teha, siis sa teedki selle, aga, aga paljudel on küll see küsimus, et mida ma teen, et ma olen juba aastaid, Me suguvõsa on elanud linnades erinevates kohtades ja siis tulebki teha selle järgi, mis sulle ikkagi meeldib. Aga samas mulle tundub, et et näiteks seto ja, ja Kihnu ja sellised kogukonnad, mis hoiavad väga kokku, siis nende sinna piirimaale minna on ikkagi väga ohtlik. Ja sa pead ikkagi olema Kihnu ja Seto, kui sa paned selga sellised riided, võib-olla mõne teise kihelkonnaga natukene lihtsam, aga. Kogu käsitöö juurde, et käsitöö ei ole ikkagi niisugune noh, laiatarbekaup või selline, et ma iga päev ringi kooserdama, kui ma olen endale mingi ilusa asja teinud või ostnud. Et kas ma just mõtlen, et ta on ju kallis selles mõttes, et sinna kulunud aega ja kui sa ise teed, siis seda keegi ei loe, sest see on puhas rõõm. Aga kui sa ostad, siis nagu ei raatsigi neid kanda. No mina arvan jälle, et, et see on selline luksuskaup, aga, aga kui sa sinna üks korda elad oma ilusat elu, siis miks mitte siis seda luksuskaupa kanda, kui sa oled juba endale välja need kliimamärke öelda, mida veel peetakse luksuskaubaks kas hakkab ka see muutuma? Et käsitöö on luksuskaup ja inimesed hakkavad sellest aru saama, et see ei ole midagi odavat, lihtsat või selliste, et ainult noh, kuskil tehtud ja pole üldse muud. Jaa, ikka kindlasti, sest et siin ka see käsitöö piir, et näiteks kui me vaatame presidendi vastuvõttu ja neid uhkeid kleite, siis seal on väga palju selliseid inimesi, kes ka näiteks meie näitusel on väljas on teinud kleidid, et või see, et kui sa oled, oledki siis moelooja Rätsep või käsitöömeister, et kust see piir läheb, et mis hetkel sa nüüd oled üks või teine nendest tegijatest aga, aga seda käsitööd minu arvates väärtustatakse järjest rohkem, et tõesti see, et et lastaksegi teha heal meistril, kelle käekiri väga meeldib endale midagi väga-väga ilusad ja sellest peetakse lugu. Pisikesel meistrite kohta need 32, kes väljas on, Mae, mis teile kõige enam muljet avaldasid ja nii edasi, et panid imestama, et milline oskus, kuidas see võimalik on, et see on ära. Jah, et ma tegelikult niimoodi ükshaaval ma ei tahaks välja tuua, sellepärast et, et nad on kõik südamele armsad. Ma pigem võib-olla räägiks sellest kuidasmoodi, meie esimene kohtumine, meistrid esimest korda Tallinnast Tallinnasse tööle. Kui me hakkasime neile sellest ideest rääkima, siis see hetk minul tõesti oli see tunne, et nagu võlurite kogunemine või selline noh, selles ruumis oli niisugune õhkkond, kus kui on ikka, kujutate ette, kui sul on 30 inimest koos, kes kõik oskavad midagi väga hästi teha. See oli täiesti, see oli väga äge tunne ja siis kui ma rääkisin neile, et meil on nii raske ülesanne, ma pakun välja teile, et meie näitus saab olema nagu teie oskused on vormis vormistatud ümberkerade ja siis hetkeline vaikus, seal see mõtlemine, et kas ma saan sellega, kas see õnnestub, kas see on võimalik ja siis vastas ja proovime, me teeme selle ära. See oli, noh, see oli nii uhke äge tunne, nii et ma tegelikult ei oskaksite öelda. Nii et, et keegi on mul eriti lemmik, kõik on lemmikud. Ja just nimelt nad on nagu väga-väga tehnikad, erinevad oskused erinevad aga, aga tulemused on minu meelest, et ikkagi nii ühtlaselt väga põnevad. Lootust andvad huvitab veel selline asi, et kas on meil ka läinud mingeid iidseid oskusi, teadmisi kaduma sest on meister kadunute alama oskusi edasi andnud ja me veel näeme neid kas piltide peal või oleme kuulnud, et niimoodi tehti, oli, aga me enam ei tea, kuidas see võis käia. Kindlasti on läinud kaduma, aga meil on olemas õnneks Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja seal on, seal on tõesti need õppejõud ja, ja need inimesed, kes sinna õppima läinud, teinud käsitööteadust ja uurinud ja otsinud ikkagi väga palju selliseid tehnikaid üles ja leidnud. Mida teha maailmale, et siin on hea näide, on ju vaselised, mis mis 1000 aastat tagasi üle 1000 aasta tagasi, mida kasutati siin rahvariiete kaunistamiseks, mis olid ju pikka aega täiesti kadunud, keegi teinud, aga nüüd Kukruse kaunitar, keda võib ERMis vaadata tema haualeidude järgi on ju täiesti taastatud see tehnika ja seda tehakse nüüd jälle, nii et võib-olla ka vastupidi, et leitakse üles vanu Teid või näiteks kasvõi traditsiooniline potisinine, sellise selline värvimine kõik on kuulnud, et on potisinine, aga kuidas seda siis tehakse, miks seda tehakse ja mil viisil seda tehakse, et, et ka sellised asjad, et nad on uuesti tulnud. Need ei ole vahepeal kasutatud. Taimedega värvimine, värv sammaldega seentega. Nii et tuleb ja on neid, kes oskavad. Huvitab veel ka selline asi, et kas on olemas, noh, ma ei tea, käsitöö, kõrgeim pilotaaž olemas, et kui sa seda oskad, siis on nagu, noh, see on kõige raskem tehnika, mida üldse saab osata. No kindlasti on üks asi on looming, anne ja sädengus, joon siis tuleb kõik välja, aga võib-olla mõni keeruline. Selline tehnik võib see olla siis kas pits või? Mida, nagu väga Ja see on suur väljakutse, keeruline, huvitav küsimus, ma selle üle peaks niimoodi mõtlema, et ma, ma arvan, et igal valdkonnal igal materjalil on kindlasti mingi selline Ta, mida sa pead oskama, ilma milleta sa ei saa hakkama. Et seda ei saa nagu käsitöö puhul niimoodi üheselt öelda, et sa pead teadma seda või oskama niimoodi teha, et siis ongi kõik õige, nüüd sa oled kõigekõrgem tegija. Pigem ma arvan, et see ongi just materjali pidi, mitte nii tehnikat pidi, vaid, et ütleme, puidus, kui sa oskad seda puidutööst, siis sa oled tõesti meister või kui sa, kui sa suudad värvida võib-olla üleni ühtlase kanga, noh, see on halb näide, aga pigem materjalipidi on see. Aga kas meil Perele piisavalt, et tulevad peale uued ja moodsad, kus linane juba sisaldab üht koma teist, et leida neid päris algupäraseid ja nende järgi teha, siis sa pead ise juba kasvatama looma või lina ja kõik selle tegema algusest peale. Ja ongi mindud seda teed, et meil on väga palju selliseid toredaid lambakasvatajate seltse, kus siis erinevaid tõugusi kasvatatakse, et näiteks meil on kihnu maalammas või eesti maalammas, et et nende villasi vääristada just selle käsitöö kaudu. Et sa teedki konkreetsest lambast konkreetse töö ja sa tead, et selle lambavillast tuleks teha sellist tööd. Et sa oskad seda arvestada. Samamoodi on kindlasti ka teiste materjalide puhul, et, et sa valida õige puidu mingisuguseks teatud esemeks või, või metalli puhul, kuidas sa seda metalli siis seal orase peal taod Inspiratsiooniks on see näitus suurepärane, minul tekkis juba huvi, et peaks õppima mingi oskused, muidu lihtsalt tollerdad seal ringi ja midagi teha ei oska, aga, aga et oma kätega midagi teha, see on juba ju. Ta elab sind üle. Kui ta on hästi tehtud, ma kujutan ette. Ja muidugi, sest ta ikkagi selliseid esemeid, mida sa pärandada, edasi on ju palju, neid on võib-olla rohkem siis rahvarõivaste hulgas. Ikka tuleb veel välja ka selliseid ärand leida, et leitakse kirstutäis kangaid ja käia sukas ja et sellist vahvat, et asja olen kuulnud, et ikkagi veel on. Et, et see, et kui sa oled saanud enda vanavanematelt midagi kingiks ja sa kannad seda ja sa annad selle edasi, siis väga ilus ja südantsoojendav või seiskus. Ise teinud armastusega kinda või sokipaari kellelegi, kes on sulle väga lähedane, see maksab rohkem, kui sa jõuaksid poest ostagi vända suurema väärtusega. Seal praegu on tulemas selline aeg, kus on hea võtta, võtad kätte, värskendada oskusi või siis õppida uusi. Ja inspiratsiooni saab siis näituselt, mis on Katariina kirikus ja veel nädalapäevad saab seda seal näha, nii et minge ja vaadake, milleks kõik on inimesed võimelised. Ma ütleks nii ja tehke järgi, kui suudate. Aitäh saatesse tulemast, Liina Veskimägi-Iliste ja Mare Kivilo. Me jätkame nüüd siit. Vihmalooga kiri tööst vihmapühad ja seejärel juba Risto järv. Võtab lahti vanasõna, kas magavale kassile jookse, piir suu ja mismoodi täpselt? Et siis, kui mets on tühjaks stil oma läbivettinud rüü kuskil lind häält ja see ei ole minu süü. Murekoorem ka tunda, et tõid, vaevab mungarüü. Närbunud liiderdaja kuulsus ei ole miilu süü. Minulgi on mure ka ta mulgi hüüda oma. Kõikjal kannan kaasa Kairos all värvilist ja ta tagurpidi unid, liivase jaks alles selle järel. Teised laeva meenus ka moodustama ümber maha. Ja vaid loodus helli. Kamina, nii ka mina laulan vastu. Ei mina tea, ühe päeva. Riik ega mina, mina laulan vastu heinalinade ja pähe. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Nüüd vanasõna juurde ja tänane vanusena on eriti põnev ja eriti uudne magajale kassile jookseb hiir suhu hirmus hea vanasena. Risto järv, kuidas seda mõista? Usutavasti on kõigile tuntud pigem vanasõna- magajale kassile hiir suhu ei jookse. Seda võime eri kontekstis leida veebist päris hulga Eesti vanasõnad akadeemilises väljaandes kannab see natuke teise sõnajärjega. Vanasõna magaja kassi suhu ei jookse hiir tüübinumbrit 6297 ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis on sellest vähemalt 230, ehtsaks arvatud kirjapanekud. Aga jah, täna tahaks rääkida siis vanasõnade väljaandes sellele eelnevast vanasõnatüübist, mis on otse vastandlik. Ja tõesti magajale kassile jookseb vahest ka hiir suhu tüübinumbriga. EV 6296. Üleskirjutusi on rahvaluule arhiivis, sellest märksa vähem vaid 14 varianti. D, kuid ometi on nüüd Eesti eri paigust. Näiteks 1889. aastal on kooliõpetaja Henrik Anniko Tõstamaalt kirja pannud selle variandi. Magaja kassile tuleb ka vahel kiir suhu, leiame ka natukene pikemaid seletusi. Aino Källo. Lüganuse kihelkonnast on 1900 kuuekümnendatel aastatel lisanud magaja kassi, suhu jookseb vahel ka hiir juurde kommentaari saab laisk ka kogemata kombel. Way perib midagi, folkloorilangi ju tunnuslik varieeruvus ja varieeruda võivad selles vanasõnatüübi eri variantides nii see, mida kass teeb, kes suhu jookseb või kuhu jooksja täpselt satub. Nii näiteks on anna jet Urvaste kihelkonnas 1968. aastal kirjutanud üles vanasõnaga shopis laisale kassile Juusk, hiir suhu või sisse Amblast. Varasem variant 1889. aastal Joosep Treimanilt. Pimedale kassile jookseb ka hiir suhu. No samuti võib siis olla suujooksu hoopis teine, nimelt kooli õpilane Tarmo Tammsoo on Vändra koolist 1936. aastal kirja pannud variandi. Magaja kassilegi jookseb vahest rott suhu. Folkloristide arvates on normaalreaktsioonilisele sõnale suhu veel teinegi alternatiiv, millest on variandid, mida kõigis väljaannetes võib-olla trükkida ei sobigi. Näiteks Suure-Jaani kihelkonnas 1889. aastal Don peet, Johanson üles kirjutanud variandi magaja kassile, Josevad Irid ja nii edasi. Olgu kuidas on, üks on selge see vanasõna tüüp väidab, et justkui õnn võiks tõepoolest tulla magades kaks samasisulist vanasõna koos on esitatud Prangli saarelt üles kirjutatud kirjapanekus. Pime kana leiab tera ja magaja kassile jookseb hiir suhu. Öeldakse, kui saama tul midagi õnnestub. Ja kui mõelda sellele tõepoolest Eesti traditsioonis kaks sellist vastandlikku vanasena käibinud on siis selliseid vastandlikke arvamusi. Oleme vanasõnade hulgast leidmas päris päris hulga. Arvo Krikmann oma teoses sissevaate folkloori lühivormidesse peades kis vanasõnade maailmavaateliselt põhitendentsid, toonud ilmekalt teid, kuidas need teemasülemid, mis meil pärimuses on, mis käsitlevad elu üht või teist aspekti, tihtipeale sellist vastandlikku aru saama väljendavad näiteks vanasõna tüüp 2095 ei inimene saa linnu kombel elada. Sellele võib paari panna vanasõnatüübi, mis ilmselt samuti piibli-lise muretu linnukese kujundi kaudu üsna selge on. Lind ei muretse kunagi homse päeva ette, elab ka ära. Või siis näiteks ajakasutuse kohta, et kui tavaliselt me võime ikkagi erinevates vanades, andes näha, et parem on teha kiirustades mitt. Et pikalt kaalutletud otsused on kvaliteetsed. Ehk seda peaks kinnitada meile punasena tüübid, nagu aegamööda asjad käivad. Vanasõna tüüp 134 105 variandiga või anna aega atra seada. Annan sõna, teeb 103 135 variandiga, siis toob Krikmann välja, et on vastukaaluks kümmekond Eesti vanasõna, kus kiirust näiteks eelistatavat aeglusele näiteks nagu taga ei aja, seda ajab töödaga viie variandiga. No või siis lapates vanuseraamatut leiame samuti kergesti variante. Tee ruttu-ruttu, maga ruttu selliseid vastandlikke tõdemusi. Me leiame erinevad del elualadelt. Näiteks lubamiselt on teada mees sõnast, härga sarvest, samasse leiame vanasõnavaramust ka luba ja on ka hea mees või lubamine, on ka hea mees või siis kas või meenutades kopika korjamise vanasõna. Kui me leiame vanasõnad kopikas ka raha, siis sellele vastandub ilmekalt vanasõna. Topic pole raha ja lutik põle liha. Arvo Krikmann ongi välja toonud mõnigi kord võime näha siis neliste vanasõnakogumite puhul, millesse on siis selline domineeriv tõdemus ja sellele vastandub natukene naljatleb kirjapanekute kogum. Nii nagu näiteks selliseid sõnakõlks, nagu kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi või joviinasisi, tunne piina jumal hoiab joodikut ja, ja nii edasi ja nii edasi. Nii nagu ühiskonnas ikka on palju arvamusi, siis ka meie vanasõnavaramu kehtestab sedasama kogumik ilmekalt ja seda, mida siis vanasõnad ennekõike ütlevad võib-olla et näitavadki suhtarvud. Et kui meil tõesti varianti sellest, kuidas magajale kassile hiir suhu ei jookse, on rohkem kui 10 korda rohkem neist variantidest, kus hiir suhu jookseb. Siis võime ilmselt küll järeldada, et Eesti vanasõna tarkuses on metafoorselt kõigile Gotasidele, kiisudele ja teistele armsatele karvaelajatele eeldatud, et nad ise peavad siiski midagi tegema ja magada liiga palju ei maksa. Aitäh folklorist Risto Järv. Naerab ja olin noorem. Keda madrusteks laanid noore. Kulinaaria. Varitud laul meil on Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive särge ning täna tuleb juttu ühest päris kummalisest tegelasest laksi Tõnisest ja temaga seotud lauludest. Tere Taive ja kes laksi Tõnis olija, miks me terastana võiks rääkida? Tere Rõõm jälle teile rääkigem. Tänase saate laulu valisin võib-olla sellepärast, et ta sisuliselt esindab ühte olulist ajajärku Eesti ajaloost, pärisorjusest vabanemist, üleminekut raharendile ja maa päriseks ostmist. Just sellisena ka üht eestlaste kui maarahvakeskset unistust saada maatüki omanikuks. Selona suhteliselt uus ja selle tekkimise võimalik algusaeg on teada, sest laulu aluseks on olnud trükis ilmunud luuletus ja laulan omal ajal hästi tuntud laksi. Tõnis. Selle teksti autor Juhan Weitzenbergi avaldas 1862. Ta ilmus eraldi pisikese nelja leheküljelise raamatuna pealkirjaga Tõnis Laks ehk eestlaste Isamaa lauldud sügisel 1860 ilmast 1862 Narvas ja sellest algtekstis on kaheksa salme algab sõnadega, kui ma Peipsi piiril käisin Alatskivil seal aga rahvale olis jäetakse sageli euroga kaks esimest saalimi alustatakse kolmandast salmistmist, kõlab siis oli vanad laksi Tõnis talu peremees ja teised miks? Miks ma tahtsin sellest laulust rääkida? Ta on huvitav sellepärast, et ta näitab üsna ilusti laulupärimuse kujunemist Eestis suulise ja kirjaliku kultuuri kokkupuute perioodil 19. sajandil. Ja on üldse iseloomulik näide laulutekstide ja viiside suhetest suulises pärimuses. Ma valisin saatesse kolm varianti, balti, mis nüüd tasapisi tulevad. Eksam oli algselt pikem ja põhjalikum, lauldud mehe poolt Kandle saatel ja kaks lühemat et anda ettekujutust, kui hajus suulises pärimuses laulu mõiste kui erinevad võivad olla ühe lauluvariandid ja kuidas tekstid ja viisid omavahel seostuvad suulises pärimuses. Seedesuulise pärimuse iseloom on hästi kirjeldanud soome folklorist Lauri Hongo öeldes, et see on nagu teemade ja vormide tagavara või ladu, kust inimene saab valida eneseväljenduse jaoks. Ja on ju arusaadav, et kirjaliku kultuuri ajal tekkinud ja levinud päritud laulud on seotud nii või teisiti trükiallikaga esitaja täpselt samuti valib oma teadmiste varasalvest. Ta on nagu folkloristid ütlevad alati kaaslooja ja taaslooja alati lauldakse laule ümber ja tehakse uuesti ümber, muudetakse sõnu ja viisi. Ja nüüd, kui tekste on ilmunud trükiallikas, siis see on võib-olla niisugune püsivam, aga viisid see eestlaxy Tõnise laulu juures täiesti iseloomustavat suulist pärimust. Nad on erinevad ja laksi. Tõnis viis oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi suulises pärimuses üsna hästi. Tuttluuletus on Alatskivi talupojast, kes korraldas Sealsete elanike ümberasumist Venemaale, kus ta oli võimalus saada maad sest Eestis küll oli saabunud nagu pärast pärisorjuse kaotamist. Vabadus, aga siiski ei olnud maad, mis oli inimeste esmane elatusallikas. Üks akti Tõnise järeltulijatest näiteks jookseb Keys kirjeldab kuukiri, oli on 1933. aastanumbrit oma mälestusi tollasest ajast, missugused olid 1860.-te aastateolud, mis olid probleemid raharendile üleminekul, kuidas kuulati maad Krimmi ümberasumiseks räägib Tõnise surmast ja järgnenud väljarändest. Kusjuures enamasti mindi siiski Peipsi idakaldale, Oodovasse ja Tõnise hauale ausamba püstitamisest 1908. aastal. Ja laksid Tõnise laul ilmselt teema tähtsuse ja lihtsa rahvale oluliku vormi poolest mis meenutas tookordseid uuemaid triimilisi rahvalaule. Lewis üsna kiiresti rahva seos, et ma mõtlen, kui Weitzenbergi ei oleks luuletuste avaldanud, siis ta olekski jäänud võib-olla üheks tundmatuks rahvalaulude autoriks. Sest see algne kirjalik traditsioon ja suulise pärimuse traditsioon olid suht väliselt sarnased ja Eesti rahvaluule arhiivis on vähemalt 100 koosiisiga jäädvustatud varianti sellest laulust. Ja hoolimata suurest liigiti laulude hulgast ei ole siiski täpselt ühesuguseid viise peaaegu üldse mäletan küll väga sarnased ja kõik need viisid loo koondavad võib-olla viieks kuni kuueks tüübiks jõgenud nendest lauludest. Praegu esitab Artur liikla hea rahvapärimuse tundja ja koguja, kes on pärit Rannu kihelkonnast. Aega on veel noor ja ja lambal jooni Neeme. Karmi kooli koolid Jaaniga maa. Nii kuulsime ehtevarianti laksi Tõnise laulust sele esitas Artur Vigla, kes pärit Rannu kihelkonnast. Ta oli sündinud 1896. aastal ja salvestus oli tehtud Tartus 1961. aastal, mil laulja oli tublis mehe eas 65 aastane. Salvestamis oli korraldanud Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond ja kesksed tegijad olid seal meie suurimad ja tuntumad rahvamuusikauurijad Ingrid Rüütel ja nüüdseks lahkunud Herbert Tampere. Taxi Tõnise laulu lauljate hulgas oli suhteliselt palju mehi. Et kuid väga sageli meie laulupärimisel salvestatud naistelt siis just uuema rahvalaulu esitajate hulgas on rohkem mehi, et selles mõttes ta oli suht haruldane salvestuseks mees. Kandle. Selle viisiga sarnaseid viise on suht palju üles märgitud näiteks Juuru, Võnnu, Rannu, Helme ja Pöide kihelkonnast ja võiks arvata, et tegemist oli eelkõige Kesk-Eestis ja Tartumaa kandis levinud laksi Tõnise viisiga, mis suhteliselt kindlalt seostub selle tekstiga. Aga samas selle teksti juures on lauldud ka teistsuguseid viise, mida võib-olla rohkem tuntud muude laulud järgi näiteks üks viis lapsi Tõnis juures on see, millega lauldakse ka lastelaulu Teele teele Kurekese tõmbletajate teele teele koorägese teele, metsamaa, samuti rahvasuust ja see teele teele. Kuurekesed on siis Friedrich kuul Parsi tekst ja üks teine tuntud viis, millega laksi tenniselaulu salvesta. Mulgimaalt on tuntud näiteks seal hingesantide lauluga ja lauluga muru, Ants ainult hingel. Aga kuuleme viisi ja vaadake, kas teiega tunnete seda äkki. Kuulda, et laul oli üks laksi Tõnisson variantidest, mida esitas Mulgimaalaulik Elene animegi. Ta elas 1900 kuni 1993 ja oli väga tuntud ja armastatud elades Karksi kihelkonnas Karksi-Nuia alevis. Salvestus on tehtud 1960. aastal ja see viis, millega antud juhul lauldi laksi Tõnist on eesti kultuuriloos tuntud refrääniga Singsale proo kuulus laul Tammsaare lapsepõlvest. Seda on hiljem helisalvestusele laulnud Tammsaare tädi Marta Ta Hansen ning teksti poolest on see Marthonseni variant hoopis Reigi laul, suure tamme laulu, kuhu hiljem on ilmselt liitunud refrään Singsale proomik ei ole regilauludes üldsegi tavaline. Sellest kuulsast Singsale proolaulistan kirjutanud näiteks Veljo Tormis aastal 2000 kas Keeles ja Kirjanduses artikli ei midagi salapärast. Samuti on sellest kirjutanud Enn Ernits ja Lauri õunapuu kes siiski laksi Tõnise laulmist selle viisiga ei maini, nii et see on võib-olla selline, eks ole, pisidetail veel selle tuntud viisi juurde. Aga nüüd kuuleme veel if varianti samast laulust viisikamist jällegi erinevalt eelmistest kriisidest ei ole eriti tuntud ja levinud. Adobe loetama isad niispaale keegi raske. Kolmandaks laksi Tõnise variandiks kuulasime siis Maria, lepi õe esitatud varianti, mis on kogutud 1961. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleekspeditsioonil. Ja Marja lepi aega, tookord suhtlesid ilmselt rohkem Erna ja Herbert daam pere Maria Lepp jõe oli tookord 78 aastane ja elas vana kariste invaliidide kodus. Halistes. Laksi Tõnise laialdane levik eri viisidega eri variantides rahva seas näitab, kui oluline on see laul olnud ja võib-olla, kui südamelähedane on olnud see teema ja see vorm, mille pani kirja Juhan Weitzenbergi. Masamise teema ja väljarännanute saates oli südamelähedane paljudele. Kuid samuti laulu tekst loob nagu ka suurema üldistuse unistusest ja selle täitumisest või täitum matusest inimese elu jooksul või ka selle järel. Aitäh Taive särg täna. Ja ongi huvitav saade läbi saanud minu nime Krista taim. Tänan teid kuulamast ja mul jääb veel meelde tuletada näituse ajatus Tallinna Katariina kirikus on lahti siiski veel ainult kuni pühapäevani, sest esmaspäeval juba näitus maas. Nii et kiirustage, jõuate vaatama minna. Põnevad näitus, kus väljas Eesti käsitöömeistrite tööd. Kõik jatel.