Tere, auto on algava saate märksõna autosõnastik, autoajakirjandus. Kas autondusest on võimalik rääkida selges ja ilusas eesti keeles? Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on inseneri ja keelemees Heido Ots keele huvilistele vikerraadiokuulajatele vana tuttav juba mari tarandi keele kõrvasaatest. Tere tere-Aga värskendage kõigepealt meie mälu. Te olete tõlkinud ja keeletoimetanud autonduse alaseid tekste. Kuidas teist sai inseneri ameti kõrvalt keelemees? Seda on lihtne ja ühtlasi keerukas selgitada, sellepärast et minu arvates näiteks terminoloogiaga tegelevad inimesed seal ilmesse liigitus võrdlemisi selgesti on, on kutselised õppinud filoloogid vastavates ametites, jalgutsumuslikud kellel on lihtsalt niisugune kalduvus püüda selge ja süsteemse lahenduse poole, noh kõigil elualadel inseneridele on see võrdlemisi omane. Ja nii tahaksid nad ka, et nende erialakeel ja miks mitte ka üldse keel oleks korrastatud ja süsteemipärane mitte väga juhuslik. Kusjuures juhuslikkuse võlud ei ole neile ka tundmatud ja nad ei ole kitsarinnalised, kitsa Bigulised inimesed. Aga nad tahaksid, et vahe oleks sees vastavalt otstarbele. Noh, ilus ilus on näha, mitme mõttelisusi ja sõnamänge võimaldavad sellised asjad. Aga terminoloogias ei ole need teinekord eriti head siis lahendused teistsuguseks ja selleks nad siis proovivadki oma jõudu ja mõistust kasutada. Missugune on olukord autonduse vallas? Autonduse sõnavara? See on nii ja naa, tähendab nii heas korras nagu eemalt vaadates tundub olevat merenduses kus on olemas vastav tuumik kes korrastavad merenduse oskussõnu. Kapten Laur on seal üks määrav isik. Autonduse see ei ole, siin on väga palju niisugust stiisilist terminite kujunemist. Ma ütleks eel eeljärgus kujunemist teatavasti üldiselt ju termin kujuneb niimoodi, et uue asja üles leidja ristita kuidagi ära möödaminnes, temal on asi ise väga tähtis nimetus ei ole talle nii nii oluline, et see veel kuskile süsteemi sobiks. Sellega on hiljem aega tegeleda ja see nii pool tagantkätt ära visatud. Termin. Võiks oletada Uno Mereste mõttekäigu järgi, et kui ta nüüd hakkab levima eri maadesse tõlgete kaudu, siis ta hakkab minema üha paremaks, sellepärast et järel ristijatel on alati see eelis, et nad võivad analüüsida, kõrvutada, eks ole erilahendusi ja siis teha sealt selle pealt kõigepealt panema oma. Aga see on niisugune ilus unistuslik skeem, mis vahel täitub, vahel mitte. Sest ajakirjanikud, kes on algjärgus selle uudise kohta sõnumi levitajad, nemad ei tunne ennast eriti kutsutud ja seatud olevat kuidagi korrastama termineid ja nad vahel vahel isegi ütleks lohakalt tõlgivad sõnu lihtsalt ei vaata, missugune mõista selle taga on. Ja noh, eri keeltest sõnu tõlkides satub umbes 50-l protsendil juhtudest, sest need sõnad ei tähenda sedasama, mida välisütleb näiteks lihtne sõnakam through ei ole eesti keeles kontroll. Pigem juhtimine, ohjamine kui meie kontroll on neil pigem tšeking, inspection, eks ole. Aga, aga tihtipeale niisugused juhtimislikud ohjamis asjad tõlgitakse kontrollideks, no need ei ole mingid kontrollid, kus vaatavad, kas asi on või ei ole, kas on korras või mitte, siis kutsuvad abi mõnelt teised seadised. Ning seadis, teevad tavaliselt ise asja korda ja niisuguseid komistus väga paljudes terminites mis vahel jõuavad juba laialt levida, kinnistuda märkidena, inimeste teadvuses ja pärast, kui siis mõiste sisule vastav termin ükskord kokku lepitakse ja kehtestatakse, siis tundub meile nii võõras, et nad ei tunne asja ära. Ja ütleme, et nad ei saa aru, kuigi tegelikult sellest esialgsest oli võimatu aru saada üldse, aga noh, seal aru ei proovitudki, seda võeti kui märkija pandi ta tallele, seoti siis selle nähtusega. Nii et alati on kasulik võimalikult varases järgus termin korrastada, aga see eeldab vastavat organiseeritud tegevust teatud kollektiivi, noh, keda siis ka kuulatakse. Aga autoalal kahjuks seda ei ole, nii et selles mõttes Autokeelekomisjoni komiteed ei ole komisjonil, ei ole ju. Ometi on auto meie igapäevaelus nii nii kanna kinnitanud, et rohkem enam vist ei saagi. Palju rohkem kui laev, näiteks, eks, aga näete, see asi on subjektiivne, see ei ole nii ratsionaalne, sest keskselt seda ei korraldata. Võiks ju ette kujutada, mõnes riigis vist isegi on sellised terminid tsentraalid ja kes, kes kasutused keeleasutuste juures, kes siis suunavad ohjavad, vähemalt koguvad neid komisjone niisugustel arenevatele aladel ja hoolitsevad siis nagu keele heakorra eest üldisemalt. Meil see asi on ära vajunud varem natuke sedamoodi oli, aga, aga praegu kahjuks mitte. Te olete koostanud autosõnastiku ja see paberraamat, see on raamatukogudes kapsaks loetud, mulle tundub, see on ikka juba hulk aastaid tagasi tehtud, aga nüüd on olemas siis ka internetivariant. Meeldiv kuulda, kapsaks loetud mingit tuluga süvenema. See on tõesti juba peaaegu antiikteos, sest ta sai 93. aastal välja antud. Ta oleks võinud jääda ka välja andmata, sellepärast et tollane riigi kirjastus valgus kus ma tollal töötasin ja kus see siis niisuguse kõrvalsaadusena toimetajatöö kõrvalt sündis, see materjal, see oli peaaegu trükivalmis, aga siis tulid teadaolevat sündmusesse, kirjastus läks laiali. Ja see väike tuumik, kes siis erakirjastusega jätkas, ei tundnud huvi enam selle sõnastiku vastu. Meilt pungus sealt veel üks erakirjastus ka protestinimega mats protestiga igasuguste internakslike nimetuste vastu, mis hakkasid juba idanema. See andis ta välja lõpuks siis. Aga aasta oli 1993 järelikult veerand sajandit tagasi ilmunud asi. Ja, ja muidugi aegunud selles mõttes, et auto on väga kõvasti arenenud viimasel ajal eriti just. Ei tee suunas. Ja siin eluline vajadus tingis siis selle võrguväljaande mille koostööpartner uhke žestiga veel Eesti vabariigile kinkis, koos kinkisime. Ega te ilma minuta seda ei teinud, see partner oli A M V või vii Systems Osaühing, Eesti osaühing, eks ole, aga rahvusvahelise haardega, sest tegeleb Baltikumis ja vist isegi Ukrainas viimasel ajal. Selle taga on tubli mees nimega Virbodiitsu kes siis organiseerib autotehnikute ja nende õpetajate koolitamist. Levitades materjale isegi vist neid eksamineerides võrgus. Ja tema tundis konkreetset vajadust korrastatud sõnavara järele. No mida võiksid tunda mitte ainult koolitajad, vaid ka üldse näiteks raamatute kirjutajad üldse niisuguste korrastamise. Ja siis sõnastike eriala sõnastike väljaandmise vajadus tekib just selles järgus, enne, kui, kui niisugust suuremat koolitamist ja raamatute kirjutamist ei ole plaanis, võib läbi ajada kõnekeele tasemel. No vot, ja siis me hakkasime seltsis neid neid asju vaatama. Käibetermineid ja neid, mis võiks olla. Aga see veebisõnastik, mida see endast kujutab, kas see on seletussõnastik eesti autonduse sõnadest või on see mõeldud ka tõlkijate abiks? See on pisut seletav piltide kaudu ja ka mõningates kohtades sõnaga seletatud mõisteid, aga valdavalt on ta viie keele vaheline tõlkesõnastik kus need keelepaarid on valitavad soovi järgi ning siis eesti lähtekui tulem, keel sihtkeel saab ette valida ja siis ta pärast otsimiskäsu andmist näitab vastavaid sõnu. Eesti soome, inglise, loomulikult saksa ja. Saksa vene kõik meie kohalikud keeled jah, peaaegu puudub puudub läti ja puudub. Tulevikus kõne alla, sest inglise keel peaks euroliidus hakkama taanduma kindlasti lahkumisega ja plamistuvama, esile tõusma. Lätlased on lähinaabrid, nemad kuuldavasti on haakunud ka selle sõnastiku taha ja teevad midagi. Nii et puudu see on, aga noh, esialgu viisele. Siin on siis sõnastikus võimalik valida teemad. Aga meie võtame igaks juhuks kõik teemad. Ei, ma võtan, et eestikeelse sõna auto ja tulemusi soovin saada inglise keeles, ütleme niimoodi. Juhal alustuseks pärast võib vaadata ka täis ja ja siin on auto, inglisekeelne vaste on ka siis on bensiinimootoriga auto eesmootoriga auto esiveoga, auto, siin on juba pildid, gaasis on furgoonauto kallurauto. Seda ma tunnen ka, väga ilus pilt. Külgkabiiniga auto. No selliseid on ka, jah. Kupeeauto, sportlik, auta, tagamootoriga, auto tagamootoriga, auto. No näiteks Volkswageni põrnikas ja meie vana Zaporožets maanteemuhk tagaveoga ja kui ta ka mootor siis on enamasti ka tagavedu aga ei pruugi olla. Autotööloleku aeg on inglise keeles full time. Autolukksepp, eraautojuht, kellele seda sõnaraamatut tegelikult vaja. Kellele te soovitate, kes peaksid seda kasutama? Minu arvates kõik, kes kuidagigi puutuvad kokku autost rääkimisega siis nad saavad eri maades olles või eri erikeelsete partneritega suheldes leida õige sõna. Kui parajasti ei ole auto kõrval võimalik näpuga katsuda, eks ole näidata, et vot see jublakas just parajasti streigib. Nii saab ju hakkama, eks ole, aga niipea kui on vaja kirjutada või laiema hulgaga suhelda, siis siis oleks kena ikka nimetus üles otsida. Remonditöökotta minekuks võib-olla ei pea seda sõnastikku sirvima. Tingimata, sest siis on auto ise kaasas ja, ja seal inimesed mõistavad vahel poolelt sõnalt. Kapotiga auto ehk ninamik, auto, see on küll Lusena. See vastandub niinimetatud buldog autole kelle mootor on peidetud kabiini alla küll ninamiku ees ei ole üldse. Mootorikate või kapott võib seal kabiini all ikkagi olla, jah, aga, aga see kapott on sugune pool kõnekeelne venelaenuline sõna. Nii, ta on olnud välja peal, mina eriti seda seda just ei kiida, aga aga ta on nagu võrdlemisi ilmekas. Kombi ehk universaalauto. See on eri eri keelte põhjal, sellepärast et sakslased kasutasid kombit, venelased, universaal, universaal on paar numbrit liiga suur, sõnasestega temaga ikka näiteks omletti teha ei saa niiväga universaalne ta ei ole. Aga noh, mitmetarbeline on ta küll, sest temal on pakiruumi asemel võimalik terve siseruum kohandada ka suuremaks veose veoks looma sinna taha saab panna, eks ole, kui ta võrguga eraldada ja tal on rohkem otstarbeid. Sest kui tal on see pakiruum eraldi, eks ole, siis, siis piirab selle pakiruumi mahuga veosemahu siis nagu ei sobi eriti sinna sõitjateruumi pakki panna. Aga universaalil ehk kombiwagenil on siis võimalus natukene mitmekülgsemalt kasutada seda auto siseruumi või neid ruume. Aga sina, auto ise, sõna auto ise on üks huvitav sõnana kentsakus, avastasin isegi meie Tänapäevane sõnastik, võõrsõnade leksikon ütleb, et auto on lühend sõnast automobiil. Kusjuures automobiili, mina kujutan inimese suus sajandi möödunud sajandi alguse filmis, kus näiteks üks koduperenaine võib hüüatan, neid automobiile on ka nii palju siginenud, et ei julge enam uksest välja minna, kusjuures päevas neli-viis tükki sõitis mööda. Aga et keegi praegu räägiks automobiilist, kas te kujutate ette? Nii et auto on ikkagi täiesti iseseisvaks sõnaks muutunud ilma teda tajuks keegi lühendina. Aga ta pentsik selle poolest, et ta ei ole väga ise. Ta vabanes küll veoloomast, aga ise sõitmisest on asi kaugel. Enne seda veoloomast vabanemist oli ta rohkem isenesest, bioloom võis peremehe kõrtsist ise koju viia aga auto seda enam ei teinud. Alles nüüd pikkamööda hakkab vist tegema. Ja nüüd meie tehnikaülikooli rahvas teeb, mis asja, ise autot, mis on ju tautoloogia sellepärast et ise tähendab sedasama, mis autos kreeka keeles mõlemad ise ise. Ja vot siis, kui see nüüd hakkab tõesti ise sõitma, ta ei vabane mitte ainult veoloomast, vaid ka tihedast juhtimise vajadusest, vot siis ta on tõeline auto alles. Aga mis siis öelda, auto ruudus või, või jäätiseautokeeles on selliseid huvitavaid moment. Et kuhjatakse ühetähenduslikke asju kokku ja antakse sellele hoopis kolmas tähendus. Ja noh, auto, auto asju on ju palju, on autode v ja autosugestioon ja kõik, kõik on niisugused ise iseendaga toimuvad või tehtavad asjad. Missugune on teile kõige enam meeldinud väljend või sõna lähiajaloost, mis on autondusega seoses leiutatud. Vot selle peale ma ei ole küll mõeldud, et see sõna peaks kuidagi väga meeldiv olema. Neid sõnu, mis on noh, rahuldust pakkunud, kui neid on õnnestunud maailmavalguse kätte aidata, selguse ja, ja mõnus tõttu on ju mitmeid, aga neid Nendega näiteks rehv kaua aega, rehv oli lihtsalt vankriratta peal olev metallist lits, eks ole. Ja auto puhul räägiti kummidest, kuna siis polümeeride tehnoloogia arenes ja tulid välja juba mitte kummist kummid ja siis hakkas tunduma natuke tobedam. Ja mõtlesime, et mikspärast siis mitte seda kummist asjandust, mis on rattad peal, samuti tema välispinnal ja kulub ja hoiab teda nii-öelda koos. Miks seda mitte siis nimetada, nii nagu teda vanasti esindajad nimetasid, on Jüri ja see läks päris hästi läbi võib olla ka seetõttu, et toona valitsenud siin vene keeles Olišina olemas, eks ole. Ja eesti keeles seda, seda tajuti Puudusena ja ta siis täitis selle lünga ilusasti ära. Siis oli ka ühe vana nii-öelda unarusse jäänud sõna Velmamine või taaselustamine. Veokast tundus olevat natukene kohmakas sõna, ta ei olnud ka alati kast, eks ole, ta võis olla ka ilma külg luuppideta. Siis sattus ette murdesõna murdesõnastikust pärit sõna- madel. Kividega ääristatud platvorm oli vist tema seletus seal, noh, mõtlesime, et miks just kividega, ta võib ka lihtsalt ääristatud platvorm olla. Madel auto läks ka päris hästi käima. Tavaline veokastiga auto, eks ole, noh, seletada tavaline veokastiga, auto natuke pikk, mõnes teises kontekstis võiks ta natuke lühemalt Adel autod, kallurautod, põhilised veokid. Noh, ma ei tea, kas, kas nüüd rõõmustada eriti, kui, kui džiibi džiibi kõrvale natukene eesti keeles raskesti hääldatavad džiibi kõrvale tuli maastur mis tekitas ilmselt keeletundlikumatele inimestes nõutust. No mis asi see nüüd on, oleks nagu tuletis, aga mis, mis asjast? Maast ja ilmast või maastikust ei ole ka nagu eesti keeles, maastik ei anna, tuled temast, ei anna tuletada maast sõnu, eks ole. Soome keeles oli ta ehtne tuletis, maasturimaast on maastik, maasturi oli siis maastikuauto. Aga tema on huvitaval kombel mitte tuletis, vaid ta on, laensõnad on ikkagi soome keelest tuletatud ja siis eesti keelde laenatud. Ei ole eesti keeles tuletatud. Seda tuletusalust annab otsida. Siis on üks huvitav sõna veel, ütlete mulle nüüd hirmsasti meeldiks, ta on isegi süsteemi seisukohalt natukene vildakas. Ka soomlaste rekka on autorong Ledukus haagised taga. Meil on ta ära seletatud sadulhaagisega auto rongiks. Siin tekib küsimus, aga miks siis mitte täis haagistega autorongile ka mingisugust lühinimetus teha, miks üks saab lühinimetuse rekka ja teine on ikkagi siis täishaagisautorong? Ilmatu pikk sõna joru. Selle kõige all on rootsikeelne sõna Räka tähendab sekkaga rekka mis tähistas omal ajal metsa väljaveol kasutatud reerongi. Sest kui peeti välja pikki tüvesid ja pikki palke, siis ei mahtunud nad ühe ree peale ära. Ree taga oli siis kas palgikelk või vahel koguni mitu, mitu Reggaevandad üksteise järele. Ja see oli rekka, see oli siis nagu rodu algtähendus, oli tal rodu rivi. Ja väga ilusasti sobib praegu ka haagiste riviga autorongile. Miks mitte rekka, ainult minu arust tähendus tuleks nihutada. Üks autorongi peale, mitte poolhaagisega. Poolhaagis on see, mis ühe otsaga toetub haagise peale. Et teda ei saa järel vedada iseseisvalt. Kas rekka on siis autorong, mina mõtlesin, et rekka on suur, suur, suur kaubaauto. Ei ole, see on vist haagisega, tähendab, ta ongi väga suur, näiliselt väga suur kaubaauto, see poolhaagisega autoronge. Sest kui tavaliselt tänaval vaadata, siis seda, kuidas ta täpselt seal ühendatud on ja ta natukene nagu pöörata annab keskelt, seal on liigend, see hakka silma, kuid otse möödasõidu sõidab siis me vaatame, et suur kaubaauto läks mööda, aga see on tegelikult ikkagi. Ka siis tuleb sellele teisele, mis te ütlesite ka oma sõna otsida. Ja sinna seal praegu ka minu mõte, sest fikseeritud on ta sõnastikes, mitte ainult autosõnastikus. Nii et see on poolhaagisega autorong. Et vaja on sõna ka täishaagisega täis autoga rongile, mina ütleks, et neil oleks kõige sobivam oleks ühine sõna ja siis võib sealt edasi täpsustada. Autospetsialistidele on see vajalik, publik näeb lihtsalt autorongi sõitmas, kas ta on täis või poolhaagis, aga see ei ole temale tähtis. Üldkeele seisukohalt oleks see nagu kõige sobivam ja siis võiks öelda, et see oli siis poolhaagis, sekka või täi, saagis rekka, kui seda vaja täpsustada. Aga noh, need on natukene liiga spetsiifilised asjad. Et neist pikemalt rääkida. Tee jutuajamise alguses viitasite sellele, et ajakirjanikud ei suhtu vist mitte ülearu tõsiselt autonduse sõnavarasse. Ei, see ei ole etteheide, et ajakirjanikud peavad Ma ju nii-öelda kogu kogu skeenet kogu seda elu lava, kus me näitleme ja elame. Ja nemad ei saanud kuidagi muutuda, mõned võivad, kui nad, oh, erialaajakirjanikud on, võivad natukene rohkem süveneda sellesse alasse, aga nemad ei tunne ennast. Ta olevat kutsutud korrastama seda terminoloogiat, sest nemad, neil on antennid püsti, nad püüavad maailmast igasugu uudiseid ja püüavad neid kirjeldada. Ja enamasti kõige lihtsam on ju selles töökiiruses kirjeldada nii et tõlgime uue asjana sõnad ära. Väljamaa keeles on öeldud. Ja küll siis aru saadakse, küll hiljem pärast paika pannakse, kui, kui siin midagi viltu läks. Ja nii ongi, näiteks tuleb, tuleb talle ette. Inglise. Lühend k Kessi. No ta ei riski seda kesiks hakata nimetamast, ei avane üldse eestlasele täht läheb, aga vaatab, et keeles, et see on nüüd võtmeta, mis asi, võtmeta sissemineku ja käivitamise süsteem. Kärbib sealt mõned sõnad välja, ütleb, et võtmeta süsteem, tegelikult ei ole võtmed, ta lihtsalt võti on elektrooniline. Ja me oleme soovitanud kaugvõti, tähendab, see võti on inimesel taskus ja see avab luku ja see võimaldab käivitada nupuvajutusega. Võti on olemas, Suti pole kuskile ära kadunud, võtmete süsteem on täiesti vale, aga see müts on elektrooniline. Ja me ütleme, et kaugvõtmega süsteem kaugvõti on siis see kogu see kogu see süsteem, süsteemi püüame igati vältida, kui see absoluutselt midagi juurde ei anna. Siis on näiteks veel veel siis süsteem soliidne sõna, kole soliidne sõna, aga 99-l protsendil tähenduseta sest eesti keeles annab vastandada, kas liitsõnaga, kas on mingi mingi seadis, eks ole, või, või on tal koguni tuletusliide pista riistavahendi liide, eks ole, asendab selle asja täielikult, kuid põhisõna ütleb ära, millega tegemist. Nii et selle selle süsteemi pilas omal ajal muuhulgas ka süsteemi teooriaga tegelenud Uno Mereste põhjalikult ära iga kahe asja kohta võib süsteem öelda. Aga ehk siis sellega, et võib ka ühe asja kohta süsteem öelda, kui väga tahta. Ja, ja siis noh, kui ta on veel pandud paari ka selle valesti mõistetud konsooliga siis siis tuleb, tuleb täielik segadus välja. Näiteks on seadis, mis püüab sõidul auto mitmesuguseid välist tõugete põhjal tekkinud vääratusi korrigeerida, stabiliseerida sõitu, tähendab, kui ta püüab teelt välja kalduda Sist, kas pidurdab ratast, eks ole, või. Või siis muude muude hälvete puhul seal vähendab mootori võimsus tähendab gaasi maha, nagu öeldakse. Ja siis inglise keeles on selle kohta öeldud, et stabioodikaal subsystem, eks ole, stabiilsuse kontrolli süsteem jällegi ei ole nii, et mingi asi kontrollib, kas on stabiilne või ei ole ja siis kutsub kuskilt abi ta ise stabiliseerib ta sõidustabilisaator, eks ole. Ja nüüd see Secantro system, eks ole, on tegelikult praak, aga see tuleb, ajakirjanikud tuleb ilusti sisse, tema ei hakka mõtlema, et mis, mis pagana vigur seal on. Ta paneb stabiilsuse, kontrolli süsteem kirja. Aga noh, seda, seda ei saa jätta, kuigi see sööb teinekord väga sügavale sisse ja siis inimesed ei saa sellest sõidustabildisaatorist mängult nagu aru, tegelikult on see palju arusaadavam sõna. Aga, aga nad on selle selle kuidagi fikseerinud nendel märgina. Ja see ei ole etteheide ajakirjanikele, aga see on lihtsalt selle tõiga nending, et nemad ei ole mitte selle terminoloogia korrastaja ja nad peaks oma need esialgsed hädalahendused ilusasti kõrvale jätma, kui, kui tuleb mõni sisukam termin korrastatud termin selle asemele kirjandusest juba hakkab, siis nagu see esinema võiks, võiks siis nagu selle maha jätta, see on ainukene etteheite varjund. Et nad liiga kaua hoiavad kinni, vahel neist ja tuleks sõnastikku kasutada, siis oleks autosõnastikku kasutada ja vaadata ka võrku. Ja noh, asi, mida me peame siis vaatavad võrgus, need asjad oleks täna päevastatud. Kas teil jalgrattaga seoses ka mõni tähelepanek, mõni huvitav sõna või mõni huvitav sõnadega? Kui teil on jalgrattaga ilmselt usalduslik vahekord Ja mul on autoga ka, tegelikult ma võin moodustada lause uute sõnadega, et mul ei ole kaugvõtmega auto, aga mul on tühi töö, väldikuga auto. See oli tore aga jalgratta puhul noh, seal ta on nii sissetöötatud sõiduriist tänapäeval, et sealt tuleb ka juurde ainult ID. Tänapäeval selle infotehnoloogia kohta öeldakse lühendatud tehnoloogia, kuigi tehnoloogia on palju laiema tähendusega. Tehnoloogia on valmistusõpetus, tehnika üks osak, mis kirjeldab, kuidas asju valmistatakse. No infotehnoloogiaga ma saan veel aru, et infot siis noh, kas nüüd valmistada töödeldakse küll aga jäta sealt info eest ära ja rääkida advat tehnoloogia pakub meile palju lahendusi. Tehnoloogiad pakuvad kõiki lahendusi igasuguste asjade valmistamisele, on tehnoloogia hädavajalik, on vaja teada, kuidas asi valmis teha. Aga noh, infotehnoloogia, näiteks jalgratta puhul peegeldub ühes pisikeses kaadris Sealt saab vaadata kella ja kui palju on täna sõidetud ja kui palju üldse on sõidetud ja mis oli kiirust, eks ole, mis asi see on, kuidas te seda karbikest kutsut? Mul ei ole nii peent jalgratast, minule tundub, et see ei ole midagi peent, seal väga lihtne, odav asi, esiratta kodara külge tuleb veel üks. Külge siis seevastuvõtja, mis neid signaale, mida see lupsti pööraldus annab ja selle tulemuse põhjal, kui palju pöördeid ja kui kiiresti see ratas teeb nende impulsside põhjase karbikene annab kõik need andmed, millest me rääkisime. Mina pakun sõidu arvuti, aga ma ei tea, kuidas jalgratturid tänaval neid kutsuvad. Sõiduarvuti tundub natuke pidulik olevat, arvuti on midagi suurt ja soliidset, aga arvutid teinekord väga tillukesed. Ja ajavad palju asju ära, nad on nutitelefonis sees ja. Loodame, et mõni jalgrattur, tõeline jalgrattahull, kuuleb meie saadet ja, ja võtab sõna. Jah, ta ütleb seal sõidu arvata. Auto puhul muide, nimetatakse sõiduarvutiks sagedasti pardaarvutisse, siis ma küsinud, kus astuse parras on. Tähendab, on olemas niisugune asi, et õhusõitjad samastavad ennast. Kuidagi võrdlevad, sarnastuvad ennast laednikega ja seal olnud paras, väga-väga levinud kõik, mis oli laeva pardal, seal on neil ka õhusõiduki lennuki pardal, kuigi ka parrast otseselt näha ei ole. Auto puhul minu arust see on natuke juba pentsik. Et seal kõik, mis autol endal vajalik on, see, olgu siis kas sõiduarvuti või oma diagnostika, mitte pardadiagnostika. Auto rikki otsitakse ju ka, kuna seal on nii palju elektroonilist asjandust, need näitavad ise kätte, kus, kus midagi viga. Teie olete õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis, sellepärast ma tahan ikkagi küsida viimase küsimusena selle nädala teema kohta. Tallinna tehnikaülikooli uus lühend. Rektor on seda hääldanud, TalTech. Inimesed mõistetavad, kuidas seda hääldada, kuidas seda käänata, mida teie arvate sellisest tippi, kooli lühendist ja lühendamisest üldse võib olla? Positiivsest alustades võiks öelda, et võrreldes tao egiga kõrgekasvulise munaga on, on siin oldud natukene korrektsem on Tallinna linnast laenatud Tallinna nimest esimene silp. Too eek laenas 1,20 viisil, tähendab, võttis teises silbis EL-i ja sai siis selle kõrge kasvulisuse oma munale sinna juurde. Aga noh, siin on ilusti, Tallinnast on tal võetud aga selle teise poolega, mina ei saa aru, kas rektor hääldas seda, kõige rohkem sarnaneb hääldus baltisaksa keelega, mitte päris ehtsa saksa keelega, kus oleks TalTech TalTech, eestlane ei saaks seda muidugi lugeda, kui tal dets. Kogu sellel asjal on juuresse samat Soobi ja, ja üleüldse intermatslikkuse hõng omadele taga fassaadiga näkku ja kogutas sügavväljak pool, eks ole, ta ei ole mõeldud eestlastele, ilmselt see, see arusaamatus arusaamatuste on kas ühtepidi või teistpidi, sest inglane peaks teda hääldama siis. Tekk, mitte Tehvaid tekk. Sedamoodi näete nagu kõige rohkem välja sakslasele TalTech. See on assotsiatsioonide oru poole mingisugune oru tehnika, kas mullatööd orgudes või või nii siis tuleb, pikapeale tuleb talle Reval ka meelde, et ah, see on nüüd Tallinn. Aga eestlasele ei sobi ta kuidagi suhusest, kas ta hääldab teda, Taal des või check mõlemal korral on vaja hääldusalust muuta keset lauset seal väga ebamugav. Et tekib küsimus, miks seda vaja on, miks ei võiks eesti keeles nimetada asju ja olgu see siis mingisugune väljapoole suunatud kaubamärk väljastpoolt üliõpilaste meelitamiseks või milleks iganes ta võib mõeldud olla? Ärgu seda siseturule küll pakutavusesse tal teks muutub mõnituseks, sama nagu nagu need hästi mõeldud kruubid, hoobid, kui soovid, mis nad iganes on, Eestimaa rahvasuus, hiljem ma ei tea. Nende kõikidega tuleb üks lisaprobleem, see on käänamine, sest eesti keel tegelikult tahab käänamist, aga ka näiteks TalTech, ütleme siis, et määrdame teda, TalTech. TalTech muuseum. Muuseum on eesti keeles. TalTech on käänamata. See on siis kõik kokku kirjutatud TalTech muuseum lahku, see ei ole eesti keerama siis rohkem eesti keel, siis tuleb paluda järel tund viienda klassi eesti keele õpetajad. See, see ei ole mingi kõrgem pilotaaž, on, see on niisugune lavale kaupmehe grammatika. Tähendab selle Lennart Meri lennujaama puhul tekkis see probleem, et Lennart Meri oli ilmselt ettenägelik ja viis oma nime käänamise Muri tüüpi, selleks, et ta ei paistaks välja nimetavalisena seal edaspidi tema järele nimetatavate ehitiste ja rajatiste, mis iganes ees. Et me võiksime Lennart Meri lennujaama tajuda, et meri on omastavas, eks ole selleks Muri tüüp. Et seda ta hakkas ise juba juurutama ja nii ma siis sealt mööda sõites näiteks jalgrattaga alati mõistangi, et see on nüüd Lennart Meri, Muri lennujaam, mitte mitte Lennart Meri nominatiivis Lennujaam, see oleks kaupmehe loogik. Nemad süstivad oma firmasid niimoodi. Hermann reisid ja nii edasi. Aitäh Heido Ots, jagamast meiega keele mõtteid ja soovin teile terast silma ja kõrva. Võtke heaks.