Tere, Eesti 100. aasta tähtpäevi jagub ka keelevaldkonda. Eesti riigikeelest räägiti esimest korda 100 aastat tagasi tuleval kevadel. Õigekeelsussõnaraamat ilmus septembris 100 aastat tagasi. Me räägime õigekeelsussõnaraamatust ja sellest, mis tema seest leida on. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on bussipeatoimetaja Maire Raadik. Tere ja palju õnne. Aitäh. Esimesest sõnaraamatust on 100 aastat möödas. Aga seda kuupäeva täpselt ei saagi teada. Ei saa jah, arvata on, et ta võis olla aasta lõpus ja, aga päris täpselt ei oska öelda et seest on teada, et selle raamatuga tehti palju tööd ja ta arutati enam-vähem sõnahaaval läbi mida tänapäeval enam ei jõua, sest sõnaraamatuid on palju suuremad. Aga kas see on teada, kui kaua seda näiteks koostati ja kui palju inimesi sellega Ta tegeles? Seda ma nüüd ei oska öelda, aga mul on jäänud meelde, et neid arutamise koosolekuid oli umbes 160. Nii et see ikka näitab, mis laadi tööga oli tegemist. Sõnade hulk selles sõnaraamatus oli oluliselt väiksem kui selles, mis nüüd valmib. Jah, siis oli vist 20000 ja nüüd on noh, arvata, et 130000 või siia-sinna mitu õigekeelsussõnaraamatut on ilmunud üldse, see on ka, kuidas lugeda. Kui lugeda ka õpilase ostsid hulka, siis tuleb neid üle 10 paar õpilast, kes on ka olnud, aga selliseid suuri siis ütleme 10 11 üks jäi ka pooleli. 40.-te 50.-te vahetusel tehti suurt õigekeelsussõnaraamatut, aga see jäi ilmumata. See sõnade hulk, mis te nimetasite, see on ikka aukartust äratav. Kas õigekeelsussõnaraamatu peatoimetaja teab kõiki sõnu, mis on tema? Paraku paraku mitte. Et ka seda on ka varasemad esside toimetajad märkinud, näiteks Rein Kull on kunagi kirjutanud tõisson täis üllatusi, et ole sa ÕSi koostaja või mitte, et ega kõik ei ole võimalik teada. Ja ÕSi koostajad ise on ka ühed väga usinad ÕS-i kasutajad, sest ega kõik ei ole meeles ja ikka on hea, kui on võimalik järele vaadata ja seda me teeme kogu aeg. Ja sellepärast, tegelikult me peame kuulajatele tunnistama, et meil on siin laua peal ka üks õigekeelsussõnaraamatut paberväljaanne ja meil on ees ka arvuti. Vaatame, kas meil läheb vaja neid. Mitu sõna aastas õigekeelsussõnaraamatusse juurde tuleb. Vot niimoodi me ei ole statistikat teinud, et me küll loeme siis kui sina raamatu üks trükk on valmis jälle, loeme kokku, kui palju uusi sõnu on olnud. Ja nüüd viimase tõstsid, ütleme alates 99. aasta ÕSist on ilmunud sellise seitsmeaastase vahega, nüüd on vahe väiksem just selle juubeli tõttu. Juhtum on eelmise eelmisest viis aastat. Aga uusi sõnu on ikka tulnud päris palju ja igasse trüki on tulnud, ütleme kaks ja pool 1000. Ja nüüd viimane kord, kui ma tegin selle praeguse 2018. aasta ÕSi statistikat, siis tuli selline ilus arv 2555. Aga see jää lõplikuks, sest me kuigi loeme praegu korrektuur ikka, võib-olla mõni sõna tuleb veel juurde. Kuidas see protsess käib, kuidas uus sõna leitakse või tehakse ja kuidas ja millal, kes otsustab, et missugune sõna siis lõpuks ikkagi läheb sõnaraamatusse? Eks kõik sõnaraamatu tegijad panevad kogu aeg tähele uusi sõnu midagi lugedes-kuulates ja paneme tähele ja märgimined üles. Ja iga iga sõnaraamatu koostajad siis ise otsustavad, et kas see sõna oleks nende sõnaraamatus vajalik, on ta sinna sobiv. Eks muidugi me vaatame esiteks seda kui tähtsat mõistet, see sõna väljendab, et kui ikkagi on mingi selline mõiste, mis on kogu ühiskonnale vajalik tav siis kindlasti sõna võiks sõnaraamatus olla. Ozzy ehk õigekeelsussõnaraamatu tegijad vaatavad ka natuke sõna kvaliteeti, et kui näiteks on mitu võistlevad sõnakuju, et et mis neist on õnnestuma, mida toetada, mida võib-olla mitte nii palju toetada. Et ka seda tuleb hinnata. Ja eks see ole selline sõnaraamatutegija tööoskus. Põhimõtteliselt võib iga inimene uue sõna välja pakkuda teile. Noh, päris nii ei ole, et ikka oleks hea, kui sellel sõnal oleks ka natuke laiemat levikut ja kasutust, et loomulikult sõnu võib teha. Aga kui seda sõna peale selle pakkuja enda keegi ei tea ja sõna pole veel kasutuses, siis ta nüüd otseuss ei jõua. Aga inimestele meeldib sõnu teha ja, ja seda seda toetada, siis oleme ka Eesti keele Instituudi veebilehel. Juba mõned aastad on seal selline koht, kus igaüks saab oma uue sõna kirja panna ja teistele vaatamiseks sinirahvabaas. Aga seda ei tohiks segamini ajada nüüd ühe teise faasiga, kus on need sõnad, mis nüüd lähevad ÕS-i järgmisse Kim et selle lingi Pealkiri ÕSi uued sõnad. Ja seal on siis sõnad, mida ÕSi koostajad on välja valinud ja mis siis tõenäoliselt lähevad ka järgmises trükin. Ma kõigepealt prooviksin kohe Nende sõnadega, mis, mis minu arvates võiksid olla eesti keeles olemas. Ma tahaksin teada, mida te nende kohta ütlete ja kuidas ma võiksin nendega edasi talitada. Soome keeles. Soome uudiseid jälgides on mulle alati meeldinud soomekeelsed väljendid meno liigenne ja Palo liigenna. Ehk siis see on pühade-eelne liikumine kas Helsingist välja või Helsingisse tagasi ja eesti keeles, seda ei ole sellist head väljendit ja siis ma mõtlesin, et kas võiks olla näiteks eesti keeles mineku voog ja tulekuvoog. Mis te arvate nendest sõnadest? Miks mittevoog on muidugi selline sõna, millega on ka varem uusi sõnu tehtud? Noh, rahavoog tuleb meelde, kuigi ka rahandusasjatundjad on öelnud, et raha nüüd nii väga ei voogavat, pigem käib, et kas raha pool ikka peaks rahavoost rääkima. Aga kui nüüd liiklusest rääkida, võib-olla ka, miks mitte? Vaatasin huvi pärast, meil on ju olemas ka selline sõnaraamat nagu soome-eesti sõnaraamat ja seal on need mõlemad sõnad olemas. Ja sõnaraamatu tegijad on pakkunud ka eesti vasteid. On sellised vasted nagu ärasõiduliikluse tagasisõiduliiklus. Aga nüüd, kui võtta see mineku vooge tuleku voog, siis on need lühemad, muidugi kohe lähevad ja löövamad. Iseasi et kui inimesele öelda, et mineku Voogia tuleku voog ja kui ta nüüd seda soome sõnu ei tea, et kas ta saab aru, millest on jutt. Aga kui sõna õnnestub käibele saada ja ja kontekst tuleb juurde, siis miskit Paganama sattusin jälle minekuvoogu ja ei jõudnud õigel ajal paidesse. Jah, kui ka Eestis see asi saab olulisemaks ja küllap ta ikka saab, vist. Liiklus on ikka, läheb järjest tihedamaks ja siis tuleb neid sõnu levitada ja vaadata, kas inimesed võtavad omaks. Kas ma võin kirjutada need sinna Eesti keele Instituudi rubriiki uued sõnad ja selge siis saavad ka teised kasutajad neid vaadata, hinnata ja, ja kui meeldiksid hakata kasutama. Nii siin ongi, siis võtame arvuti lahti selle rubriigi uued sõnad, siin on pakutud väga-väga palju. Ja kas te olete mõned sõnad siit võtnud sõnaraamatusse? Otse ei ole võtnud et pigem suhtute üsna kriitiliselt sellesse tegelikult, mis siin on. Aga samas on inimestel ikkagi vaja sellist võimalust oma loomingut kuskil kuskil tutvustada ja jagada. Pigem on ka nii, et ÕS-i koostajatele saab ka teistele sadamate koostajatele saab ka teha pakkumise otsekui neile otse kirjutada kõige sõnaraamatut lehel on olemas vastav link. Ja meil on ka otse pakutud sõnum ja sellised otsepakkujad on võib-olla pisut rohkem läbi mõelnud, et mis nende sõna väärt on ja, ja kas see võiks olla konkreetse sõnaraamatu sõna. Näiteks orienteeruja Nad saatsid meile kirja ja pakkusid, et selline uus orienteerumisliik nagu rogain võiks ÕSis olla. Ja, ja siis sai arutatud ja nüüd see sõna ongi ÕSis sees uus võõrsõna. Ta peaks siis olema selline pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine, rogaini rogaini. Uute sõnadega tutvumine on natukene nagu võõrkeele õppimine, et sa pead õppima sõna ära ja siis sa saad teada ka selle, mida see sõna sisaldab, mis nähtus on? Jah, aga see on ka paraku nii, et kui me võtame ka täiesti tavalised pealt tavalised eesti liitsõnad siis ega nendest arusaamiseks on ka hea juba teada inglise, soome ja võib-olla veel mõnd teist keelt. No ütleme, meie liitsõnad või tuletis, et tihtipeale on kokku pandud mõne teise keele eeskujul, et kas siis tõlgitud mõni inglise või soome liitsõna või sõnaühend Eesti keelde või, või tehtud mõne tuletise eeskujul. Et paraku see nii on, et teiste keelteoskus on järjest tarvilikum. Ja aitab ka omaenda keeleoskusele kaasa. No kindlasti, võtame näiteks kasvõi sellised sõnad nagu tagahoov ja rätsepatöö. Tagahoov on sõna, millest on ju rääkinud ja kirjutanud ka raadiokeelehooldaja Riina Eentalu ja just juhtinud tähelepanu sellele tagahoov on tagaõu, aga kas me ikka peame eesti keeles teda tarvitama tähenduses naabrus või lähikond, eks ole see mitte minu tagahoovis sündroom ja mis need uued väljendid kõik on. Ja nii oleme siis õitsis ka nüüd õpetanud, et, et kui me mõtleme naabrust või lähikonda, et siis võikski nii-öelda, et siis ei pea ütlema tagahoov, et miks öelda, et et linn ei soovi mingit tehast oma tagahoovi, et pigem ikka oma naabrusse lähikonda või rätsepatöö. Noh, me kõik teame, mis on rätsepatööd, mantel võib-olla rätsepatöö. Aga kindlasti on ka kuulajadki tähele pannud, et meil on ka rätsepatööna tehtud projekte ja ronge ja mida tahes. Et, et enam ei öelda eritellimusel, vaid öeldakse rätsepatööna. Nii et jälle oma sõna on olemas, et kas seda nii kergel käel kõrvale heita. Ta ei maksa. Niisiis on kaks rubriiki Eesti keele Instituudi kodulehel üks on uued sõnad, kuhu saab esitada oma ettepanekuid ja mõtteid ja teine on võsi uued sõnad ja ja siia tulevad siis kõik uued sõnad, millede lisate õigekeelsussõna Tule siis seal ikkagi see valik on väike, aga sinna me oleme pannud selliseid huvitavamaid ja olulisemaid ja mille kohta on midagi juba vaja õpetada või juhatada või midagi öelda. Aga väga paljud sõnad kamis, sõnaraamatu järgmise trükki lähevad, on selliseid hästi tavalised liitsõnade tuletised, mis on ühel või teisel põhjusel võib-olla varem välja jäänud või pole varem nii tähtsaks peetud, et neid kõiki nad jälle uudissõnad ja neid kõiki polegi mõtet niimoodi eraldi esitada. Ta on tihtipeale nad illustreerivad mingit tuletus malli või, või liitumisviisi. Aga just need tähtsamad ja ei huvitanud, et neid me oleme küll tutvustanud, et nii oli juba eelmise trüki eel ja nüüd ka jõudumööda. Aastal 2018 on lisatud siia sõna nutiLott. Lõbus, sõnades on õnneks lõbus sõna- ja tore, et te selle leidsite, see on üks jälle sõna, mille teise ma ei tea, kas sõna autor või, või kasutaja saatis otse sõnaraamatu koostajatele ja see saatja olin ilukirurg ilukirurgia kliinikust ja ütles, et neil on see täiesti tavaline asi, et noored inimesed tulevad ja soovivad vabaneda oma nutiLotist. Aga noh, iseenesest kena liitsõna ja, ja võtab algul naerma ka siis, kui mõelda, et neil on juba olemas ka nutikael. Eks ole see kaelavalu, mis tekib pidevast nutiseadmete üle kummardamisest. Nii et kuna nutikaela ma teadsin ja see oli juba ka sõnaraamatus olemas, siis see, see nutirott kahjuks juba täiendab seda pesa. Ja tegelikult sõnana võib ju naerma ajada, aga ähvardab meid kõiki, ma kardan. Ja siis ei ole üldse naljakas. Nii missugused on veel sel aastal õigekeelsussõnaraamatusse lisatud sõnad? Mõned põnevamad? No võib-olla näiteks ka see Birma rahva nimetus, rohing ja mida on ka palju küsitud, see peakski olema seal ÕS-i uute sõnade loendis, kus siis oli vaja näidata, et kuidas seda kirjutada ja kuidas lugeda et siinse kirjapilt ja, ja lugemine võiks kokku minna. Või siis ka näiteks üks värskemaid sõnumisse sõnud lisada näiteks blogi ehk videoblogi. Ka küllap see sõna jääb meile ja on siis võib-olla juba otstarbekas sõnaraamatus esitada. Mõne sõnaga on ka raskusi Morrisoni ennegi jutud kui mitu varianti, no näiteks kas rahvahange, ühisloome, talguhange, milline neist valida? Eestikeelne Vikipeedia on teinud lehe ühisloome, pannud lehe pealkirjaks on siis selline selline probleemide lahendamise meetod, mis eeldab sellist vabatahtlikku tööd osalejatelt. Aga Euroopa Liidu asutuste terminibaasis on soovitatud, et see võiks olla rahvalt tellimine, mis on ka kõige täpsem vaste, et, et see tegelikult see tegevus on rahvalt tellimine. Ja nii siis ongi Ozzy koostadele kadunud mõelda, et milline, kui mitu reaalset varianti, milline neist siis valida. Aga praegu oleme ikka teinud nii, et soovitanud seda rahvalt tellimist. No sõna öelda muidugi pikem, alati liitsõna või tuletis on lühem suupärasem. Aga aga vahel võib-olla viska täpsuse peale mõelda. Ja kas ühisloome nüüd jälle annab seda sisuhoidist edasi? Eks võib ka see juhtuda, et sõnaraamatus saab üks seisukoht fikseeritud, aga võib-olla tuleb pärast seda muuta, kui kui on näha, kuidas keel tegelikult liigub ja areneb. Just nimelt need uued sõnad nagu otsivad oma kohta tegelikult kogu selles keelesüsteemis, et üks selline sõna minu meelest on säuts jätviit. Kui sündis Twitter suhtlusvahend internetti, siis kasutati rõõmsalt säutse. Tore tore sõna ju. Ja seda kasutati hästi palju ja seda kasutati mõnevõrra ootamatult püüti oma sõna kasutada igal juhul ka näiteks riigijuhtide puhul. Aga nüüd on, mulle tundub, et, et see on muutumas, et presidentide puhul siiski ei kasutata sõna, et ta säutsus isegi mitte Donald Trumpi puhul ta triitis. Sellest on tegelikult kahju, et ei oska öelda jah, millest selline tagasikäiku on tulnud. Aga samas on hea, kui näha, kui selline ilus ilus oma vaste on läinud käibele ja loodame siiski, et see tagasikäik ei ole lõplik, et ikkagi see säutse säutsumine ka jäävad inimestele meelde ja nad sedagi edasi kasutavad. Võib-olla jääbki niimoodi, et kui on ametiisik, siis ta triidib ja kui on lihtsurelik, siis ta säutsud. Nojah, aga ei tea. Aeg näitab selle koha pealt, nii see on, et, et selle pärast ei saa ka kõiki sõnu, mis nüüd ütleme eile üleeile tekkisid kohe sõnaraamatusse võtad, vahel ei oska hinnata, et võib-olla see on selline juhusõna, et eile oli, homme ei tea seda enam keegi. Nii et sellepärast saab ikkagi sõnadel olema mingi selline settimise aeg. Vaata, mis neist saab ja kas nad jäävad. Ja siis siis kui nad jäävad, siis saab, kui nad kunagi sõnaraamatusse võtta. Nad teavad oma eluõiguse eest võitlema. Jah, ja eks siis me peame neid ka aitama selles, kui on hea sõna, siis peame seda toetama. Hiljuti oli meil maailmakoristamise päev ja sellelt päevalt hakkas mulle kõrvarida uusi sõnu. Mulle tundub, et nad on päris kenad sõnad aga sõnaraamatus neid minu meelest veel ei ole. Prügi tipp, mis on siis inglisekeelsest väljendist piikarbitš prügipimedus inglise keeles Trasbliness, ehk siis ilmselt see tähendab, et prügi ei nähta, ei märgata. Mulle tundub Jah, prügipimedus nagu vaimupimedus, ma arvan, midagi, see võib olla ka see analoogia mis on prügi tippseda, ma tõtt-öelda ei teagi. Aga jah, need sõnad tulid nüüd nad üsna värsked ja nende kohta kehtibki võib-olla see, et me peaksime neid nüüd jälgima ja vaatama, et et kas me räägime nendest asjadest ka veel mõne aja pärast ikka veel. Siis on aeg matkasõnaraamatusse võtta. Ja tõepoolest, näiteks googeldades sõna- prügi tippe, siis sellist sõna guugele ei annagi. Asi on ikka värske veelgi, nii et ma ei oska näitelauset ka tuua. Rajaga liitsõna võiks ju ennast ise seletada, aga, aga ei oska ka praegu pakkuda, et et millest siin on juttu. Aga küllap me saame seda teada. Ta võib-olla veel muutuvast maailmast nimelt on ju valmis tehtud Eesti esimene isejuhtiv sõiduk isesõitev auto ja seda on nimetatud ka ise autoks. Nädal tagasi oli meil autonduse saates insenerist keelemees Heido Ots ja tema juhtis tähelepanu sellele et iseauto on tegelikult eesti keeles nagu ise ise, sest auto tähendabki ise. Nii et see ei ole vist väga hea sõna. Jah, jõudsin samale järeldusele ka siis, kui kaalusin, et mida teha selle isejuhtiva isesõitva autoga ja jätsingi need praegu ootele, et eks vaatab, mis neist saab, et seesama, millele eid ots viitas, seesama kahtlus tekkis ka minul. Sellist sõna oleks tegelikult vaja, sest ilmselt sellised autod meil siin sõitma hakkavad liikuma ja bussid. Kas Eesti keele instituudil ei ole kavas korraldada mõnda sõnavõistlust? Noh, võib-olla võib-olla tuleb kunagi jälle ei tea, ei oska praegu öelda, aga siin võiksid ka autonduse asjatundjad ka nemad pakkuda, sest ikkagi, kes seda eriala paremini tunneb, neil tulevad paremad pakkumised. Et keeleinimene ikka keeleinimene ja ta ei tea kõiki erialasid nii hästi, nii et loodame, et vete autonduse valdkonnas tuleb siin mõni hea pakkumine. Heido Ots on meid meid varemgi aidanud. Ja tal oli veel üks pakkumine saates ka nimelt ta pakkus, et elektroonilise auto võtme asemel võiks kasutada sõna kaugvõti. Jah, ka jälle hea lühike sõna olen näinud, et on köetud elektronvõti olgu siis ukse või sõidukiseadme võtmena elektronvõtja võib-olla rohkem nagu kopeerib inglise vastavat sõnaühendit. Aga miks ka mitte kaugvõti? E võti? Oi neid sõnu nii palju, et et kaugoleks natuke nagu värskem ja eestikeelsem ka jah, ikka kuidagi seletamatult ise ja selle e puhul juba varsti enam ei tea, mida see seal täpselt tähendab. Miks mõni Eesti oma sõna ei taha uues tähenduses kuidagi levida? Estonian meil palju sõnu? Ma arvan, et on palju sõnu, selliseid, mille tähendust nähtust ennast ei ole meie tänapäevases maailmas näiteks lokku lööja. Seda pakuti, aga see ei ole läinud kuidagi vilepuhuja asemel käibele. No esiteks muidugi vilepuhujad pakub meile lõputult ette inglise keel ja teiseks ma mõtlen seda, et kas me tavaliste inimestena väga teame, et kes vilepuhuja ehk lokku lüüa üldse on. Et teame võib-olla rohkem informaatorite pealekaebajat, aga võib olla ka see, et see mõiste ei ole meile kõigile veel piisavalt tuttav ja piisavalt aktuaalne. Ja võib-olla ka see näiteks ütleme kõrvale rööp, rähklus noh, kõik me teame, mis on, puutume sellega iga päev kokku kuu ja ilus eesti sõna läks väga, väga ilusti käibele. Et see mõiste oli meile nagu ka omasem ja tuttavam ja seal on ka peale üks asi, mis, mis hõlbustab seda käibele võtmist. Et ma ise arvan, et võib-olla selle vilepuhuja ehk Lokule ja puhul on see mõiste voorus üks, üks asi. Kuna mina täpselt tegelikult ei tea, kui ma nüüd mõtlema hakkan, mis asi on rööp, rähklus, siis ma arvan, et ma pean selle õigekeelsussõnaraamatust järgi vaatama. Sest tegelikult on ju nii, et kuna te isegi ütlesite te ise ka kõiki sõnaraamatu sõnu ei tea, siis õigekeelsussõnaraamatut tänapäeval on ju väga lihtne kasutada abivahendina. On küll, et kui on võrgus olemas, siis siis on ta kõigile kättesaadav. Ja tähtis ongi see, et osataks kasutada ja teatakse, et mida, mis sõnaraamatust otsida. Nii ma olen vahepeal leidnud üles õigekeelsussõnaraamatu lehekülje ja sisestanud päringusse rööbrähklus ja ta ei ütle mulle midagi. See tähendab, et see sõna tuleb uude trüki. Et ta, ta on ikkagi suhteliselt uus sõna. Varem ütlesime mitme asja korraga tegemine aga nüüd tuli kuskilt rahva hulgas selline tore sõna nagu rööp, rähklus. Kas siis, kui mina praegu teen teiega saadet, otsin teise tegevusena õigekeelsussõnaraamatust arvutist õiget sõna, kas on ka rööprähklemise? Kisub sinnakanti küll. Kui te veel kolmanda tegevusega leiaksite, siis ma kirjutan üles, samal ajal on selge, siis on rööprähklemise. Kui palju üldse tuleb selliseid sõnu uuesti käibele eesti keeles, mille tähendus on hääbumas ja võiks tulla uues tähenduses kasutusele? Mul on jälle üks mõte. See oli üks vanasõna, on kikiaeg. Ükskõik, kuidas me sellesse suhtlesime, aga SÕNA klik on esiteks omakasupüüdlik, ühe huviliste rühmitus aga teiseks on ta kiire klik arvutiklikk. Ja mulle tundub, et praegune aeg, kus me elame, on ka klikiaeg. Sellepärast et me kogu aeg klikkima. Ja tegelikult on see, kes klikivad, mingit saadet, näiteks need on ühehuvilised inimesed ju tegelikult. Nojah, kas klikiaeg või klõpsu aeg klõpsu on ka tore. Et oleme ju arvanud, et eesti keeles see heli, mida me teeme, hiire katse võiks olla Jaan klõpsima ja klõpsama. Nad ütleme, arvutiterminoloogias on ikkagi jah, klõpsa klõpsa mäe klõpsima. Aga kõnekeeles on muidugi ja nuud klikimeedia ja sellised iits nad tulevad. Aga klikliki oleks kahemõtteline, et et kas ta on, et kumba kliki aega me siis mõtleme, aga klõpsuga oleks see asi natuke kindlam. Ühemõttelisem. Ilmselt ongi arvutisõnavara ja infotehnoloogia sõnavara see, mis kõige kiiremini kasvab ja areneb. Jah, on küll, vahepeal oli tunne, et kõik arvutiterminid ehk on juba sisse võetud, aga neid tuleb ikka juurde ja ja täiendamine on lõputu. Just hiljuti vaatasin sellist pesa nagu virtuaalne ja, ja sai lisada mitu sõna nagu virtuaalkogukond, virtuaalmaailm, virtuaalkontor, nii et see on ikka valdkond, mis Annabel uusi sõnu Netipulk ja viipekaart ja ja, ja, ja, ja veebipolitseinik neid ilmselt lähevad juba uude sõnaraamatusse. Levipolitseinik äkki isegi juba on olemas. Aga, aga jah, mis ei ole, need lähevad. Üks sõna sellest valdkonnast millele on ka otsitud põhjalikult uut vastet ja on leitud ka, aga vaieldakse vist endiselt edasi seal podcast ehk taskuhääling. Kas see taskuhääling on teie hinnangul jõustunud ja kas see on kõige parem sõnapodcastile? Ma ei oska öelda, kas ta on jõustunud, aga mul oli kunagi kogemus, kuidas üks keelenud, küsi ja kirjutas ja, ja protestis, et no mis sõna see taskuhääling on. Aga kui ma seletasin talle ära, et kust see tuleb ja et see on nagu see ringhääling on iga mehe taskus, siis lõpuks ta leebus ja leidis, et see on päris hea sõna, kui see asi talle selgeks sai. Ja kui nüüd no kui on taskuhääling ja need üksikud saated, mis seal taskus on, oleksid taskusaated, siis võiks ju toetada selle, et sõnad vastastikku oma levikut ja midagi paremat ei ole. See taskusaade tundub mulle väga suupärane selles mõttes, et kui me nüüd seda keelesaadet kuulame raadiost või teeme arvuti lahti kuulamisi, et siis me kuulame Ringhäälingu saadet. Aga kui me oleme selle alla laadinud oma telefoni, siis me kuulame taskusaadet. Siis on saade nagu taskust hästi. Ja uute sõnade puhul on ka hea, kui on leida neile mõni selline autoriteetne toetaja või eestkõneleja, eks ole, kui mõni tähtis avaliku elu tegelane hakkab mingit sõna kasutama, siis see aitab ka tihtipeale sõnal käibele jõuda. Et olgu siis kas president või mõni tuntud ajakirjanik või riigiametnik, et sellistest eestkõnelejatest on ka kasu. Kas on ka selliseid sõnu, mis tulevad omatahtsi kasutusele ja tulevad ekslikult ja eksitavalt? Noh, ikka on, et ega siis ka keelelooming ei ole alati nii teadlik ja, ja haritud, et ikka tekib siis isevoolu teel asju samamoodi. Ja võib-olla jah, turundama on üks selline näide. On arvatud, et see sõna turundama tuleb sõnast turundus, tegelikult peaks ta tulema siis kokku sõnades turg ja plusson, tuss, liide ÕSis ei ole seda sõna ja siiani olnud, aga aga kasutust on tal palju. Ja võib-olla siis pole ka mõtet teda tõrjuda, aga siiski kasutajatele selgitada, et tuleks vahetada, teha sõnadel turundame turustama. Et kui me ikkagi räägime sellisest tegevusest, mis on otse turule saatma, siis see võiks olla turustamine ja turundama. No kui me seda sõna vajame, võiks olla sellise turundustegevuse tähenduses. Et uude ÕS-i tuleks turundama ka siis aga koos õpetusega, et teha vahet, mis on turundama Janis turustama. Kas mõned sõnad arvatakse uuest sõnaraamatust ka välja? No peame ikka, sest käsi kirjanike väljendatud ja, ja on näha, et ta on paisunud, mis tähendab, et me oleme rohkem juurde pannud ja vähem välja võtnud. Et ikka mäe püüame iga trükiajal seda puhastustööd teha. Sõnu, mis on, ütleme, sellised vähemtuntud murdesõnu käibelt kõrvale jäänud termineid. Neid püüame välja jätta. Aga selle väljaviskamisega on ka nii, et noh, kahju on ikka midagi välja visata ja ja vahel on nii, et oled sõna välja visanud ja lükkad, et aga ta ei ole tegelikult kadunud. Minul oli hiljuti üks selline kogemus sõnaga pardur. Habemeajaja no vaatasime vist eelmise trükiajal, et ei ole tal eriti kasutust ja on selline sõna, mis pole õieti käibele läinud. Aga nüüd vaatasin, et ühes vähemalt ühes pealinna juuksurisalongis töötavad täie hooga pardurid. Nii et ikkagi see sõna ei ole kadunud. Ja ei või ka vahel võib-olla liiga kergelt välja visata. Vahel kritiseeritakse, mõistsime, teisisõnu, arvad, et miks seal on sõnu, mida keegi ei kasuta, aga me iial ei tea, millal seda sõna võib vaja minna ja tihtipeale võib see sõna, mida võib-olla praegu väga ei kasutata, anda kellelegi mingi hea idee või, või toetused teha, endal mingi tarvilik termin või keeranud luua nii et et ikka on hea, kui on midagi eeskujuks, on midagi vaadata. Siis te peate tegema kodulehel Eesti keele Instituudi kodulehele uue rubriigi välja jäetud sõnad. Siit saab siit leiab. Ja noh, eks need väljendavad sõnad on eelmistes trükkides olemas, aga see on selgelt, eks inimene vaatab ikka seda praegu kehtivate väljaannet ja tahab sealt oma teadmised kätte saada. Kas õigekeelsussõnaraamatus on ainult sõnad või on seal ka lühendid? Ja seal on kohanimed, mis on eraldi loendina. Jaangalühendi loend. Lühendi loend ei ole küll väga pikk, sinna me oleme püüdnud panna selliseid üldkasutatavaid ja esmavajalikke lühendeid et väiketähti ühenditest, neid, mida meil igapäevaelus vaja läheb ja siis ka väike valik suurtähtlühendeid. Ja ikka püüame vaadata, nad oleksid sellised. Üldkasutatavad. Ei ole ilmselt ootamatu küsimus Tallinna tehnikaülikooli nime uue lühendi kohta. Mida arvavad sellest Taltechist õigekeelsussõnaraamatu peatoimetaja. Juba küsiksin vastu, kas TalTech või tal tekk või taldecz on kõiki kõiki variante juba kuulda olnud. Mida arvata lühendist, mida ei oska, ei lugeda ega kirjutada. Et seal on ju see probleem, et kuidas seda hääldada ja siis ka see sõna keskel olev suur täht. Ei oska midagi arvata ja küll oleks hea, kui, kui selliseid küsimusi peaks vastama. ÕS-i sellised lühendid ei jõua, tõsi, lühendiloendis ei ole selliste üksikute asutuste lühendid, et kui on mõnede asutuste lühendid, siis on ikka sellised üleriigilised. Näiteks viimases trükis panime juurde RMK ehk riigimetsa majandamise keskuse lühendi. Aga selliseid, jah, ütleme koolide ja üksikute asutuste lühendeid või siis ei ole. Kas uus sõnaraamat, mis valmib veel sel aastal? Sel aastal paari kuu pärast lisaks ta valmis olema, kas sõnad mahuvad ühte köitesse ära või tuleb mitmeosaline sõnaraamat. See hirm on nii tüljendajal kui kirjastajal, et loodame, hetkel mahub, aga see on selge, et kui, kui ta veel paberil tuleb, siis ikkagi tuleb seda sõnavalikut teha veel rangemalt. Ta mahuks ära ühtede kaante vahele, sest ta on ikka need toonud paksem, kui oli 2013. aasta. Sõnaraamat. Poissi juubelit tähistab keele instituut siis paari kuu pärast, siis kui uus raamat ilmub ja missuguste sündmustega te veel seda tähistate? Püüame teha valmis selle praeguse 2018. aasta ÕS-i ja siis ilmub veebis ka see kõige esimese ÕS-i veebibaas ehk 1918. aasta issi baas. Nii et kui kõik hästi läheb, siis saab tulevikus võrrelda, mis on 100 aastaga muutunud. Et selline sild. Aitäh ÕISi peatoimetaja Maire Raadik ja, ja palju õnne veel kord meile kõigile. Aitäh. Ja kuulake keelesaadet järele. Keelesaade on podcastis ehk taskuhäälingus ja raadiosaade uued sõnad on ka taskusaatena järelkuulatav, kõike head kuulmiseni.