Ai olemegi eetris väga ootamatult sattusime eetrisse, sest meid tabas Hellandasime juba ammu enne, kui taime Välgia tabas meid, me oleme elanud. Me oleme elanud elanud sisse enne, kui me täna siia raadiosse jõudsime. No mina isiklikult olen viimased paar päeva, sina, Andrus, samamoodi oled elanud ju tegelikult raadioajaloo sees, me mõlemad oleme lugenud ene iiani raamatut. Südamete, vanade vana maja, raadiomaja hästi, mina näiteks Mart, istun praegu, vestlen küll, sinuga ma sulle otsa ei vaata, vaatan üle su pea vaatangi raadiomaja, vaatan, mis Samost sellega teinud on. Et aknast on kohe näha, et seal, kus vanasti olid imekauneid, free Dolbri sisustatud ruumid. Anvar Samost on tõmmanud vahele kübrokis, seinad pannud odavad odavad lambid, Käia istub seal ja juhib praegu uudistesaate. Kõige hullem on see vanem praegu kandros. Need on Toomas Sildam, et see, mida sa praegu kõige hullem, pole isegi mitte see kliproc vaid see seal. Istu. Hubert Veltermann, Ivar Trikkel ja Lembit Lauri. Vaid just nimelt istuvad see kuradi Sildam ja see kuradi faking samast samast oli ka tegelikult kelleneiani raamatus lõpus seestunud, talle anti sõna Ants. Ma arvan, et ta ikkagi roni Size raamatus, et tema ega ta ei andnud luba muide selle raamatu lõpus nagu ka sõna saama. Ei, see oli tore, tore raamat, soovitan. Soovitan kõigile ajaloo huvilistele, et see on nagu killuke killuke ajalugu raadiohuvilistele, et ma tulin siia ka üles, sest eks meievanused inimesed võib-olla natuke nooremad ja kindlasti vanemadki inimesed. Eks vene aeg melu oli selline, et ega ju midagi muuta tarka teha, ei olnudki kuli istuda, istuda, lugeda kas raamatuid käia kinos, teatris või siis kui midagi muud teha, siis kuulati raadiot. Ja nendel inimestel, kes raadios tööl olid, meid oli 5000 inimest, nagu ma aru saan, siis Erkki Haldre koondas 800 200 ja ikka alles 1000 inimest. Raadiomaja peale. Ene Hiion ütleb ka, et seal oli väga kitsas ja sööklas oli tihti eriti sööma saabus kammerkoor. Ma ei tea, mitusada inimest tulid krabinal kulinal kontsade klõbinat trepist alla sööma ja siis siis sai, oli kilkeid, seal on palju ja, ja ega seal midagi muud teha ei olnud, kui kohvikus olla ja arutada neid asju ja, ja ühesõnaga, aga pidada plaani. Ja et ma seda lugedes mõtlesingi selle üle, sest et üldiselt näiteks praegu vaatasin just, vaatasin Facebook'i, mis Weisseris sünnib ja vaatasin siin sellist pilti, nägin siin pilte, ühesõnaga kus kasutaja kasutaja Birge oli koos teise kasutajaga, Janeti Janetiga istusid rõõmsalt uudistemajas ja kallistasid rõõmsalt koera, et oleks see pilt tehtud 50 aastat tagasi, siis Janet ja ja piiriga oleks istunud raadiomajja kallistanud mõnda purjus raadio reporteritele, oleks isegi noh, praegusel kellal raskelt raske, siis ütleme kas just daamid väga raskes joobes olnud, aga lõhnal oleks neid juures just nimelt lõhnad, lõhnad olid väärikalt ja tüdrukud Birge, virge Janet oleksid olnud, oleksid olnud särasilmsed kitsa puusalised, et nad oleks leidnud armastuse raadiomajas ja kaotanud neid korduvalt. Ja, ja, ja, ja see oleks olnud üks südantlõhestav lugu, ma seda raamatut lugedes mõtlesin selle üle, et mida kõik see rahvas, kõik need pikad tunnid seal kohvikus tegi. Ma nagu ei kujuta ette, et ma nüüd Andrus sinuga lõpetame, saate ära, et me ei lähe koju mõnusat pikutama, vaid siirduv alla. Hirm ja raadiomaja kohvikusse, kus olemas oleks, kus istuksid siis teised raadiotöötajad, kes on ka lõpetatud ammuma saated ja siis istud, juues juuakse benediktiin ja muid üsna õudseid likööri, lõunamaine ja siis istutakse laudade taga, suitsetatakse ja räägitakse, et tundide kaupa nutsin. Andrus, millest rääkida, rääkida nii palju ju, ega siis vaata sel ajal ei olnud nutitelefone, et kus sa saad nagu silmad punnis, et siis kõik info tuli teiste käest, et praegu sa lülitad arvuti sisse, kõik info jookseb sul üles-alla ja sa saad sealt kõik teada, aga siis oli ei, kuulujutu tasandil. Mina kujutan seda küll ette, väga-väga raske mööda minna, et kui me hakkaksime sidendiks alla minema, sõidame liftiga alla ja seal praegu istuvad valvuriproua üksinda, aga kui sa paar oleks näiteks all avatud ja istuks terve segakoor ja veel väga palju häid sõpru, siis takerdus küll sinna, et mina mäletan seda aega, kui meie noorte reporterite alustasime. Ka Ene Hiion meenutab, kuidas tema noore reporterina alustada mõtlengi, et need tegelikult need ajad ajastud on erinevad, aga igaühel on see algus, tuleb raadiomajja ja huvitas, on ja tõsimeeli olnud siin all kohvikut, aga näiteks köögis istus Mart, Märt Rannamäe liitrise viinapudeli käia ja väga raske märgist mööda minna, ta ikka valas seal klaasitäis ja, ja tihtipeale peab tunnistama, et esimestel aastatel meie saade muutus, muutus väikseks viinavõtmiseks tänu sellele, et tõesti siin olid siuksed inimesed ja need noh, ühesõnaga seda viil oli lahedalt saada, et me võiks kirjutada kunagi sellise sellise sellise sellise raamatu, südamete murdumise maja. Meie muidugi ei ole päris raadiotöötajad kogu aeg olnud, kes päevad läbi raadios väidaks, et me oleme sellised õhtused hundid. Ma küsin vahele, kas, kas tundub, kas sulle ei tundu olevat õudne perspektiiv ritta päevad läbi raadios? Ei noh, aga kui sa töötaksin ikkagi paljud inimesed veedavad oma päevad kuskil, et mõned paljud ajakirjanikud vedavad päevad otsa toimetustes ja paljud ametnikud veedavad päevad otsa ministeeriumis ja siis tekibki selline tõesti, kui sa oled ninapidi koos inimestega salgavad arvamused, lahkumine, uued arvamused. Et nii nagu seal raadiomaja raamatuseni ion kirjutab, et näiteks reporter tavaliselt armus helirežissööri, kes ta linti lõikas, sest nad olid ninapidi koos, seleta raadiokuulajatele ka äramise termin linti lõikamine, noh, kõik on läinud, põhimõtteliselt antakse uus hooneid, siis lõigatakse lint katki ja vot umbes samamoodi olise lihvin sündi lõikamine. No ma arvan, et meie kuulajate hulgas siiski inimesi, kellel on olnud vähemalt kassettmagnetofon, seal oli sees põhimõtteliselt. Mõnikord lint läks nagu keerde, saad pastakaga kerida, seda mainida teatud slängis ja ka veneaegse slängi, sellist isegi tänapäeval veel on väljend lint, tähendab, panin lindi maha, tähendab ju ka oksendamist. Ütles, et, et siin tuleks selgelt aru anda sellele, et see helioperaator, kellesse reporter armus ei teki tegelikult mitte reporteri okse tükeldamisega vaid ta tegeles reporteri, lindistatud jutuajamise Monteerimisega lindilõikamise lõikamise teel. Ma arvan, et tuligi oksendamist, et südamete murdmise vajadusega sellest here i on väga niimoodi delikaatselt ei kirjutanud. Aga ma tahtsin seda öelda, et Ene Hiioni raamatust jääb jah, mulje, paremad päevad on möödas ja niimoodi jääbki alati. Paremad päevad on alati. See sõltub, sõltub, see sõltub sellest inimese vaatepunktist. Kindlasti sel hetkel, kui Ene Hiion tööle tuli, ütleme ütleme eelmise Felix moori aegsete inimeste jaoks, tundus, et raadiomaja parimad päevad on möödas, et tulevad mingid noored, Valdo, pandiline Iionid siia tööle. Seal on see see Andrus varade maja hakkab juhtima Aados Lutsk, selle asemel, et seda seda juhiks klaverivabriku järeltulija, seal oli küll see vahe vist, et kui, kui pant ja teised raadiomajja tööle tulid, siis raadiomaja alles ehitati. Ta oli nii-öelda keldrist, hakati üle, seda küll, aga ütleme, saksa sõjavangid, kes seda majaehituses vaatasid suhtes rutski panti ja iilit Paabinguist, meil oli 18. jalaväearmee veteranide vangi langenud, saksa sõdurid ehitasid neid kindlasti häirisid saabury mingid alaminimesed. Ütleme, eestlased, kelle kohta Peipsi taha küüditatud korraga tulid, hakkasid oma keeles Lägiseva mingit raadiot tegema. Raadio tehti ka varem, eks ole, aga siis seda tehti Estonia teatri keldris. Felix Moor seda juhtis. Nii et eelmine raadiol täiesti olemas ja meie meie jaoks sinuga on just nimelt meie kirjutaks oma raadioajaloo, siis meie alustaks sellest, kuidas me tulime raadiosse sihuksed vanad tegijad nagu Märt Rannamäe, Allan Roosileht, immo Mihkelson käisid siin uksest sisse-välja, juhtisid saadet ja, ja järgmine põlvkond kirjutaks ka selliseid, et sellise raadiomaja ajaloo, kus nad tulevad väikeste arglik reporteritele raadiomajas on sellised inimesed nagu Juur ja Kivirähk. Staažikad raadiohundid on 20 aastat. Andrus, arvan ma, selliste sõude. Meie ei, ma arvan, et ei sina ega mina ei suudaks ka oma raadiopäevadest. Me suudaksime kirjutada sellise mälestuskilluga sest ütleme, et Jaha mäletab Märti Elgulad, mäletan Roosilehte mäletan ka. Aga ega mul midagi muud öelda, jällegi mäletan neid ja et vahest valati viina ja ongi kõik, seda küll, ma ütlen, et meie ei olnud nagu selles mõttes päev otsa, siis meie arusaam on lünklik ja meie tulime tööle õhtul siis kui enamus inimesi oli koju läinud. Praegused raadio noored, praegused raadio, noored ei oska meist midagi, kirjuta, sest nad ei näe neid. Ja meil ongi väga salapära. Võtavad õhtusel ajal. Väidetavalt käisid raadios Juur ja Kivirähk, mõnikord on neid, neid meid näevad siiski päeval, kui me käime oma saadet ette tegema, ma arvan, et meist raamatut kindlasti kirjutama, aga me kindlasti võiksime olla kõrvaltegelased. Sa tahad? Kõrvaltegelane küll, jah, raadioajaloost ei, ega tegelikult, kui ma seal Ene Hiioni raamatu läbi lugesin, siis ma küll mõtlesin, et näed, et meil mainitakse ka seal Ene Hiie kirjutatud mängi valatuna, saate lõpus lugu romantika õige selles mõttes olemas raadiomaja ajalukku mingil määral sisenenud seal otseselt. Me oleme häime, seal vist otseselt ei ole teinud, mida? Oma saadet, aga me sisenesime küll. Andrus, võid teha oma silmadele, kuidas ma hakkan tähtsusest paisuma. Omandan üle loomulikult. Sina oled üldse tarkade klubi liige, on muidugi hea. Räägi sina ja loomulikult sina oled tihedasti seotud vana raadiomaja ajalooga. Ja mis me seda räägime loomulikult. Ja mina olen mina olen tohtinud mõnusalt läbi käia, siseneda kalale, sõda peale, sõda sai siia tuldud ja siis, kui tuli Viljandist, tuli uudis, et Uuno kallasena Meil on sünnitanud, siis läksime vastu võtma, siis sündis Väike-vuntsidega Siim Kallas, kes kohe oli ilmale toonud, esitas ühe väga raske küsimuse. Jah, see Siim Kallase saamine mälumängujuhiks toimus just nimelt nii, nagu sa ütlesid, vähemalt kartulivõtult käituda nii-öelda sünnitamas. Ja siis siis ta oligi sündinud ja asus juhtima, asus kohe kohale, sest seal omaette peatükk raadio lapsed, et raadiolapsed jooksid kõik ringi seal praegu, kusjuures, ja siis nad võiksid tegelikult raadio lastelugu nagu pantrikuru vangid, ainult et ilma õnneliku lõputa, sest need lapsed toodi raadiomajja naid jäätisi ja paljud neist töötavad raadio past siiamaani võib-olla töötaksid, kui Erkki Haldre poleks neid majast välja ajanud? Jah, see oli väga kurb, kuidas raadiomaja lapsedki nuttes lahkama kuri Haldre ajasest piitsaga välja sellest keldrites Nendest ungastest, kus nad on endale väikse pesa teinud. See on kurb küll, jah. Jaa, jaa. Erkki Haldre on jah selline negatiivne kangelane. Ma olen selles raamatus, kes siis nagu sellele ilusale oleski elule ja ilusale ilusale maailmale lõpu tegi, et enne seda veel jõuti teha seal loominguliste liitude tundi korraga, nagu see oli nagu selline. Noh, ma ütleks Andrus, selles selle raamatu kohta ka seda, et see on, seda lugedes oli väga põnev jälgida seda, mida pidas raamatu autorina IM pidas oluliseks raadiotöös. Ja mida näiteks mina kui raadiokuulaja, ütleme, kuuekümnete aastate lõpus, seitsmendast algusest, mäletan, pidasin oluliseks pean ütlema, et kõik need jõulised reportaažid ja need arutelud, mõtted ja mingisugused intervjuud, mida reporterid käisid makkidega tegemas kuskil põldudel. Ma ei mäleta midagi küll, aga ma mäletan väga selgelt, et ma just nimelt Eesti raadiost väga väikese poisina ühel hilisõhtusel tunnil suveõhtul kuulsin esimest korda ansamblit Led Zeppelin, mida mängis seal Gunnar Graps, keda raamatus kui nüüd õieti mäletan, vist ei mainitagi. Et kui mina mõtlen Eesti raadio peale, siis mulle tulevad meelde hoopis näiteks mul tuleb meelde saade maailm täna, mille, mida ei kuulnud mitte keegi selle pärast, mida Gaabriel Hasake räägib, sellest, mis toimub Jordani jõe läänekaldal või mida kuskil kuradi piirist piirini rubriigis aeti mingit mingit tõesti hullu, vaid saadeti maailm täna oodati sellepärast, et sinna valis tuntud diskor ja raadios jällegi raadiot olemas, täiesti mainimata praktiliselt mainimata isiku. Olav Osolin mängis sinna vahele uutelt heliplaatidelt lugusid, see näitab, ajalugusid raadiost saab kirjutada kümneid ja seda on väga palju inimesi, kes tõesti sinna sinna sellesse raamatusse raamatus ei pääsenud iial, hindab väga kõrgelt selliste ütleme, ajakirjanduslike sõna-, publitsei, publitsistlikku sõna, minul jooksis kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja, üldse ampsuna denud. Ega seal otseselt saadetes olegi, et seal on, selles raamatus on juttu sellest saada tagusest elust, kuidas käidi askeldate tõsi on ka see, et need paljud veneaegsed saated on ju veel säilinud, digitaliseeritud arhiivis olemas ma kunagi mingil põhjusel hakkasin märksõnadega hullama Eesti err digiarhiivis ja sattusin ühe Valdo Pandi saate peale, mis olid hästi jube saade, siis ta oli saanud kätte ühe metsavenna. Ja siis ta süüdistas seda metsafiltrita selles, millega metsavend oligi. Ta hoidis nõukogude võimu ehitamisest kõrvalistest metsas. Ja siis metsavend rääkis häbelikult, vabandas ja ütles, et ta on ümber kasvanud, nüüd ta käib tööl ja ja noh, see oli selline saada, lihtsalt ärastaksid Valdo Pantile metsale siia Kungla telje tegid väiksed tropid, et see on tõesti õudne, õudne elu ja siis ma mäletan veel mingeid Valdo Pandiülekannet ohvitseride majas, kus peeti kohtuprotsessi Gerretz lumi ja kas see kolmas Essonali, kes kinni võitja, kelle üle mõisteti kohut 64.-le Marko või 62. aastal? Kolm Kalevi-Liiva mõrda olla Kalevi-Liiva koonduslaagri mõrvarit, et see oli neid juba need inimeste hääled, mis sealt kõlasid, olid hoopis teistsugused kui tänapäeva inimest tähele juba nagu sõnade hääldus oli teines, eesti keel oli teistsugune, see oli nagu mingisugune orkide, haldjate või mida, kelle keel kuskilt oopis ub. Kõik oli arusaadav, aga kõlas väga võõralt. No aga see on huvitav ja see ongi selline maa alla vajunud maailm, nüüd see vana raadiomaja ja kõik need saated, mis seal tehtud, tegelikult need inimesed, kes seal askeldasid, aga seda, seda ongi seal nagu tänu sellele raamatule. Need on meenutada ja ma mõtlesin, et millistest majadest mina näiteks olen osa saanud näiteks ega see vana ajakirjandusmaja oli ka päris huvitav hoone. Samal korrusel oli omaette toimetus, kohtute ka samuti halba aris, inimestel oli ka tööl väga vähe. Valvur oli relvastatud gazali relva, õhtuti tuli naismiilits kelleri, kellel oli püstol vööl, aga üldiselt oli siiski lihtsam sisse saada, näiteks kui mina tulin krisse päevasel päeval maitse sisse, aga õhtusel kella kuuest tuli naismilitsionäär ja uks oli lukus. Polnudki vaja, sinna minnes olid kõik normaalsed inimesed koju läinud, sedapidi siis alles hakati jooma seal. Selles mõttes ma mäletan seda, ma mäletan, miilits takistas joomist, miilits oli seal üksvahe tööte seal lopsakas blondiin kes oli ajakirjandusmaja Aktiivse mees, pere lakkamatu innuka, tähelepanu objekt. Et, et see selle sellele daamile või prouale preilile viidi, küll viidi küll benediktiin ja lõunamaiste šampust ja muidugi ja neid jooke ja ja, ja noh, miilitsatöötaja siis siis pidas valvet kogu selle pakanaali üled. Eks igast veneaegsest asutusest saab selliseid raamatuid, mida ma olen lugenud, mingit raamatut, kui mingisugusest auto tehasest, mis tegi neid jubedaid kandilisi buss ja kui sa mäletad, mis sõitsid ringi, sellisem asi, et plaan sai kohe täis ja kuna inimestel sageli pannud noh, näiteks kas elati pead-jalad koos näiteks kaheksakesi ühetoalises korteris või midagi sellist, siis polnud ka nagu mõtet koju minna, sest sa ilmselt ei pruukinud koju sisse pääseda, kui kõik olid Valdo Pant, ma saan aru, elas lausa vanas raadiomajas ülemuse ülemuse kabinetist kabinetti seal, kus ta siis kus tal oli vist võlaotsa nael, oli löödud ukse sises ärritlastama pintsak ja siis väike voodi ja silmapesukauss loomulikult seal toas ikka oled, ametki paaris loomulikult, ja nii see ongi ja noh siis siis loomulikult juhtub värvikaid asja. Ja see maailm kahjuks on need värvikad asjad neile sellised, nad on küll nagu värvilised, aga, aga nad on värvilised nagu nende eneste inimeste jaoks, kes selles asjas osalesid, et ma toon sellise võrdluse, et kui ma lugesin nendest Clif Richardi biograafiat kes rääkis sellest, kuidas Rolling Stones nägi kurja vaeva erinevate alkohoolsete jookide ja erinevate narkootikumidega siis selles loos nagu vastuolu ei olnud jah, kasutati erinevaid kemikaale ja muid aineid, aga siiski tihti nagu tööd, siis tehti ka asi, mis asi oli, et mängiti Braul sügarid või hankida kummalisi, midagi sellist. Aga raadiomaja probleem oli minu meelest sellised baaris. Ja kuskil koridori peal olid kõik õudselt kõvad mehed, suured mõtlejad, esteetilised inimesed, sellised südamevaluga töötajad. Aga see, mis raadiost tuli, oli selline kohutavalt tüütu, jõmin. Enamus saateid küll jah, seal oli helgeid hetki nagu meelejahutaja Nero turniiri just jaa, kärna ärni, rääkis seal ja siis loeti anekdoot hommikuti mida malatootsin enne kooliminekut, inimesed olid, need olid väga õrnad Vennelise järjejutupilooti diagnoos väga õrnad hetked ja kõik need, mida nimetati nii-öelda nagu, nagu firma p, mida tegid jah, nii-öelda need reporterid ja kuningad ja muud jura oli, see oli tegelikult üsna hirmuäratav ja siis ehk siis selle tasakaalustamiseks tuligi nagu paaris rääkida siukest rahvuslike mässumeelset juttu ja juua, juua mässumeelselt konjak ja teine asi on ka veel see, et selliseid noh, nagu situatsioonist sündinud teravmeelsused, nende kirjapanek on hästi keeruline ja, ja sageli see teravmeelsus, kui ta saab kirja pandud, siis sa siis ütleme, lugejaga siseselles episoodis ei osalenud, ei saagi aru, mis seal teravused on, see juhtus näiteks Hardi tiiduse mingit naljadega raadiomaja baaris, mis ei ole nii meeles pidanud palju kirja pannud. Siis loed seda, et see on selline. Ei ole naljakas üldse üldse lugeda. Kirja panemine on väga keeruline, seda on väga raske teha, viiega noh, kokkuvõttes me võime siiski öelda, et kellel on huvi raadiomaja vastavalt, siis talle meeldib, meeldib, seal on, seal on väga põnev, kihvt on näiteks see, et selle raadiomaja asutaja, ehitaja, Olbri reedolbre ema lugu, see on hästi põnev see, kuidas see maja üldse tekkis. Miks ta, kuidas ta tekkis ja kuidas ta pärast seda tervikuna see raamat on väärtuslik ja väga tore. Aga loomulikult on selge see, et nagu on oma raadioene Hiianil, minul oma raadio, mida mina olen kuulanud ja ma arvan, et sul on oma raadio ja ja meie, minu helioperaator, kes meie linti lõikab, talud jälle oma raadiot, kui mina peaksin meenutama oma raadiot, siis ta oleks peategelane, seal film alati koht on millegipärast ja, ja siis ma meenutaksin smart juurdegi ja mis ta rääkis, ja siis järeltulijad loevad. Mis kuradi jama seal? Üritan su nalju kirja panna, järeltulevad põlved leiavad, et seal üldse naljakas. Ja siis sa ütled veel seda, kuidas noh, ütleme seal veelgi vaid seda kirjutatud kui ägedat juttu me rääkisime nagu muusikaliste pauside ajal ja kuidas noh, ütleme seal ja et noh, et kui kuradi kriitilised, kuid analüütilised ja kui valutavad Eestimaa tuleviku pärast ja ja hästi eetilised, põhiline, kuidas me kõik olime ja siis keeta lahti, siis hakkas lihtsalt selline on lihtsalt selline loba jälle tulevaselt. Aga ega meie saate põhiline väärtus ongi ju muusik, aga ma olen mõelnud, mängitakse. Aga ma olen mõelnud, et meil on ikkagi nagu selline publitsistlik sõna, mis aitab mõtestada täna meie saate mõte on see, et noored inimesed nagu saavad Linnistada laule ja seal peavad ära kannatama kahe vanamehe loba vahel, enne kui tulles siia raadiosse pärast vaatasin kaugelt seda uudiste praegust pesitsevad Sildam ja samast samast ja siis Janet Janet ja tema sõbranna on täiesti kained ja kallistavad ühte koera selle pealt kallistada Urmet kooki. Millest mul on nii kahju. Noh, mis teha, see on tegelikult siin tänavavärgile kaks kaunist, kaks särasilmset kitsa puusalist naisterahvast tunnevad ennast õnnelikuna fotol nad kallistasid ühte koera vanas raadiomajas Aados, Lutsk seal pükstega käia tööl ja siis naised päris ja oli tõesti lubanud alustada selga panna ja õudu. Tal oli kinganinade küljes peegel, õõdorna niuke, raadio juht. Vaata teda ei olnud ju näha. Telejuhte näidati kogu aeg eetris, Valdo Pant oli ka näha, kas tal on, mis tal on, Ado Slutski, keegi, ta niuke ta on ja ta võis oma mõtled selle peale, et kas see sümbol või see mitte sümbol, vaid see monument, see või see kuju, mis on pandud sinna uudistama ja külge. Ja mis kujutab Felix Moor hoidmas käes põlevat säästupirnid, kas selleks seal parem, kui ta oleks säästubete asemel käes viinapudel, mis helendab. Noh, see oleks ausam, aga noh, hea seegi ikkagi arenguvabadussammas. Koeratoomine nivoole laatus, kus puhka raha, tuvi. No ei usu oliivipuudelaadluus kus puuk raha tuli, paksuke. Ja juba ta p linnu kasvanud nurka. No vot, see on vana ansambel ornament Gunnar Grapsi ansambel, mis siis hiljem hakkas kandma nime Magnetic bändia. Mõned ornamendi lood olid ka aastaid hiljem Magnetic bändi repertuaaris ja see materjal anti nüüd välja nii vinüüli kui ka CD-na ja ornament oli ka muide üks nendest bändidest ja asjadest, mis siis, kui süda Eestimaa tuleviku pärast südant valutav, kuid naistel mitte aluspükse kanda. Ado Slutsk korraks tähelepanu lõdvemaks asi ja siis mõni mõni sihukse pikema juuksega ja muusikahuvilise nooruk sai mingisuguse laulu eetrisse sokutada, küll aga ei võetud raadioraadiosse tööle Jüri Lina, kes tuli esimesel päeval tööle kollaste pükstega, kusjuures lina tegi ju, kas teda ei võetud tööle, seda ei võetud jah rannadeniani. Aga selle, ta tuli nagu ennast tööle vormistada, aga kuna tal olid kollased püksid jalas, siis ta saadeti kohe uksest välja. Aga huvitav on see, et linalen ei meeldinudki, kui linapükse kannab. Et ta on läinud Eesti Raadio ajalukku sellega, et ta tegi Eesti raadios esimest nii-öelda popmuusikasaadet kuskil kuuenda aastate keskpaigas valguses nimega selle nimi oli hästi totter nimi nagu. Noh, nagu kõikidel headel saadetele totrad, nimed, nimed, nii nagu näiteks rahva omakaitse on selline, tõesti, mõtlen alati võib-olla ei olnudki. Üks pääses, saate libeli poobifo, kas oskad arvata, milleks nende saateni poobifo kudet on aasta 60 pallu 63 võimule veel, Nikita Hruštšov, aasta 65 juba leo seltsimees Leonid Brežnev sinuga kollaste pükstega isik eetris, temas algab saadepoobifo. Mis see tähendab, see tähendab biitmuusika ja folkmuusika tollal armastati selliseid ühendeid rameeto ja foobifoobifo. Huvitav. Aga siis ei olnud ka päris puhas poiss, et tema sai jällegi juhtivatel kommunisusel sõimates taganedes ruudulist ülikonda, kuidas keskkonna ta käis parteilise matustel. Peida käis sellega siis ka siis, kui toimus legendaarne jalgpallimatš, kus Ruja propellerpidi mängima ära keelati ja sellise Eesti televisiooni ja raadio vahele ja selle Aados Lutsk kutsuti valgesse majja aru andma tabaniseks moega ruudulise pintsaku kristalle garadidetelt, vana kommunist tulebki sihukse pintsakuga keskele. Siis ta võeti ka maha, raadio raadiomaja juhataja koha pealt. Ei töö, ei, see on seal, on selliseid, selles raamatus on siis folkloor, seid tegelasi küll näiteks legendaarne isik, keda ma pole kunagi oma silmaga nendega isegi isegi tema kuulsus ulatus isegi noh, kaugele üle raadiomaja piiride, Endel Jaanimägi, tema oli eriti kõrge kommunist ja tema oli see, kes juhtis Ado Slutski ja Leopold Piip oli ka. Tema oli televisiooni ja nemad kõik nad olid eesti laskurkorpusepoisid omavahel eriti hästi läbi saanud, sest mõlemad tahtsid nagu võimu tähtsamad olla, raadiojuht ja telejuht. Ja Endel Jaanimägi oli siis see mees, kes pidi neid lepitama. Ja seetõttu ta ka noorelt suri, aga see on nagu mingisugune. See on nagu mingisugune mõtle kolm tegelast p Slutski Jaanimägi ja see on nagu see operatsioon Õ. Kuulin, viitasin Morgunov, midagi, midagi, nemad võikski mängida, näide sellest võiks teha. Nüüd sel nädalal alustab teleseriaal Pank aga, aga väga toredat teleseriaali saaks ka vanast raadiomaja ja ma arvan, et kui me räägime, olles küll teleseriaali Pank veel mitte näinud, aga teleseriaal Pank samast hoovusest nagu on kantud ka see Ene Hiioni raamat. Et ikkagi head ajad, vargamäel on möödas ja ütleme, et on aeg istuda.