Kell on kuuseeetris Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Harju maakohtus jätkus kohtuprotsess allilmas tuntud keemia rabagrupeeringu liikmete üle anonüümse tunnistaja ülekuulamisega. Keskerakond tahab panna ajateenijat piiri valvama. Ajateenijad läbivad kaitseväes sõduri baaskursuse. Edasi liiguvad nad sõjaväepolitsei õppesuunal piirikaitselise ettevalmistuses ja sealt edasi liiguvad nad piiripraktikale. Ehk me saame viia ajateenijad piiri praktikal piiriga valvamat parlamendile, kui nad ei toeta EKRE plaani kehtestada ettevõtete sõiduautodele ühtne automaks. Pangaliit on seadnud eesmärgi pankadele ühine pangaautomaatide võrgustik luua. Kõikidel pankadel, kellel automaadid on täna on sellisest võrgu loomisest huvitatud. USA suursaadik ÜRO-s Nikki Heile esitas president Donald Trumpile lahkumispalve. Sirbi uueks peatoimetajaks valiti Kaarel Tarand, kes on ka varem seda ametit pidanud. Tema sõnul on kultuurilehe jaoks endiselt peaküsimus ressurss. Kindlasti on ju palju seda meie kultuurielus, mis jääb kajastamata sellepärast et seda lihtsalt on kõik nii palju ja toimetused peavad oma valikuid tegema. Muidugi tahaks rohkem, tahaks kõigile tagasisidet anda, aga kõigile ei jõua ja peavad valikuid tegema. Ning Eesti jalgpallikoondisega ühines eelseisvateks rahvuste liiga mängudeks ka keskkaitsja Joonas Tamm, kes mängib käimasoleval hooajal sarv spordi ridades. Euroopa liigas. Ilman homme pilves selgimistega ning valdavalt kuiv. Õhusooja on 13 kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Harju maakohtus jätkus kohtuprotsess allilmas tuntud keemiarelvagrupeeringu liikmete üle anonüümse tunnistaja ülekuulamisega. Grupi liikmeid eesotsas nende juhi, Hispaanias vahistatud Vjatšeslav Kuleebitšiga süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises narkoäris pressimistes. Kokku on kohtu all 15 inimest. Täna ülekuulatud tunnistaja jäi anonüümseks tema turvalisuse tagamiseks. Tunnistaja rääkis prokuröri küsimustele vastates grupeeringu siseelust. Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki koostav Aivar Riisalu rääkis rahvusringhäälingule, et kõige märgilisem näiteks on peatükis osa, kus räägitakse sõjaväestatud piirivalve taastamisest. Erinevalt EKRE-st ei taha ka Keskerakond taastada eraldi endist piirivalveametit, vaid ühendada kaitse- ja siseministeeriumi ressursid ja kasutada ära ajateenijate potentsiaal. Ja milles on selle asja sügavam mõte, kuna me tahame tõsta ajateenijate arvu. Ja mina arvan, et selles olukorras, kus me tahame tõsta ajateenijate arvu võiksime kaitseväes võimaldada neile sõjaväelise väljaõppe, aga nende edasine teenistus võiks olla piirikaitse kompaniides siseministeeriumi haldusalas. Ehk see tähendaks seda, et Euroopa välispiiri hoidmine on ka Euroopa liidul täna tõusnud teatud küsimustes ikkagi fookusesse. Ja taaskord ma olen sellel seisukohal, et sellisel kujul piirivalve likvideerimine Euroopa Liidu välispiiril oli viga ja, ja see on kõige märgilisem muudatus, mida Keskerakond riigikaitses näeks, sest et piiripidamine ongi esmase riigikaitses oluline komponent. Kas jutt on siis? Piirivalveamet. Taastamisest või piirivalveamet ei ole ju ka minu teada täna likvideeritud, tahan lihtsalt politseiameti sees. Aga ma juhin tähelepanu, et ma juhtimise jätaksin. Politseiametile võib politsei- ja piirivalveametile aga isikkoosseisu, ma õpetaksin välja kahe süsteemi koosmõjus ehk ajateenijad läbivad kaitseväes sõduri baaskursuse, edasi liiguvad nad sõjaväepolitsei, õppesuunal saavad piirikaitselise ettevalmistuse sõjaväepolitsei üksuses, siis tähendab vahipataljonis näiteks üks, üks võimalik variant ja sealt edasi liiguvad nad piiripraktikale, ehk me saame viia ajateenijad juba piirile reaalselt piiri praktikal piiriga valvama. Oluline koht võiks selles väljaõppes olla loomulikult ka sissikoolitusel ja kõigel sellel ja see nüüd tähendakski seda, et me ühendame kahe ministeeriumi ressursi, aga me oluliselt tõhustame riigikaitset. Kui me võtame aluseks, et meil on laiapõhine reservil põhinev riigikaitse, siis need reservväelased, kes sellest moodulist tekiks, oleksid riigi julgeoleku seisukohalt tulevikus palju olulisemad kui üldväljaõppega jalaväelased. Eelmisel nädalal tutvustas EKRE oma valimiste-eelse majandusprogrammi paljude ideede juures käidi välja ka ettevõtete sõiduautodele ühtse automaksu kehtestamine, mis oleks 100 eurot kuus. Jane Saluorg uuris, mida arvavad sellest teised parlamendierakonnad. Praeguse suurima koalitsiooni ja ka suurima opositsioonierakonna liikmed sõnavad, et EKRE majandusprogrammis välja toodud automaksu kehtestamise ideest ei saada päris täpselt aru. Näiteks küsivad nii Erki Savisaar Keskerakonnast kui ka Aivar Sõerd Reformierakonnast. Kas EKRE automaks oleks täiesti uus maks või on tegemist olemasoleva ettevõtete sõiduauto erisoodustuse maksustamise korra muutmisega? Savisaar ütleb, et automaksu kui uut maksu kindlasti kehtestada ei tohiks. Samuti arvab Keskerakond Savisaare sõnul, et ka ettevõtete sõiduauto erisoodustuse maksustamise korda pole vaja muuta. Ütleme, et erisoodustuse asemel salongide kilovatipõhine, nii-öelda võimsus, mak, mida nad praegu maksavad ja see kilovatipõhine on pigem nagu lähemal sellele eesmärgile, et me maksustame nii-öelda luksusautosid ja maksuta neid autosid, mida on vaja näiteks igapäevatööd tegevatele, kulleritel või seal on teatud korrelatsioon olematele auto luksusklassi ja kilovatti vahel ei olegi ideaalne, aga ta on igal juhul parem lahendus see, et panna kõigile võrdselt ühe puuga. Sõerd ütleb, et automaks täiesti uue maksuna oleks ka Reformierakonnale vastuvõetamatu. Kui EKRE räägib aga erisoodustuse maksustamise korra muutmisest, siis seda ideed lihtsamate lahenduste suunas võib Sõerdi sõnul arutada. Aga. Kui vaadata seda EKRE maksupaketti tervikuna ega sealt sellist süsteemset käsitlust on raske leida ja kui nad väidavad, et see 100 eurot kuus, et see on nagu mingisugune katteallikas nende kulukale maksupaketile, siis nii see kindlasti pole, sest et ettevõtet, et sõiduautode erisoodustuse maksu korra muutmine, noh ütleme eelarve kontekstis on ikkagi suhteliselt, et väike summa, millest on, on jutt ja noh, ma saan aru, praegune erisoodustuste maksustamise kord siis tehtaks nagu ringi, et noh, sellisel juhul ta ei saa olla kuidagi ju katteallikaks see käibemaksu ja muudele maksu langetustel. EKRE automaksu idee ei leia toetust sõnuga teistelt parlamendierakondade liikmetelt, näiteks Sven Sester ütleb, et erakond Isamaa on läbi aegade olnud varamaksude kehtestamise vastu ja seda seisukohta ei muudeta ka praegu. Tegelikult Eestis on automaatselt ühestatud läbi oma kasutamise ehk läbi aktsiisi. Kui me vaatame ka siis tõesti naabreid Lätis, Leedus ja meil on, meil on diskussioon selle kohta anded, meie aktsiisitase on kõrgem kui nendest konkreetsetest riikidest, siis sellel kindlasti on ka võib-olla üks nendest põhjustest, et meil ei ole olnud tegelikult automaksu, et seda on, on tegelikult läbi aktsiisipoliitika maksustatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kalvi Kõva lausub aga esimese hooga, et EKRE idee on huvitav, kuid erakond seda siiski ei poolda, sest automaksu kehtestamine suurendaks Eesti ettevõtjate maksukoormust. Eesti pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu märkis lähiaastate eesmärkidest ülevaadet tehes, et eesmärk on saavutada Eesti pankadele ühine pangaautomaatide võrgustik. Kilu ütles Mart Linnart-ile antud intervjuus, et asi saab teoks umbes paari aastaga. Läbirääkimised ühiste sularahaautomaatide võrgu loomiseks on alles alanud. Oleme tuvastanud pangaliidus, et kõikidel pankadel, kellel automaadid on täna on sellisest võrgu loomisest huvitatud. Ja meie asi on siis nüüd kokkuleppeid ja tingimused, kuidas kõik pangad ühise võrgu loomiseni jõuaksid. Millised need tingimused võiksid olla? Eks seal on kahte moodi tingimused, esiteks tehnilised tingimused, kuidas see võrk toimima hakkab, täna on võrgud olnud igal pangal erinevalt üles seatud. Teiseks on kindlasti ka võrgu ülal pidamise kulude osas vaja kokku leppida, millal see reaalsuseks võiks saada. Vananedes reaalsuseks saamine võtab ikkagi mõned aastad veel aega. Et esiteks tuleb tingimused kokku leppida, leida siis teenusepakkuja välja valitud teenusepakkuja ja peale seda tehniliselt võrke ära luua, et see on üsna pikk protsess ja mida see siis reaalselt kliendi jaoks tähendaks? Kliendi jaoks tähendab see seda, et Eestis on üks automaatide võrk, kust ükskõik millise panga klient saab raha välja võtta ja eksiga pank ei seinastab siis selle teenuse oma kliendi jaoks. Nii et teenustasud võivad olla siis pankade lõikes erinevad. Kuigi automaadid on teenustasud võivad olla erinevad, sest pangad ei saa kokku leppida selles, kuidas keegi oma klienti hinnastab. Päeva tähtsamad välisteemad võtab kokku Reene Leas. USA suursaadik ÜRO-s Nikki Heily esitas president Donald Trumpile tagasiastumispalve, mille viimane ka rahuldas. USA meedia vahendab, et endise Lõuna-Carolina kuberneri tagasiastumine tuli Trumpi administratsioonile suure üllatusena. Täna õhtupoolikul kohtusid Trumpi Heili valges majas ovaalkabinetis. Trump ütles, et loodab Heili naasmist teises rollis. Heili lahkub suursaadiku ametipostilt selle aasta lõpus. Heili kinnitati USA suursaadikuks 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuaris. Briti uuriva ajakirjanduse Ühendus Bellingcat teatas täna, et topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega seotud isik sai 2014. aastal president Vladimir Putinilt kangelase aunimetuse. Bellingcat ütles, et Aleksandr Petrovi nime all esinenud mees on tegelikult doktor Aleksander miskil, kes on väljaõppe saanud sõjaväearst ja GRU töötaja. Sergei Skripal ja tema tütar leiti selle aasta märtsis soos pris teadvuseta olekus pargipingilt. Briti luure usub, et Skripali üritati närvimürgiga tappa ning selle taga on otseselt Venemaa võimuladvik. Saudi Araabia lubab läbi otsida oma konsulaadi Istanbulis, kus jäi eelmisel nädalal kaduma tuntud ajakirjanik ja hariaadi kriitiks jamal Khashoggi. Türgi välisministeeriumi teatel on saudi võimud koostööle avatud. Türgi võimud otsivad ajakirjaniku kadumisega seoses ka musta kaubikut, teatas esmaspäeval välja Annegaadiel. Kahtlustatakse sellega võidi konsulaadist välja toimetada mehe laip. Türgi presidendi Tayyip Erdogani sõnul peavad Saudi Araabia ametnikud tõendama, et kaduma läinud ajakirjanik ja saudi valitsuse kriitik tõepoolest lahkus Istanbulis asuvast saudi Araabia konsulaadist. Bulgaaria riiklik raadio teatas valitsuse korruptsiooni uurinud teleajakirjaniku Victoria Mariinova tapmisega seotud kahtlusaluse kinnipidamisest. Siseministeeriumi kinnitamata andmetel olevat kahtlusalune Moldova passiga Rumeenia kodanik. Marinova surnukeha leiti laupäeval Bulgaaria põhjaosast Roose linnast Doonau lähedalt. Umbes 12000 inimest evakueeriti Ukrainast Kerniigivi kandis, kus lendas õhku Ukraina suur laskemoonaladu. Plahvatuskoht on umbes 170 kilomeetrit Kiievist kaitseministeeriumi kuuendas relvalaos. Ukraina kaitseministeeriumi teatel oli laos umbes 88000 tonni laskemoona ning ladu võttis enda alla umbes 700 hektarit. Kaitseministeeriumi hinnangul on tegu sabotaaži kaasest. Plahvatused algasid kahes kohas korraga. Soomlased võtavad eile avalikustatud ÜRO kliimarühma raportit väga tõsiselt. Kavas on muuta autoga sõitmine kallimaks, loobuda kivisöe kasutamisest ning asjatundjad soovitavad loobudega biokütuseplaanidest ja jätame saad kauemaks kasvama. Kai Vare räägib lähemalt. ÜRO värske kliimaraporti kohaselt tuleb teha kõik, et kliima ei soojene, eks rohkem kui poolteist kraadi. Seni oli õhupiiriks kaks kraadi. See tähendab, et meetmed peavad olema laiemad ja neid tuleb rakendada kiiremini, tõdes Soome keskkonnaminister Kimmo diilik ainen. Soome on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2045 ei paisata õhku rohkem süsinikku kui metsad, mered ja maa pin suudavad siduda. Soome kliimapaneeli esimees Marko Ollik ainel leiab, et eesmärk tuleks 10 aastat varasemaks tõsta. Minu meelest on nüüd, olles sudden ulos toodangu paladest kakstuhatkolm. Kivisöe turba tootmine tuleks lõpetada juba 2030. Liiklus peaks olema saastevaba, see tähendab, et sõiduautod oleksid elektriautod ja kliimasõbralikud. Biokütused oleksid veokite kasutuses ning palju palju varem kui praegu plaanitud 2045, ütles Ollik ainen üle antud intervjuus. Ministergi modiilik ainen ütles aga, et juba praegune eesmärk, mille Soome ja ka Rootsi on võtnud, on raskesti saavutatav. Nüüd pidanud targiana püstime Peeemman vaesaarend saak aseme riski vihilangi teaduste loobumisel. Mina pean praegu tähtsaks seadustesse, kirjutataks kivisöe kasutamisest loobumine sega kütusekogusega, kui see kõik hakkaksid taastuvkütust kasutama. Taastuvenergia börsi käivitamine, elektri- ja gaasiautode kasutuselevõtu edendamine ja selleks vajaliku taristu ehitamine. Nende konkreetset eelnõud aga tuleb edasi minna, toonitas stiili kainena ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus. Biokütuse laiema kasutuselevõtu suhtes on professor Marko Ollik. Aine on teist meelt. Puidust biokütusetegemine paneb tema sõnul keskkonnale neli korda suurema koormuse kui fossiilkütused. Hoolikainen soovitab ka mets ja mitte liiga vara maha raiuda. Vanemad ja tihedamalt kasvavad puud seovad süsiniku paremini. Kõik vabad maa-alad tuleks tema sõnul metsa täis istutada. Viiendik soomes õhku paisatavate kasvuhoonegaasidest tuleb liiklusest. Transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Werner on juba tükk aega rääkinud, et autoga sõitmist tuleb vähendada. See tähendab, et tüüpilise auto kasutaja üksi fossiilkütuseautos sõitva inimese elu on kavas kibedaks teha. Kütusemaksude tõus, parkimise märgatav kallinemine teemaksud kõik selleks, et inimesed otsustaksid muude liikumisviiside kasuks. Eesmärk on need käimine ja jalgrattaga sõitmine suureneks aastaks 2030 võrreldes praegusega kolmandiku võrra. Soome presidendi kantselei teatas, et ka nemad osalevad süsiniku jalajälje vähendamiseks kasvõi väikeste sammudega. Näiteks on kavas pidada koosolekuid rohkem video vahendusel ning töötajate sõitudeks eelistada rongi. Kevadel tõusis Norra lõhe hind rekordtasemele, ehkki nüüd on hinnad veidi langenud. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Norra statistikaameti andmetel on lõhe kevadine hind langenud seitsme koma seitsmelt eurolt umbes viie koma viiele eurole kilogrammi eest. Suvel lihtsalt tarbitakse vähem kala, sest inimesed eelistavad grillida, pigem liha kalatooteid importima ja müüva osaühingu M V WOOL'i ostujuht Meelis Vetevool ütles. Eestis on tarbimine pigem tõusuteel. Norras on kalasaadavus paranenud, Norra farmerid puhastavad, võtavad rohkem kala veest välja ja kuna pakkumist on rohkem, siis on hind soodsamaks läinud ja kui vastupidi on nõudlust, on rohkem siis läbinud kallimaks. Sügisesel perioodil tavaliselt on ikkagi soodsamad iga, et kui me räägime september, oktoober, november, siis need kolm kuud peaksid aastal kõige soodsamad viidaga, siis puhastatakse, võetakse veest välja kala kõige rohkem. Loomulikult ka tööstused tarbivad seda väga palju, aga sellegipoolest on kala kasvuaeg on jõudnud niisugusesse faasi, kus ta õige mõttekam rest välja võtta ja ära turustada. Aga kas võrreldes möödunud sügisega on hinnad tõusnud? Võrreldes möödunud sügisega on see aasta, nüüd hinnad on, ma arvan, et natukene kallimad, et noh, võib-olla seal viis kuni 10 protsenti, et möödunud aasta sügis olid väga head hinnad. Prognoosid on väga raske, aga ma arvan, et siin september, oktoober poolde novembris hinnad madalamapoolsed, aga alates poolest novembrist-detsembrist hakkavad hinnad tõusma tõusevad 10 15 protsenti, 20 protsenti umbes nii võivad olla tooraine hinnatõus. Lõhe tarbimise suurenemise taga on kasvav nõudlus suurtes arenguriikides näiteks Brasiilias, Venemaal või Hiinas. Kuidas on aga eestlaste kala söömisega? Kindlasti näeme seda, et kala tarbimine kasvab aastalt aastale kogu aeg. Viimane aasta on väga ilusti, siin räägime kala tarbimisest vähemalt meie pirne numbrite lõikes, seal 15 protsendist aastast Eesti kala tarbimine kasvab. Eesti kohalik valge kala, kuidas selle müük läheb? Selle müügaa läheb, müüme iga iganädalaselt, aga loomulikult need kogused ei ole võrreldavad, mida me müüme, lõhet või forelli? Kultuurilehte sirp hakkab tulevast aastast juhtima taas kord Kaarel Tarand, Tõnu Karjatse jätkab. Kaarel Tarand on olnud sirbi peatoimetaja aastatel 2005 kuni 2013. Pärast seda töötas ta Eesti Rahva Muuseumis avalike suhete juhina ja oli aseesimees erakondade rahastamise järelevalve komisjonis. Sirbi peatoimetaja valikukomisjon tegi otsuse nelja kandidaadi hulgast. Komisjoni liige Mart Meri ütles, et tarand sai salajasel hääletusel kõige rohkem hääli. Tal oligi konkreetne, konstruktiivne ja noh, teatud mõttes jah, selline rahulik visioon, kuidas silt järgmistel aastatel võiks välja näha, noh, tema käe all sirp on tegelikult päris hästi loetav tiga ajalehe eesmärk on ju leida lugejaid juurde ja ma usun, et Kaarel Tarand, et selle eest hakkab hoolitsema kohe oma esimesel tööpäeval ehk siis teisel jaanuaril 2019. Kaarel Tarand replased põhiküsimuseks kogu kultuurivaldkonda katval väljaandel nagu sirp on ressursiküsimus. Kindlasti on ju palju seda meie kultuurielus, mis jääb kajastamata, sellepärast, et seda lihtsalt on nii palju ja toimetused peavad oma valikuid tegema. Muidugi tahaks rohkem, tahaks kõigile tagasisidet anda, aga kõigile ei jõua ja sa pead valikuid tegema. Kas minna mingisugustele täiesti uutele väljadele võistlema teistega, kes juba midagi teevad, seda ma ei pea väga mõistlikuks plaaniks. Aga kindlasti on meil alakajastatud valdkondi, et kas meil õnnestub ruumi tekitada või mitte, on veel vara öelda. Näiteks millised valdkonnad anala kajastatud? No kui me vaatame kitsalt niimoodi Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainult siis tähelepanu, loomulikult saavad rohkem Need valdkonnad Need kunstiliigid, mille kohta on oma toimetaja olemas ja kui meil on olemas oma nii-öelda kultuuriasutuste võrgustikud, no räägime näiteks muuseumidest või raamatukogudest, kus otse oma toimetajat ei ole nende elu, kõik üksikasjad tingimata ei jõua sama intensiivsusega avalikud, et aga noh, valdkondi on ka mujal ja kindlasti sirp, kui ikkagi selline eesti haritlaste üldfoorum ei saa piirduda ainult et riikliku tööjaotuses ettenähtuga nagu, nagu ka varem juba on kogu aeg olnud meile olulised teadusteemad ja, ja ühiskondlikud teemad laiemalt, nii et et kõike seda tuleb kuidagi püüda sinna sinna panna. Et kõik hundid oleks söönud ja lambad terved. Saabuval ööl on ilm veel madalrõhuala mõjutada ning edelatuul on võrdlemisi tugev. Homme päeval ja edaspidi on peamine ilmakujundaja kõrgrõhuala. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti 14, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, ennelõunal võib paiguti veidi vihma sadada. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb ja pöördub läände. Kõnekaarte õhutemperatuur on 13 kuni 16 kraadi. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik. Eesti jalgpallikoondis alustas eile ettevalmistust UEFA Rahvuste liiga mängudeks Soome ja Ungariga. Teiste hulgas ühines koondisega ka keskkaitsja Joonas Tamm, kes on hetkel ainus Euroopa sarjas mängiv Eesti jalgpallur. Euroopa liiga E-alagruppi kuuluv Tamme koduklubi Sarp sburg on pidanud seal kaks mängu. Esimeses neist kaotati pesiklasele üks. Kolm, kuid teises võideti kolm. Üks kinki. Ta viibis mõlemas mängus platsil kogu kohtumise. Kõigil meeskondadel selles grupis on kolm punkti ja ühesugune väravate vahe. Kuid kuna Sarps Borg on läinud ise kõige rohkem väravaid, ollakse alagrupis hetkel esikohal. Joonas Tamm. Nii väikse klubiga kohe esimesel korral mängida üldse kvalifikatsiooni ja kohe jõuda. Alagrupi on, on, ma arvan, väga suur saavutus ja kindlasti minu minu karjääri suurim, et fännid kindlasti kodumängudel on olnud. Väga palju fänne on, vahepeal oli ikka, et kui oli mingi nõrgema vastasega mäng oli vähem panna, aga praegu on vähem kogu aeg täismaja ja Klubi poolt ma ei ütleks, et keegi oleks, keegi oleks nagu rinda kummi ajanud, et me oleme veel nagu mänge, mida veel mängida eurooplased, praegu oleme alagrupis isegi liidrid, et kõik on võimalik, et meil, koduväljak on väga suur eelis, eriti nende tugevamate meeskondade vastu, et kõik on võimalik. Järgmisel hooajal on võimalus mängida Euroopa liigas ka Iirimaa kõrgliigas palliv Sander puril, kelle koduklubi Vooter Ford tagas endale koha Euroopa liiga kvalifikatsioonis. Eesti käsipalli meistrivõistluste neljanda mänguvooru avab täna õhtul tabeli liidrite duell. Täisedu ehk kolme võiduga. Esimesel kohal paiknev HC Tallinn võõrustab Kalevi spordihallis tiitlikaitsjat Põlva Serviti. Viimasel on kahe võidu kõrval ka üks viik. Kohtumine algab kell 19. Tegemist on HC Tallinna viimase kohtumisega enne debüüti eurosarjas. Euroopa Challenger Cupi karikasarjas kohtutakse laupäeval ja pühapäeval Kosovo klubi kastriotiga. Mõlemad mängud peetakse Kosovos. Jäähokiliigas NHL teenis eelmise hooaja Stanley karikafinalist Vegas Golden naits juba teise kaotuse, kui võõrsil jäädi kaks. Neli Allapafalole. Kolmest mängust on eelmise hooaja üllataja kuulda naits teeninud ka ühe võidu. Päevaga ja teisipäeval, üheksandal oktoobril ilusat õhtut ja kuulmiseni.