Tere õhtust, olen Pille-Riin Purje ja kutsun teid kuulama näitlejatundi tänases saates kohtute näitleja ja lavastaja Raivo trassiga. Õnn ei tule nagu oodanud ja lootnud üle. Ei, ma hõiska ta poole kiidu hümni täis, häis selleks südamele alles liigpisaraid täis. Las nad põlvitanud, suur õnn sinu vees võtaarset valust, puhastelt südame sees. Kuid mu õnn, minu ainus, kuis hoian sind pagexa jälle hirmunud lind. Kas teie lapsepõlvekodu on linnas või maal? Ma tunnen väga hästi rabades ja soodes. Rääkimata sellest, et kõik rannaäärsed poisid on tahtnud minna merele. Ja metsa, maga pelga. Ja eriti mulle meeldib. Ma tunnen ennast koduselt. Väikelinnades, kus on puumajarajoonid. Ma arvan, et siit nendest pidepunktidest me saame veel edasi minna, aga enne ma küsin seda, et millal või kuidas siis tärkas teatrihuvi. 39. keskkool oli sel ajal kui mina keskkooli läksin, väelase lõpetasin Rahumäe kooli seitse klassi, siis tehti kaheksaklassiliseks kool. Mina läksin keskkooli saalis 39. männikul ja selles koolis olid noored õpetajad. Nii et käis igasugune klassiväline tegevus, Spart, Jaagultuur matkamised. Ja muidugi isetegevus. Ja kas siis tuli kohe pärast keskkooli teatrikool? Tuli küll, jah, mulle soovitati viimases klassis, kui kooliajaks lõppema, et on niisugune pool nagu lavakunstikateeder ja Hansa kool. Võimalus ja aga ma olin isetegevuses kõvasti kaasa teinud ja kuigi mul oli klassikaaslastega huvigas lennukoolide merekooli, Ja võib-olla oleks läinudki, aga noh, nii nagu vahel on saatuslik juhus mängib maal. Kas on mõnikord olnud niisugune mõte, et et see juhus ei mänginud käte õiget teed või oleks võinud? Ikka mõtlen, ma arvan, kõik mõtlevad. Aga mida vanemaks saad, seda vähem kujutad ette, mis oleks võinud sellel teisel teel juhtuda avaral Malex läbi löönud küll on niisuguses eas nagu ma praegu olen, kindlasti. Vast kopter ikka olnud, sest tööd ma ei karda ja püsivust kaalunud. Teatrikooli minnes ilmselt oli mõte näitlejaks saada või oli ka juba mingit lavastamise soovi või kuidas see tekkis. Näitlejahakatised peavad ise ka midagi tegema ja noh, kursus oli meil põhimõtteliselt vilgas või lihtsalt nõuded olid niisugused. Peale niisuguste õppejõu erialatundide pidid järgmiseks päevaks või järgmiseks korraks ette valmistada mingisuguse oma väljamõeldud. Kellelegi juhendamisel kokku harjutada töö ja Telega õpib kõigepealt ise. Ja teiste pealt nägema omi vigu ja teiste vigu ja aga kuna teatrijuht sel ajal lõbuks koolile nimeandja Voldemar Panso tema eriala tunnid ei andnud mitte ainult noh, et oleks treeninud näitlejatehnika näitleja aju, et tema ekskursid maailma kultuuri vallas oli nii imelised ja põnevad. Ühesõnaga, ta sundis meid kõiki huvitavalt mõtlema, andis nagu selleks aluse. Ja see on üks paljudest omadustest, mis peakski resis sellel olema üldse loojal kunstnikul. Et ta hakkab seda tohutut paljust maailma omamoodi kokku panema. Aga niimoodi sihiteadlikult lavastajaid välja ei õpetatud, seal kolmandas lennus või millest see tuli, sealt tuli mitu olulist lavastajat eesti teatrile. Ja kui nüüd mõelda, et see on tõesti imelik, kui me kooli lõpetasime, siis oli selge meile kõigile. Jaan Jaan Tooming tähendab, et temaga kindlasti lavastama ja me uskusime kindlasti ka, et Kalju Komissarov. Temaga toonitas kogu aeg, et tema läheb filmi peale üldse. Ja no see oli ka kindel, et mina lavastan hakkama. See oli kindlasti paljudele uudis. Aga mul oli niisugune sõprusring, kond, kes kirjutasid, asenda saati. Omakeskis siis kasvab keegi välja, kes tunneb selle asja noh, lavale panemised, tööd paremini, emaili lõpetanud kooli ja ja meil olid lihtsalt igast huvilisugused, sel ajal oli tohutult populaarne, ju, oli see absurditeater noh meil kuum sõna oli Beckett ja joonesco. Hirmusku noh kuskilt moodi imbus läbi küll Moskva raamatukogude kaudu mida tehakse poolask, mida teeb omamoodi teatrigeenius, Ježycrodovski. Üht-teist oli kuulda ka Inglismaalt ja, ja see oli see aeg, see oli veel põnevama ära. See oli ju siis, kui Ameerika teater oli noh, nii-öelda oma kõrgtasemel, kui see väljas väljaspool proov või kohv, roos või oma kuulsamate lavastustega. Ühesõnaga, see oli tohutu põnev ta oli nii kunstis kui ka kui ka niisuguse nooruse mässamises, sel ajal me olime noored, et siis oli ju, Prantsusmaal oli lõpes rahustused. Just oli ainult Tšehhi sündmused. Praegu tuleb kohe meelde, see oli ühesõnaga niisugune, samal ajal toimub meil siin natuke niisugune vaiksem aeg mineku aeg, kus palju informatsiooni liikus. Ja samal ajal natuke vabamalt ja see ei ole mitte ainult teatris, oli ka teistel. Laaber kunstialadel, eks ole, ja ühesõnaga hirmus palju tuli energiat ja eks me ise olime ka niisugune kohe vahetult peale sõda sündinud lapsed noh näiteks meie kursus, enamasti 46. aastal 45. aastal sündinud, eks meil oli vaevade poolsistitud sisse mingist uue elu Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Ma ei saa, ma saaks Orevad, mets ja baas. Jäi ju ka kuhugi sinna kanti aega. Film kuulus eesti film, viimne reliikvia. Ei, kes seda teadis sel momendil sellest sellest niisugune film tuleb, mida võib vaadata olla ütleme nii-öelda sajandeid või ja et noh, et mulle just niisugune roll ka pakuti, ma tean, et ma konkureerisin selle rolli peale ühe oma kursusekaaslasega. Ja ma olen täitsa kindel nüüd, et kui tema oleks, kui kroonu oleks tema sellele rollile kinnitanud siis maakondades võiks sama kuulus roll olnud, et teine mees oleks mänginud. Aga mis puutub sellesse filmi, siis see oli üks selle filmi tegemine ise. Mina olen õige roheline selles töös, kui ma varem olin ühe filmi teinud, võlas olin ka mänginud indeki resiis, aga selle filmi tegemine oli rõõm, sest see materjal ise olid kuidagi kummaline kui polnud varem tehtud ja režigrupi õhin ja teatud kavaluse, et kuidas nad seda, mida nad kõige sele taga väga ülipeenelt otsisid. Aga muidugi suurim ootamatus oli ikkagi siis, kui ta lõpuks valmis sai, kui oli ta kokku monteeritud helindatud. Kuule, Loodnud Need, kaunid laulud, mis andsin tohutult veel juurde. Nüüd ei kuule ja mõistatama, et kes oli see kursusevend, kas see jääb saladuseks, võib selle välja öelda, kes pretendeerib? No, ma arvan, Kalju Komissarov ei ole pahane, kui kõver, aga nüüd oli, aga ma olen täitsa kindel, et sealt tuleks selle omamoodi. Kõik kujud olid vahvad. Kajad seal muidugi oleks võinud rohkem eestlasi mängida, aga see on muuseas öeldud. Aga meil on viimne reliikvia. N usk, lootus, armastus, õde. Kes viimne reliikvia, kelle käes on viimne reliikvia? Aga meil on viimne reliikvia. Oli ju selle filmirežissöör Grigori Kromanov ka üks teie õpetajaid, eks ole, ja tegi selle kuulsa põhjas lavastuse kolmanda lennuga. Laevanik. Iga õpilane, ükskõik mis koolis ta ei õpiks kindlasti tuletud, soe soojusega meelde aia südamega meelde oma õpetajaid Grigori Kromanov, kes oli rahvuselt venelane, kuid suurepärane eesti kultuuri tundja väga laiali laia silmaringiga inimene ja ta oli niisugune sügavalt psühholoogilise teatriinimene ja samal ajal tooli teinud. Head tööd televisioonis ja filmis ja kui režissöör Aga hiljem olete te ise ka olnud õpetaja, selles koolis? Voldemar Panso kutsus mind oma assistendiks, 71. aastal olin 70 78. aastani. Pidasin seal mitmeid ameteid, noh, nii nagu all ma mõtlen seda, et et hakkasin nooremõpetajast peale ja õpetasin vanemõpetajana ja ja olin vahepeal isegi kui Balzovi pikalt haige, siis olin kateedri juhataja asetäitja, aga minul oli see teine teatrikool, mina seda ise nimetan nii. See oli minu teine teatrikoole esimest korda õppisin siis 64 kuni 68 ja siis oli kahekordne teatrikool veel otsesest. Kui sa juba midagi tead ja oskad ja oled kutselisest teatrist töötanud ja siis äkki saab rohkem eksperimenteerida ja vaadata ja. Sest et ma olin assistent, õppejõud seitsmendal ellu juures noaga seitsmendal lend on Isamale nimeni. Täiendate polegi legendaarseks muutunud, nii et olin nagu siis. Ma ei tea, kas sellest nüüd paremaks muutusin, kui ma ennem olin. Ja halba see mulle ka ei teinud, aga. Aga siiamaani on see üks tugev juuretis olnud, mis annab toitu. Üks niisugune laiem, avaram küsimus, mis viib natuke tagasi selle maa linna ja Väikelinna juurde. Kaks teatrilinn on teie elus olnud olulised. Tallinn, Rakvere ja mida nad teile tähendavad? On vahetunud loomingus eks ole ja ja mõlemad püsinud. Kusjuures nüüd kahe perioodiga kokku ma olen olnud üle 10 aasta. Ja Tallinnas ma olen teinud teatrit ka üle 10 aasta näete, tuba enam-vähem võrdne on see lihtsalt see ajavahemik, kus ma olen teinud ühes või teises linnas tööd. Aga ma olen teinud kord siin, kord seal, ma ei olegi olnud nii, et ma olen kogu aeg, seal on siis, kui ma olen Rakveres peanäitejuht, mul õnnestus Draamateatris teha kohe mitu-mitu lavastust ja vastupidi. Kui tahaks hästi lühidalt öelda, et mis mis ma õieti mõtlen ja tunnen Tallinna ja väikelinna vahet, siis peamine on muidugi see Et Tallinnas võib peaaegu kõike lavastada ja on kindlasti asju, mida ei ole mõtet Tallinnas lavastada. Väikelinnas. Saab selles laastatud ainult poole ja ka sellest poolest peab hästi kaaluma kas seda mõtet teha. Siia alla mõtlen kõigepealt, millest tükk räägib, mis on selle teema ja kas on selles selles linnas kujundada, lavastab, kas sellel on kandepinda. Teine asi, kas need näitlejad, kes mängivad, kannavad seda näitemängu ja kolmas asi, mõned teemad võivad ühte või teist Linda solvata. Tähendab solvata selles mõttes, et talv võib öelda, et see on minu jaoks liiga arulage roll, liiga madal. Ja väike linn, võib öelda. No kuulge, nende asjadega tegeleda pealinnas, mitte meil Tallinnas on. Pealinnas on. Tahan või isegi veel kitsamalt kihkemalt omas mahlas elada. Kõigepealt eluliselt on juba raske loobuda, kui sa oled mõned aastad teatri soldes, oled loonud perekonna lõpuks miskitmoodi, sa oled korteri Tallinna saanud ja midagi veel soetanud ja sul on siin sõbrad ja kohvikud ja ei tea mida veel. Tähendab põhiline energia Tallinnas läheb enesekoha hoidmisele. Seda kohta hoida, olla veel mitmeid väga mooduseid seal kindlasti sõpruskond. Teatriski Juttavate inimestega, teatrist rääkivate inimestega, tri funktsionääridega ametnikega. Ring kandub televisiooni, ekraani, televisiooni, koridoride, raadiostuudiote, raadiot, toimetajat, et teatri- ja muusikamuuseumi, rääkimata ajalehetoimetuste kaudu. See on see. Igal juhul. Ma pean hoidma sidet. Sellepärast, et kui juba on saavutatud positsioon Nimi keerleb. Nii keerleb. Siis on sul positsioon, mille kanatükk aega ära elada. Nüüd energia kandub üle sellele, et. Igal võimalikul juhul ka trupis endas ütleme kitsamas ringis, eks ole, näitlejate ringis lavastajate ringis säilitada juba saavutatud näitleja, mina. Kui ma olen mänginud ühe korra elusa kuulsa rolli, mida ma tegin tõesti hästi praktika elus, näitab, et väga raske on mängida neljandat korda, viiendat korda, isegi kolmandat korda veel midagi täiesti uut. See on üliraskes on peaaegu võimatu. Järelikult peaks näitleja enesekaitse refleks hakkab sellest et jumala pärast selles samas, mis kunagi tegin, ma leiame, pole väikeseid nihkeid mingisuguseid uusi vormikesi. Kuid lavastaja silmis publiku silmis, teatrist kirjutaja silmis. Kuid mingil juhul ei tule hüpata endast välja. Ei tohi eriti uskuda uut. Täiesti uusi nõudmisi, sest see võib viia täitsa rappa. Üldiselt on nüüd nii pikalt sellest rääkinud, ma rääkisin sellest nimme, ma räägin seda natuke, niisugused võib-olla psühholoogi aspekti poolest ei pruugi elu ollagi nii hull teatris. Aga ma rääkisin nendest kolmest kõige suuremast ohust, mis igat kunstniku teatri näitlejad, samuti, Seda Lutsiferi, seda, seda saatanat, mis kogu aeg peibutab. Ja kas siin ajugaja kui südamega või koos alati suletaksegi nendest nendest peibutustest hoiduda sest minu jaoks pealinnas seisab põhimõtteliselt moodne suures piirdes. Ma ei mõtle seda pealinnas ei sünniks vahetevahel väga häid lavastusi, mis ületavad ükskõik mis mujal tehtud. Põhimõtteliselt pealinnas seisab elu rohkem paigal, sest kõik hoiavad kramplikult iseendast kinni, sest ainult nii on õigem ja nii ollakse tugevam teisigi ületama. No see on minu arvamus. Väikelinnas on hulga suuremad võimalused. Tal on tingimused 100 korda raskemad, puhtelulised tingimused. Aga on elu näidanud, et Väike-Lindast on tulnud väga palju häid näitlejaid tippnäitleja praeguses Eesti teatris nad on seal kasvanud, ennast arendanud, nad on sealt saanud toitu elannalt, pealinnapealinn elab ikkagi nii nagu eestika on maast elanud maas külades, alevikes, väikelinnadest, siin maa, A. Mida ma tahaks, ja see oleneb nüüd ütleme kas kunstipoliitikas või ütleme noh, teatripoliitikast. Ma leian, et lähemas tulevikus küll tahaks teatud soodustusi väikelinnades tehtud tulevate teatrietendustele teatrigruppide või on ta siis riigiteatri tarvis soodustusi, võimalusi? Ma lihtsalt leian nii nagu mina usku vaata viimast kümmet 10 aasta teatripilti, siis põnevamad asjad on ainult tulnud. Pärnust, Viljandist, Tartust ja Rakverest, võib-olla mõni kindlasti. Ja need on viidud Tallinna ja tallingutanud loomulikult demonstreerinud isendi pähe. Tore oskus. See on tema õiguspealinn eesti kultuuri 100 Barnass. Ja maalib ju vaalad. Talvel ja ma. Usun, et kõik ülenõud välja. Sõbrajokkaid jaapar On ju vaipa ja varjupaika kindel linn vajab väga väga kaitset ja varjupaik salabarri paika. Kindel linn vajab väga väga kaitset. Jaku o o. On selles kõiges jutus nüüd mingit mingit kibedustunnet pealinna suhtes. Selles mõttes, et kas ei ole teil nii hästi läinud pealinnas või on mingi tunne, et on teile liiga tehtud ka siin? Ei, pillarin jumala pärast, ärge nüüd mõelge nüüd, mul on liiga tehtud ja nüüd ma olen pealises kibestunud. Mina üldistan praegu omi mõtteid, mis ma mõtlen teatrist, näitlejast, lavastajast, noh ükskõik teatridirektorist, administraatorit, naisArjanud, praegu, pealinnapealinnas on olemas oht kaotada iseenda ja maailma jumala pärast siin iseennast, midagi. Sest et mul on pealinnas pakutud tööd ja tegin selle kin selle kõva algus Tallinnas, töö ja kindlad plaanid on järgmine hooaeg üldse teatud teatud aeg pealinnas töötada. Ühesõnaga tahan öelda, et ma püüdsin üldistada meie elukutse. Karisid ja tõi näiteks vastavalt küsimusele, et mis on ja linnapealinna vahe minu enda kibestuma hoopis seotud olla rohkem sellega, mis omavahel puhtisiklik, et ma tahaks hulga rohkem teha. Ja ma lihtsalt ei jõua. Ja teine asi on see, et ma tahaks hoopis midagi muud teha ja ma olen teatud puhkudel sunnitud tegema seda, mis ma muidugi ma olen kohustatud tegema, kui pea meelega teeks midagi muud. Aga kas see kestab ka praegu või on praegu loominguvabadus selles mõttes avaram, et saab teha rohkem seda? Aitäh, ja mina igatahes kavatsen nüüd juba sellest hooajast ja kõik ja kui ma võtan järgmise hooaja, mis on enam-vähem, hakkab selguma, siis ma püüan olla, et ma midagi oma südametunnistusega vastu Ja siin oli juttu, et on plaane pealinnas, aga ma usun, et on plaan, ega Rakveres ja taandub ütleksin küll, helistasin plaan, kas selles on ka mingi seletatav põhjus, miks peaaegu seaduspärasusele enamus lavastajaid ka head näitlejad võiks ju väga palju nimesid selle näiteks tuua seid sammast. Meil Eestis paistab ilmselt väga silma. Tõesti lahe nagu meie lennust tuli nagu kolm aastat ja kõik me oleme tublid näitlejad. Kohe mõõduleb sõlm, Ago-Endrik Kerge on väga hea lavastaja. Minu meelest on suurepärane näitleja. Nii nagu Roman Baskin, oleme nooremate juurde. Madis Kalmet, Kaarin Raid ja mul tuli praegu Kilvet meelde. Ja karakterrolli tegi. Ja mõningad, kes ei ole. Minu meelest sõltub kooli omapärast. Nõus metoodika on. Meil on üks teatrikool, sinna tuleb vähe inimesi, nad peavad tegema peenralt, nad ikkagi teevad seal hirmsasti näitemänguna õpivad, näitame kunstialused ikka väga selgeks. Samal juures nad peavad ka tegema, sest ei ole lavastajate kursust. Ja meil väikses Eestis paistab kõik õudselt silma. Tegelikult on nist juhtumeid terves maailmas, sest kellel on läbilöögivõimet samal ajal auahnust ja ka ajusid. Iga näitleja läheks lavastamise peale, sest see annab rohkem tulu. Hea küll, nali naljaks, lavastajakogemused tulevad rolli tegemisel tohutult kasuks. Tähendab, see on analüüsis. Nad võivad tulla rolli mängimisel kahjuks. Sest lavastaja pilk on see, kes vaatab kõrvalt kogu aeg tähendab, või muudkui mängid skeemia õudsalt täpselt tohutute ajude punnistusega. Ma ei tea, no mina ise arvan Moscal neid asju lahutada siis, kui ma rolli teen. Aga noh, kui ma olen näitejuht ja teised mängivad, siis eks ma muidugi peame vaada mõlema poolega ikka peab olema silma üks, mis vaatab publiku poolega vaatab kriitiliselt, kas Nad teevad õigesti? Eks see peab kogu aeg olema, see on niisugune elukutse põhitõde, aga mul tuli praegusele näitleja-lavastajaga kogu selle asja juures on üks suur mure. Mure on kasvanud juba väga suureks mureks. Jube kahju on, kui me räägime näitlejaid, meil on ja noh, lavastajaid noori nüüd eriti peale pole tulnud, aga paistab, et jälle tuleb ja kuidagi veel tegijaid on minu kõige suurem mure olnud teatriteadusega või ühesõnaga teatrialase mõtlemise ja teatrikriitiku ja vaatleja ja teatriteooriaga. Juba viimases hädas vaja kõrgema haridusega teatrivaatlejat ütleme nii teatrist, mõtlejate koolkonda ja pidevat. Mina ei ole sellega nõus, eriti et meil on tulnud, teadis kirjutatud inimese põld, tartus Runalistikast, eesti keelest, mõni üksik ka mujalt ja on tulnud noh, Leningradis, kus on kohatu oma selle jaoks olemas kateeder. Vanasti oli see tegelikult mingi originaalne idees, on ju lavakunsti enda idee olnud kateedrid ei olnud, et peaksid õppima nad kuidagimoodi koos. Üks mees nägi unes taevalikku klust mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine turul, me oleme vennad ja tükkhaaval jupphaaval päevhaaval tundhaaval üksteisel müüme oma tuur, stuudiad. Kuidas te olete jaganud endas näitlejat, lavastajat? No siin aga veel põhimõttelist teave tähendab kahelt poolt rääkinud. Kui mina olen ühe teatri palgal, siis ma olen kohustatud tegema kõigepealt seda, mida sa teater vajab, mida selle teatri repertuaar vajab. See on minu jaoks saamine kirikus, see ei ole enesepettuse tee, kuid siin on kõige suuremaid kibestumise mul küll olnud, sellepärast et ma olen teinud siira tahtmisega. Läinud see asi, mis ma teen, noh tasub. Tasub mängimist. Väärib küünlaid. Ja pärastpoole Mazan sugeda juba selle eest teatris endas ka, et oli siis seda üldse vaja teha. Tähendab teater näiteks vajab Skype direktor nagu uni mulle peale või peanäitejuht või ükskõik kes. Ole mees, sina oled ainuke, meil on, on vaja teha nüüd sellel poolaastal x komöödia melana komöödiat, kirjandusala juhataja Malone, komöödia, mis tõesti oleks huvitav proovida ja teha ära ja ei tulegi enamasti välja. Aga pärast ma saan sugeda selle eest, millest ma ei osanud undki näha, ma saan sellepärast, et miks üldse oli vaja komöödiat teha, tähendab lasen juba siis ma räägin sisemisest võitlustandriks, mitte noh, mis väljaspool toimub. Tõesti, võib-olla ei olnud mõtet teha seda eesti publiku naerutamiseks ja nii et aga kui ma ütlen teatrijuhi poole pealt ise, kui ma olen teatrijuht siis ikka ma ütlen, see on põhimõtteliselt täpselt samamoodi, ma pean hallutama võib-olla oma isiklikku huvi üldise kasuks. Mina olen niisugune ema, ma saan väga hästi aru ka inimestest, kellel üldse ei lähe korda, mis teised teevad, vaid tema ehitab ainult iseennast. Ja nad teevad seda hästi ja nad suudavad niisuguseid olla. Nojah, kui neid individuaalristide teatris tegijaid palju on siis muidugi eriti välja midagi. Tuleteater on suure pere suure pere elamine. Ja kui me kirjandust loeme mõnda head romaani, mis kirjeldab ühest kaunist ja üksmeelsest sõbralikust suguvõsast. Mis käib tihti kokku ja kannatate üksteise eest ja aitab 11 ja. Et õndsaks saada, siis ma ütleksin, et niisuguseid imeolukordi teatris on olnud igas teatris. Aga need on loomingul ilmselt loomingulise kõrgseisuhetked, mõni aasta võib-olla kusagil trupp, kõik hingab ühtemoodi ja tegijad on vormis ja kõik on vormis ja nad saavad väga hästi aru, mida nad teevad ja nad on bakterist üksteisele toeks. Neid hetki on kindlasti olnud igas teatris. On need hetked meeles mõne konkreetse lavastusega näiteks või millised enda lavastused on kõige südamelähedasemad? Ma ütleksin niimoodi, ma ei tea, kas ta mulle nüüd meeldinud on, aga aga seal peaks olema minu tunnetus sees. Tunnetus ei ole ainult mingisugune emotsioon, vaid see on. Nii aju kui südame ja vereringe asi viimastest töödest kindlasti Jumalaga Vargamäe ja teine Tammsaare lugu. Päris varasemat aega ei oska öelda, aga võib-olla Rakverest veel seal ükskord see eksperdi tehtud, et Richard, teine. Kui ma mõtlen seda lihtsalt, nii et kui ma peaks uuesti tegema. Minagi oskaks teistmoodi teha, kui ma tegin. Ja ma võib-olla oleks professionaalsem detailide ja võib-olla rütmide osas seda küll, aga seda ei oska nii kunagi öelda. Nüüd ikka midagi võib-olla midagi erineks, aga põhimõtteliselt ma räägin stiile, vormi, meil on puudu igasugu lavastusi, mis ma olen teinud, tuleb pähe, aga ma piirduks. Ma salamahti arvasin ka, et selles vastuses Tammsaarest mööda ei saa. Ja mis. Kui seda on üldse võimalik sõnastada, siis mis võlu või vägi on selles Tammsaares pika tema juurde tagasi pöördute ja kust see on alanud? Mina mõtlen, et esimene impulss peaks olema inimene ja jumal kuid see sai nagu tõeks ja arusaamiseks, 10 aastat hiljem. Siis 10 aastat hiljem mul õnnestus. Ma ütleksin niimoodi, et oli sellest nagu pikemalt juttu äkki ja isegi vaatasin mingit filmikatkendeid. Aga ma olen ise mänginud Panso lavastust. Võib-olla see päris tähendab kool nagu Panso poolt ja need etendused, mis ta varem teinud, aga päris nagu eneseleidmine oli. Mis oli siis 88 78, kui ma lavastasin Rakveres Tammsaare jutustuse vanad ja noored vaat sealt nagu ma leidsin iseenda ja Tammsaare, sest Tammsaaret ma olen pärast veel korra proovinud, aa, see oli üks hoopis teine mõte koos Kalle kurega liigvesi, aga seal võiks hoopis teine mõte, miks me nii tegime ja ma siiamaani ei aidanud või midagi selles, et, et me vähemalt proovisime. Aga me ei osanud ise, mina ütlen, mina ei osanud lõpuni minna, mida me tegelikult tahtsime, ase selleks. Aga ma tahan öelda nii palju, et Tammsaare tõde ja õigust. Võib-olla ei saagi teha tervikuna. Ma olen korra proovinud ega tantsu teinud ka osade kaupa. Osvald Tooming, Jaan Tooming tegid korra poku. Mina leidsin iseendale juukse lihtsa mõtte. Et Tammsaare tõde õiguseks, mis osa. Minu meelest seal on üks teema näiteks laste teema, nagu ma tegin jumalaga Vargamäe Pearu ja Andrese liin näiteks sealt võib naisteliini välja võtta täiesti omaettekirjutise suurepärane näidend. Tohutu huvitav on Tammsaare esimeses osas kõik sulaste lood. Need on täiesti omaette novellid. Novellid nii et see on tohutu mosaiik, linateos ja teinekord tahaks lihtsalt ühte teemat. Lõpuni ammendada. Ongi mu tahtmine olnud. Kolinid jutu oti rollist inimeses ja inimeses, aga kui veel mõelda näitlejatöödele, mida te mänginud olete, siis mis veel on jäänud endale hinge? No 40 küünalt, Kaugvere, see oli mu enda mõte, et seda peaks tegema Rakveres. Et oleks aeg seda teha. Ja ma ei mäleta, kuidas täpselt käis, aga. Aeglase niimoodi tulijaid Ma ise mängiksin või Hendrik kergele ma seda rääkisin ja. Kes nüüd selle mängu ettepanek, kas mina, Harry tegi tema või tegi hoopis Mari-Liis külalisele kunstnik, aga no see oleks õige tegu, aga palusin. See oli üks õige tegu. Ei ole viimasel ajal mänginud üldse? Mul pole aega olnud, ma olen tahtnud küll. Aga ma olen pidanud tegema. Ja siis, kui ma olin vaba, siis ei pakkunudki küsima. Tuules läheb trolli küsima. Aga ma siis tegelen millelegi muule. Siis on veel kolmas asi, siis on see see moon. Süveneritsemis teatriteooriasse või? Loe veel kord vanad kladed läbi ja mõne uuema targa raamatu juurde ja ka näitlejad ja lavastajad tegelikult kui selle igav tavalise tööga tegeleb noh, öeldul proovide tegemisega siis jälle uue uue materjali otsimisega ja sinna veel üht-teist veel juurde, aga niisugust kogumise aega võiks, oleks oi jumal on kolm kuud ja ma saaks lugeda niisugust, mida ma tavalisel ajal ei loena juturaamatut vaid just nisus kas teoreetilist või või süveneks, milles, millest te midagi ei tea ja mis on tõesti esialgu arusaamatuna, seda aega pole ju tegijal väga vähe. No see ei ole nüüd päris täpne, et ei ole üldse viimasel ajal mänginud, sest üks uus roll on sündinud noorsooteatris. Kes kardab Virginia Wolfi? Madis kalmeti lavastus? Et noh, et pole tükk aega mänginud selles mõttes ja kuulus roll ja üks raskemaid tükk nagu öeldakse, read. Hirmu polnudki ja vist kahtlus ka põld. Tavaliselt hakatakse kohe võrdlema millegagi ja mis varem on tehtud ja kuidas on aga vanad, et minu meelest tore koosseis ja põnevad partnerid ja mina näen küll, et see on niisugune. Ealijatega, selleni ei ole punnitamist poosi meelest. Näitleja kunstis on. Algtõdesid. Nii lihtne, et katsuda mängida nii, et see juhtub sinuga esimest korda. Kas alati on viis pluss või miinus aga ta ei tohiks eriti nelja peale langeda. Sis laante tagant kostis rongi huik. Siis üle kõrge taeva lendas valge luik. Allnõlva Sarap pikkus. Lõhmus kõneleb tõtt. Viimane lehm olid silla. Viimane koer oli krants. Jalad ees üles silla. Keda veel katus varjad? Mida veel, pühid, luud, kellele küpsed marjad. Lõksute kangaspuud. Aeg läheb. Ülekõige aeg lükkab seinad koost. Jääb üks rähni õige pistriku küllatus soost, kuskil vasar lokku. Kõigel on kõigega seos. Et me jääksime kokku. Lõhna, maarjaheinud teos, et kustuks see talu, jääks üks kindel paik, tee ja sild ja palu kanarbik, vaikus ja vait. Kuulsite Raivo trassi näitleja tundi. Saate valmimise eest hoolitsesid Pille-Riin Purje ja Külli tüli kuulmiseni.