Tere õhtust. Olen Pille-Riin Purje ja kutsun teid kuulama näitleja tundi. Täna kohtume näitleja Rain Simmul. Iga näitleja valikul kõlavad saates Uku Masingu tekstid, mis ilmunud teoses vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Kuud aina kasvavad ja inimesed nad ei karda. Pilved muutuvad, nagu nad tahavad ning ei hooli sellest mõistmist, robotmäed ja mõtlevad linnud. Ja nende tähed säravad, ei kustub tuultes. Ainult keeva lapsed hoolivad, sest nemad on haiged. Nad on hädas oma südamega, sest nad pole terved. Ja nende tähed on tuhmid ning kohkuvad alat. Nagu hullud on uhked, et kedagi nende sarnast pole muutliku kuu all. Pole olnud ega tule kunagi kõndima, nende teid. Ega keegi muu sinna ei kõlba ükski. Õigus neil olla. Sest ainuski pilv ei tule tagasi teiselt taevaservalt ja ükski päikesekiir ei suuda liuelda, tuhandeid kordi käidud teed uuesti. Aga pilvi on ikka ja valgus ei lõpe mitte. Mis õigus on ühel oksakesele pidada paremaks teisest sest musttuhat, kõrsi, rukkiväljal ja kalu. Iga kadakas teab, et ta kunagi kasvanud taevani. Inimesed ei usu seda mitte. Kes on kollane liblikas, seda, eks ole nukker hunt. Ja see, kelle hiilivaid samme pole kuulda, soovib, et nad oleksid rasked karul. Ja mitte vaid seda. Kui ta kasvab, siis ta tahab saada suuremaks, teistest. Kuidagi jookseb siis kindlasti ette jõuda kõigist. Juuri keegi ei armasta, Vedki ei jätaks neile. Kui suudetaks, siis igaüks lõikaks need kasutud jäsemed ära heidaks tulla või viskaks jõkke. Ükskõik kelle jaoks. Sest nad pole ilusad, palju kaunim ja vähem loomulik oleks asendada kullast või tselluloosi juurestikuga. Miski puuega, millele keegi veel ei tea nime ja imeteles otsima, peab seda surnud sajandist. Siis kõik kiidaksid, tunneksid huvi kaua aega. Ka inimene kasvab niipea ei tea, et ta on haige kõnnib oma teed. Ja äikest ta ei kuule. Nagu kartuli võsuda, kasvab ühe lambi poole kahvatu ja värvitu ning homme tal on teine lamp imeteldava meelsest. Kuid ta ise on värvitu ja nõrk päikest taime. Ja ei aima, et varsti ta südamejõud on otsas, ei aima Edda peagi närtsinud, vajub kokku ja keegi enam ei suuda teda üles tõsta. Ta on rahutu puu juba homme, ta laseb endal lõigata Lubiks või pardiks sest ära rääkimata töötleval olla igapäine jässakas kadakas, keda keegi ei pane tähele. Ning tunahomme, talle ei meeldi seegi vorm ja ta laseb endal lõigata uuesti koeraks või püramiidiks. Eales ta ei saa õitseda, sügisel mitte. Ning peagi pole muud järgi, kuid hülgas millest kunagi enam ei kasva. Usu. Seepärast tõstke taas üles, lõdvad käed, jooksva haiged põlved. Ja tehke õiged rajad oma jalgadele. Et lonkureil peaks komistama Vaideta. Terveks saaks. Kõnelesime Rain Simmul iga 12. mail Vanemuise väikses majas kui äsja oli lõppenud Kulno Süvalepalaulude õhtu kaunimad aastad su elus. Paar laulu sellest kavast kõlavad ka hiljem saates. Ma alustan sellest, millest ilmselt on ka räägitud. Aga kui need kaks poolust kokku võtta. Mulle tundub, et sa oled olnud näitlejana nagu 200 äärmusesse, mõtlen lavaka ajal seda kõrvalejäetust. Ja siis hiljem seda populaarsuse tulva, mis Valgre filmiga tipnes mõlemast ilmselt juba mingi distants tekkinud. Kui nüüd neid tagasi mõelda või või edasi mõelda, siis millise kogemuse nad on andnud või kuidas nad on mõjutanud sind. Et kaks äärmust. Ealse lavaka ajal ma olin tõesti natukene. Aga ma ei süüdista selles mitte kedagi, sellepärast et ma olen ise nooria rumal ja laisk, ma arvan. Sest Komissarov isegi ütles kuskil, et vennal on nagu andekust nagu antud, aga ta ei kasuta seda ära või ma ei saa nagu sellest nagu tookord aru ja ma süüdistasin komissarovil kõiges, et ikka parassiga umbes niimoodi. Ja nii selline nagu ennast täis midagi rohkem mis ta nagu. On tegelikult on hea meel, et ma olen nii seda üle elanud kui ka siis seda vastandid ülejäänud ja siis, aga see, mida elu meile ettepanekuid, nagu ma olen aru saanud, et see teadmatus ja kuulsus, et et nad ei olegi nii väga, väga erinevad asjad, et nad on lihtsalt ühe asja, kaks poolt. Et see on inimese elus, on selliseid aegukustamast ei räägita, toimukustamast avalikkuses räägitakse aga lõpliku hinnangu. Aga Valgre puhul oli selline asi, et pärast seda ma läksin nagu kergelt kuidagi piss lõi niimoodi pähe, niimoodi vaikselt rahulikult tuli, õnneks oli noh, kõrval inimene või paarides kes sellele nagu õigel ajal tähelepanu osutada söandasid. Sest noh, sest mine tea, teisi ma poleks uskunud, aga paar inimest elus on hea, kui inimesel, keda ta võib lõpuni usaldada. Ja sellepärast, kui see inimene mulle seda rääkis, siis ma uskusin. Et ma olen nagu. Ja selle poole nagu halva poole. Ja siis ma hakkasin ennast kõrvalt jälgima, mis mu oma üllatuseks avastasin, et olengi. Siis ma panin kõik oma niimoodi kuidagi. Aga eks need kiusatused tulevad aeg-ajalt ka niimoodi hiljem ja eks nad suured kiusatused olla. Aga ühest oleme aru saanud, et kuulsaks saada ei ole mõtet. Kuulsusele ei ole suurt mõtet. Või tähendab, et sind kuulatakse loomulikult, sind kuulatakse rohkem kui saaled. No kui sul on mingisugune nimi, kui sa oled teinud seal seda väga hästi, toda väga hästi sellel lavastusel mängin seda rulli. Nii et see on tõesti paljudele meelde jäänud. Siis on kergem ütelda mingisugust oma sõnumit hiljem ka. Et midagi öelda, selleks peab olema jälle midagi öelda. Kudunud vastasin, ma vist arvab, et ma vastan sellele küsimusele päris. Otsesõnu, aga ma niimoodi otseselt eriti vastata ei oskagi. Seda püüa mõista alati sest kui sa aru saad pilvede valitseja tunnedest siis mõistad kõik. Udust ja hämarusest märgade astrite Vasksed inglid vahel ka on väsinud juba hakkavad, et homme olla inimestele heledamaks täheks kui eile. Kui sa neid kiusad alati päride vahetpidamata hüüan, siis nende silmad tuhmuvad. Ja kui sa neid palub päeva ajal ja tuulte all ära kutsume pealt vaatama oma peale kustuma tõketud tarkust ning helkivat headust. Vaat siis kunagi ei tule. Ja sina oled nagu kerjus, kes purus kuningalt abi. Aga kui too vastuste tuppa ütles talle, et mõlemale poole küllalt ruumi suitsuonnis kuningas ei tule iialgi enam tagasi. Ära kutsu pilvised, ingleid, oma hurtsikus lõhusele seinad ja kisu mahedalt katus siis pole sul kiusatust kul ülbe. Ja vaadata jõlvend silmi talle näkku. Siis sul pole võrgutust hoobelda oma lihaste üle. Kui valgete tiibadega Hindrale ehitab sulle maja siis vaatab pealt, et arvustada, kuidas ta asetab su telliskivid. Ära ole tal teel ees kannakive tassi lupja ning oota eales ära hakka oma pead tööle, muidu su maja jääb haigeks, otse nagu hütt üles seal põhja ning lõunasse. Kuni tuuleta viivad üle soode ja metsade merre. Vast mõni merehädaline pääseta lahutade varal. Lainud üksi nagu kajakapoeg igaveses õnnes sest inglite silmad on nagu kullerkupud ja nende sõrmed nii kaunid kui ämblikuvõrgukiud. Ja mis nad teevad? Unime? Tuhandeid aastaid iga päev, mu ingel tuleks mulle külla. Ja kui ta tahab minna oma kotta magama, paluksin teda ta paneks oma särava pea mu kivisel asemele. Ja kui ta magab, peletaksin kõik varjud, mis tahavad astuda, näol ta homme heledasti paistaks oma jumala tähendus. Sest tulest, nemad. Aga vaata üles, vaata aina üles. Puudel on õied, ladvus. Ja sina pole muud kui peegel. Ingli sõrmed, puudutusime. Härra, lase tull mõnd katta, sest elus algav maailm teeb su silmad rähmuseks ja nad ei näe enam. Ning su süda on nii rahutu nagu heeriku roos ja su maja ja pooleli. Kusagil pole aset su südamele ning kõik vesi on nõrgunud maa tulla. Ja tuul tühistab su juustel läbi liiva. Liiva. Kuivõrd üldse sa pead näitleja elukutset avatud elukutseks või näitlejat avalikkusele kuuluvaks kõigi nende intervjuudega seoses, mida sa oled siiski päris palju siin ja seal andnud ja ja sa ei ole ka hoidnud vaka all oma eraelu. No niimoodi endale kuidagi läinud, niimoodi on ta tulnud ja tehtud intervjuud kõik ja noh, eks ma sageli on mõelnud ka selle peale, et kas need need maksis teha või et mis ma nüüd selle ütlesime. Et noh, mõnes mõttes on ikkagi hea, kui sul, kui intervjuud andma nõustud, et siis ise tunned, et sul on midagi öelda, midagi teistega jagada. Aga puhtalt edevusest või sellisest imagost lähtuvalt. See ei ole vist päris õige, nii et ma väga hästi saan muidugi aru, noh, Eestis on ka näitlejaid, kes, Minu meelest õieti nüüd on muidugi see külge, et põgenemine ei tohi muutuda, selleks edevuseks või selliseks teatab on see oht ka? Ma loodan, et need, kes intervjuusid väldivad, et nendel on see siiski sisemine teadmine aus teadmine, selle sõnumi puudulikkusest või mis, mis parasjagu on, mitte see, et nad ollakse head kui juga edevusest ja ollakse tagasihoidlikud juba edevusest. Elus on tihti selliseid asju. See vastus ilmselt juba ennetades küsimust, mis ma tahtsin küsida, et kas nende intervjuudega Kas rohkem on selles enda avamist või enda varjamist maskeerimist aga siiski? Eks ta on vist inimesed erinev. Mina isiklikult arvan, et varjutama ma nagu ei taha nagu midagi varjata nagu ei olegi midagi või et kõik on elus nii palju läinud ja ja nii palju kogenud ja praegu on eriti selline segane aeg, kui inimesed on, inimesed on natuke katki või kus inimestel ei ole sisemist rahu, otsitakse väliseid asju ja aetakse taga paljusid asju. Aga, aga see, et, et kui kõik loodu on tegelikult hinge jaoks nagu on ütelnud üks tark mees siis praegu elatakse rohkem selle järgi, et hing on lood jaoks ja ja hing on keha jaoks ja tööd on kõik vastupidi. Kindlasti on see juhudopistlikvi idealistlik, aga ma usun, et on võimalik mingisugune selline Endas avastada selline koht kus ei ole muresid igas inimeses. See on nagu selline nagu alus on tegelikult kõigile väga õige ja puhas, aga lihtsalt ei vaevu-vaevu seda nägema. Ja jah, mul on need kiusatused ja himud ja ihad ja hirmud ja mängivad oma osa. Laiendaksin seda siis ka juba näitlemisele. Kumb on selles laval olekus rohkem? Mis puutub otseselt laval varjumisse või edendamisse siis noh, see on jälle vist. Kuskilt tingib veel midagi seal edevus. Kui ma ma olen õnnelikum siis, kui ma mängin siiski seda, mida ma tahan öelda, kui mul on sõnum ja kui ma saan selle lavastuse lavastajaga selle tekstiga öelda seda, mida ma tahan. See on vist kõige õnnelikum. Ja nagu sellist Hõlpu pakkuva tunne. Aga on ta noh, tükke, kus sa pead. Noh, etendama või ja noh, siis katsun seda teha niimoodi ka niimoodi publikule meeldida ja selliseid asju ka. Ja, aga noh, pärast seda on ikka süümekad tugevamad kui seal, noh, niimoodi altlati alt läbi jookseb, ma nimetan seda siis ta lati alt läbijooksmiseks ja see võib isegi meeldida ja kui see veel paljudele meeldib ka sisse, no see jääbki selline tunne, noh, et see on nüüd õige. Aeg-ajalt ma mõtlen, et seest ei ole aas, mul tuli meelde üks Targa mehe üks mõte. Suurim palve. Võimsaim palve. Ma mõtlen siin palvet, on enese äraandmine üks kõikjale. Kas on publikule? Ja noh, teate, minu jaoks ideaalis ongi enese jäägitu ära andmine. Et ma ei peaks, et ma ei saaks iseendast rõõmu tunda, vaid teised saaksime sellest rõõmu tunda ja mina siis äärmisel juhul võin sellest rõõmu tunda, kuid teised minust rõõmu tunnevad. Ainult sellisel juhul. Aga nüüd ma ise lähen lavale. Tunnen sellest kohutavalt Launingud, mis ma teen ja tegelikult jõuame alles ei tunne laval, kõik vaatavad neid nimel, et. See on nagu natuke vale. Tuul puhub, kuhu tahab. Ja ta häält sai, kuulad aga ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Meie palved on sõnad. Sellepärast nad pole täiesti õiged. Oh, sina, kelle troon on põhjanael. Aga me palume, et sa kuuleksid läbi neist tuule ja paneksid tähele iseenda hingetõmbeid. Sest siis pole meie midagi, kui sina meid ei kuule. Ja kui tuul on kaugel meist eemal saada ta meie juurde, siis sest kui me teda ei mõista tõesti siis meie oleme elanud asjata ja sina vaatad korra suurel päeval meie pääle nukrat silmadega. Eme, häbenen. Ja kui sina ta saadad meie juurde, anna meile silmi ja tee lahti meie kõrval. Et me saaksime aru, kuidas peame kiitma teda. Ära lase teda meist minna sedaviisi mööda, et me teda tähele ei panegi. Sest tõesti meie ei tea ju mitte, kas sa ta teist korda saadad veel? Võib-olla siis meid pole enam kuulamas. Jumal. Sinu hingetõmbed täidavad terve maalil. Iga põõsa ümber oled sina ja tähed vilguvad sinust läbi. D oh koidutee värav. Et me tunneksime seda, et oled keset meie seas, sest muidu meie oleme asjatud ja ülearused sinu päikesel. Tennele kergeks lahku tonnidest, mis on varisemas ja tulla tagasi kaebudelt milledes pole vett, et me ei tunneks, et peame midagi jätma. Kui läheme tuuleks, jäi, mõtleks sellele, mis on, mees. Hindaks, vääristaks ega otsustaks vaid tõuseksime üles üheltpaigalt ja ei teaks, kuidas ja kunas vaid oleksime imestunud lennates läbi puude, käies pilvede väljul nõnda tasakesi, et nad ei tunnegi. Et me naersime ikka nagu edelatuul. Kui ta käib külas ja kõneleb oma sõpradele sest siis siis sinu suured silmad vaatavad särades meie tähele ja meie ei sure mitte. Kumba sinu jaoks on olnud sagedamini senises töös, kas neid õnnehetki või seda lati alt läbi jooksmist? See on tegelikult mõnes mõttes teatri puhul hea. Isegi ühe tüki raames ühe ühte osa mängida, selle raames võib teinekord juhtuda imesid. Et isegi, et üks tükk võimaldab seda, et sai kaks nädalat läbi ja teinekord jookseb. Selliseid hetki on olnud see, et kui ma olen õnnelik, kui ma kuidagi näitleja võib-olla peaksin ütlema niimoodi kuidagi, et. Ma olen kuulnud, Krjukov Jüri Krjukov on öelnud seda ühes hommikutelevisioonis reetojale, et noh, tegelikult tal on palju tööd, et annab aga ta saab selle tagasisaalist. Et ta teeb tööd, aga ega sellepärast ei väsi. No ta on järelikult õnnelik inimene, kui ta annab nii-öelda tagasi, saab, siis ta annab õieti. Ja, ja vot see õieti on, meil ongi nüüd see kunst. Ja noh, mõnikord ka niimoodi segamini tulnud segase tundega on ka väga ebaõnnestunud etendusi ja ja lausa tükke, kus ma ei saagi saama. Esimesi kordi oli oli see Ago-Endrik Kerge lavastuses surmab Herman Göring, mängisin seda Soome sõdurit seal suured ja kes ennast isegi lõpuks seal koledal kombel põlema pani endale bensiini peale valasin jäätmepõletuspõletame ühel hetkel tol õhtul hõimule mingisugune õige sisetunne. Ma tundsin pärast ennast õnnelikuna, et ma seda tegin, kuidagi mitte noh, põletamine ise, vaid kogu see Tunnetamine selle situatsiooni ja kogu selle järelikult juba algusest peale see tükk kuidagi niimoodi hakkas niimoodi minema finaali poole, et kui ta finaalis kohale jõudsin, siis tagantjärgi vaadates olime õieti teinud. Nii, see on üks tükk aega, siis on muidugi alati tükk, mida ma suure nagu sisemise vastutusega ja kohati ka no mis parata hirmuga või noh, kuna tal arvas, siis teen noh, see Carmedes selline nõuab ausust ja aga ta võib ka väga kergesti minna jälle ära kaduda. Ja väga peenike tükk selles mõttes nagu ta on selline natukene ütleme ebausklikel teemadel kohati nõidus ja maagia, Carmen ise siis temast nagu vist ei tohigi väga palju rääkida. Ma mõtlen siin komplimendi sulle, et see favoriidis, et see karvani lugu oli seal, et et kelle päeval homme see oli, noh, see oli väga hästi tabanud nii kriitikute kui mõnikord kiitma selle pärast. Muidu kriitika ei teagi, kuna tal noh siis nüüd täkkesse läkski, pidevalt öeldakse, et kriitikud on pahad või poliitikud ei oska või. Aga see nagu aitas Carmeni puur, aitas mind ka Pedajase arvustus, aga see oli ka ülikiitev. Nii et selles mõttes ma ei saa võib-olla adekvaatselt siin öelda, et see oli hea. Aga sulle aitäh selle eest. See oli omaette pärl. Ma tänan, sest see on tõsi, et kriitik saab harvem tagasisidet, kui ta ehk vajaks. Aga. Siin oli juttu sellest, et mis on aidanud, mis nüüd veel on selles suhtes oluline kas tunnustuse või tagasisidena või mis näitlejat sind aitab Ennast mõista, tajuda või edasi minna. Kui on selline periood, näiteks teatas, et sul on väga palju tööd No on selliseid hetki, kus tuleb üks tükk, saab valmis ja teist hakkab tegema. Ja praktiliselt nagu midagi lugeda või ennast niimoodi nagu väljaspool teatrit harida. Või saali õila isi parima tahtmise juures ei jõua. Ja siis võtatud, ma mõtlen, kas siis on kriitikat mulle vaja ja, ja nähtavasti siis nagu muud ei olegi. Tähendab, siis kui ma teen tükke, vorbin nagu telliskive ja piltlikult ma ei mõtle, et ma suhtun, suhtun sellesse niimoodi, aga aga siiski. Et siis nagu nähtavasti on vaja, siis on ainukene mingisugune tagasisidet, kui ma loen Artypyki midagi, et ma saan korrakski mingisuguse et seda kuidagi märgatud või seda on loetud või siis on mingi teatud ja on see vajadus olemas. Aga ma kujutan ette, kui ma olen rohkem aga tükiga tegeleda, kui mul on vaba aega rohkem ja, ja ma ei ole pidevalt proovidega hõivatud. Ma ei tea, kas siis on see nii vajalik. Et võib-olla siis ma saaks seda, seda mujaltki kujunenud kriitikast. Ja, aga noh, peale kriitika on olemas, miks on see nii-öelda ametlik kriitika lehtedes? Rubin kriitika on see, mis sa kuuled? Ümberkaudsetelt inimestelt, kellega sa läbi käid ja Jah noh, inimesi tegelikult võib usaldada, kuigi lõpuni enam ei saa. Inimesed on, mõtlen, et inimesed on katki praegu ja sageli läheb see seal segamini. Nende kriitikas võib minna noh, teatud mingi kadedus või mingi selline miks tal hästi läheb või noh, sellised inimlikud asjad ja no ma ei ole ka nende stab suhteliselt puhas. Ka need võttetus ja selline kolleegide suhtes ei ole mulle tundmatu. Aga noh, ma tean, et see on tobe, noh ma saan sellest täiesti aru, et see on täielik jama ja mõttetu, siis ma püüan selle vastu niimoodi mitte võidelda või nad on liiga tühised selleks, et võidelda, aga neile mitte tähele panna selliseid asju. Aga need lähedaste inimeste kriitika on ka oluline. Aga kui palju see enese seda sisimas tõetunnetuse alt või kuidas sa selleks ennast kogu No ma loen lihtsalt selliseid näiteks selliseid asju, et pole olemas vihkamisega võrdset pat. Pole olemas kannatlikkusega Võrtsutaskeesi, seepärast tuleb kõige mitmekesisemat vahenditega kujustada kannatlikkust. Kui südames on peidus viha piin, siis on meel rahutu. Ei leita, rõõmu, on und, ei tule, puudub kindlustunne. Vihkaja ei leia paika, kus oleks. Kes mõistab, et neid ja teisi kannatusi põhjustab vihkamine bioloogib endas seda hoolega välja. See on õnnelik siin ja sealpool. Meele kibedaks. Kui soovid, soovid, ei täitu ja soovimatu võtab hõimust. Meelegibeduse toidul tüsenenud viha aga hukutab minu enda. Ma ei kaota rõõmsat meelt isegi siis, kui juhtub see, mida ma kõige vähem soovin. Sest meelekibedus puhul ei täitu, soovid kõik hea, aga hajub. Kui õnne leitakse vaid haruharva. Kannatused tulevad, aga pingutuseta päästetakse vaid kannatuste kaudu. Seepärast ole kindlameelne. Ja selliseid selliseid asju mõnikord loen, siis. Kõigile puudustele kõige erinev materjal pahedel on oma kindlad põhjused. Sõltumatust pole olemas. Ka südamused ja näiteks viha tekkimist ei saa takistada. Tegelikult saab tegelikult saab, sest sest on olemas üldine põhjuslikkus ja selle abil on võimalik kannatusi kaotada. Need on Katkendid sellisest Loomingu raamatukogus ilmunud. Body sarja pat haarast. Säästa 82 ma usun, et iga inimeseni jõuab Kõigis on see olemas, aga lihtsalt kui meeleplekid on nii tugevasti alustatud ja kui nad on Olemine on pilvedega kaetud paksu sammus, kui sa ei näe. Päike on kogu aeg seal taga, aga need pilved ei lähe sinu Est ära, sa ei aja neid ära siis. Siis nad jäävadki sinna tegelikult üksainuke, õige liigutus ja sa näed seda päikest. Ja siis ongi see näol. Tallil juurde. Kolile Tuula turval Sõnatuna teile. Dane lumi kaaludena. Lätti tuunitud palvela. Taanlane. Siin oli natukene karmanist juttu ja Kui ma lugesin üle neid erinevaid intervjuusid, mis sa andnud oled, siis ühese oli niisugune mõte, et. Tahaksid mängida Ühte Tšehhovi kolmest õest siis ma ei osanud sellest see kuidagi eriti suhtuda, aga kui pärast seda nüüd on olnud Carmen ja on olnud Ophelia, siis mulle ei tundu enam miski võimatu. Aga mismoodi selle naiselikkuse olemuseni jõuab? Mees? Minu meelest või ma olen kuskilt vist lugenud või kuulnud, et lapsed teatud elujaani ei tee. Sugude vahel. Selles ei ole mitte midagi keerulist iseenesest. Tähendab et kusagil ma ei peagi minema sellepärast naise sisse selleks et mängida nüüd naist vaid see on minus olemas juba, tähendab nii nagu minus olemas mehelik. Ma olen füüsiliselt mees. Aga see ei tähenda, et minu hing. Ma ei usu, et naistel on teistsugune hing kui meestel. Käitumismotiivid on pisut teistsugused küll nähtavasti ja no vot need seksuaalsed ambitsioonid naistes või tungid võib-olla neid ma nagu teaduslikult võib-olla nagu ei teadvustada, tulevad kuidagi alateadlikult, et ma neid niimoodi niimoodi käsitleme, kui ma neid käsitleda nii nagu tunnel. Sest mingi antud mingi erootikat või sellist seksuaalsust noh, peab nagu vist läbi kuidagi elama või tunnetama, kus maist mängida, sest muidu liiga kuivaks ei muutuks või? Kuidas ma seda teen? Noh, seda ma ei oska küll. See kõik on vahva kui selliseid ülesandeid pakutakse. Ma ei tea, kas tõesti mõni nüüd ei mängi naissellepärast, et noh, et ma olen ju mees, ma ei saa, naist, mängib mina niinimetatud. Kas sulle ei tundu see need puhtalt mitmete nähtud lavarollide põhjal, et mees suudab paremini avada naist kui, kui ütleme, naine mehe olemust või mehe rolli mängida? Vot, ma ei ole näinud kahjuks, kuidas on mänginud need kuulsad näitlejannad omal ajal noh, üks oli Saraabernaar ja veel oli ja kes tegelikult on seda proovinud ja, ja ma usun, et nad tegid seda päris kihvtilt päris vahvasti. Ja praegu Eestis noh teatri näitlejanna hulgas need ei olegi jah, lausa kest meest mingiks või. Võib-olla võiks proovida siiski, et kui prooviks näiteks Katrin Saukas mängi täitemees, ta on psühholoogiliselt kohati mehelik, mulle tundub. Ja kui ta käis vaatamas viimati Williami etendust siin, siis tema tuttav oli öelnud talle et mees pidi olema midagi sarnast, et mina feile stseenis olin natukene tema moodi. Oluline Lauteri preemia sinu jaoks on või mis tähendus sellel on? Tähendab, kui ta nüüd ja nagu ma sellest teada sain, jah, hetkel ta mõnusasti, ma mäletan, et et Elmo nagu teadis seda ja ütles minu abikaasale, kui me olime Viljandis, käisime viimast kolme apelsinietendust vaatamas kõrva sisse. Ja siis Liivik ütles mulle seda ütlemeldate, ütle mulle enne filmi esietendusele, uudised. Mina mõtlesin, mis Elmo vist oli ikka seal polnud midagi sellist, et et Oya Rainima Line on päris tubli näitleja või noh. Ma tean, et noh, elu nagu nagu pead minust, no mina pean ka hirmust ja nii edasi ja siis ma mõtlesin, et ta midagi sellist ütles. Õnneks ei ütle seda enne William esietendust, sest meil oli küllalt kiire aeg seal. Ja me olime närvis ja võtsime siiski oma jõuvarud seal kokku. Leisikesi etenduse ajaks. Tükk oli veel natuke toores, minu meelest seal on nüüd natuke tunda. Aga noh, mis ei välista seda, et tal natuke paremaks lähedal siis me tegime proovi jälle. Ja ta ütles mulle seda pärast esietendust, et sa said Lauteri preemia. Siis oli selline korrali äge tunne küll. Et noh, kuidagi olin tänulik inimestele mingisuguse Tunnustuse eest ja ja ma arvan, et, et see ei olnud ka päris ilmaasjata ja et ma olen ikka niimoodi püüdnud niimoodi ausalt teha ja ma arvan, et Lauter oli aus mees, ta tegi oma tööd. Tahtejõuga ja ja, ja suure veendumuse ja aususega. Ja noh, mul on au, et selle preemia sai. Aga no ma ei mõtle seda nüüd nii tihti. Läks asjad ja preemiad tulevad ja lähevad ja miski, miski nagu jääb rohkem. Nii et ma lausa seda kodustada. Muidugi vaata. Armunud. Need rollid, mis seal nimetatud olid, kas oleksid sinna midagi lisanud? No näiteks selle tuure oleks pidanud Siinkohal meenutan kuulajale, et tänavuses Ants Lauteri nimelises näitleja preemias olid ära märgitud Rain Simmul osatäitmised Vanemuise lavastustes mõrv, katedraalis, Faust ka liigule ainsal ööl ideaalne abikaasa Emajõe ööbik ja vabaprojektis Karmen. Näitleja ise oli üsna kindel, et sellesse loetellu kuulub ka 13. lennu diplomilavastus Tõrksa taltsutus, lavastaja Elmo Nüganen. Kummatigi Petrootsi rolli premeeritute seas ei ole. Mingi edulisem aeg või sellest Elmo otsusest kui ta mulle Vene Draamateatris teatas. Mängisime teekond punktist A kui ta kutsuti korra kõrvale. Ja vaheajal rääkis, et ta hakkab tegema, et kas ma olen nõus mängima sellist osa majandus lugenud, tol ajal ma ei teadnud eksperdist midagi. Ja ega ma nüüd, kui eriti seitsmepsühholoogiks niimoodi muutunud muutunud ei ole veel Williamiga seoses ei ole pärise ega tegelikult mõned kõiki näitamegi nüüd otseselt ei ole uuesti tõele au anda läbi lugenudki. Kuigi võiks, seda mul on. Tahaks küll kõikidelt lugeda korralikult. Aga mul esiteks ei ole neid teoseid ja raamatukogus käia ma ei ole, sest ma kaotan pidevalt tuubile tera tugev piletit, ma olen aja meil Teatris on tööd palju siis nagu ma ütlesin, et lihtsalt ei jää aega, tähendab ütleme, et noh näitlejaid helistatakse, et on nagu intelligentsed näitlejad ja nagu rumalad näitlejad, aga mis see kogu see intelligentsuse peab olema siis kaasasündinud, sest või siis nendest tükkidest puhtalt tulenev, sest tegelikult näitlejal ei ole väga palju aega ennast harida väljaspool väljaspool teatrit. Elust enesest. Noh kuskilt on ikkagi mingid piirid, niisugune hommikul proov, õhtul etendus, siis sa siiski pendeldajad nende nende ja oma lõunasöögi ja võib-olla päikese lõunauinaku vahel lakkab pudelite rabi ja ekraanikaussi parandada ära. Et kus siis mõnikord õhtuti niimoodi kui on näiteks ütleme selline etendus olnud, kus on need saanud jõudu tagasi, tunned ennast isegi värskemalt, kui enne etendust sageli on kuidagi nagu läheb, kes siis siis on nagu jõudu rohkem ja siis võib nagu 20 kahe-kolmeni lugeda midagi köögis. Lambivalgel. Huvitav jah, et sa juttu sellele viisid. Mulle hakkas ka silma üks, üks lause ühest artiklist. See puudutas Valgre kontserti Pärnus festivali ja seal oli niisugune repliik või lauset Rain Simmul näitleja kohta intelligentne inimene. Ma ütleksin niimoodi meetod oleks ka vaja seda kõrvaltvaataja pilku et olla intelligentne, kui tal seda aega ei ole kõrvalt vaadata ja võrrelda ja siis ta noh, paratamatult hakkab nagu kordama iseennast. Ja see mingisugune pagas Üks on nagu kiiresti ammendatav veerun Stampe rohkem, teisel vähem ja siis kas sellele viimases favoriidis. Vaarik rääkis sellest stampidest ja ütles et üks näitleja, ütleme, näitleja yks ütles näitleja näitleja igreki kohta niimoodi, et ma tean küll, miks näitleigrekid kirjutatakse, vaadatakse, miks teda peetakse geniaalseks, sellepärast et temal on 101 Stampi. Aga minul on need kõigest üheksa kell seitse, neli stamp ja kohe on võimalus hiilata. Intelligentsus noh, võib-olla ongi üks, kellel on neid trumpe varrukast rohkem võtta, siis see ongi intelligentsem ja kellele need paraku ei ole. Ja kes on väga hea inimene, see on siis, peetakse võib-olla rumalamaks. Said selle nalja? Aga jah, isa oli kõike tõsiselt võtta. Hirmus tõsiselt. Ma olen proovinud tõsiselt võtta asja ja siis jooksete valisidki karile. Ja iga risti süütas endale üks sigar. Selge see küll, nii on elu. Kui Madet bet Sa tead, kõik algab ükskord, tead, kõige hullem päev üks. Nagu läheb, pole ka. Ei tohi lam, möödunu pära, maailma palju on petlik tui ja kaunista ootuste pärast jääb paigmale parajust nagu kaadreti aju. Sul on ju? Ja on tähtis, ka. Paistab päike ja üks päev sinna ja rämpsu soe ja. Banaan. Ostsite näitleja tundi Rain Simmul iga saates kõlasid Uku Masingu tekstid teosest vaatlusi maailmale, teoloogi seisukohalt. Aga ka Kulno Süvalepalaulud lavastusest kaunimad aastad su elus. Rain Simmul iga kõneles Pille-Riin Purje. Helioperaator oli Külli tüli kuulmiseni.