Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku Evelyn Villers. President Kaljulaidi otsib Austraaliast Eestile tuge ÜRO julgeolekunõukokku pürgimiseks. USA lahtiütlemine külma sõja aegsest tuumarelvaleppest on ohtlik samm, ütles Vene asevälisminister Sergei. Detroidi politsei leidis kohalikust matusebüroos 63 vastsündinu jäänused ja alustas ettevõtte osas uurimist. Riias täitub peagi viis aastat päevast, kui Maxima poevaringus hukkus 54 inimest. Helilooja Arvo Pärdi autoriõhtu tõi Pariisi filharmoonias eile õhtul kohale täismaja. Selle Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestri kontserdiga tähistas Eesti ühtlasi Pariisis meie riigis isandat sünnipäeva. Ilm läheb viimase maksja jahedamaks, pärast keskööd hakkab alates Loode-Eestist vihma sadama, kuid päeval pilvisus hõreneb. Õhutemperatuur on öösel neli kuni üheksa, homme päeval kaheksa kuni 12 kraadi. Austraaliasse ookeaniasse visiidile sõitnud president Kersti Kaljulaidi üritab reisil koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Kaljulaid kohtus Austraalia kindralkuberner Pieter koskroviga ning tal oli võimalus vestelda ka peaminister Scott Morrison. Iga president märkis, et maailma julgeolekuolukorrast on Eestil Austraaliaga üsna ühtmoodi arusaam. Nende käest on huvitav küsida, kuidas nad näevad Hiinat Hiina rolli Hiina kavatsesid. Nad mõistavad üsna hästi ka Venemaaga seotud muresid. Lõppude lõpuks on neil üks väike kindlustusotsa ja kindralkuberneri residentsi ees, mis ikkagi just nimelt selleks, et vastu seista venelaste võimalikule pealetungile. Nii et meie julgeolek kui teemaline debatt nendega on olnud ikkagi samameelsete riikide arutelu. Samamoodi me tegelikult ikkagi jagame neid liberaalseid, demokraatlikke väärtusi, me oleme hästi samameelsed ka ÜRO-s. Meil on koostööplaanid NATO küberkaitsekoivakeskusega Tallinnas. Meil on ühine projekt Austraalia riigiga selleks, et toetada e-riigi arengut siinsetes väikestes saareriikides. Meil on päris palju, millest omavahel rääkima. Kaljulaid märkis veel, et iga visiit, mis ta oma ametisse astumisest alates on teinud, on töötanud ühtlasi ka Eesti julgeolekukampaania hüvanguks. Ma arvan, et meid mõistetakse, kui me ütleme, et me ei taha lihtsalt minna julgeolekunõukogusse selleks, et me oleksime seal olnud, et me teeksime sinna kuhugile lahtrisse ühe linnukese vaid selleks, et maailma ainsa tegelikult, et väga palju digivahendeid avalikus sektoris kasutava riigina, kus peaaegu kõik teenused on juba kolinud internetti tajume me teravamad küberriske küberohte ja pajumaailmas ja julgeolekunõukogus liiga palju ei ole, et me oleme seadnud omale eesmärgi viia need teemad sinna laua taha. Kõik mõistavad seda väga hästi just siin nurgas, sest lõppude lõpuks oli see Uus-Meremaa, kes viis kliimaküsimused julgeolekunõukogu ja sellepärast, et siin piirkonnas hakkas kliimamuutuste tajumine noh, teravaks minema ju palju enne kui kusagil mujal. Nii et siin on see analoogia põhjal meie eesmärkide mõistmine väga suur. 25. oktoobril suundub president Uus-Meremaale ning tema Töövisiit lõpeb teisel novembril New Yorgis, kus ta kohtub ÜRO peasekretäri Antonio Guterres. Iga. Ja välisuudised, USA lahtiütlemine külma sõja aegsest tuumarelvaleppest on ohtlik samm, ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabov. Rahvusvaheline üldsus mitte üksnes ei mõista seda, vaid see kutsub esile ka terava hukkamõistu, ütles Reabkov Vene uudisteagentuurile TASS. USA president Donald Trump kinnitas eile, et ühendkuningriigid lõpetavad tuumarelvaleppe Venemaaga, sest Moskva on lepet juba aastaid rikkunud. Kesktegevusraadiusega tuumarelvadest loobumisele allkirjastasid 1987. aastal USA president Ronald Reagan ja endine Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov. Gorbatšov kritiseeris trumpi otsust ja hoiatas, et Trumpi samm õõnestab kõiki jõupingutusi, mida Nõukogude Liidu juhtkond ja ka USA ise tegid tuumade Sarmeerimiseni jõudmiseks. Vene president Vladimir Putin ütles, et Venemaa kasutab oma tuumarelvi ainult vastulöögiks raketirünnakule. Venemaa sõjaline doktriin ei näe ennetavat tuumarünnakut, rõhutas Putin. Vene välisministeeriumi teatel on Washingtoni otsus tuumarelvalepingust tagasi tõmbuda tõukunud unistusest unipolaarse maailmast. Detroidi politsei leidis kohalikust matusebüroost 63 vastsündinu jäänused ja alustas ettevõtte osas uurimist. Detroidi politseiülem James Craig ütles, et politseinikud leidsid reedel matusebüroo Perwifyuneral hõõm ruumidest 30 kuuekastidesse pakitud ja 27 külmikusse jäetud imiku jäänused. Uurijate sõnul avastati matusebüroost halvas seisundis surnukehi, millega oli käitutud hooletult. Selliste leidude põhjal võib ettevõtet karistada kuni 10 aasta pikkuse vanglakaristuse või 50000 dollari suuruse rahatrahviga. Ettevõtet süüdistatakse surnult sündinud või pärast sündi surnud imikute hoidmises surnukuuris kuni kolme aasta vältel ja matus arvete esitamises ilmamatust läbi viimata. Kahtlustuse kohaselt võib matusebüroo valduses olla veel kuni 200 imiku jäänused, mis annetati vanemate poolt meditsiiniliste uuringute tegemiseks, aga mida büroo vastavale asutusele üle ei andnud. Poola tänased kohalikud valimised on konservatiivse võimupartei seadus ja õiglustoetuse proovikivi. Seadus ja õiglus, mille poliitika on toonud kaasa meeleavaldused ja korduvad vastasseisud Euroopa Liiduga loodab veelgi tugevdada oma võimuhaaret. Valimised näitavad ka opositsiooni tugevust. Keskvalimiskomisjon ütles, et keskpäevaks oli Varssavis käinud hääletamas umbes 17 protsenti valijatest. Üleriigiline osalus protsent oli samal ajal 15,62. Tänased valimised on esimene voor, kui linnapeakandidaadid ei võida vähemalt 50 protsenti häältest, korraldatakse neljandal novembril teine voor. Ametlikud tulemused peaksid selguma teisipäeva õhtuks või kolmapäeval. Ja kodumaale, mis ühendab viimase nädala nelja lugu sularahaautomaati Räpinas, Abhaasia eestlaste kodakondsust Omniva plaaninud sulgeda postkontoreid ja Coop Panga tütarfirma soovi ehitada Riias elumaja koos parklaga. Toomas Sildam teab vastust. Swedbank räsib anne Räpinas sularahaautomaadi nii kõrgele, et inimesed ei ulatu selleni. Kasutabki redelit. Suur pank, väike koht, keegi askeldas omapäi ega mõelnud asju läbi. Tegi ülejala, öeldakse. Kui kurioosne lugu sai Mirjam Nutov vahendusel ERR-is avalikuks, siis pank vabandas ja lubas sularahaautomaadile uue koha leida. Abhaasia eestlaste ees, keda riik pidas pikka aega Eesti kodanikeks, pole keegi vabandanud, et nüüd jäävad nad kodakondsusest ilma, sest menetluspraktika muutunud politseiamet ja siseministeerium nende selja taga on hakanud nimelt kahtlema, kas Abhaasia eestlased ikka täitsid 20. aastal Tartu rahulepingu kõik tingimused optsiooni korras Eesti kodakondsuse saamiseks. Küsimus on Eesti riigi suhtumises umbes 300-sse rahvuskaaslasesse. Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu tõdeb irooniliselt, et nende aitamine ei tähendaks massilist uute kodanike lisandumist nagu mõni poliitik ehk kardab. Omniva või vana nimega Eesti Post küsis konkurentsiametilt nõusolekut sulgeda üle maa 119 postkontorit 320-st ja sai loa kuni 75 kontori kinni panemiseks. Tegemist on äriettevõttega, kes peab teenima kasumit, mitte kahjumit nõus. Kuid Omniva omanik on riik ja riigi huvi on hoida inimeste usku, et elu on võimalik ka kaugemal kui Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas. Avalikkus kuulis Omniva plaanis sulgeda iga kolmas postkontor juhuslikult otsekui ümber nurga. Riiast saab varsti viis aastat päevast, kui Zolitude Maxima poevaringus hukkus 54 inimest. Praeguseks on selle paiga üks omanikest Eesti Coop Panga tütarfirma, kes tahab kunagises õnnetuse kohas ehitada lõpuni poolelioleva korteri, maja ja autoparkla. Riia linnavõim pakub asenduskrunti, tehingust pole asja saanud. Kohalikud nimetavad seda kohta sisuliselt surnuaiaks, aga tegelikult see vist päris nii ikka ei ole, ütleb Coop Panga tütarfirma esindaja ERR-i Ragnar Kondile. Kuid Riia lastele ongi see paik otsekui kalmistu, kus hukkusid nende kaaslinlased. Ja nad eeldavad, et ka teised mõistavad toda tragöödiat ja sellele järgnenud rahvusliku leina. Niisiis, mis ühendab neid nelja viimase nädala lugu? Ükskõiksus, tugevama õigus, hoolimatus, ma ei tea, aga kõik need mõjuvad valusa torkena ebaõigluse elektrilöögini. Palun ärge tehke nii, tahaks neist iga puhul öelda rohkem empaatiat, palun rohkem suutlikkust märgata ja mõista. Pariisi filharmoonia oli helilooja Arvo Pärdi loomingule pühendanud terve nädalavahetuse programmi. Epp ehand. Filharmoonia tegevjuht lorabeil ütles rahvusringhäälingule, et prantsuse publik tunneb ja hindab Arvo Pärti. Michex tema muusikat ei mängita väga tihti, aga iga kord, kui seda mängitakse, saadab seda suur edu. See tähendab, et publik tunneb Arvo Pärdi nime ja teab ka tema muusikat, tema religioosset inspiratsiooni, seda vabaduselainet, mille ta seitsmekümnendatel aastatel kaasa täits. Ajal, mil jõuvahekorrad nii maailmas kui ka muusikas olid väga pingelised. Seda tõestas ka eilne õhtu, mil filharmoonia suurim, 2400 kohaline saal oli välja müüdud. Kontserdil kõlasid fraatres kantus Benjamin Britteni mälestuseks, Aadama itk salve regina ja Tedeum, dirigent Tõnu Kaljuste. Need kaks suurteost Aadama itk. Tema suuremad. Ja me oleme seda kava teinud Khani roolis New Yorgis, nii et peale seda on nüüd siia-sinna kutsutud. Just taolise kava ülesehitusega. Publik võttis kontserdi vastu väga soojalt, eriti helilooja enda, kes kontserdil samuti kohalolija lavale kummardama tuli. Jacques, sest mis iganes olime ma avastasin selle täiesti lummava muusika enda jaoks 25 aastat tagasi. Malin, muusik. Me proovisime mängida fraatrasid puhkpilliActeti versioonis. Mängisin seda veel mitu korda, kui meil õnnestus kõik õigete pillide mängijad kokku saada, mis ei ole lihtne, kuna oleme amatöörid, aga ma jumaldan seda muusikat. See on täiesti ainulaadne. Matilde. Sai see vokaali ja keelpilliorkestri seos on lihtne, aga samas been see oli väga ilus programm ja väga ilus õhtu. Resa. No ta oli, ma olin väga liigutatud, muidu ma kuulan pigem džässi, aga see puudutas mind väga. Helilooja Arvo Pärt. Aga ma võin ka vaata teha, võib-olla räägin, aga vähemalt igatahes muusikud andsid väga-väga kõrgetasemelise kontserdis ja ma usun, et inimesed seda ka said aru. Kontserdikandis üle raadiokanal France, mis ikke salvestas telekanal metsa. Ja ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa, palun. Homme liigub üle Eesti madalrõhulohk. Ööl vastu homset pilvisus kõikjal tiheneb. Vastu hommikut hakkab alates Loode-Eestist vihma sadama, sadu levib edasi ida poole. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, rannikul 12 kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 kraadi. Homme päeval on pilves ilm ja sajab vihma, kuid keskpäeva paiku loode poolt alates sadu lakkab. Jaga pilvisus hõreneb. Õhtul võib veel sadada mõnel pool idapoolsetes maakondades. Puhub lääne ja edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Selline sai tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulake meid taas.