Lugupeetud kuulaja tänases stereofooniliselt laupäeva õhtu programmis realiseerime kaks nädalat tagasi antud lubaduse. Nimelt anname peale seda väikest sissejuhatust eetrisse teiepoolse kollektiivse intervjuu stuudio Eesti telefilm režissöör operaatori Mark Soosaarega. Nagu kuulaja mäletab, oli Mark Soosaar ülemöödunud laupäeval telefonil 22 99 kolm ning vastas kõigile teie küsimustele. Ka täna alates poole kaheksast läheb taas mängutelefon 22 99, kolm. Seekord vastab teie küsimustele noorsooteatri näitleja Lembit Ulfsak ja siis kuulaja, teil on taas Reita peaosa, laupäeva õhtu programmi ühe saatelõigu tegemisel. Teie küsimusi, Lembit Ulfsak. Kuule, ootame alates poole kaheksast 19 30-st teile juba tuttavalt telefonil 22 99 kolm. Toimetuse poolt on meil välja pakkuda veel üks telefoninumber. Mida sellega peale hakata, sellest lähemalt poole tunni pärast. Nüüd aga muusika lõppedes käivitame paar nädalat tagasi tehtud lindistuse, milles teie küsimuste risttules on, Mark Soosaar teadmiseks, et nii palju, et kuna meie eetriaeg on piiratud, siis olime sunnitud tegema kõnedest valiku ega eetrisse minevaid tugevasti nii-öelda kokku tõmbama, et kõige tähtsam ja huvitavam pool tundi ära mahuks. Ühel pool küsija kõnetraadi teises otsas, Mark Soosaar Te olete keskkooli õpilane? Õpite üheksandas klassis. Ei hakka üheksandas õnnetusega siin kahekesi, et erakonnad üheksandas ja mina kehan. Abin norsikad, kas te käisite USA transpordion ka? Väga huvitav. Selge on see, et Pariis on üks maailma suurtest kunsti ja muusika ja kultuurikeskustest ja filmimees katsub ikka kõigepealt ütleme nii, nagu ikka, tema elukutse on nagu särki temale kõige lähemal, siis ta katsub ikka rohkem filme vaadata. Aga muusikat saab seal küll ja küll kuulda. Esimesel õhtul, kui metroosse laskusin, Concordi väljakul kostis kaugelt üks väga tuttav, meloodias oli Bachi sonaat tšellole ja seda mängis üks noor Argentiina poiss, kes õpib konservatooriumis ja teenib oma stipendiumile lisa. Ja hiljem me saime selle noormehega ooperis headeks tuttavateks ja ta tuli ja mängis päris mitu korda veel. Aga seal võitu metroos igal sammul kuulda muusikat, küll on popansamblit, küll on pimedat muusikut, küll on inimesed, kellel ei ole isegi käsi ja mängivad siis suupilli, mis on nende ette statiivile kinnitatud ja teenivad niimodi rahad. Ja aga kui need filmid ükskord valmis saavad, siis võib-olla oled sina juba täiskasvanud. Sellepärast et meil käib filmide tegemine väga aeglaselt. Kas te tahaksite lavastada tarnijast enne mängufilmi, kui ta saab olla isega stsenarist? Vaadake, stsenarist on üks täiesti spetsiifiline elukutse. Samuti režissöör ja operaator ja igas elukutses on vaja olla täiuslik ja professionaalne ja meisterlik. On terve rida filmimaid, kus stsenarist jaguneb veel kolmeks-neljaks inimeseks. See elukutse jaotatakse mitme inimese vahel ära. Üks kirjutab dialoogid, teine kirjutab üldise kompositsiooni, kolmas kirjutab veel ajaloolise tausta. Samuti Kareziia operaatoritöö alal. Ja ma arvan, et võib-olla oleks ka meil aeg kusagile sinna kanti tüürima hakata, sellepärast et kui üks mees teeb algusest lõpuni filmi valmis, siis jätab väga niisuguse naturaalmajandusliku mulje. Toomas Luhats, Moltame püsib, teie suurem, tead, elavus. Minu. Kõige suurem teatrielamus oli kaks nädalat tagasi, kui ma oma kuueaastase tütre Kadiga läksime vaatama Midrimaas. Enne ma olin talle õpetanud, et teatris ei tohi kommipabereid krõbistada. Ja kuigi tal oli hirmus komminälg. Me jätsime enne teatrisse minekut ostmatanud. Kui näitlejad tulid saali ja jagasid lastele kompvekid välja etenduse ajal siis ma nägin, kuidas minu kasvatussüsteem kokku varises. Minu suurim teatrielamus. Tere õhtust, esimest sooda tutvustas. Kas on veel rohtu, mis avitab, ehk mis lõpetaks? Turismivähem, mis Eesti filmikunsti Ma ei tea ma arvan seda, et et niisugune asi võib tekkida tänu ainult sellisele situatsioonile, kus filmikunsti sünd ei ole eriti loominguline, ma kujutan, et kui näiteks Andrei Tarkovski või fantaseerides kaugemale kui näiteks Ingmar Bergman võib-olla isegi või või keegi veel tuleks Tallinnasse filmi tegema ja nad peaksid oma filmi andma üle ka Tallinnas toimetuskolleegiumi ja kunstinõukogule. See tähendab seda, et kunstinõukogu oleks siis ka samal tasemel peaks olema kui Bergman või Tarkovski, eks ole. Et sellises situatsioonis, kuid latt tõstetakse palju kõrgemale. Et siis võib ka Veljo Käsperi anne puhkeda õitsele, kuid mulle tundub, et lihtsalt lati madaluses võib-olla ka üks põhjus, miks pärast võib teha selliseid filme, miks sellised filmid lähevad. Nii et üldine, niisugune filmi elu, niisugune loidus või madalseis. Võib-olla on ka selles süüdi, võib-olla, et annaksin ühte, kui teist midagi ette võtta, aga eks kinematografistidega liidu kongresse aprillikuu sees näitab meile, kas mis suunas värk edasi verb. Ma tänan nägema Esiteks pean ma sulle ütlema seda, et igasugune selline süstematiseerimine on väga ohtlik. Iga aasta näiteks. Teevad maailma filmikriitikud, 50 maailma parimad filmi panevad ritta või mitte ritta, vaid lihtsalt nad ei reosta neid isegi mitte mingi Ridavad nimetavad 50 parimat filmi, kusjuures see nimistu iga aasta muuta, kuid sellist absoluutset nimistut on väga ohtlik teha. Ma nimetan, ma nimetaksin ühe lemmikfilmi sulle lihtsalt eesti filmiloo minevikust on 30.-te aastate lõpus tehtud Osmussaare vaated. Väga aus ja ilus film. No ma nimetaksin ka adressaadi dirigente üheks parimaks filmiks viimaste aegade omaks. Dokumentaalfilmi toimetusega oli juttu sellest, et teha üks film lühifilm metsast ja teine lühifilm teha 1905. aasta sündmustest Läänemaal. Sellest, kuidas Ants Laikmaa vend Bernard Lippmann viienda aasta sündmuste ajal tapeti tollest vanast ballaadist. Need on lühifilmid ja see tähendaks niisugust lepingulist tööd Tallinnfilmis ilma põhitööd Eesti Telefonis. Katkestamata. Tere õhtust. Ma tahaksin küsida, kuidas te hindate Tallinnfilmi Indrekut? Kuidas teie hindate? Mina isiklikult ja mulle näiteks kõik selles filmis aparaatride kui näitlejate töö tervikuna mulle film meeldis. Ma tõesti ei teadnud, et te täna õhtul minu käest seda küsiti ja ma ei jõudnud enne stuudiosse jooksmist seda filmi ära vaadata. Ausalt öeldes ei vasta absoluutselt ei ammendunud ma olen täielikult pettunud. Aga helistage, palun nädala pärast uuesti sellele inimesele, kes teda synni telefoni vastu küsige tema käest. Tõsiselt muidugi, tänasest soovitus. Märkimisväärsete firmad on projekti, ma usun, kui natuke luiskama ka, see vist kuulub hea tooni juurde. Ja paari otsa sellega täitsa nagu. Jah, oranzid. Palun muidugi. Oma kallame ärge, kas te olete lugenud raamatut Rudolf Remmeli armatud esimesest silmapilgust? Kahjuks veel mitte, kuid millele te selle raamatu pealkirjaga vihjata? Et ma tahtsin, rääkisite, no ma ei räägi. Ei lugenud, ma tahtsin lihtsalt küsida teie arvamustele raamatu. Jah, aga missugune oli teie arvamus? Absoluutselt negatiivne. Minu arvamus oli selline, kui inimesel midagi kirjutada, ärgu nisukesi asju kirjutagu. Ma olen seda raamatut sirvinud, seal on Rudolf Remmeli artiklite kogu ka vist. Kas te arvate, et temal tõesti ei olnud mitte midagi kirjutada liiklusprobleemidest? Aga mulle lihtsalt ei meeldinud, ma mõtlen, et seda oleks võinud ükskõik mil moel kirjutada, aga. Jaa, oota üks hetk veel ja alkoholi tarvitamisest ja nendest daamidest, kes isadele lapsi ei taha näidata. Kas te seda artiklit ei lugenud? Lugesin küll, aga, aga ma ei tea, mulle millegipärast meeldib teha. Tõesti, palju teil lapsi on? Elate õnnelikult oma mehega? No vot, aga oleksite te ka, võib-olla sellises kriitilises olukorras nagu need, kellel on must kass jooksnud perekonnast läbi siis võib-olla hakkaksid ka need asjad teil südant vaevama. Autodel ei ole teise juhitav või? Jah, teile meeldivad liiklusmärgid ja kogu liikluskorraldus, olete absoluutselt rahul sellega? Kas siis ei ole Remmeli väärtus ka natukene selles, et ta puudutab siiski eluliselt olulisi teemasid? Nojah, aga ma ei, ma ei tea millegipärast mulle see raamat ei meeldinud mitte üks raas. Olin täiesti pettunud tundmatuid raamatule. Jah, kinkige edasi mõnele tuttavale raamat. Missugune koht teie arvates Tallinnas kõige toredam, mis asi, missugune koht võitja võiks ikka oma töökoht. Rajaga, lood looduses, musumäel ka viga ei ole. Aega. Tere õhtust, ma ütleks küsimus, kui teil sobib kritiseerida oma kolleege, siis Tallinnfilmis ei tulnud jällegi Indrikus midagi seal selline raskekahurvägi näitlejate näol. Aga tuled kilost välja tühjalt või heade oli laval. See oli nii hakitud stseenid, olid kõik? Jah, on tuhandete, mis elukutse teile endale on? Mina olen pensionär, enne olin insener. Kui teil ei sobi, võib-olla siis jätke vastamata jäi mulle ei sobi Tallinnfilmi oma kolleege mõõdake ja mis veel? Eskola kui häädena oli tala, aga ka kuidagi jättis kunstliku mulje filmis ja teised olid muidugi priimadki. Teate, kui ma päris ausalt ütlen, siis ma ei ole seda filmi jõudnud veel lihtsalt vaatama minna, mul on lihtsalt väga palju tööd olnud. Aga helistage, ma arvan, helistage Mikk Mikiveri, tal on sellest väga palju kasu. Ehk et ei, ma saan täiesti aru. Ma tahan. Ma kuulsin, et õpite prantsuse keelt, Ivy, palun. Miks te paljude võõrkeelte hulgast valisite prantsuse keele? No eks seal ole nüüd susisevaid häälikuid nii palju ja mul algusest peale on nende susisevate raskusi, sest et esimene venekeelne lause, mis ema selgeks õpetas, oli suksu sütt ja nagu te kuulete, ma ei suuda seda praegugi veel korralikult öelda. Ära ja avar. Nojaa, velge, mida teie arvate selliset Karalate? Tehingut nagu nüüd selle nahksuka juttude juures No vanapaberi kaklast plaani ma just sellepärast räägin, et ma ei ole tallinlane ja kes ei ole Tallinnas, et ma leian, et, et teil on niivõrd raske seda raamatut soetada. Ja võta nüüd kätte ühel päeval sõita Tallinnasse, tuua ära see 20 kilo vanapaberit. Kas seda asja ei annaks kuidagi muud moodi ajada? Ja kui kaugelt helistate, palun? Mina räägin Põltsamaalt. See on niisugune keeruline küsimine, aga võib-olla oleks isegi päris tore Spartvata 20 kilo niimoodi seljakoti ja hakata tulema Põltsamaalt, kaua te tuleksite üks kolm päeva või? Raadi sees küll, kui terve sarjal korraga traat ainult, aga iga raamat seda seda matka ette võtta, natuke kulukad olla. Mina teeks selle ära, et on inimesi, kellel ei ole võimalust, kes on vanemad ja kes oleks huvitatud. Jah, aga kujutage ette, kui tore oleks teil vanadusepäevil viskate safalevi kanad peale pikali ja vaatate, sealt paistab üks raamatuselg ja see on laksuga jutud ja siis teil tuleb meelde, kuidas te mööda Vana-Tartu maanteed looklevad katkist asfalti tulite Tallinnasse kolm päeva järjest, et saada see raamat, läksite tagasi, te olete vist kooliõpetaja? Aga teatavasti võib ju vanapaberiga ka kooli vanapaberiplaani täita. No aga huvitaks ühte raamatusse vanapaberi plaanima, tahtsin liiga köited võrdsevade selle ära. On selge, no ma ikkagi jään oma projekti juurde. Palun kõike head. Te olete palju rännanud ja palju käinud ja palju teinud. Meie väga häid filme kastil Eestist on ka veel kuskilt midagi südamelähedast kuskilt filmi teha. Ja siis oleks asi peaks päris korrast ära olema, kui enam midagi südamelähedast ei oleks ju millestki filmi teha. Ei ole. Jah, eks ma katsun seda soovitust siis arvesse võtta ja kõike head. Tegemist on, ütles, et Prantsusmaal vaikselt rääkida me siin oli teie kõige huvitavam kohtumine sealsete, kuna tegelastega. Jah, jah. Kas ma võin teile rääkida kummalisema kui lõpes Pasolini film 120 päeva Soodomas. See film jutustab. Väikesest Marian etlikuste Vabariigist Itaalia põhjaosas mis sai ajaloos kuulsaks eriti vägeva sadismiga ja selles filmis Pasoliini päris naturalistlikult, näitab missuguseid. Jälkusi fašistid panid toime oma ohvrite kallal, millise orgia? Millise sünge meeleolu lõid need neli pisikest fašiste, kes arreteerisid 15 poissi 15 tüdrukut ja nende kallal End rahuldasid siis ja näitab seda suureks plaamisenaturalistlikult. Ja kui lõppes filmi näitamine ja ma tulin jojoba paleest välja siis hämaruses unustatuna Prožektorid test ja ja autogrammiküttidest seisis vihma käes, samba all ootas taksot üks näitlejatest. Ja siis ma mõtlesin, et peaks sellel mehel mitte kunagi elus olema kokkupuuteid umbes samasuguste asjadega, nagu tal tuli teha, filmis rahuldab see teid. Alati emane, õnnelik või õnnetu, kes siis võtab sellest suurest telefonimängust osa? Ala?