Kui kaugel on Aafrika, kus on killuke temast teie käeulatuses? Kord juba küsisime seda teelt meie saate alguses. Siis oli sümboolseks ühenduslüliks raadionupp ja Aafrika rahvaviis. Kuid kas ainult see? Teritame mälu ja tähelepanu ning mõtleme kaasa. Kohvik energia. Vabandage palun, seoses Aafrika päevaga. Me esitame 100-le tallinlased küsimuse, mis te arvate, kui kaugele on Aafrika Tallinnast kaugel või ja tehti ootamatult küsimused? Paradiis, toad, mis teie arvate? Kaugemal pange veel kolm kord, saab õige arvu. Ja nüüd teine küsimus. Aga kust teil praegu on killuke Aafrikat, käeulatuse kauguses? Nad ei, ei, ei. See lõhnab rohkem Armeenia järele. Ei tea öelda, jätkake nüüd tegevust, mis ma teil katkestasin. Ja ma ütlen, et peaaegu iga käeliigutusega puudutati Aafrikat. Kohv on Aafrika päritoluga kohviuba, kuigi me veame teda sisse Ameerikast. Mida te peale hammustate? Kooki nii ja missugust millega? Šokolaadiga shokolaadiga? Kakao on aafriga kaupluste sööte praegu Ghana kakaoost valmistatud koogid. Otsime nendele sõnadele kinnitust Tartu riikliku ülikooli botaanikakateedrist. Botaanik Erich Kukk näitab punkti etioopia kaardil. Kahva palun kuhjaga põhilisteks tootilises tõesti. Aafrika ja Brasiilia kusjuures kohvi pärineb Aafrikast, kakaoga Lõuna-Ameerikast, nii et aafriklased andsid Lõuna-Ameerikasse kohvi ja sealt said laastu kakao kus juuakse kõige rohkem kohvi. Tõenäoliselt Põhjamaades on isegi andmed selle kohta, et kõige rohkem joovad ja kasutavad kohvi eskimod keskeltläbi umbes paarkümmend tassi päevas. Tikatarvete kauplus vabandage tülitamast Aafrika päev. Seoses sellega esitab Eesti raadio 100-le Tallinna selle kaks küsimust. Nad ei ole päris lihtsad. Esimene on järgmine. Kui kaugel teie arvates asub Aafrika? Ma ei tea, ma arvan 1000 kilomeetrit. Üleeile need vahel, teine küsimus, aga kus asub killuke Aafrikat praegu teie käeulatuses, killuke Aafrikat, meie käeulatuses, mis on teie tööks ja leivaks kujunenud isegi päikeseprillid, õigus, kas te teate, kust kandist nad Aafrikast pärit on ja kui vanad? Kui vana teie elukutse on? Minu elukutse on ainult viis aastat vana oioi 3300 aastat hoia ja peaaegu samasuguseid päikseprillid, ilusad tumedad klaasid ja peened lask. Raamid leiti vaarao Tutanhamoni hauakambrist selle mehe hauakambrist, kes suri aastal 1358 enne meie aja arvamist. Ja muide veel üks üksikasi. Sel ajal ei tohtinud iga mees prillikauplusse tulla ja päikseprilli nõuda. See eesõigus oli ainult vaaraol ja tema kõige lähematel õukondlastel või ülikutel. Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum. Kas te võiksite mulle öelda, kui kaugel asub Aafrika? Vaikus astugu teie appi, valu. Kuidas? Ecotaar null, 60 60 laiuskaagi. Nonii, öelge juba kilomeetrite soovitama kilomeetrites, umbes nii. 10000 kisu paralõunaossa. Teine küsimus kus asub Aafrika, meie käeulatuses. Killuke Aafrikat, võib olla väga sädelev killuke. Palun Ma ei tea, mis sa mõtled. Kas mõnda kunstiteost kusagil vaja kirjanduse osa või ei mõtle mitte aafrika kujutamist, vaid üht ehtsat kiindumisena Aafrikast siia rännanud, siia toodud. Mida te vaatate imetajate, Nende, Muinas-Eesti, kivikirveste ja odaotste läheduses idamaade raha, see on siin tuleks seda asja natuke täpsustada. Selles vitriinis näeme araabia münte dateeritud üheksanda kuni 12. sajandini, aga võib-olla nüüd mõni kuulajatest protesteerib, et kuigi Suessi kanal on imekitsas nirekene, on araabia ikkagi aasia? Seda küll, kuid mõningad momendid põhimõtteliselt üheksandast sajandist on ka vermitud ka linnades. Lisaks sellele tol ajal ulatus ju võimas Araabia kalifaat Väike-Aasiast läbi Põhja-Aafrika koguni Hispaaniasse välja. Seda küll, kuidas nii õige vastuse andnud muuseumi külastaja nimi on. Ei saaks öelda, et ma olen muuseumi külastada, vaid täpsemalt maalise muuseumitöötaja. Minu nimi on teemat ajaloolane, siis ei ole midagi imestada. Kui te olete aafrika kildude jahil, siis võin näidata teile veel ühte eset, mis on küll tunduvalt noorem ning on seotud endise saksa Edela-Aafrikaga, seltsimees teemant paneb ainult korraks käe tasku ja nagu tellimuse peale ongi teine kild Aafrikat, mees see on mingi medal ja seal medal ning see anti nendele saksa sõduritele, kes võtsid osa Aafrika pärismaalaste täpsemalt reeruda ülestõusu mahasurumisest käesoleva sajandi algul. Ning nagu irvituseks on siin öeldult võidukatele võitlejatele tensiigraižen Traithern aastaarv 1000 904906 ja vist võidujumalanna kuju. Ja selle taga on üks kolonialismi verisemaid kuritegusid, mis nõudis ohvriks terve rahvuse, jah, peaaegu kogu rahvuse ning tegelikult on ta kaetud vere ja pisaratega. Eero rahvuse liige on praegu ilmselt haruldasem, kui see medal. Tallinna loomaaed, vabandage hetkeks, seoses Aafrika paelaga esitame 100-le Tallinna selle küsimuse. Kui kaugel on aafrika? Täpselt otse teie selja taga. Pistab kinni, olge ettevaatlik. Nii see klapib siin tõepoolest meil on veel partis, ahvidest on meil must mangaade, aga kes siin kogu aeg kurja häält teeb? Son karakal, kõrbeilves elab Aafrikas Lõuna-Aasias, siis on veel lakk, lammas, lakk, lambaga täienesid meie kogud alles möödunud nädalal siis muidugi linnumaja. No siin muidugi ainult eriteadlane vahet, kus piiksub Aafrika ja kus praeguse Lõuna-Ameerika ja teised troopilised alad. Ja nüüd lubage esitleda teile teine küsimus. Öelge palun, kus on killuke või joonekene Aafrikas? Ekskursioonijuhi enda küljes? Kohal teie enda küljes? Ei tea? Ei tea, ei tea tõesti. Ega midagi, pole parata. Õigeid vastuseid me enne saate lõppu ei avalda, kui nad ise välja ei tule. Ja nüüd sõidame järgmise punkti ja võib-olla leiame ehk vastuse seal. Naistejuuksur pronksiga lammeli. Kas keemia võidukäik teie ettevõttes on nüüd juba täielik või konkureerib elektriauruga veel sellega? No ikka natukene veel elektriaur ka ikka konkureerib, aga ikka suurem osa on ikkagi imeline juba. Kas üles pannakse ka juhuseid, eriti nii õhtutualette juurde? Väga meeldiv. Kas lubate, seltsimees soon nüüd teile ja teie külastajatele keset kibedat tööaega esitada? Kaks küsimust mille me täna esitame 100-le tallinlasel. Palun väga. Kui kaugel asub Aafrika seas on väga-väga kaugel. Kas ei saaks natukene täpsustada? Ma ei tea. Viske, palun, pea siia masinasse tagasi, ega pilk ei tule naela seal ei kuule. Mina ei kuule, mida teie arvate? Oi jumal, ei tea, mina ei tea ja ei pea. Aga kus asub killukene või jooneks gene Aafrikat? Meie käeulatuses? Eriti teie käeulatuses. Päevast päeva, soengumate sain. Ma ei tea, Soera ootaminema lähedal ei, või. Kas te olete tundnud huvi selle vastu? Kust on pärit tänapäevane mood naiste frisuuris? Kosmeetikas jakk kübarate kunsti alal minu arusaamise järgi peaks olema see Pariisis kõik oioi, oi kaugeltki mitte. Pariislased ronisid sel ajal alles puu otsas, kui juba see mood oli maailmas maksmas. Aga muidu need vanad kreeklased on ja väga Lähete lähemale, aga minge veel, minge veel, minge veel kaugemale minevikku. Lase sealsel kunstiteadlased väidavad, et nende ürgkodu on muistne Egiptus. Kuulge, ma ei karda, ma olen natukene teistmoodi. Oli üks selline šarmantne daam vaarao Amenhotep neljanda abikaasa nohvreteete. Tema büst on säilitatud Berliini ühes muuseumis ja seal te näete täpselt samasuguseid soenguid nagu meie daamid neist tänapäeval unistavad. Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloosektor seltsimees Pihlak, meistri, seekord Teaduste Akadeemiasse üsna kergemeelne probleem. Kolme ja poole 1000 aastane iludus nafta teete ja miks aatomi sajandi daamid teda kõikjal imetlevad, kadestavad ja matkivad. Et kindlasti sellepärast, et ta ise oma välimuselt juba oli väga ilus, aga see loomulik ilu oli palju täiendatud ka kosmeetikavahenditega, sest egiptlane minkimis, kast oli võib-olla rikkalikum, kui on seda meie tänapäeva naisterahva tualettvahendite arv ja hulk. Näiteks egiptlane alati värvisid kulme, aga samuti tundsid nad ka silmalaugudele tooni andmist, tehes seda sageli heleroheka värvusega. Näib, et iluideaaliks oli samuti pikendatud silmanurgad huuli, värvid, samuti värvisid egiptuse, annad ka küüsi ei tehtud seda küll mitte lakiga, aga vastavalt tuurse henna värviga, kuid samuti tooniks oli punane ja väga palju muid taolisi kosmeetika saladusi. Hästi tunti lõhnaõlisid, mida mitmesuguste salvidega segati. Ka kleit oli, olgugi, et ta püsis nii sajandeid muutumatuna siiski küllaltki huvitava lõikega, liibudes tihedalt ümber keha, jättes sirge joonega vabaks, peaaegu pool rinda. Ja oli kinnitada kahe õlapaelaga. Ühesõnaga, täpselt niisugune nagu viimases siluetis, muidugi tuleb lisada, et kõik, see oli ju ikkagi ülikute päralt. Ja kindlasti kõik säärased tualeti luksused olid mõeldud ainult valitseva kihi daamidele ja esmajoones muidugi vaarao abikaasale soeng. Üheks võtteks oli parukas, nii et oma juuksed aeti täiesti maha ja paljal pealael kanti kas kunstlikust materjalist villadest või loomulikest juustest tehtud väga kohevad kat. Sealjuures kaar igal nii perioodil oli siiski oma moeideaal ning eriti huvitav on just selle perioodi peakuju, kus, kus me rääkisime kaunist valitseja annast Nofrateetest vaadates tema portree, püste või tema kujutlusi reljeefidel hakkab kõigile silma, kui ta ei kanna just kõrget nii kübarakujulist vaarao krooni, et ta peakuju on kuidagi väga tugevalt taha ulatuv nagu pikendatud cuplaga, mida sageli meie soengut kaasajal on järele aimanud. Kuid sel ajal peeti taolist pea kuju ideaaliks, mida siis kunstnikud oma reljeefi Teliaskul tuuridel eriti rõhutasid, kui sinna veel kõrge peakate juurde oli, pea väga nii ilusa joone moodustas pikka, nõtke kaelaga, mis Nofrateetel oli erakordselt kaunis ning meenutas nagu tulbi sihukest pikka saledat valt. Ja ongi vist nüüd selge, miks tõepoolest tasubki aatomi sajandil imetleda ja matkida. Muistset Nofrateetet seal ilus. Konservatooriumi klaveriklass. Modelliharjutustega. Selles Aafrika päevaga esitame 100-le Tallinna selle kaks küsimust. Mis te arvate, kui kaugel asub Aafrika ikka üsna kaugel kohe olete te pikematel reisidel käinud? Krimmis Kaukaasias? Kaugemale? Leedu ei ole andvas ja põhilise naat, Moskva noh. Mitu korda annab seda vaadata? No ütleme, neli kordega kindlalt, teine küsimus, kus asub killuke Aafrikat praegu teie käeulatuses? Noh, võib-olla seesama pillan siin puust laivis, Aafrikast pärit ja on ka see võimalus, võib-olla tähtsam see lakk, mis muudab klaverikaane pinna peegliks kenasti musta aafrika nägu ka ja on sandarak vaigust mis on pärit Aafrikast. Aga teine asi. Mis te arvate, kui kaugel asub Aafrika? Umbes umbes ma. Täpselt ei tahagi, seda on juba saba inimest öelnud, enamus valesti, muide kindlasti arstidki. Ei tea praegu kilomeetritesteeria pakkuge umbes välja, kusjuures ei peagi nii väga apteegikaaluga oleme antud mitu 1000 kilomeetrit kindlasti rohkem. Aga mitte 100000. Panid jälle liiga. Kui te neid aineid kani julgelt panete, missil retseptile on, siis võtab elevandiga pikali tonni julgelt panna. No ma ei tea, Merilistad, sellest vastusest meile piisab. Läheme nüüd teise küsimuse juurde. Aga kus on killuke Aafrikat meie käeulatuses? Praegu? Seal on vist kohe ei ta. Võib-olla küsime seda teiselt poolt letti. Võib-olla hästi soovitaks. Siin ruumis ongi meie inimesed leid, võtke neljarditud, ladina köök on siin ja öelge palun, kus on killuke Vi kübemeke, Aafrikat teie käeulatuses? Sellele küsimusele võib-olla siiski leiame kuidagi vastuse. Näiteks närimaine Kell liin pärineb Aafrikast, kuid on ka meil Nõukogude liidus kultiveeritud, kuidas teda Aafrikas nimetatakse või kuidas selle taime nimi ammilist näoga seemned on need, millest saadakse mõru valge kristalne pulber milleks halbasid hea? See halb asi on hea bronhiaalastma stenokardia-le. No vot ja on üks väga meeldiv kübemeke, kas teie kaalul paljud haiged kindlasti meenutavad siis Aafrikat, kui nad nüüd seda juttu kuulevad ja hiljemgi liini tarvitavad ja Aafrika traditsioonid Eesti farmakoloogias on ju igivanad. Juba 267 aastat tagasi pakuti Tallinna Raeapteegis aafrika ravimeid. Nendeks olid jaanalinnumunad ja tõeline üle mere inimese muumia pulber. Kuhu nüüd? Kuid kas ongi tarvis kusagilt kaugemalt killukest Aafrikat otsida kui siitsamast? Kus on teie kuuldeulatuses killuke Aafrikat? Aga muidugi ütlesite mõttes kõik õigesti. Džäss, paljud rütmid kogu maailma kerges muusikas ning hulk löök ja rütmipille. Etnograafiamuuseum Tartus ja muuseumi teaduslik sekretär Jüri linnus. See on siis nüüd originaal, meie orkestrites on kaugelt kaugelt koopiad. Ja Aafrika rahvamuusikas on peamine Rütt, seda saavutati trummiga mitmese löökpillidega, ühte taolist näete, kas siin, kuidas teie muuseumi kogudes seda pilli nimetatakse neid andmeid väga napilt, ütleme lihtsalt lõõtspill Aafrikast, nii et võtate omaks meie estraadimuusikameeste nimetuse, marakas rahva käest õppima need võtta omaks. Kas te olete maraka sisemust uurinud, mis materjal seal, mis siin nii võrdlemisi intensiivset heli tekitab? Muuseumi, töötame eseme lõhkamine keelatud ja ilma selleta kirurginoaga sisse ei pääse, vähemalt sees on näha mingid seemned, mis täpselt kahjuks ei tea. Kuuldavasti olevat ka meie heliloojal Aarne hoidil üks ehtne marakas ja tema kurtis, et kunagi kas lapsed või kes olevat teinud tal ühe neist katki. Ja see täidis kõliseb täidis olevat kaduma läinud. Ja nüüd on ta katsunud asendada seda igasuguste mõeldavate kuristitega ja mitte ükski Jananist sellist heli oleks pidanud pöörduma kohe botaanikute poole, saada õige määrang ja tellima siis vennalikust Aafrikast. Vaat see on õige tee, aga öelge, palun, missugust teed mööda võis kauge Pill jõuda muinasAafrikast. Tartu etnograafiamuuseumi marakas on tulnud moodsasse džässmuusikas üle kuuba, koostanud Kuuba rahvamuusika ühelt poolt aafrika muusikast, teiselt poolt hispaania muusikast. Ja säält on ta siis kombel tuttavaks saanud ja meie džässorkestrites läbi löönud ja meie noorte poolt rütmiloojana väga ja väga hinnatud antud. Lööd, pill on meile sattunud juhuslikult ja on omandada antikvariaadist, nii et täpsed andmed meil tema kohta ei ole, nii et orjalaevaga Aafrikast, Kuuba saarele ja sealt sõpruse laevaga siia tagasi ja, ja selle rütmiga, teeme sõpru tantsuga. Tänapäeval. Nii et Aafrika marakas pluss Hispaania veri andis välja tša-tša-tša ja. Ja lõpuks Eesti raadiostuudio number viis praegu lindi saate ajal mõnus vaikne nurgake, kus diktorite ristsõnamõistatusi lahendavad. Seltsimees Ilves on täna juba ligemale 100. kord küsida. Mis te arvate, kui kaugele on aafrika? Ja kus ma seda nüüd järsku ei olnud, umbes? Ei umbes, ei ütle diktor mikrofoni ees mitte midagi, vaat sealsamas atlas võtame ka välja ja vaatame. No vot nüüd võib juba hakata umbes rääkima peale ja noh, kolm kolm, pool 1000 kilomeetrit, Tuneesia rannik on paarsada kilomeetrit lähemal, aga lõunatipus eest oma 12000 kilomeetrit. Aga nüüd veel teine küsimus. Kus on praegu killuke Aafrikat teie käeulatuses? Jah, seda on teil ikka veel vähe küsitud. Mis asi see võiks olla? Kohvi momendil ei joo, piljardit ei saa siin mängida. Shokolaadiga kaasas ei ole. Isegi priimulad kale stuudios. Mis siis ei saanud? Ma ütlen Seesama ristsõnamõistatus, mida te vabal hetkel kõik hulgakesi lahendate seal Aafrikas. Tõsi maailmas esimene ristsõnamõistatus koostati alles käesoleva sajandi algul. Lõuna-Aafrikas autoõnnetuse põhjustanud Viktor Orvil mõisteti kolmeks aastaks vangi. Igavusest hakkas ta tähtedega täitma paberile kantud ruudukesi ning avastas oma igavus mängu koostades. Kõik. Näete, mees sõitis elupäevad autorooli taga ja kuhugi ei jõudnud. Ja just siis, kui ta vanglasse pandi, vallutas ta omamoodi maailma igavus mänguga ja sellest peale ei ole kellelgi igav enam. See tuleb ruttu meelde, Volta mootorid pumpavad Niilusel vett. Et kuna kri haiglat ja elamute aknaklaas on pärit meie Järvakandist, et Ghana, kakao, töötlemistehaste laboratooriumides töötavad Tallinna mõõteinstrumendid, ETogo koolipoiste ranitsa ison, eesti koolivihikud ja nii edasi. Aga kui kaugele on Aafrika mitu kilomeetrit, seda andis paljudel päris nuputada. Võib-olla tuleb see sellest, et Aafrika on üldse lakanud olemast, kaugel, vastupidi, ta hoiab meiega ikka kindlamini ühist sammu teel. Tulevik. Esitame veel kord tuttava küsimuse. Kui kaugel on Aafrika Tallinna sadamakapteni Amyt ruumist vaadates? Kapten Sergo puhmaskulmude alt diiluvat hiidlased kavalad silmad ei tea, kes mõtleb vastust, kas hiidlane, meremees või kirjanik. Aafrika on muidugi viimaselajal palju lähemale tulnud aga kui meie ajaloost loeme või hispaanlanna vastu ei kaeba, sinna läks ümber Aafrika India otsima, siis ta oli päris kaugel ja tol ajal elasid seal yhe silmaga inimesed ja koletised ja hiiglased noaga nüüd enne sõda, enne suurt ilmasõda, kui eestlased käisid kongus viie aasta lepinguga belglaste teenistuses, muidugi ka siis tuli aafriki kaugel, kus olid võimatud elamistingimused ja võimatu viletsas vaesus. Tuleb mõni kapten, kuhu lähed, ah, lähen siis laagrisse või loomesse ja nii umbeski ütles, et lähen üle üle aia teise peresse, nagu maal öeldi. Tallinna sadamakaptenil Aafrikast tulnud mehega juttu ajada on vist päris igapäevane asi, oli. Plaanist üldse on väga palju juba suur protsent aafrika vedudest. Kui me praegu aknast välja vaataksime, kas näeme mõne laeva kai ääres, mis lähemal päevil Aafrika poole kurssi võtta? Meil hakkas alles hiljuti siin laadima jällegi järjekordse reisile. Loksa tema kapteniks on sotsialistliku töö kangelane, voolens. Oleme otsinud Aafrikat käeulatusest, siin on tilluke 3700 brutoregistertonni. Selle numbri alla mahuks Senegali mahagon, elevandiluu ja vürts. Tallinna kilu peaks siia kuuluvad datlid, banaanid ja kookosrasv. Avatud trummidest annab sadama kraanadele töörütmi. Reelingu trepp, lume lobjakast libe, vaatad jalgade ette ja mõtled, kuidas eelmises sadamas astus sellest üles troopika kiivris must loots. Aafrika Loksa peale astudes juba esimestest sammudest end tunda, kas te teate, mis asi meie jälgedel krõbiseb seal? Pilliroog Aafrika rannast toodud pilliroog ja see on peale võetud Nigeeria sadamast Me tõime laadungi neid Arahhis pähkleid ja siis ruumidesse haarahhis, pähkli alla said pandud need pilliroomatid. Kuidas viimane Aafrika reis läks, teine aferees oli palju kergem kui eelmine. Just see aasta aega oli veidi nii-öelda jahedam ja isegi käisime elevandirannikul seal basseinis. Nii et isegi veest välja tulevase seni veel veidi jahe külm, nagu kuuleme, on Loksa vanemmehaanik Voldemar veebruaril juba kaks aafrika reisi sel aastal selja taga. On küll jah, see oli peale vihmaperioodi lõpus, seal ilmastik on veel jahe. Ja just sattus meie reisiga ühel ajal kokku. See on päris huvitav vaatepilt, kui talihakkab taevast alla kallama. Missugune aafrika sadu, ütleme keskmiselt osas ei kõla, nagu Loksal seisad, ütleme ahtris juba nina peaaegu ei ole läbi vihmasaju nähagi läbi vihma, selle seina ja huvid on ta selle poolest kunid meelde tuletada. Noh, seal ikka näed, et hakkab vihma, tule. Mehed võtsid riidest lahti, sealjuures mina ka, et vihma alla minna. Aga need vihmapiisad tulevad kuidagi harva, olles harjunud meil nagu lähed vihmale siseseks, kui sa saad üleni kohe märjaks. Tundmatu tunne teeb laevateki hästi puhtaks. Laevatekki on meil küll niigi puhas, meie mehed iga päev pesevad kirjutada, aga muidu 900 registriga päris tugev peal jah, kui ka päris rihma alla satud. Mis teil viimasel reisil lastiks oli? Noh, sinna läheb tavaliselt nagu ikka, väga palju läheb suhkrut sinna ja siis igasuguseid muid valts rauda näiteks siis autose viisime ja siis igatahes muist abimehhanisme ja buldooserid ja kõike sellist tehnikat läheb. Ja missugustesse sadamatesse. Reis läks, teine reis, meil oli esimene sadamalikuna Kree Kenya pealine ja sealt läksime siis. Seome, see on Ghana sadam, uus väga moodne sadam ja sealt edasi me läksime siis Dakoraadi takuraadis, andsime siis kõik kauba maha. Kas punast lippu Nõukogude kaubalaevastiku lipu näeb sageli nüüd Aafrika sadamates ja, ja igas sadamas peale praegu meie laeva, kus sa siis ei lähe? Ja mis, nagu ikka, tavaliselt igal pool on see Aasia ja Aafrika maades tahavad just meie arstide juurde tulla meditsiinilist abi saama, sellepärast et nad kõik on kuulnud, et meil on see ilma rahata ja siis püüavad seda kasutada laevades tasuta arstiabi, nii et arvatavasti läheb arsti, otsitakse tagaotsitavaks ja see on kõige nõutavam nii-öelda seadet, noh, seal on tal mõni haa siduda või muidu diavolo pulbri taanda. Nad juba teadlase taandas kõik ilma rahata rannas käsitega, rannas olen käinud ja siis basseinis ja seal on väga tore olla. Peale selle veel Dakaraadi sadamasse on üks Ghana sadamatest, seal töötavad meie geoloogid, kes on antud tähendab kaheks aastaks Ghana valitsuse käsutusse ja need kaala valitsuse jaoks siis otsivad maapõuevarasid. Ja need siis tulid meile laev olideks osta meil laevas ja siis järgmine päev viisid meid ekskursioonile džunglisse, seal, kus nad otsivad neid maavarasid, nad otsa seal südamaal kohe. Ma vaatasin, siis tegime ühe ekskursiooni džunglisse ka ära. See on meie jaoks muidugi väga salapärane sõna. Aga kuidas oma silmaga vaadates välja näeb Londoni mere ääres, mis tonni sooja, aga seal on küll tohutu, peab ütlema, et me oleme küll, nagu ma juba ütlesin, kõige paremal aasta aja kõige ehedamal ja selle peale vaatamata hekad. Me läksime sinna metsa ja siis katsunud ruttu tagasi saama, sest nii meil kulid metsas käid, sipelgad nii ei vaeva, enne kui sa ennast pikali heida või seisma jääd, siis vedru enda sinu peale. Anitteri miilitsa lüpsis kuidagi käigu pealt kohe peale, et järsku lähevad, lähed järsku tunnevad sind keskis seljast hammustab või kõhul heastada. Eba meeldaksel olemise peale selle seal ikka üle Jaba jala vett ka tähendab täitsa soine seal osas, kus me käisime, son, ta laskusime mäest alla, seal oli nii soine, aga mets ümberringi ja, ja noh, seal on just need mett, banaani, kasvad seal metsades ja peale selle, kui me läksime sinna metsa, seal oldi läbi raiutud küll juba, kus mina, geoloogid olid läinud läbi ja siis see oli niimoodi, et nad raiunud tee läbi, aga pealt nüüdse võsastik oli ikka niipea peal koos. Vaat siis palused nendest okstest mitte kinni võtta, nende küljes busse olla, tähendab et väga kena soovitususs on seal küll tohutult pidi olema, seal pidi niimoodi olnud, kui uss kedagi hammustab, siis kannatada saanud peab selle ussi kindlasti üles otsima, kinni püüdma, siis sinna haiglasse tooma. Sest muidu teada, millist seerumit sistlasest uss on nii palju, et ei tea, kuidas inimest abistada, siis pead tulema näitavat uss, mind hammustas nad, vaata missugune uss on ja millist vastumürki anda. Muidu ei ole midagi teha. Kas Aafrika linnade tänavapildis märkab nüüd ka nõukogude sõidumasinaid ja aja? Need on isegi väga palju sotsiaalasi on selles, et meil seal üks kohalik inimene rääkis, et kunagi tänaval jääda seisma ja tähendab vaadata siis 100-st asjast on 60, meie omad, palju on neid seal juba igasugused hooldavad Moskvitšid, veomasinad, igasuguseid, kohe seal pid, just meie need kassid, need pidid väga head asjad on, nad ei olegi kohandatud eridena temperatuuri olude jaoks, aga läbivuselt on nad väga head. Et nad isegi imestad, et sellises kohta segadžunglis mäda seal teeradu, meie asjad lähevad üles. Aga ennem Ameerikasse masinad ei lähe, lähevad need on siis juba nii-öelda raamik ruumi kaudu, nii et sõidad sellistes kohtades, et kõik imestada, hea läbivusega asjadegagi sellistes rasketes oludes. Kiidetud kõnelused paistavad kajutiaknast. Kail seisab nõukogude autode mitmekesine pere. Pisemad neist on pikaks reisiks hoolikalt sisse pakitud ega teakski ära arvata nende laudkastide sisu. Kui Kiri kastile ei ütleks Moskviks Ghana Moskviks kinea või Moskvid maali. 3700 brutoregistertonni tähendab sama hästi masinaid, toiduaineid, arstimeid, Nõukogude inimeste abi Aafrika rahvastel. Kapten Sergo sõnade järgi saadetakse Tallinna sadama kaudu Aafrikasse kõike. Seebist kuni traktoriteni. Mõnevõrra täpsema ülevaate saame väliskaubanduse ministeeriumil. Voliniku valitsuse paberitest. Nende kohaselt tuntakse kas või Eesti tööstustoodetest näiteks Ghanas Volta mootoreid, kontroll-mõõteriistade tehase mõõteriistu Maardu kemikaale ja Estoplasti elektriseadmeid. Kinehas kantakse balti manufaktuuri puuvillast ehitatakse Punase Kunda tsemendist ja Järvakandi klaasist. Veetakse Eesti kaablikaableid, kuulatakse Punase Reti raadiot. Toogu saab meie mineraalvatti elektrotehnilisi seadmeid ja mõõteriistu. Maroko, Nigeeria Liibüa saavad. Võiks ju veelgi jätkata, kuid enne, kui jõuame loeteluga lõpule, haavab Loksa kindlasti ankru. Kaob koos oma 3700 brutoregistertonni. Kuna meil oli aga kindel kavatsus ka kapten poolens jutule minna ja veel täna siis lõpetame meie. Homme arvatavasti ühist, lõpetame laadimise ja peale selle lähme täiendama Ladenit Leningradis tuleva nädala keskpaiku, arvatavasti oleme juba teel Aafrikas. Kui kaua teie kapten vooles olete merd sõitnud? No ikka tuleb üsna pikk aeg juba. Juba 41. aasta läheb ühtejärge ja mitu korda Aafrika rannas. Seda nüüd otsekohe, ei mäletagi enam. Igalühel palju sadamaid pole ilus vahel, kus ma poleks käinud, Teie olete käinud nüüd Aafrikas enne sõda ja pärast sõda, mis on muutunud kas või töötegemises ja aafriklaste elus. Aafrikas teenus võiks ütelda nii palju enne sõda oli seal rohkem. Tähendab, valged olid kõikkis, kamandasid seal Stivi tulid ja ja andsid iga piitsa hirmu. Ehita, tihtipeale oli näha, aga siis nyyd seda ei ole näha näitels klinjas, ikonaatris, seal on juba otsekohe väga märgatavalt liider, neegrid võtnud juba kõik juba oma valduse ülemused ja kõik on neegrid juba seal siis siiski on näha seal ikkagi lapsed käivad koolis isegi. Näiteks oli niisugune juhus, kus kanad, kristallid, ekskursiooni, koolilapsed, nad isegi huvitav oli vaadata, kõik oli nii ühtemoodi pandud riidesse ja tütarlapsed tulid kõik. Ja siis oli väga huvitav vaadata, sest sadama põline sõda igatahes näinud Aafrikas väga hea meelestus jäi too, kust meie olime esimene laev toogusse mineja, mis korraldati meie jaoks vastuvõtt saatkonnas. Seal nägime siis kõik need ministrid ja välja arvatud president ei näinud, president tuli parajasti sõidul ja ei saanud tulla, teised ministrid olid kõik seal. Viisime siis sinna Punase Risti kingitusi ka. Ega see oli nõukogude Punase Risti kingitus ja nõukogudepunas vistiinid. Athos oli seal ülemtuus olid üleujutused ja siis rahvas jäisel nälga. Ja siis Nõukogude Liit saatis sinna kingituseks, saatis sinna toidukraami, peamis toidurn, arstimi tulidki. Ja president oligi seal piirkonnas, nii et ainukene mees, keda me ei näinud president kas osa sellest lastist ka Tallinnas peale pandi? Ei, me panime naudingukütt, oli seda teor siinsamas kai ääres, kiil, kus tänagi ja mis täna trummidest tõstetakse. Täna läheb ka nii suhkruid ja siis masinaid igasuguseid, ka aafriklaste sinna põllutööriistu registrisse, kuigi sihtsadamad on. Arvatavasti 20. paiku, jõuame juba Elevandiluurannikule ja uut aastat arvatavasti võtame juba, toogu rannikul. Kas näärikuusk on kaasas, kas ta nüüd seisab milli kaua siiani vil küsimine, aga siis vähemalt proovime teda viia sinna. Eks meil tuleb natukene aidata oma kunstnikud teevad oksi juurde küünlad ikka küünlad igatahes oli valmis ehtetka vana-aasta õhtul olete siis aafrika soojades vetes Aafrika kuuma päikese all ja mõtlete talvisest lumisest koduvast ja tingimata. Ja isegi vahest, kui seal kuumus liiga teeb, siis tuletame meelde, kuidas siin oleks hea lumi riista möllata. Ja nii ütlemegi meie raadioõhtu lõpuks. Olgu aafrika taevas alati selge ja homne elu tema hõõguva laotuse all helgem kui täna ja eile. Olgu aafriklase käed tugevalt lõhkuma viimaseid kolonialismi kütet käid ja ehitama vaba elu oma igivanal ja taas nii nooruslikku maal. Noore Aafrika teab, et ta ei ole üksi. Parimat soovib sulle tõmmu vägilane ärkab.