Leon Izmailova. Küll on jama. Soovin õnne. Esitavad Tõnu Kark ja Tõnu Oja. No ma ei saa üle. Ma kavatsen juba kolm aastat. No nüüd on küll jama, on ta noor noori ikka, vats ta, millel? Noor see on vahva, ise on küll noorega, laps on teisel juba kolmene. Oi see mu siis on jama. Ja võtad ära osasega, no miks ma ei peaks võtma, ta saab lapse eest alimente 100 rubla? Aga korter on, korter on omaette siis ta orig, kellele elati ilusasti kolmekesi nagu paradiisist, kuidas kolmekesi? Aga tema ema ja vend naisega ja nende lapsed, nemad ka? Oi saaber siis on jaama. On see elamine vähemalt ikka kesklinnas või? Seda küll, selle koostoime on hakanud veel külas käima. Mul on kesklinna trolliga 10 minutit. Ei ega ma Tallinna kesklinna ei mõtle, keila. Oli vanapoiss, siis jama. Ei miks jama Me saame Tallinnasse kooperatiivkorteri, ta isa andis raha ja puha, see. Kestab AK niisugune on ka astronoomi direktor Oliver. Kutsun külla temaga tuttavaks suurima heameelega ära ja läheb käima hea meelega, ainult betoon. Ta on praegu uurimise all. Kulla mees siis soni jaama. Head sa veel registreeritud ei ole, muidu vaata, et ei saagi korteritega autot, elu ei auto, juba on. Sõidame ilusasti linnast välja, võta mind kaasa, Rahelisse tead, tervis käivida, flix rohelisse. See loksul roostest, Vii pruun ei sõida enam kaks aastat ratastel rongist juba juuredki alla kasvanud. Siis on küll jama. Autos on viimane viletsus, no oleks siis pruuti vähemalt asine ja ei saa kurta, noh, ta on näitleja. Ta mängib teatris ainult poisteosi. Oi, ai, ai, ai, ai, mis siis on küll jama, terve elu mõne pioneeri kõrval veeta. Mida sa sihukeses küll eisid, tapson uurimise all auto rooste korral, see on naissoost poisike. No mis sa ennast ära võtad, aga ma armastan teda. Ehkki see on üks suur jama