Nii Tähtvere lauluväljaku asfalt on praegu rahvatantsijate päralt. Rahvatantsijad on meie pidudesse alati toonud värvikirevust. Jooniste, Ilutantsude hoogu ja rütmi. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Helju Mikkel. Teie olete kaudaamuste sünni juures olnud, olete selle peo aujuht täna toomeorus, kus toimus 10. Gaudeamuse pidulik kontsert, miiting, olite teie need, kes meie laulude Nestori Richard pritsinguga ütlesite noortele Kaasa teele saatis sõnad. Mida te, noortel ütlesite, mu armsad kaudeeaa mustlased. 32 aastat tagasi kiigutab. Tahtsin siin iidse Toomemäed. Põlispuude all teie tänase pärlipäeva tantsuhäll. Olen teie vanaema. Teie ranitsa tan raske minekulustist mõtteka andmisootustest, kohtumisrõõmude õhinas ja kordumatult kauni lootustest. Olete keskpäeva taevas heledad ja täis sinist värvi paekivi, halli südasuve, rohelist küpse kirsi ja vikerkaarepeolehti värvi. Olete toimeka tänase ja targa homse värvilaod. Kus on täistähtede jälgi, on täisvalguse ja varjude jälgi. Maa on täis inimesse, jälgi teie kõikide omad, nende hulgas Gaudeamuse sünnipaiga, õue puuaegu ja inimesi näinud vana põlistammed tänases aasta ringis. On õnnistus zoo. Saatku kümnendas Gaudeamus, mõistuse valgus ja südametunnistuse puhtus olgu tema tõsi, teod ja lustilise lustimisel. Nii heledalambiga, et ajast aega üha uued tulijad kohe leiaksid teie tarkade ja heade jälgede rajad karpe Die eestima 10. Gaudeamuse vapper vägi. Aitäh, Helju Mikkel, kas te ise ka Vilniusse lähete? Jah, tahaksin minna küll. Ja ma arvan. Ma tõepoolest sinna lähen, sest 10. ikkagi 10. esimene juubel lihtsalt, et näha, kui suureks on kasvanud väike laps. Ma usun, et teile on olnud sellest väikese lapse kasvamisest palju rõõmu. Kasvatada on olnud teda raske. Ajuti. Teda pidanud varjama Ajutyota võinud õilmitses seda et täna on ta oma kaunis oma nooruses ja omad jõuvõimsuses. Kui ta teile oleks keegi eelmisel Gaudeamuse öelnud, et järgnes. See on siinsamas Tähtveres needsamad mustades mulgi kuubedes, eesti noormehed tantsivad meie eesti rahvusvärvide all, et me ei pea häbenema oma trikoloori. Kas te oleksite uskunud seda? Ei oleks uskunud. Aga ilus on seda näha, sest ma mäletan oma noorusmaad kui needsamad värvi. Neid samu suveaegu kaunistasid ja mäletan ka seda, kui nad lehvisid vastu sinist. Taevasse lumise lumiste väljade kohal. Aga ma tahaksin öelda ka seda, et sellega koos peaks igaüks mõtlema. Et sinise taeva all musta mulla pinnal kõnnib puhtas südameline eestlane. Ja praegu ongi see asfaldil need kolm värvi, mis on eestlase olnud pühad ja mida me oleme kaua pidanud häbenema. Aga mille üle me võime uhked olla ja mille saatel me võime minna Vilniusse ja öelda kaude hammustasid teid, tervitab Eesti tudeng. Aitäh teile, Helju Mikkel, selle toreda peo eest ja head peotuju peletaja. Gaudeamuse aujuhi Helju Mikkeli südamesooviks on olnud ikka, et meil oleks tantsijate hulgas hulgas tulehoidjaid. Siiamaani õnneks meil nendest puudust ei ole. Mait Agu, mitmes pidu see teile üldjuhina teha? Gaudeamus on kolmas Gaudeamus. Kui üldjuht on olnud Riia, on olnud Tallinn. Ja nüüd tuleb villasse. Igal peol olete te publikut millegagi üllatanud ja püüdnud tuua peole uusi värve, uusi jooniseid. Mäletan teie, Põhjamaad, mis Riias lõi laineid Millega sellel peol oma arvates kõige enam publikut üllatasite? Ei oska veel päris öelda, aga eile õhtul, kui oli lauluväljaku kontsert, siis oli jälle üks selline hetk, kus ma olin õnnelik. Olin õnnelik sellepärast, et kui mehed olid lõpetanud oma tantsu, oma õnne sepad siis selle tantsu järel tuli tekst ja selle teksti ajal tõusis lauluväljaku rahvas püsti ja ma tundsin, et mul on väga hea olla, et ma olen mingi tantsulise sõnumi jõudnud viia nii tantsijana läbi tantsijaga vaatajani. Mis te arvate, kas see sõnum jõuab ka Vilniuses publikuni? Tantsijatele ja lauljatele seisavad ees rasked päevad. 28. on Eesti laulu ja tantsupäev Kaunases, sealt edasi sõidetakse Vilniusesse. Esimesel toimub 10. Gaudeamuse pidurit avatseremoonia kontsert, tartust. Vilniuseni veisel on tantsupidu, kolmandal suur laulupidu. Need ränkrasked päevad. Kui palju sellele ilusale peole on eelnenud proovipäevi. No kollektiivid on aasta otsa tööd teinud, üks tants on nagu rohkem küpse teinud on nagu vähem. Koos me oleme töötanud esmaspäevast ja täna siin Tartus on teine kontsert ja täna on see õnnetu teine kontserdipäev ja see teine kontsert kipub alati natukene olema nõrgem. Toodame, et Kaunase päev. Kaunase kontsert on nii-öelda see kolmas õnnelik kontsert. Lihtsalt tahaks loota, et tudengid ikka kõik vastu peaksid, tahaksime, et oleks kontserdid hästi ja samas tahaks, et tuldaks tagasi peolt. Ja on leitud palju uusi sõpru, on kõik need tudengid rikkamaks saanud ja et need päevad oleksid hästi pikad ja õhtul jätkuksid oma tantsu oma tantsuõhtud ja. Aga kui see väike iga päev nii kütaks, siis ei tea, kas jõudu jätkub, aga loodame, et jätkub. Ma vaatasin kella kolme ajal kraadiklaasi vilus, näitas 30 kraadi ja loodame, et Vilniuses ta nii kõrvetav ei ole, aga milliste sõnadega siit Tartust saadate oma tantsijat teele? Praegu tantsijad tulid väljakult ära üks tantsijana, kes oli täiesti no praegu ikka palju ajasime sassi, ütles, et tegelikult on päikesepiste peas ega ei teagi, kuhu suunda tuleb joosta ja liikuda. Tahaks, et me Vilniuses üldse Leedumaa peal teaksime kõik väga kindlasti, mis suunas me peame jooksma ja mis suunas oma emotsioon tuleb tantsus välja tantsida. No selgeid sihte ja helgeid joonideil aitäh. See oli seitsmeteistkümnes juuli 1955. aasta. Oli Tartu akadeemilise meeskooriharjutus mida protokolliti ja protokollija rollis oli praegune kirjastuse kunst, direktor Teaduste Akadeemia meeskoorilaulja August Luur. Pida Sis protokollitud. Protokollid väga olulist küsimust nimelt meie maestro Richard Ritsing tegi koorile teatavaks oma kauaaegse mõtte või unistuse nimelt hakata korraldama üliõpilaslaulupidusid. Ja kõige tähtsam muidugi on see otsus üks punkt, et teeme ära, sellise maksimalistliku otsustamine ega päris meisse ei sõltunud, see tuligi meelitada nõus sellegagi, et rektorid ja, ja linnavõimud ja, ja veel kõrgemaltki, kuid kõik olid meeldivalt nõus ja oligi nii, et aasta pärast sai teoks üliõpilaslaulupidu, see esimene. Muidugi see teeme ära, sinna ette mahtus päris palju juttu ka, mismoodi korraldada nimelt kui ma õigesti mäletan, 33 aastat on mööda läinud. Et maestro tegi just nii seda ettepanekut korraldada, pidu kahe kahel päeval, põhiüritused tähendab ühel päeval rahvakunstiõhtu tantsupidu ja teisel päeval siis laulupidu ja seda korraldavad põhilised osalikud oleksid siis Eesti, Läti, Leedu õpilaskollektiivide kutsuda sinna ka veel Valgevene, Ukraina, Leningradi Karjala esindajad siis ka. Ja kindlasti ka seda, et oleksid ühised laulud ja ühised tantsud ka meil olid siis kui ma õigesti mäletan, siis mu isamaa on minu arm oli ja tulijad olid need kindlasti. Kas see oli ja jäi teil ainukeseks kaudaamiseks kuste lauljana üliõpilasena kaasa tegite? Lauljana üliõpilasena, paraku jah, aga muidu olen ikka käinud vaatamas ka Lätimaal ja Leedumaal, et ehkki puhul on nii-öelda juba lubjakate hulka siiski ingliga, kisub kangesti ikka noortelusti pealt vaatama, nii et ees on Vilniusse sõit. Täpselt homme läheb lahtisõiduks. Mida Vilniuses tänastele tudengitele esimese Gaudeamuse organiseerija korraldaja ja osavõtjana? Läksite no ma ei tea, kas mul midagi seal öelda tuleb küll, aga no kui midagi ütelda, siis ma ütleksin niimoodi, et minu arvates jagunevad inimesed kahte suurde rühma. Ühte rühma kuuluksid need, kes kellel on olnud õnn osa võtta esimesest üliõpilaste laulupeoks teost ja teise rühma siis kõik ülejäänud ja Omar ka see omakorda see ülejäänud Jaguneb kahte erirühma. Need, kellel on olnud õnn osa võtta ükspuha millisest. Laulupeost ja. Siis omakorda ülejäänud ja nendest ülejäänutest, siis on juba kahju. Kahju tähendab mis mõtted, et nad pole saanud osa niivõrd sümpaatset toredast peost mis minu arvates igale inimesele peaks. Hinge minema. Mis on need peod just teile sümpaatseks teinud? No siin võib olla mitu põhjust. Üks muidugi suvalises järjekorrashoiuks on kindlasti see, et osalejad osalejate hulgas on kõigi liiduvabariikide tippkollektiivi, nii et see juba automaatselt garanteerib kunstilise külje maksimaalse õnnestumise. Ja muidugi teiseks see mingi eriline vaimsus, mis sellele, mis selle teoga kaasneb, kus kõik osalejad on nagu üks suur pere ilma erilise agiteerimiseta, vaid lihtsalt nii on. Ja minu arust ongi kaks põhilisemat asja, mis selle peo sümpaatseks südamelähedaseks teevad. Võtan ette, et on siiski äraütlemata tore tunne seista õlg õla kõrval ükskõik missugusest liiduvabariik üliõpilaslauljaga, tunnetada seda küünarnuki tunnet ja teada sealsamas et kuigi emakeeled on erinevad, on nende mõtlemises siiski midagi ühist ja nende elutajus ja ilu vastuvõtus. Midagi, mis tuksub ühel lainel. Täpselt sellele on mul juba raske midagi veel paremat omalt poolt juurde lisada. Võiks veel öelda seda, et keeled on erinevad, aga üks keel on kõigile ühine, see on see laulukeel automaatselt kaasas ei kandnud tantsu ja muu instrumentaalmuusika peale muidugi, aga see on kõik, mis ühendab ja see on kõigile arusaadav, ühtlaselt ühesugused. Ja on muidugi äraütlemata kena, et juba alates kolmandast üliõpilaslaulupeost ehib pidude sümboolikat üksainus sõna. Kõnekaimates kõnekam. Kauda. Gaudeamus jah, algselt algselt ta oli üliõpilaslaulupidu nagu, aga siis juba varsti võttis selle sõna selle deviisi all on läinud, et teevad edasi ja see on tõesti väga sümboolne ja tore, et nii ta on. Ma tänan teid, August Luur ja ütlen ka siis nii nagu peo sümbol käsib rõõmutsega rõhutagem. Aitäh. Eelmisel kaudaamusel Tallinnas ütles Läti koorilaulu imad kokkark et kõik Audaamused on toredad, nendel on üks siin aga esimene jääb alati meelde, nii nagu esimese armastusega pahatihti on. Ja avaldas kahetsust, et sellest esimesest teost siiamaani ei ole ükski helilooja võtnud vaevaks meie üliõpilaslaulupidude jaoks kirjutada spetsiaalset koorimuusikat. Vabariigi rahvakunstnik Uno areng, mida teie selle mõtte täienduseks? No nii päris ei ole, sest ma tean, konkreetne lugu, küla kuulev, Veljo Tormis kirjutas tudengilaulupeole. No muidugi ega see ei tähenda, et neid laul oleks palju, see on muidugi õigus. Timanskokkarzeled võiks olla rohkem spetsiaalselt tudengilaule, kes kus kajastuks noorus, noorus on niisugune põhine ärevus ja, ja pahatihti me oleme pidanud seda kava koostöös ikka otsima, et missugune üks või teine laul hakkab nüüd kõige paremini selle noortepeole, sest eks tudengite laulupidu ikkagi peab ja ta erinebki meie traditsioonilises nii-öelda nendes suurtes üldlaulupidu. Ja nii ta peabki olema. Kahtlemata tulevikus oleks vaja, et et neid veidi koorilaul oleks tudengikooridele, mis kajastaks nende eluolu ja tegemist ja seda elurõõmu ja tulevikupürgimused ja neid peaks tõesti rohkem olema. Muidugi, eks korraldajad on ka süüdi, võib-olla me oleme väga vähe, võib-olla heli lööte nööpi keerama, et neid lugusi saada. Meie süda muidugi. Milliste lauludega meie eesti koorid Raudeaamusele lähevad ja mida nad seal koos teiste kooridega eesti heliloojate loomingust esitama? No kõigepealt meie endi esinemise plokk, kui nii võiks öelda, see on Eesti muusikast ja olen täitsa veendunud, et tudengite laulupidude peab mõjuma ka visuaalselt ja selles mõttes nii mitmegi loo puhul on meil kasutada siin liikumisrühm ja rahvatantsijaid näiteks nii, või tähendab 24. jaanipäeval, kui me laulsime siis minu arust Ernesaks muusikale võitis väga palju seal kaasa tegid just Liia Palmse, need liikumisrühmad, samuti Veljo Tormise viis rahvatantsu rahvatantsijaga annab niukse toreda visuaalse elamuse. Ja seal kõrval on siis meie hea tuntud Karl August Hermann laule hõistkümnega särtsakas laul siis ALS intra, nooruse laulja. Ja järgmisel laupäeval väga hästi rahva poolt vastu võetud. Gennadi Podolski hõiskab laulupidu, et tervikuna see kava omad sealt läbi nisugune, nooruslik joon. Ja tahaks loota, et Vilniusesse, meiega plokk avaldab toredat mõju koos teistega. Hästi muusika mesindus seal. Aarnevaidi laulupeo ja elab rõõm. Ja nii palju, kui ma tean, nii Leedus, Lätis on see laul väga hästi vastu võetud, tudengid väga hea meelega laulavad, tahaks loota, et see seal väga hästi ka välja tuleb. Aga kuidas Eesti tudengid teiste liiduvabariik Kõikide poolt välja pakutud ühendkoorilaulja on siiamaani vastu võtnud ja kuidas nad need selgeks on saanud? Nojah, vaat siin on üks niisugune väike kartus küll, et võib-olla nii võib-olla kaks teost on küll minu arust niuksed, mis nagu ei sobi hästi mitte ainult seda, et tudengid ei saaks sellega hakkama, aga ka muusikaliselt ja ja pump nihukese ühele poole lauda nagu ei usu hästi nende menusse. Nüüd on üks wowski fantaatia samuti Leedu Heeveebarcauskased ulatuslikum teos. Noh ma ei taha midagi öelda teoste kohta ka, tundub niimoodi, et nad on natukene võib-olla kergekäeliselt siiski kaua võetud. Loodame, et nad siiski välja tulevad ja tuleks siiski tulevikus võib-olla rohkem see maa, kes korraldaks riik või vabariik, kes koledat tudengite laulupidu olema vist rohkem siiski kontaktis teiste liiduvabariikide muusikameestega, et et see ühendkoori kava oleks ikkagi ka rohkem huvipakkuvam ja tal oleks ka mingisugune niisugune noh, niisugune iva või uba seal sees, mis, mis tooks selle tudengi sellele laevu juurde. Praegu tundub niimoodi, et nii mõnegi ühendkoori puhul on, vaata nagu tõrjuvalt suhtub sellesse, nii et no ma ei tea, minu isiklik arvamus, on see, need mina paari teost küll poleks kava pannud. Aga. Üldse, millega eestlased raudaamusele sõidate, jääte rahule. See on praegu Tartus siin. Tore päev ja toredasti, kõik need kenad kenasti läheb kõik nagu teine peaproov ja see annab kuidagi niuksed julgust, et. Kaunases on veel üks kontsert, kus me saame neid asju kõiki veel ette kanda ja tundub, et, et juba hakkab seesugune vaimsus tekkima, millega me meeto läheme sinna ja ma tahaks loota, et me hästi seal esindaksime oma rahastama kultuuri- ja ja tudenkonda Eesti tudenkonda tervikuna. Head reisi teile, suur tänu, aitäh.