Paari päeva pärast, täpsemalt, 19. detsembril pühitseb Rakvere teater oma 20 viiendat sünnipäeva. Selleks puhuks on laval dramatiseering Villem Grossi diiva sirutusest aeg, inimesed ja olukorrad 25 aastat tagasi. Täna veel viimased proovid, viimistlus ikka ja uuesti üksikust stseenid. Nii lihvib juveel kalliskivi, et see kõikidest tahkudest võrdselt säraks. Kohe, kui tehakse proovil vaheaeg, on meil teiega hea kuulaja võimalus mõnel määral tutvuda näitlejatöö diaatri kui kollektiivi elu teise plaaniga sellega, millest pole juttu, kavalehel, mille teostajad õhtul teatrisse tulles. Kuid milleta poleks õhtust etendust praegu veel paar minutit kestnud tiivasirutuse. Istuge. Etna Veeber Andke mulle neli põhjendust, miks Faehlmanni kunst müüdi Eestis kultuuri seisukohalt tähtsad on. Ta oli esimene, kes hakkas rahvaluulet koguma. Teiseks. Teiseks, ta töötas kunstiliselt ümber, avaldas saksa keeles ja tõstis sellega esimesena need haritud maailmas silmapiirile. Kolmandaks. Kolmandaks. Faehlmanni kunsti müüdid äratasid üldse rahvaluule kogumisel Eestis. Neljandaks, kellele seda igavat Kalevipoeg oli vaja? Neljandaks tuli ka juba mõtte algataja esimeste rahvalauludega. Istuge viis miinus. Aldan teadmised kipuvad nagu läänelis. Vabandage, ma mõtlesin kogu kogemata valjusti, väga kena, väga kena. Kohe laseme teil siis. Palun tulge siia. Nii. Veel mõni kalendrijutud ilmusid 1846. aastal vana tuntud luuletuse, armas kallis kuldne venda autor. Ei tule meelde, mis. Seal tundmatu autori luuletus seitsmeteistkümnenda sajandi keskelt vale seitsmeteistkümnenda sajandi 70.-test aastatest. Nii edasi esto Kiilide ajakirja ilmumisaeg 1813 aia Witte Bergu valgusel ilmumisaeg 1838 autor Manteuffeli sünni surmadaatumid. Noh 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani hehe väheseks jääb arvud. Ei tea. Ma arvan, tähtsam on teada teoseid kui kultuurivääärt, istuge taks. Seal asjal välja kuidas, mille eest välja? Kuradi hull valavoisson see sufiks. Mis sul siis saadab, juhtus, miks seltsis koridori visati. Tahtsin tõde jalule seada. August pistis röökima, välja välja ajanud postak välja. Tema tõmbas sul tooli alt ära. Ma tean seda, selge, seda hakanud õiendama. Arusaadav, ma poleks kasakanud. Neetud sufiks arvudega võite igaühe orki tõmmata, selge, kellele seda puru vaja on. Õenduspoisilik lekib peldikusse suitsu tegema. Pastak tulid sa ise või löödi sind välja. Vanapoisile kuluks purgid Eskunud sõnnikut sisse soolata, niiet ta kärvaks. Kuule, mis siis sina tegid sind välja aeti? Pika vedamisega küll. Ütlesin, kuidas asi oli, ja palusin luba teid siin koridoris auvalves asendada. Kui tahad, siis võime ära leppida. Aga hea küll, aga selle vanapoisil tuleb anda nii, et aitab, õigus, täiesti. Poisid. Boikott. Kindlasti tuleb pehmeks rääkida. Pea aga see uus tüdruk teadmis London, no mis seal siis on? Tal vaesuse tõttu õppemaksust vabastatud, riskib ta sul küll ära, näe tonti seal, kus teda pole, nii et boikott. Ärme seda asja nii jätta, muidu jada medaleid. Inimväärikuse seisukohast võttes on orase käituda täiesti lubamatu ja sellepärast me otsustasime sufiksiklassist isoleerida jalad oma suurte sõnadega boikott ja kõik. Täpselt täpselt medi temast üldsegi välja. Ta on meile nagu õhk. Ära täiesti selle poolt, et hakkame õpetaja orast boikoteerida. Teatri peanäitejuhi Mai Mering abiga tulime taha poleefiet, teatri kööki. Kas tiivasirutused on palju tööd? Ma ikka on, kindlasti jätkub. Tüki-tüki raskus on selles, et al-põhiliselt kõik nagu teatrikeeles öeldakse, massitükk. 12-st pildist on seitse pidevalt 20 inimest laval kõige aeglad vaidlevad millegi oli konfliktis, kõik võtavad aktiivselt osa ja muidugi niisuguse tüki kallal töötamine. See see vaba aeg, et ta puhtaks läheb, selgeks lähevad kõik karakterid, meelde jääksid, et keegi ära ei kao. Rakvere teatris on praegu 24 näitlejat ja viisteistkümnendast noori. Konservatooriumi lavakunstikateedri lõpetajatest töötab meie teatrisse Siina Üksküla, Aarne Üksküla, Ines Parker ja oleweek. Teatriühingu lavakunstistuudio lõpetajatest töötab meil Andres Pärn, Annemargiste ja Feliks Kark. Nemad on nii-öelda kollektiivi verivärsked liikmed. Annemargiste ja Andres Pärn mängivad praegu oma esimesi rolle teatris, ülejäänud noored on meie teatrisse isetegevusest. Vladimir Käro, Vello Tuulik, Videaalissepp, Taloressweegman siis juurde on tulnud meile kirjandusala juhataja Enn Kabrits, kes lõpetajatel aasta Tartu riikliku ülikooli ja kunstnik ei kihalla, kes möödunud kevadel lõpetas kunstiinstituudi. Nii et selle ühe aasta jooksul on õieti meie teatrisse minuga koos tulnud kaheksa uut inimest. Kõrvuti. Nende näitlejatega on meie teatris üheksa näitlejat, kes kuuluvad nii-öelda vanemasse generatsiooni. Päris esimestest päevadest peale töötab Rakvere Teatris Sulev Saarup ja õige pisut hiljem Ellen külmenselt. Kunagi tegutses rakveres näitekunstiga Rakvere näitlejate ring, kuulit koondunud kõik linna näete kunsti harrastajad. Ma usun, et iga ringi liikme nagu minugi salajane soov oli, et kunagi saaks Rakveres tegutsema kutseline teater. Samuti oli vist igalühel soov sellest kutselise teatri mängida. 1000 940 aasta suvel peale nõukogude võimu kehtestamist Eestis. Hakkasid tekkima jutud ja kuuldused, et Rakvere saab kutselise diaatori ja septembri algpäevadel ringi liikmete esimesele töökoosolek kokkutulekul tehtigi meile teatavaks, et esimesest septembrist peale eksisteerib Rakvere teater, kes olid esimesed näitlejad, kellel kellega üldse seda tegema hakata. Esimeseks näitejuhiks oli Julotalpsepp. Esimesed näitlejad olid tolleaegsed näitlejate ringi liikmed. Esimeseks lavastuseks oligi põrgupõhja uus vanapagan. Kas see oli suur vahe mängida näiteringis ja siis juba nii kutselise teatrilaval? No alguses oli muidugi erutav see asi. Aga pikapeale hakkas sarju, harjun kõigega 25 aasta jooksul, te olete kõik. Nii ja kes siis tulid edasi siis oli kolm lavastust, tegi tolkneb ja järgmiseks tuli 12-st alles push tamm siis tuiga teatri Ellen küüntrilt, minu tulek langes kokku Stahlis buss tammi tulekuga Rakvere teatrisse tuli peanäitejuhiks ja siis temal samuti tulnud näitlejad ja tehti esimene proov, kuna libahundiga pidi hakata õppima seda. Ja siis lasti lugeda kõike säält libahundist katkendeid. Ja siis mina muidugi ootasin ka suure põnevusega, et ma ka lugeda saaks, aga iga aeg läks edasi kõik teised luugist ja mina ikka ei pääsenud sinna lähedale. Lõpuks lasti siis mind ka lugeda, anti raamatud neile kõigile, sel minule anti ka raamat ja laste meid siis koju ja öeldi, et sel ja sel päeval tulge proovile. No ja siis teisest vaatlustki teakatama peale proovil. Aga kuna laps ei olnud keegi ei alanud ja siis lõpuks teeb, teie teete Tiinat, et hakake siis peale. Mina olen väga meeldivalt üllatatud, muidugi lehmi huvita, osa muidugi sai. Ja siis nägi peanäitejuht muidugi sellega hirmsat vaeva ja mina ka veel rohkem, sellepärast et ma nii väga roheline olin ja kuid osa väga meeldis ja isegi sobis võib-olla mulle. Ja vahepeal isegi oldi nii kaugele, et asendati teisega mind ja lubatikat vaatama, tulla, kunagi seal mängida, aga eks see noorusele uhked ratsakas ja ma sinna vaatama ei läinud. Aga pärast saadeti järgi Jääjääl ikkagi mängisin siis seda Tiinat järgmiseks tükiks pidime hakkama õppima lauluisa ja kirjaneitsi, aga kuna sõda tuli peale, alis buss Tammebackueerus Nõukogude Liidu tagalasse ja läks ära. Kui palju nüüd nendest selle aja näitlejatest tundaatus olles praegu päriselt algusest peale ei olegi rohkem kui Saaropianina? Jah, ja järgmised tulijad on siis libapaavsti, turban. Mina tulin Rakvere teatrisse 1000 944. aastal. Ja esimene tükk, mis ma kaasa mängisin, oli Mahtra sõda. Selle lavastas August Lääne. Leidsin siin ees väga huvitava ja toreda kollektiivi, et peagi unustasin oma mahajäänud Narva diaatri. Ja teater oli noor, kogu kollektiivi oli noor ja nii me siis kihutasimegi lahtisel veoautol kus oli peale laaditud dekoratsioon isiklik jäädiaatri, garderoob ja koorma kõige kõrgemal tipus niinimetatud näitlejad. Tuulest ja tormist hoolimata ikka edasi mööda rahva. Mäletad. Sellepärast just nendest ründamise olukordadest. Tol perioodil palun Aleksander Viilma Jaanuari esimestest päevadest läkski elu esimene ringreis lahtises Rakvere teatris. Ma räägiksin ühe episoodi, kuidas me sõitsime Sakale peale sõda, lumesahkasid ei olnud, kus teatrimasin ise läbi läks ja oma tagantlükkamisega sinna ligi pääsesime. Meil oli Sakala etendus, teed olid täis tuisanud ja teed, mida ma üldse ei saanud ja vaatasime põllu peal on vähe lund. Ellu ja kraaveri ka madal see, mis üle jääb, autoga põldu minema otsas hakkabki. Ja edasi on seal üks, poolteist või paar tundi ja seisakas teda, nurinat tulevad siit läbi, ei pääse lähema tagasi, siis trupijuht hüppas selle lagedal välja. Kuidas meil niisukese kihutav käre. Me oleme tulnud etendust andma, see on tuurid. Me oleme sõdurid, see on sama kui lahingukäsk, meil tuleb see punkt vallutada. Ohvrite peale vaatamata pean seal edasi ja siis enam ei leidsin sealt kõrvalt, mis hiljem jäigi veel ütelda hüüdlauseks, et kas on elusamat eluga, räitlejad läks jälle paar tundi siis küla, ärge välja Lähme edasi saanud siis toodi hobused, siis laadisime selle kraami kõik selle hobuste pealise summasid, seda häält järgi ja siis jõudsime rahvamajja kaga Tõnn kõnnitee kaks teinud ainult. Ja see oli veel vähe. Rahvas vaatas väga kireva saate, vahepeal see sõna etega saadetud tuleb, tuleb. Aga neid oli ju kümneid ja kümneid rände samasuguseid, natuke teistsuguseid Est Me rändasime aastaid. Aga nii kaua käis, kogu aeg, vahtis masinaid ja kare isud olid sama pikad resuta kui praegu suvel, vaid ka talvel. Ja siis me vahedal kohendasime seda koormat, koorium lagunes seal ära, teeolud olid kehvad ja siis me ise nende kasukate ja ja, ja nendega vantsisime maas käia, et sooja saada ja. Aga etendus etenduse imelikul kombel ära ka jääinimest Pedast imelikult kujundad vastutajaid elama ja elavad siiamaani. Jumal teab, kui kaua kavatsevad vedela suregi ära. Kuidas oli seal teatripublik, kas ta oli nõudlikum, kas ta võttis paremini vastu? Praegu publik võttis igatahes minu arvates neid väga hästi vastu, sellepärast nad isegi nägin, missugust vaeva, et ikka me sinna kohale jõudsime. Ja mis, kui rahvamajas tahtsin praegu võrrelda selle aegsetega, siis peab ütlema, et tohutult palju on paremuse poole läinud ja see oli väga palju ANU niisukesi purunenud rahvamajast küttekolded olid katki kütta ei saanud, tihtipeale me tõesti külmas mängisime, vahetevahel aitas meid auto juhtuma leeklambiga. Selle Suhisema, siis käisime, sealjuures sõeltsime käed-jalad ära. NSV teeneline kunstnik Ants Toiger. Eeskätt just valgustus oli tol ajal me valulaps gaasilampide Me andsime etendusi gaasilampidega ja gaasilampide alul olid küll väga kuidas aja viisakat ja, ja valgus oli vajalik, aga siis nad läksid rikki, siis ei hakanud seda tossu seal sees. Siis tuli neid pumbata, meil oli selle lampidel meistriks, oli turban ja tema võttis seda asja väga südamega ja me kõik etenduse ajal ühe silmaga piilusime seda lampi katkestama, peab vastu või ei pea. Ja Eedi võttis oma asja täie tõsidusega tema ja tuli ette juhtumeid kartuliseenest ja lamp sealt konksu otsast maha võtta, pumpas lampi jaapani ülesse ja, ja mäng läks jälle. Kõige huvitavam juhul selle gaasilambiga neil Helen Pillerinu venelastega saku rahvas ja üksainuke lamp seal oli, meil olid nad meil oli ka ikka üks tavaliselt kaasas, aga kui see läks katki, siis me saime kohapeal. Ja siis oli niisugune, asetati keset etendust lamplased, nii palju välja, et iga paari-kolme minutit tuleb pumbata. No mis sa teed ja muidu jääb etendus, pool jääb mängimata. No siis me tegime niimoodi, et muud võimalust ei olnud, muidugi publik andis sellel väga palju andeks. Kui ta sai aru ja siis oli niimoodi, et kui näiteks mina rääkisin, siis sina pumpasid. Dialoogis Rüts käib. Esimene sa lähed seal oli niimoodi, et ta pidas siiski veel kuus-seitse minutit ja nii see siis tuli, elektropuhan tuli ette ka. Muidugi peale sõda ei olnud ju üldse elektrit. Ja praegu on külakultuurimajade juures, kui te lähete etendust andma, kuus-seitse sõidumasinat, rohkem mitut paarina suvel ja siin, teie teatresson ju etendustes auto. Aga see oli ka tore aegs olnud? Ei nojah, see oli omaette romantiline ja väga raskustega seotud. Aga nüüd on muidugi tingimused palju soodsamaks läinud igati nii rahvamajade suhtes kui sõitude suhtes, kui lavastuste ja igasugustel rekvisiitide ja kostüümide suhtes. Seda ei saa võrreldagi muidugi. Muuseas, peale seda oli nii näitlejatele kui ka oli publikul üks üks asi, mis neid väga optimistlikud kandis oli see, et kes olid sõjastunud tervelt välja, tundsite tohutud elulusti. See oli nii vaatajate hulgas kui ka näitlejate. Ja kui see trupijuht seal Saka väljal ütles, et see nagu lahingülesanne siis me olime väga rõõmsad, et meil ei ole tarvis siiski momendil veel eluga riskida. Omapärasem periood Rakvere teatris oli siis, kui peanäitejuhiks oli meil Marianne reanskaja. Tema armastas väga klassikat ja eriti Ostrovskik. Menetleti nalja pärast Ostrovski teatriks. Mängiti Schilleri salakavalust ja armastust korki. Seda, seda vanameest siis süütas süüdlased Ostrovski oma. Mitte alati pole kassil Vaslat ja tõesti mõned naljahambad tol ajal nimetasid Ostrovski nimeliseks. Aga ta tundis kaostrovski, ta tundis ka isegi Antslaator, kes käisid, käisime siin tihti tolajal külastamast, tema ise ka ütles mõningal puhul isegi nii, et vaat siin ei oska midagi ütelda, siin ma pean veel ja Merjanskajalt modaalse vene klassika. Parim lava temal oli just Moskva iseloom. Saime vabariikliku ulatuses, aga neid nendestki sel näitlejatest esile tõsteti. Ellywards meeles eriti just. Ja arstiga ja siis haaranud mets, rääkis anatiilnud vana turban ja oligi huvitav kokkusattumus, et Draamateater mängis aga ka Moskva iseloomu ja nii et asi läks juba võrdluseks võrdluseks meie lavastuse ja, ja siis selle draamateatri lavastuse vahel ja, ja võrdlus oli üsna tasavägine ja, ja minule jäi see lavastus väga sügavalt meelde siiamaani ja ma pean seda meediaatri. Aga on ju vist nii, et nad üks iga lavastaja toob kaasa diaatrile nii-öelda oma näo, annab teatrile oma näo ja ikka midagi uut, midagi uut ja kõige pikemat aega on olnud Kulno Süvalepp. Põllu süvalüps oli seitse aastat meil sellest 25-st aastast mil teater eksisteerib. Ta tegi selle aja jooksul 38 lavastust. Muidugi, ega nad kõike jäänud nii-ütelda sõela peale ka. Mõned võiks näiteks nimetada, mis näiteks külmale maale külmale maale ja seda kirjade järgi arvutuste järgi peetakse seda Rakvere teatri üheks tähtteos. Midagigi süvalepi, see ka ei suutnud hiljem ületada ei ühegi asjaga. Ja siis oli veel ei usu riidika, Vaino, võiksime pööripäeva torn seal mare vuugi sai väga hea hinnangu rühma ja selline armas kuldne tõld oli. Vaikne nurgake, sellised vaikne nurgake oli lavastusena jällegi tugevam. Ja vot see oli huvitav just et tööle moskvaõpinguid tõlkes vahepealsed Moskvas ennast täiendamas ja peale seda, kui ta tuli, siis ta tegi selle vaikse nurgakese lavasse ja ta varrel tegi temaga tööd enne sinna Moskvasse minekut tagasi tuli, siis oli hoopis midagi muud. Talihärm muidu siis Kraleni hoogu. Me oleme mütsis mõelnud, et kuidas anda oma teatrile palett, mida me tahame öelda, et me oleksime täisõiguslikud kõikide teiste Eesti teatrite kõrval. Ja me valisime selleks komöödia ja satiiriteatri palge alguses, selleks me tegime juba möödunud kevadel. Kuule, valisime oma repertuaari Bertwaltreesti hea inimesi sisuaalist, et. Meie maal peab kasulikul inimesel õnne sinu Üksküla üks laul. Leian võita kasulik olla. Head inimesed ei suuda end aidata. Jumalal pole võimu. Jale deli jooma alatan tiire lennukeid ning tosinat lahinglaeva Ekaitseedes häid panna. Ja läbi nii meil kui teil endil jääks maksma. Head inimesed meie maal ei suuda kaua head olla. Kus taldrikud tühjad on, lähevad sööjad riidu. Jumalate käsud ei aita puuduse vastu. Miks Teetur. Peal püsti. EDI vas jaotalis ja kõigil kaupade küllus, miks ei, lasede, meeldib küll sant veinist ja leivast kohelda. 11 Tesla, kuss ja. Et lõunasööki saada, läheb tarvis karmust, millega muidu rajatakse riike. Kahteteistkümmet surnust Allamata ei aita keegi viletsat. Püük seen na jooma, lakk nagu nõuako. Et võlgnete, headele ja maailma, miks ei aita Ta häid, miks ei võta Pipomne, miks? Tolm kui läbi ei saa? See tükk oli omamoodi meil nii-öelda verstapostiks teenäitajaks, mille suunas ja millises mingist aspektist me edaspidi hakkame oma repertuaari valima. Selle jätkuks, praegu tuli meil just äsja nälja exeptürii väike prints. Väike prints on planeedil, kus elab üksikkuningas. Ma armastan väga päikeseloojangut, palun olge nii hea, tehke mulle seda rõõmu ja käskige päikesel loojuda, kui ma käsitlesin oma kindralid liblika kombel õielt õiele, lendaks tragöödia, kirjutaks või siis merelinnuks moondaks. Ja kui see kindral minu käsku täita ei suuda, kes on siis süüdi tema või mina teie täiesti õige, igaühe käest tuleb nõuda seda, mida tema anda suudab. Eelkõige peab olema võim mõistlik. Mul on õigus nõuda sõnakuulmist, sest minu käsud on alati mõistlikud huvides ja päikeseloojangu ka saad oma päikeseloojangu, nõuan seda. Aga oma riigi tarkuses ootan ma, kuni tingimused selleks soodsad on. Millal see on? See on umbes umbes seal täna õhtul kell seitse 40 ja siis sa näed, kuidas minu käsku täidetakse. Mul on aeg minna, mul pole veel siin mitte midagi peale hakata. Äramine, eramine, madin ministriks, mis ministriks? Kaudu ministriks mitte kellelegi ülekohut mõista. Kes tead, ma ei ole veel oma kuningriiki läbi sõitnud. Ma olen väga vana ja tõlla jaoks ei ole siin ruumi. Jala käimine väsitab mind. Seal pole ka mitte kedagi. Aga siis mõista iseenda üle kohut iseenda üle kohut mõista on hulga raskem kui teiste üle. Kui sa suudad iseenda üle õigesti kohut mõista, siis sa oled tõeline tark, aga iseenda üle. Ma võin kohut igal pool mõista. Ega selleks ei tarvitse mu siia jääda. Aga minu meelest pidi siin planeedil kuskil üks vana rott olema. Öösiti kuulen ma krõbinat, mis sobiksid tema üle kohut mõista. Mõistaks ta aeg-ajalt surma. Sinust oleneks siis tema elu. Aga muidugi kokkuhoiu mõttes pead sa talle karma andma, sest siin pole rohkem kui ainult üks rott. Ma ei armasta surma mõista. Ja üldse mul on aeg minna ei. Kõrgauses, kui te tahaksite teie käsku täpselt täidetakse, siis te võiksite mulle anda mõistliku, kas sa oled ühe minuti jooksul, lahkuksin, minu meelest, tingimused on selleks soodsad, ma teen sust oma suursaadiku. Suured inimesed on ikka tõepoolest väga imelikud. Väikese printsi lavastaja, Moskva riikliku teatriinstituudi üliõpilase Kaarin roidiga. Vestlesin pärast viimast proovi enne esietendust. Karin Raid on veel töö pinges nii-öelda maha jahtumata. Palun, miks te valisite oma esiklavastuseks üxupery allegoorilise muinasjutu? Miks ma valisin just väikese printsi kindlasti sellepärast, et see on minu arvates väga kaasaegne, väga vajalik just täna. Vajalik, sellepärast et nagu üks niisugune ütleb, ei elada vaid külmutuskappide poliitika, bilansside ristsena, mõistetustega ei saa elada. Lihtsalt külma mõistuse mõistusega. Peab elama poeesia värvikusi armastusega. Ilma poeesia värvikus armastate, elada ei saa. Mina teen väikest printsi ainult raamatuna. Kui te võtsite raamatu kätte, ütelge, missuguseid stseene inimesi ja kohtide üldse nägite. Kõigepealt. Kui te oma lavastusele mõtlesite. Milliseid ma nägin kõigepealt kõigepealt ma nägin muidugi lendurite väikest printsi siis ma nägin väga hästi, ma nägin Lil võib-olla, võib-olla siis ka geograaf ja need olid kõige eredamad sma alguses nägin. Siis hiljem töö käigus muidugi täpsustus see veel enam muutus, muutus üks kui teine asi. Mõni asi läks päris pea peale. Alguses oli mõeldud hoopis teiseme töö käigus resultaadina kujunes välja hoopis midagi muud, nii oli näiteks kuningaga. Võib olla ärimehega. Enn Kabrits, väike prints leiab ühelt planeedilt neli Roosi. Need ei ole Rakvere teatri näitlejad. Need on meie teatri juures tegutseva noorte teatrisõprade klubi liikmed. Noorte teatrisõprade klubi loodi meie Rakvere teatris esimesena vabariigis. Klubi eesmärgiks ei ole mitte ainult mingisugusel teemal loengu läbiviimine vaid nende kaudu me saame populariseerida kõige rohkem ja kõige paremini meie teatrit noorte seas praegu, 20. sajandil. Siin on nii-öelda mõistuteater ja on hea, kui meil on saalis publik, noor publik, kes mõistab seda, mis talle öeldakse. Noored tahavad kohtuda näitlejatega, nii-öelda täpsemalt ja lähemalt tundma õppida. Kuidas näitlejad lähenevad osale, kuidas üks või teine näitleja näiteks läheneb luuletusele, kui ta hakkab seda lugema. Muide selles osas võib öelda, et meie teatri peanäitejuht viis läbi vastava niisuguse vestluse. Kuidas üldse läheneda luuletusele, kuidas analüüsida luuletus, kuidas seda esitada, kuidas valida endale vastav lugemispala? Me tahame ühesõnaga kasvatada endale omav noort teatripublikut. Igal pool mujal. Publik võtab Rakvere teatri palju soojemalt vastu, Rakveres kontaktsaali ja lava vahel on palju tunduva, kui on Rakveresse. Mina arvan, et see on sellest, et kui me sõidame kuhugi välja, siis me viime kaasnema parima. Aga küllap meie publik on läinud nii üht kui teist. Välja sõites me oleme külalised, aga siin me oleme. Vanad. Kuulsus pole kuulus omal maal kui Rakvere teatri edaspidi kujuneb komöödia satiiriteatriks, kas tekki sellist ohtu, et mõnele näitlejal ei ole enam sobivat rolli? Ega me ei võta nii nagu dogmat. Me laename profiili kallaku satiirikomöödiateatril ja kusjuures enamik lavastusi on kas komöödiat või teravat satiirid sealjuures meie tundume ka midagi muud lavale, no kas. Praegu sul, 104 lehekülg, armastust see on ei ole komöödia kasseti. Ei meie juubelilavastus, tiivasirutus samuti ei ole aga enamiku nii, et tal oleksid kallak sellele. Ja ma arvan, et näitlejatel peaks olema kaunis huvitav. Kui komöödia ja satiiri statilises mängida sinu väga suurt tehnikat ja väga meistri suurt meisterlikkust, unarusse arendada. Jaotlejaid, või tegin, ma ütlen, et jääb mõni töötlegi seal traagilise kallakuga, siis on olemas ka tragi. Aga mis puutub rollidesse, ma ütleksin niimoodi et meil tuleb. Me oleme õnnelikus olukorras minu meelest. Sest vaadake, näiteks, kui Draamateater võtab tüki, siis tema võtab lavastaja võtab need osatäitjad nii-öelda täitsa kindla peale. Ma tean, et see mängib selle rolli välja, tähendab ühesõnaga sa teed paberi peal selle asja endale selgeks, et see etendus peab õnnestuma, sest tema osatäitja, võtke nii-öelda kõik klapivad oma rollidesse. Meil on see õnnelik olukord, et ühest küljest tõenlik, teisest küljest õnnetu näitlejatele kahtlemata õnnelik näitlejale õnnetu. Selles mõttes, et meil on kaks paralleeltrupi alati väljas, peame oma teatrijõud jagama alati kaheks ja selle tõttu on näitlejad õnnelikus olukorras. Kuna tihtipeale peab mängima, peab mängima rolli, mis on endale päris vastukarva, sellepärast et noh, lihtsalt ei ole osatäitjad panna sinna eks ole. Nii et selles mõttes saab näitlejale niukses näiteks meel teatris, proovida ennast minu meelest nii-öelda igakülgselt mängida, seda, mis ta tahab, tuleb mängida seda, mida ta vahest isegi taha mängida. Ja väikeses teatris oleks isegi näitlejal palju raskem mängida, näiteks kui suures teatris. Aga kahtlemata rohkem. Kas, kas nad, noor näitleja kasvab sihukeses väikeses teatris rohkem palju kiiremini? Sellepärast, et kui ta suures teatris saab aastas ühe suure ülesande siis neil on ikka nii, et kui ta ikka vähegi tubli all ja, ja püüab, sest ta saab kolm suurt ülesannet. Tore asi see, et meie teatrisse ei ole tulnud, vot selle jaoks, et kui mina siin olen aasta aega, kõik noored näitlejad, kes on tulnud, on tulnud sellega sisse, et kõigepealt õpib, õpib ühe osa ümber tulev inimene õpib kohe osa sisse. See niuke proovikivi kõigepealt kastetakse külma vette omamoodi eksam. Kogu seda töömahtu ei tarvitse teatrikülastaja muidugi teada, sest kui uus näitleja oma osa kasti maha saab, siis uudsuse moment annab talle isegi eeliseid tuntud näitlejatega võrreldes üldse minule kui teie teatri alalisele külastajale, tundub et Rakvere teater on viimasel aastal tunduvalt oma positsiooni parandanud. Tendentsid tõusuks alanemas. Selleks palun on muidugi väga raske muud öelda kui seda, et me oleme võitnud aastaga väga palju külastajaid. Näiteks meie täitsime juba 16. novembril oma aasta külastajate ja tulude plaani. Et poolteist kuud meie praegu töötame üleplaaniliselt. See on minu arust väga niisugune tore näitaja, sest et kellele seda teatrit tehakse, eks ikka külastajaile. Ja asi on ju selles, et ega rahvas ei tule, teatas oli selleks plaanis ate täitavate teha midagi andnud Tanel ja siis, kui neile meeldib, siis nemad tulevad ja kui nendele ei meeldi, siis nad lihtsalt ei tule uksest sisse. Kutsu, kuidas tahad meil praegu repertuaaris olevatest väga hea külastavusega Pertelt drifti, hea inimene, sisuanist, siis tüve talus. Ma peaksin tema lastenäidend nähtamatut inka samuti armastus tuleb ja läheb, kus me oleme teda mänginud, on seda väga hästi igal pool vastu võetud. Võib-olla mõned inimesed, noh, neid häirib see, et võib-olla ei ole ta tervikliku õhtu, vaid on lühinäidendist koosnev. Aga suurem osa publikust ikka täis mõistab seda ja ootab väga hästi, vast. Kas praegune teatripublik armastab mõelda saalis lavale kaasa? Kahtlemata, see on juba meie ajastu niisugune, aga kuidas sellest aru saada, inimene tuleb teatrisse puhkama, tema vaba päev pärast tööd tuleb siia. Ja kui te siin talle pakuti, väga tõsised probleemid uuesti. Aga eks inimene vajab kõike, inimene vajab lõbu ja lusti. Aga teatud momentidel vajab inimene ka suuri mõtteid. Et ta saaks kord süveneda. Minul on jäänud niisugune mulje, et meie teatrikülastaja on siis rahul. Kuidas saab, kas südamest naerda või südamest nutta või kui teil on mingi probleem, paneb tõsiselt mõtlema. Kui see on tehtud, aga pealispinda pidi kuidagimoodi umbes siis teatrikülastaja ei ole sellega rahul, siis talle see ei meeldi, seda ollakse, pole paha öelda, et vot mulle meeldivad inimestele meeldiksid ainult komöödiad, sugugi mitte. Kui ta on hea. Kui ta on põhjendatud, kui ta tuleb südamest ja läheb südamesse, siis ta on ikka alati Ast võetav. Võib-olla et töö ei olegi lämmatav mus ja meri, kui tõrv küürus männid ehk risti ette ei löö keset välkude valgete ehmatust. Ja keegi võib-olla joiga. Võib-olla on harilik augustiöö ja mu kõrv pole lihtsalt harjunud poiga Boy häälse kriiksuga. Vaikuse kiik lõõtsutab aeglaselt üle maja. Laual pimedasse lahti on päikeseriik ja mu kõrvus kui surmaaia pulmakellad. Mürinaks paisuv laia Campanella'st Campanella'st, Campanella'st, Campanella'st. Kate lehkige, must on söö. Oh ei. Oh ei. See on maailma pat sonaadama süü, see on kuradi kuu vint, visiitori rüü. Talgud on need, oh ei, oh ei. Need on autotrofeed. On need puud on need puud, mis seal valguvad reas. Rahvas tuhka täis, suud on kummuli maas on filmily maas. Ränk pole ööpaid, vaid müür. Ja need helkivad, need pole tähed, oh ei. Need on pisarad. Pisarad küünlasäras, nööri, pisarad inimese pärast. Näe, istuks seal kärnane Agnus Dei. Tund aega tal päevas on küünlaluba ja ta kirjutab keldrid hallitusvalgel päikeseriiki küünlavalgel siis päikeseluba ei ole, tal ei. Kriipsuks kas poi või sulg ei lukk. Kas nad tõesti mul lahti siis lasksid? Ei see on surm. Seon, hukkude hukk, lõkke võlvial, kargliku verine, kukkuma. Dad rüüd, näe, kollased maskid, kes veel. Toimud on kitsad, kitsad puust mees on seal ristipulk, kõhn kõht. Ennomine, Lakstata, pitsat, kadele lakil on eril. Kes veel naks naks teevad. Puust ja punaseks aetud on roobid. Aga temal ei ole hing, ei suud ainult silmad, kui mõõgahoobid. Veel. Palun tuletükk, mis puurib kõhtu ja ajju. Lõke võlvi all kargleb teist korda kukk tol korralgi lauldud saiu. Oogalabriad, kukkede koiduga. Koor oh kingsepa poisi staatus, park, nahkade hais, meistri vuhiseb soor, kloostri kar, teleees just plaat, aaga laabria Kikas. Koidu Kriisk viinamägedes purskab veri. Röövel mägedes on iga verepiisk poolgub implites laksu meri. Mina tunnen kaalude käike. Mina köigile vaimus sisend on mina laubaga taon raudus päike, päike, päike. Pori seismas. Enam roostetanud teraga piike ei tunne vaha ja sõlg. Aga veel polekkarikast riik ei Pont jootei Bristoli preester kellelgi pole võlguda nüüd üks raas. Aga maailma ees on tal võlg. Ja poris tõuseb ta taas ja surnuist, roomab ta taas ja kirjutab päikeseriiki. Meil oli vanema generatsiooni näitlejatel juttu sellest, et iga lavastaja toob kaasa teatrile oma näo, annab oma palge. Teil on nüüd seljataga selline noor ja aktiivne kollektiiv, mida on nii konkreetselt täiesti uut, täiesti erinevat eelmise peanäitejuhi teatrist. No meie tahame kõigepealt pearõhu panna sõnani. Sõna on see, mille kaudu meie tegutseme, sõna on see, mille kaudu meie avaldan oma mõtteid, mille kaudu meie vaateni nii me seda, mida me tahame ja mida me õigeks peale. Ja sellepärast tegeleme meie väga palju praegu kõnetehnikaga ja üldse sõna käsitlemisega. Seda kõnetehnika sektsiooni tööd meediaatris juhatab Ines Parker. Ja tema on juba jõudnud nii kaugele, et peaaegu kõigil näitlejatel on oma isiklik repertuaar, oma värsid ja aeg-ajalt Me korraldame luuleõhtuid. Näiteks 26. novembril oli meil teatris luuleõhtu, kus esinesid meie teatri näitlejad. Ja ma arvan, et oleks võib-olla päris huvitav kuulata mõne näitleja esituses nii luuletusi, ma teeksin ettepaneku, et need oleksid meie kõige nooremad. Ja siis Dolores, veetvad, palun ma näen pri vääri perekondlik. Ema peab maja, poeg peab sõda. Nii peab see olema, arvab ema. Ja isa. Mida arvab tema? Tema ametit ja poeg ja poeg. Mida arvab poeg? Tema ei arva midagi. Mitte kui midagi. Poja ema peab maja, poja isa peab ametit. Poeg ise sõda. Kui tal sõda on peetud, peab taanetit nagu ta isa. Ema käib edasi poes, isa käib edasi ametis. Poeg on tapetud, tema ei käi kuskil. Isa ja ema käivad surnuaial koos. Elu käib edasi. Poes käigud, sõjakäigud ametis käigud, sõjakäigud, käigud, käigud, käigud. Elu ja surnuaed koos. Kust te saate põhiliselt paari, mina olen soovitanud inimestel repertuaari võtta just neid asju, mis neile kõige rohkem meeldivad. Et alguses hakata nendega tööle ja pärast, kui juba tehniliselt on saanud niisuguse tugeva baasi alla, siis lugeda ka niisuguseid, mis eriti ei meeldi. Aga mida õpib pärast pole lugema, mis hakkavad pärast meeldima, võib-olla teise kirjutajatega luuletusi, no nendega ta välja ei tule muidugi. Aga põhiliselt on teil kõik, eks ole, kaasaja luulest võetud põhjused jah, kaasa luulest, kasseti luulet on, kassetiluulet on päris palju. Anne, sinul on Annemargiste, palume Paul-Eerik Rummo mäng. Poiss laskis mängult oma mängupüssiga kaaslase pihta. See surus käe vastu mängu haava nagu filmis ja oli mängult surnud. Täiesti surnud see mängusõjamees. Siis jooksis ligitüdruk, kes oli mängult teema, selle surmasaanu ema. Ja nuttis ja nuttis ja nuttis päris pisaraid. Mitte mängupisaraid voolas ja voolas ja voolas üle päris põskede. Ja iga pisar oli lääts. Oli suurendusklaas, milles koondusid kõik päris sõjad, kõik päris püssid. Kõik päris mehed, kes surid ja surid ja surid kunagi. Kuis surmasinastugeda sõjasurmas Attigeda hernekeppidemurdja. Kui need taimed jäävad toeta, pääsevad herned veerema, pääsevad veerema pisarad. Ja nii nutistesse tüdruk et poisid ei teadnud enam midagi mängult ega päriselt. Vanema põlvkonna näitlejate käest me kuulsime, et nendel teatri alguses olid omad probleemid omad raskused, võib-olla tehnilised raskused, väljasõidud, te sõidate nüüd sooja autobussiga, lavad Maarahvamajades on soojad. Need raskused on muidugi ära jäänud, aga eks teil on ju praegu ka omad probleemid, näiteks Aarne Üksküla lavastas, politsei esid lavastus, armastus tuleb ja läheb. Ja esimene teadmised kui niisugust ei tangitud ainult teiste lavastajate tööd kõrvalt vaadates ta kaunis hirmus asi, kui olukord on nii. Sul kipub jääma väheseks, und seepärast, et seal magada enam ei saa. Eks see on vist niimoodi alati kõige esimese lavastuse esimese osatäitmisega peaaegu alati. Kindlasti. Esimesega jah, mitte ainult teisega teistega. Ma nüüd kaks asja teinud ja kummagi oma sugugi rahul või mis sellepärast et ma siiski kujutlen asjast rohkemalt, kui ma teha olen suutnud lavastada. Kui sa tunned, et sa näed, et siin võiks midagi teha. Ja siis näed samal ajal, et sa ei ole suutnud sinnamaani jõuda, kus sa näed, et siis jääbki siiski väga suur rahulolematuse tunne. Aga osatäitmised? Osatäitmised Ma ei tea, ma ise mängisin ka seal kaasa, muide, see oli ka veel üks raskus. Seal oli paar näitlejat, meie teatrist sündis vähesed näitlejate arvuga näitlejad üldse teevad kaasa paar näitlejat, neist, kes polnud mingisugust nihukest kooli õieti saanud, välja arvatud võib-olla see, et nad siin Kulno Süvalepa juures natuke seda stuudiot ja ma lihtsalt tahtsin nii oma kogemusi neile jagada, seda kogemusi, mis mina nelja aastaga seal konservatooriumis olin õppinud, ma jäin päris rahule, sest ma nägin, et suutsin anda edasi ühte-teist, oma teadmistest ja oskustest, neile. Näitlejatega on nii, et nendel tuleb vahest mängida selliseid osi mis ei meeldi, negatiivseid osi, vahest ka võib-olla positiivsed on siin näiteks, mis eis tööst eriti hästi omane insparkerdamis sisuanist. Trašinny Mulle sas alguses tõesti ei meeldinud niuke, väga halb inimene, kasuahne, egoistlik ja aga siis ma hakkasin seda asja nii lähemalt uurima ja ja ma leidsin, et need iseloomujooned, mis temal on seal antud, selles tükis. Et need on tihti väga tüüpilised iseloomujooned, et inimestel on veel väga palju niisugust kasuahnust ja, ja enda kätte haaramist ja, ja teistega mittearvestamist ja kuna ma olen niisugustes vihkan, siis ma püüdsin oma vihkamist valada sellesse rolli. Ühesõnaga, püüdsin mängida suure vihkamisega. Ja kuidas te arvate, läks tal korda, see asi läks küll. Te mängite laval, üsna kirjanikud on välja mõelnud ja sünteesinud ja, ja pannud draamavormi, kui palju te vaatate inimesi tänaval, bussipeatuses, kaupluses. Kas töötate meelde selliseid detaile, nende juurest karakteri joone, see on näitleja, teine plaan, see käib kogu aeg temaga kaaslaseta, jälgib ja vaatab pidevalt, mis tema ümber toimub ja väga hea on, kui näitlejal on pidevalt kaasas märkmik, kuhu ta siis selle üles kirjutab, oma muljed ja mõtted. Kas te käite Tasku raamatu varianti? Lugu? Küll ei leia seal ja keel, see, see peaks olema, see alati ei ole, noh, alati ei ole ta midagi eredalt, näeb siis kindlasti igaüks endale ise mällu jätab. Kindlasti, tavaliselt on see niimoodi, et just antud osa kallal, kui see on temal nüüd valmimisel, siis ta otsib niisuguseid kujusid, siis ta kasutab nüüd kindlasti ka seal ära. Mälu on iseendast ja väga hea taskuraamat. Sellepärast et me võime täna, ütleme täna ma näen mõnda kuju ja seal on mul homme ja ülehomme juba meelest ära. Jah, aga kui ma ütleme siis võib-olla kolme aasta pärast hakkan taolist trolli tegema, siis kuskilt siit tagant vilksatab, et ma olen kusagil niisugust inimest näinud ja mõnikord vilksatab, mõni vilksatas, on selge, ma ütlen mälu isendit. Taskuraamat lahtisi lehti sees on seda küll ära kaduma küll kindlam. Aga kes viitsib seda märkmikku alati kaasas kanda? Nojah, see nõuab 24 tunnist tööpüha, mitte seitsmeks ja kui pikk on tööpäev teatris? Seitse tundi? Tahaks suhteliselt seitse tundi. Diaal proovi arvestatud neli tundi on arvestatud väljasõidu või etenduse peale. Ja mis läheb üle selle, see kompenseeritakse päevarahaga. Nonii see on teoreetiliselt, ega praktiliselt on nii, et näiteks kui ka seda ei saa lugeda tööajaks, siis kui eks osa peale mõtlemine muidugi tegelikult tegelikult näitlejatööpäev kestab väga pikalt ja enne esietendust väljatulekut on ta kogu aeg öelda tules öö ja päev vähemalt 10 24 rohkem. Ühesõnaga, nii palju tehakse tööd, kui palju vajad lavastus välja? Teil on selliseid valutavaid osi? Ma mõtlen, teil on igalühel juba üsna mitu, mitu osa selja taga ja mõnel võib-olla rohkem kui 10 osatäitmist. Kuidas on, kas mõni osa on niisugune, mis nüüd juba jääks päris pagaasi eluks ajaks ajaks meeldisin, vanemad Nad meenutasid minul näiteks mina kannan väikest printsi kindlasti endaga väga kaua kaasas. Nii nagu ma oma esimest osa Rome Julia pimeduses kuidagi väga lähedaseks ja jääb igavesti südamesse, täpselt nii nagu väike prints võib tulla väga huvitavaid osi võib tulla. Ma ei ütle, et ma Väikse printsiga, ma pole veel midagi teinud, aga see osa on väga lähedane ja mulle meeldib. Ja ma ei saa sellepärast ka und, niipea nii kaua kui on ja inimesi saanis. Ja väike prints repertuaaris. Moment tekib, et kui on niisugune hea osa ja tema läheb juba repertuaarist välja ja sisse, teda meenutad tagantjärgi mõtled, siis tekib niisugune tahedat, nüüd ma taastama, nüüd ma alles hakkan aru saama siis, kui sa oled temast juba eemal olnud, kui ta on sul olnud paar kuud repertuaarist juba väljas ja siis hakkad talle tagasi mõtlema, sisaldas palju taipama, mis muidu oleks võinud teha. Tahaks teha uuesti näiteks kuni 702. Täna hommikul naljakas tunne. Ma kogu aeg ootasin, et ükskord et nüüd, kui tavaliselt ikka vaadatakse, et esietendus on ära, et siis on nagu oled maha saanud selle osa ka täna oli mõni naljakas tunne, tulen siia, imelik enamatki, proov ei ole. Tulin lavale, nägin seda, seda lennukijuppi siin laval ja mul tuli nutt kurku, kui ma ei tea isegi, miks tuli hirmus kurb. See kõik on mööda sõbralt seoses sellega. Osa mul ei ole päris lõplikud valmis ma ei tea, võib-olla see oli väga, see oli muidugi väga huvitav, see töö jätkub veel nii pikalt edasi, sest see on niivõrd ammendamatu rikas juubelilavastuseks Rakvere teatril on Villem Grossi tiivasirutus ja Juhan Saar tegi Villem Grossi jutustuse järgi väga huvitavad alatiseeringu. Tükk oli huvitav, sellepärast valisime ta juubelitükiks, kuna tegevus toimus just nimelt Rakvere linnas. Jutustuses kirjeldatakse Rakvere keskkoolinoortel elu ja seda, kuidas nemad suhtusid 1940. aastal toimunud riigipöördesse. See 1940. aasta tingib vist väga tugevalt sellest sisseelamist sellesse aega. Suurem osa. Meie noortest olid siis ju väga noored jäävad, ei mäleta seda. Kuidas see kõik toimus. Eks kodus kuuldud ja ja raamatutest loetu põhjal me oleme püüdnud sellesse atmosfääri tungida. Ja krossil olla, mõtlen Krossil on antud see väga tõetruult, seal see ongi selle raamatu suur väärtus, et ta ei ole seal mitte midagi nii-öelda ilustanud, vaid ta on seda kirja pannud, kus täpselt nii nagu see oli. Tuleb õpilasel õpilaskoole komsomolikuulutusega on arvatavasti kõik juba tuttavad sellele juurde ainult veel nii palju. Taga sõitvad õpilased. Täna pärast kuuendat tundi toimub kooli komsomoli algorganisatsiooni esimene koosolek. Dada seltsimehed, päevakorras on uute liikmete vastuvõtmine, kes ei ole veel komsomoli astunud ja tahavad astuda. Palume lahkelt osa võtta. Röökida vilistada oskab iga tattnina kahmul kangelased. Kes viskas Ma küsin veel kord. Kes viskas mind ketsiga. Akestas jooki oled? Kes? Kes ei ole keegi lisanud. Kardate jah, keda? Sa näed, kus Colton ajas suled püsti. Või meie kardan. Vot siis võtke teatavaks, et teid on meie hulgas, vot näed. Niiviisi niiviisi. President on valitsusest välja kihutada. Ütle avameelselt, kelle poolt sina oled? Anthony sinuga. Kelle poolt sa oled, mina või sina ja mina ei ole kellegi vao. Kolmandat teed ei ole seda rallit, sa arvad, et kuule. Kust te selle ketse lõikasite? See, see on natsionaliseeritud. Istuge joontelt. Alustage Te, mäletate, eespool oli juttu ammendamatest osadest aga missugune osa pole näitlejale rikas, ammendamatu? Kohelnud jätkavat proovi, sünnivad uued osatäitmised. Ka uued valutavad osad sest ilma selleta pole teatrit ega kavalehte teie käes. Kui te tulete etendusele.