Lugupeetud ballikülalised, lugupeetud abituriendid, tervitan teid Eesti raadio, noortesaadete toimetuse ja ELK linnakomitee nimel. Abiturientide 100 päeva raadiopallil vana Tallinna raekojas. Meie pallitraditsioone järgides esitlen teile Meie mulluseid bioperenaist ja peremeest. Raul Tammetit. Anne mäge. Meil on Annega tõsine hea meel tunda taas üle aasta end abiturientide na ja tänast palli. Peame traditsiooni kohaselt alustama nõnda, et anname oma ameti üle tänastele ees seisvatele Katrin Vitsuril seitsmendast keskkoolist ja Hillar imelikule 10.-st keskkoolist. Soovin teile kõigile head tuju. Üks majaniga ühel Ellen Niit, üks maja on igaühel mõne sumeda tänava ääres, mõne väikese väljaku ääres, mõnel veidike kõrgemal künkal või lihtsalt maanteeristil või lihtsalt kesk metsi ja Nurmi on igaühel üks maja on palli platski seal kõrval ning õue peal põõsad ja puud on mille vahel on mängitud, kõla ja kilgates pilgatud poisse ja rebitud pikkasid patsist. Ja paar aastat hiljem neid samu koolipeo järel oodatud vaikselt, samas puude all. Ärevus kurgus on igalühel üks maja, kus aed on ja palliplats kõrval Kahest tundmatust tunduvalt rohkem. Eluvõrrandis tundmatuid leidub, aga hea on, kui vähemalt kahte kätte leidma, on õpitud koolis. Iseennast jah, südame ausust. Kui hea, et meil kõikidel kool on, et meil klass on, kus õppida tuli elu, naljakat alust ja öeldist ning lihtsa füüsika tarkust. Seda kõikega kõrgemas astmes on ometi ometi tarvis. Tallinna oreli neljandal aastal kogunevad Tallinna paremad abituriendid Räändeta tähistada 100 päeva pärast lõppevat koolipõlve. See õigus on teil kätte võideldud pikkade aasta töötulemuste tagajärjel. Tahaksin teile Tallinna linna täitevkomitee nimel soovida palju edu ja jõudu järgnevaks 100-ks päevaks. Et k see lõpuspurt mööduks teil edukalt. Samuti soovitan nendele, kes meil raadioaparaatide juures kuulavad, jõudu ja edu. Meie abituriendid saaksid kõik käteküpsustunnistused. Samuti lubage mul soovida edu ja jõudu teile tulevikus sellel elukutsel. Mida te valite või üliõpilaspõlves. Tänaseks aga head pidutuju selles vanas raekojas. Kallid sõbrad, pall on alanud. On olnud palle enne meid siin majas ja tuleb peale meid, aga paremat tänasest kindlasti mitte. Sest siin oleme ju meie abituriendid 1969. Viiendat korda ajaloos eralduvat 100 päeva sadadest tuhandetest ülejäänutest. Ning kangelaseks pole sedapuhku mitte maid vallutav Napolion vaid teadmisi vallutavad koolilõpetajad meie. Aga nüüd on nii, et ükskõik kuidas me ka püüaks midagi uut ja rabavat palli avamiseks, ei saa teile öelda et täna algab kevad, seda te teate, kui palju aega on jäänud eksamite vaatoloone, seda teate te päris kindlasti. Ja head tuju soovida oleks ka juba natuke hilja. Kõik paistavad niigi ülevas meeleolus igaks juhuks siiski soovinud. Ja et 100 päeva ball pole mitte sajapäevane ball, siis võtkem sellelt õhtult, mis võtta annab ja hakakem kohe pihta, palun avavalss. Külalisel on sõna tervituseks, palun kallid noored sõbrad. Täna on nüüd 100 päeva ball eksami, ma pean teid kurvastama just salad päeva enam jäänud ei ole. Ei kurvasta kedagi, sest kui seal oleks ka 101 päev, siis kogemused näitavad, ikka tuleb puudu. Vähemalt üks päev tuleb alati puudu. See oli siis, kui mina õppisin ja see on alati siis on, kui minul on tulnud teisi õpetada ja kindlasti see seaduspärasus kehtib. Nüüd ka. Soovin, et eksamid hästi läheksid. Me omalt poolt teeme ministeeriumis kõik selleks, et hästi häid eksamiteemasid välja mõelda ja häid ülesandeid koostada. See ei olegi nii kerge asi, vahel on ison, tunned nähtavasti kirjandit kirjutada, on kergem, kui head teemad välja mõelda. Ei saa öelda teile kuidagimoodi täna seda, mis teemal kirjand tuleb ja millistes ainetes eksam tuleb. Ja meil kipub ka üks päev puudu jääma. Igatahes mitte hiljem, kui 30. aprillil on kõik eksamid teada ja teemad teemat emad on eksamipäeval hiljemalt teada. Niisugune on eksamikord. Aga teiesuguste hea ettevalmistuse juures. Lõppude lõpuks ei ole see üldse tähtis, kas eksam isegi ja eksamiained kas või maikuus teatatakse, selles me oleme juba kindel. Soe siis teile nüüd veel hästi kõva jaksu selle õppeaasta lõpule viimiseks. Ja kui ta on lõpule viidud siis palju-palju õnne ja edu teile teie valitud elukutsel edasiõppimisel töö alal ja uusi uusi rõõmsaid kohtumisi kogu teie eluteel kõike head noored sõbrad. Te vastasite nii kavalasti ära isegi selle küsimuse, mida ma tahtsin teile esitada. Ma tahtsin muidugi äkkrünnakuga teada saada, millised eksamid meil tulevad, sest kes peaks seda paremini teadma. Ülejäänud, mis siin ikka muud võidakse küsida. Seda nähtavasti küsitakse ja no niisugune taktikaline võte ette rutata rünnakule. Tänan. Ja nüüd palume kõiki tantsima meie kodukorra või sisekorra kohaselt, tantsida võib siinsamas raesaali. Tantsida võib ka ees fuajees, kus on veel orkestrile lähemal, kuulate muusikat veelgi rohkem ja need, kes ei tantsi, võivad ka juttu ajada. Meie tänase palli jututoast jääb minust paremale. Nii, palun. Ja nüüd palume kõiki tulla siia ette fuajeete, sellepärast et kohe esineb meile kõigile. Uno Loop. Järgmine laul ei pea rikkuma teie peotuju vaid teatrile, pisut meenutama, minevikku, teateid panema, mõtlema olevikule ja tulevikule. Ja 100 aastat saab sellest nüüd täis. Linn lõõskas seal hirmus lahing käis, oli noor tudeng, nimeks vist ta surma leidis sedaani, stack uurida. Ikke küngas ris temast järgi siis tassengiks sõit düüni talu ei. Olnud tal saatjaid üks väike niru. Ainult nutistage, käis. See õuna neerusõrm röövis. Sõitku. Ja aastal 17 Prantsusmaal taas neid rümpasid tankide mürgine gaas ei päästnud ta tordikud surmast, mis jäi lamama aardeid seal veriselt. Temaga langes veel 600 meest. Vihm pisaraid valas siis kõikide eest almule, mürgiste gaaside voos jäi lamama. Üksikruutu. Sees. Eru. Erusurm viis ta kõrvu. Kuusiku. Vaikus. Alles keskööl see liikvele ohvrite voor ei tuntud seal ära, kes vana, kes üks naine, kahvatu saatis neid tee. Ühishauaroost purjetas. Kas tõesti minevik näib? Ma kuulsin vastust, mis pisaraid täis. Meie kohustus on, et ei meelest läks see, et iial ei korduks taas hirmuste. Meie isakese hauas küll peteti neid. Kas mõttetu surm peab leidma meid? Seda teadma sa pead sõda, uus, ärgu käigu ja. Sesse. Sõrmre. Milline oli teie kõige toredam kontsertreis? Need on olnud palju ja toredaid on ka väga palju olnud. Raske on neist nüüd esile tõsta üht või teist. Aga kõige meeldivama mulje on jätnud dekaadi reisijate Eesti kunsti dekaad, reisid vennasvabariikidesse, seal on kõik väga pidulik, väga sõbralik, väga hoogne vastuvõtud on väga head, esineda tuleb palju. Päevakava on väga tihe. Ja viimane oli alles hiljuti Usbekistanis. See on vast kõige rohkem nii viimastest esinemistest mällu jäänud. Aitäh teile ja nüüd me kuuleme veel Eesti Raadio noortesaadete ansambli ja Uno Loobi esituses. Hindpere laulu kevad. Balan muide autori poolt teile väikeseks kingituseks, sest ta on esiettekandes. Vaata seal päiksele. Valged. Jalad rohelised. Käised oleerime, käärid, kliendid käivad paargi Huudeeaa silma sünilil. Ja nüüd ma palun meie mikrofoni juurde. Helilooja Gustav Ernesaksa 100 päeva on jäänud meie keskkooli lõpuni, aga dada päeva on jäänud ka meie rahva suurepeoni. Seal siis meie juubelilaulupeoni. Ja tore on mõelda, et selle suure töö sees seda harjutamist ja suurt tööd ma usun, et meie küll siin vist eriti ette ei kujuta selle suure töö, sest sai mahti meie ballikülalisele tulla, aga laulupeo üldjuht, helilooja Gustav Ernesaks ja tahakski küsida. Mitmest laulupeost olete teie osa võtnud ja milline oli teie esimene laulu? Pidu esimene laulupidu oli mulle 23. aastal, see laulupidu toimus praegusel dünamo staadionil aga siis järgmisel laulupeol 128. aastal. See oli minul nii otsustavam laulupidu. Siis ma olin Lasnamäe veerul üleval puu otsas ja kuulasin seal laulupidu, mispärast ma sel teisel päeval laulupeole läinud, seda ma ei mäleta, aga igatahes puu otsas ja tegin niisuguse plaani et järgmine laulupidu, lähen laulan ühes kooris kaasa. Järgmine laulupidu, lähen oma kooriga järgmine laulupidu laulate, ühte minu laulu ja siis neljas laulupidu, siis juhatan nii. Järgmine plaan, kus ma pidin mingisugust kooris laulma, sellest ei tule midagi välja, aga siis edasi läks juba plaanipäraselt. Aitäh, ja nagu te olete juba märganud kindlasti, ja ka praegu siin meie noorte hulgas on väga-väga populaarne praegune moodne muusika, popmuusika ja biitmuusika. Kuidas teie suhtute sellesse? Igaüks saagu oma ja igaüks peab sedasama, mis ta tahab. Ja kuulaku südamest alguses meeldib küll, ta leiab hiljem, mis teil maailmas on olemas ja maailmas on väga palju veel olemas. Peale selle ka veel seda biitmuusikat. Praegu oleme siin meie oma elu esimesel ballil. Teil on kindlasti neid palle juba rohkem selja taga. Aga kas te võiksite veel meenutada, milline oli teie elu esimene pall? Niisugust pallima hästi ei mäleta, kus ma tantsin, aga niisugust palli, millega ma mängisin, seda ma mäletan. Ma olin väikene poiss, mütsilott oli pääs ja selle panime rohtu täis, sidusime nööriga kinni ja mängisime jalgpalli. See oli minu esimene ball. Aga siis pall selles mõttes nagu meie praegu siin oleme, kas te seda võiksite meenutada natuke? No ei mäleta, no küllap ma ikka tantsisin, Kaia, tallasin tüdrukute jalgu nii, nagu see ikka juhtub. Esimestel Paldidel pärast läks paremini pesu. Ma loodan, et siis meie noormehed singa mind kuulasid seda hästi ja samamoodi õppust võtavad kas või tallavad, aga ikkagi tantsivad. Ja nüüd veel palun, viimasele küsimusele tahaks. Mis on teie elus kõige rohkem teile rõõmu valmistanud? Toredad õpilased, üks istub mul seal vastas, kes, kes töötavad väga suure südamega praegult on üks lauluõpetaja, seal tähendab minu õpilane juba, kelle õpilased täna siin osa võtavad. See on minu arvates minul täna üks suur rõõm eriti need õpilased, kes, kes tulevad tundja, tulevad millegi omaga, kas nad teevad siis seda väga halvasti, kui toovad midagi uut ja kui sa näed, et nad millegiga tegelevad, midagi otsivad, midagi taga ajavad küll nad siis ka midagi kätte saavad, et töörõõm, see on minu arvates kõige toredam. Nii et soovin teile kõiki väga palju otsimist ja küllap siis leidmisel. Aitäh teile. Gustav Ernesaksa laul meelespea. Öös on RK komitee sekretär seltsimees rõõmsa. Tänan. Kevade algul ja täna on meie 100 päeva ball. Täna on veel tänavatel ja puiesteedel puud raagus aga 100 päeva pärast on nad täislehtede. Ja 100 päeva pärast on pargid ja puiesteed päris suvelillede õisi. 100 päeva pärast on jällegi pööripäev. Kevad annab vahetuse suvele ja 100 päeva pärast saame meie tänased keskkooli õpilased kätte küpsustunnistused 100 päeva pärast. Me saame iseseisvateks selle sõna otseses mõttes kodanikeks. 100 päeva meie elus. On aega mõtelda selle üle, mida võtta esmajärjekorras keskkoolist kaasa, mida jätta maha keskkooli seinte taha. Täna me oleme kõik mõtelnud ja igalühel on meil unistus, kelleks saab elus. Ja 100 päeva pärast me hakkame nende unistuste eest võitlema, et need ellu viia. Ja on ka kindel see, et mitte kõigil need unistused ei täitu. Vaip tuleb nii-öelda arvestada elu kõigi tema raskuste komplitseeritustega. Kuid ma tahaks soovida ainult ühte. Et me alati oma edasisel eluteel ükskõik, kas täituvad meie senised unistused või mitte. Küsiksime ehk et mitte seda, kelleks saada, vaid milliseks saada. Ja see küsimus saadaks meid kogu meie elu. Ja alati suudaksime vastata sellele saada selliseks millisena peavad minust lugu teised, millisena ma kujutaksin ette oma kõige paremat sõpra oma kõige armastatumaid inimest maailmas. Soovin teile küpsuseksamiks Kivi kotti. Mul oleks teile mõni küsimus. Teie olete komsomolitöötaja ja küsiksin seda, mis, mis teid köidab isiklikult komsomolitoast. Köitvad on väga palju ja ühesõnaga on väga raske ütelda, ma ütleks lihtsalt niimoodi, et köidab see, et komsomolitöö on õpetanud mind pikkade aastate jooksul mõistma elu kogu tema keerukuses kogu tema vastandlikku, sest tihtipeale ja köidab, sellepärast et ta on õpetanud hindama inimesi, õpetanud hindama, õpetama, mõistma inimesi ja õpetanud alati hindama esile, tõstma inimeses seda, mis on kõige rohkem väärt seda head, mis igal inimesel peitub. Praegu, et see on õpetanud hindama seda, mis inimeses kõige rohkem väärt. Kas te võiksite öelda nüüd tänapäeva kommunistliku noore ütleme kolm peamist omadust? Kõikide nimel oleks raske ütelda, võib-olla ma püüaks nii eksprompt korras öelda võib-olla need iseloomuomadused, mis eelkõige mind kui komsomoli töötajad köidavad. Eelkõige köidab mind inimene, kes armastab teisi inimesi, kes armastab oma rahvast, kes armastab oma kodumaad. Teiseks, mind köidab inimene, kes on piiritult aus, kestab piiritult siiras ja kes kõige vähem salliv, silmakirjalikkust ja kõige rohkem selle vastu võitleb. Ja kui ütelda kolmandana, siis see inimene, kes näeb oma ümberelus neid kohti, neid kitsaid kohti, mida on vaja likvideerida, mida on vaja parandada, mida on vaja edasi viia ja mitte ainult ei näe neid, vaid vahetult võtab osa mitmesugustes vormides Nende kitsaskohtade likvideerimisele parema tuleviku nimel. Minu arvates need on kolm niisugust põhilist omadust, kes mind köidavad iga iga kommunistliku noore Jurs Palun, neiu, öelge, mis peletaks. Neljandas peale 21., aga omavahel tuttavad isegi täna tuttavat pole varem võtta. Mitut pidi? Mina olen laagril, lauditame tuttavat, küll komsomolivärk. Ja nüüd on rõõm siin pidada, jah. Kuidas pidu meeldib? Siis ma olen ikka täitsa tore, ainult et natukene väiksed. Meil on selle tuura palli arglik ja ei ole nagu kõigile looduse raekojas sellise ümbrusega. Ando Leps, kuidas kujundas meie nagu? Ka nagu tagasihoidlik muidu raekoja ruumi, mõtlen need väga hästi sobivatele. Olete tantsinud? Ei ole? Ei, aga ta on noormehi vähem või. Olla aga, aga noormehed, kes on, need on väga. No las oma koolipidudel on kõik nagu natukene julgemalt ja. No pidu on alles alguse atagi, hetke hektid, roti julgusta tuleb. Kuidas teil esineb, meeldivad ja peokülalised, keda on kutsutud. Praegu kõik ei ole veel kuulnud, aga meeldivat. Öelge, kui selle peo puhul oleks teil võimalus peol võime igasuguseid asju juhtuda üllatidega praktikale, kui teil oleks võimalus praegu midagi soovida sellel peol või kellelgi kooliaastat Michel järele jäänud on, mida te sooviksite? Pekdamid? Väga koledad ei ole. Mina soovin sedasama juurde veel seda, et meil oleks veel need viimased päevad, viimased puudus meil olla oleks hästi sõbralikud ja sõprus, oleks meil ikka klassilise kooli. Bert Randma. Peeter Randma esitab laulu pisar. Selle laulu viis on ta enda loodud. Sõnad on loodud Urve miileni poolt, samuti keskkooli õpilane. Lume. Tuule. Talga keelt kaugelt kaaslasi seest. Võimule, mille ta valge külma loome keele. Ajatu. Staat kuule meeles. Ta praeguse külma. Veiste kõrva Allade. Ta. Piisarla nõme veks tuulepuhang tal kaugelt kaugelt kaaslasi Sist. On see võimure, milles. Valgel külma luu. Ei keele. Ja nüüd palume Peetrile lisaks veel kaks noormeest, järgen vähi ja Indrek Tiidemann, kõik kolm noormeest õpivad Tallinna seitsmendas keskkoolis ja õpivad laulmist õpetaja Tiia laikne juhendusel. Ja nii palju veel, et kui ennem professor Gustav Ernesaks rääkis oma ühest õpilasest, siis praegu on see õpilane, nende noormeestelauluõpetaja esitavat rahvalaulu Jamaica. Meie Eek viibib praegu moekunstnik Lilian Kosenkranius. 100 päeva pärast tuleb neil kõikidel viibida oma kooli lõpuaktusel, oma kooli lõpupeol. Milline näeb välja üks abiturient sel päeval? Abiturient on sel päeval ise nii rõõmus ja ärev ja õhetav et igasugune püüje oma ärevat ja kaunist välimust üle trumbata rõivastega minu arvates sel päeval oleks nagu liigne. Vaatame täna, mida võiks siis tänavu teha, et asi jääks nii tagasihoidlikkuse piiridesse, sest ega see kooli lõpetamine? Ta on kindlasti väga tähtis sündmus. Aga kui lõpukleidi muretsemine kujuneb eesmärgiks omaette, siis ma arvan, et oleme vist päris vale teed läinud. Mõnikord isegi mõni eksam vääratab selle tõttu ja see asi ei ole tõepoolest seda väärt. Esimene võimalus oleks tänavu meie juubelilaulupeoaastal kasutada ära võimalikult palju meie kauneid rahvuslikke ehteid mida valmistavad Uku meistrid Tallinna kunstitoodete kombinaat. Klient ise peaks olema sedavõrd lihtsam, võib-olla isegi villasest riidest, sest ega meie ei või kiidelda, et meil on nii soe, et me peame kandma ainult kõige õrnemad ja läbipaistvamaid siidmaterjale. Teie ees ongi üks tolmuvärvilisest villasest riidest kleit. Kelluke sellise seelikuga suurte lopsakate varrukatega. Kaunistuseks Uku meistrite poolt valmistatud prees. Niisuguseid kleite võib muidugi valmistada mis tahes värvitoonis ja oleks vale, kui kogu klass teeks endale ühesuguse tegumoega kleidid. Ja seda püütakse teha, aga see on kindlasti vale, sest kõik tütarlapsed ei ole kunagi ühesuguse pikkusega ja ühesuguse ümbermõõduga. Kui hapra saleda tütarlapse seljas on väga kaunis niisugune õrn pitskleit, mida te praegu vaatate kahara seelikuosaga siis tüsedamad tütarlapse seljas oleks nägusam kindlasti hoopis teistsugune tegumood. Kaunistuseks võivad olla väikesed kunstlilled. Kuigi igal abituriendid on sel päeval rikkalikult elavaidki lilli, võiks kunstlill olla kui kleidikaunistus. Ja lõpukleit ei pea sugugi mitte ainult valge olema. See on niisugune läbi aegade arvamus. Aga iga arvamus muutub pikapeale ja ma usun, et nüüd on viimane aeg juba siia muudatusi sisse viia. Üks klass võiks võib-olla jääda mingi värvitooni piiridesse, kui te tahate oma klassikollektiivi eriti rõhutada. Aga värvitoonid võivad olla erinevad. Noormeestele oleme seekord kaasa võtnud ühe eriti romantilises laadis ülikonna. Mitte et me tahaksime, et ilmtingimata nii olete riietatud vaid meil on palju olnud segadusi selle küsimusega, missuguste pihlakutega võid rüüside jäävalangidega särke kanda ja kas neid üldse võid kanda. Sellepärast me võtsimegi selle ülikonna kaasa millel on, nagu te näete, hästi pikk pintsak, millel ei ole isegi rinnataskut, millel on selja peal pikk vastandvolt ja mille varrukad on õmmeldud sellise arvestusega pitsiga kaunistatud kätis sellest välja ulatuks. Kui te tõepoolest otsustate niisuguse küllaltki romantilise küllaltki nõudliku ülikonna kasuks, siis vaadake, et teil oleks ka särgiga kõik korras. Teine ülikond poistele ei üllata meid millegi muuga kui võib-olla piduliku särgiga, mis on kõrge püstkraega õmmeldud valgest siidriidest ja selle tõttu lubatud kanda ka ilma kaelasidemete. Kõik valged särgid, igasuguse tumeda, tagasihoidliku lipsuga, sobivad on sobinud, jäävad sobima alati piduliku ülikonna juurde. See on aga vast kõige uuem ja ka mõningast sel määral segane küsimus. Sellepärast ma tahangi sellele täna siin tähelepanu juhtida. Kui te niisuguse särgi kasuks otsustate, siis ei või mingil juhul olla valge pullover puuvillale või villane, vaid tingimata riidest õmmeldud. Pidulik särk, kõrge kraega ja ärme unustame ülikonna, rinnatasku on selleks, et sealt vaataks peoõhtul välja ilus valge taskurätik. Need olid muidugi väga väikesed näpunäited, mis ma teile anda sain, aga ma usun, et ise oma toreda ja noore välimusega aitajatega kõige lihtsamale kleidile, ülikonnale, kaaslasest, tuju on sel päeval heast parem. Aitäh teile, aitäh meie mannekeenile, ma arvan, me nüüd püüame kõigest väest täita neid nõuandeid. Nüüd palume mikrofoni juurde 22. keskkooli õpilase Kersti karjusse. Tütarlapsed tõlge, tudengit ukse pealt ära, mis keldris on, kust tuli välja, tulete? Mingisugune salapärane uksi, valla väike tuba, niukene soomlane, kännujuurikad imetele, kedagi seal ei olnud veel. Seal vaikne nurgakene, võib-olla. Ja öelge, kuidas teile minu eeliv praegu on täitsa vahva. Teil on need nimesildid rinnakas Te, olete noormehed, paarilised leidnud ka ja tantsisid ja aga teie ise olete kust koolist? Kuuendast ja tuleb välja, et te olitegi need õiged inimesed, keda ma otsisin, sest teie aitasite kaasa ka selle saali kaunistamiseks mõtlesime peakeni ligemalt, sobib sellega kokku siin ja lõbus ka ühtlasi, aga ei tea, kui hästi välja kukub. No siin on niisugused huvitavad peoperenaise peoperemehe pildid, siin ja read siinjuures. Tal on võimusele teiste, tal on õigus käskida, see käib siis biojuhtijate kohver. Ega see kerge ei ole muidugi mitte. Aga öelge neid kui mitmekesi te neid dekoratsioone valmistusite neljakesi siis 46. keskkooli õpilased. Mari Kaarma, Malle Antson ka kolmaja Heiti Polli. Palume kõiki iial suurde raesaali et veeta mõni sõna juttu karikaturist Hugo Niibusega. Tavaliselt oleme me harjunud juba sellega, et kui on kuulda sõna kunstlik, siis mõeldakse kasvõi iseenesest sinna juurde juba sõna boheeemmlus. Ja peale selle ütled veel üks vanasõna, et kus suitsu, seal tuld. Ei tea, kuidas ta nüüd päris on, aga mis teie arvate, mis on siis kohemmlus? Rida aastaid tagasi ma nägin Londonis jõe ääres väikeses jõekäärus oli paat pandud kummuli, number oli peale maalitud ja toredasti niisugune tuulekorsten peal ja pesu kuivas seal ja lõuendit. Ja kui ma küsisin, et kas tegemist on töötaja töölistega või mingisuguse niisuguse nähtusega siis giid vastaselt tõi, need on puhendasid, need on niisugused kunstnikud, nad elavad seal elust ja ühiskonnast irdununa. Et meil on olemas organiseeritud Vike liit, kunstifondid, ostetakse pilt väga palju ja organiseeritud, nende müümine. Kuidagi kunstnik ja kunst on inimesele nii lähedale tulnud, et polegi selle suure askelduse ja töömurega nagu aega vaenlaseks muutudagi. Öeldakse, et karikat turistifilm on alati väga terav ja siin saalis meid on nüüd hästi palju koos. Kas te võite oma terava silmaga öelda, milline siis on ta abiturient 1969 ütleme kolm tema kõige väljapaistvama, et ja iseloomulikumat joont. Minu arvates esimesed niuksed väliselt tulles värgid, mis kohe silma hakkavad, ma mäletan, kui võrrelda nii enda abituurinis käimise aastatega oleks see, et tütarlastel on seelikud läinud lühemaks või kleidid ja poistel soengud pikemaks. Ja teiseks, et noored abituriendid on nagu nooremad, kui minu ajal olid, sellepärast mulle tundus, et me oleme hirmus vanad, kõik. Ja kolmandaks vist küllap teiegi vist olete kõige targemad inimesed maamunal, nagu meie sel ajal olime. Vahepeal olgu veel öeldud nii palju, et varsti algavas võistluses sellest võistlusest võtavad vastavalt loosile kolme kooli võistkonnad. Osa sellest te kuulete varsti, kes need koolid on. Ja selle võistluse võitnud võist, konna autasuks ongi, et võistkonna liikmed saavad kõik karikaturist Hugo Iigose poolt valmistatud sõbralikud šarsid endale kojuviimiseks kaasa. Terve elu on. Vabandage, kuidas pidu meeldib? Muidugi. Jah. Koolis te olete 31. keskkooli. Kus? Kas siin saite tuttavaks või olete ennegi? Kui te midagi sooviksite, et siin peo juures, mis võiks teisiti olla, mida te sooviksite pida? Mõnuga ütelge nimed, Cameron, see on väga haruldane, peame ju suur aitäh, üks küsimus siiski veel. Kui tohib, nii, kuidas teie saladust võib-olla teada saada, kuhu te kavatsete pärast kooli lõpetamist minna tööle või õppima õppima? Ja nüüd ma siis lõpuks sain kätte lõpuks möödunud aastaseks peoperenaise ja peoperemehe Anne ja Raul. Teie siin vaatate, nüüd oli juba sellest asjast natukene peajagu kõrgemale kasvanud inimese pilguga. Kuidas teile tundub, kas teie olite möödunud aasta samasuguseid? Ei tea, ma arvan, et vist enam-vähem samasugused. Mulle tundub miskipärast tänane Polli seltskond natukene vanema nagu möödunud aastal, võib-olla sellepärast, et me oleme ise vanemaks. Noaga mulle paistab, et te sobite siia veel siiski omal viisil ka päris hästi ei tunne liisust võõrastest, et et oleksite varem oi, mitte sugugi kohe kuidagi hästi meeldiv ja mõnus tunne on, on olla jälle abiturientide seas, siis tunned ennast ka nagu veel koolilapsena mõni asi olla eriti veel paremini korraldatud. Apsud on siin nagu traditsiooniks saanud ja ja nad on täiesti loomulikud ja käivad selle palliga kuidagi orgaaniliselt kokku, kuulevad äsja juurde. Kell läheneb 12-le ka 100 päeva ball lõpule. Ees ootavad suured peod ja 45 minutilised koolitunnid. Algusega kell kaheksa hommikul. Jääb ainult soovida edukat edu 100-l päeval. Ja hea töö. Aga emme veel. Neljas lillede valss selles vanas saalis. Iga noormees neiule, kelle ta tantsima palub, ühe õiemeest faasides. Ja lõpuks soovin teile palju head, väga head.