Minu nimi on Reeda Toots ja ma loen Jaan Kruusvalli vaikuse hääled. Mis asi on vaikus? Kas seda on võimalik kuulata, kombata, näha, tunda? Kas vaikus kõneleb või on ta tumm ja kurt? Kus on vaikus? Kui kaugel? Kas meis või väljaspool? Vaikus on kättesaamatu. Vähemalt selles maailmas, kus meie asume. Ainuke võimalus on õppida teda nägema, kuulama, tundma. Kui õpid vaikust tundma saad tugevaks. Sinusse maabub tasakaal. Võib-olla ka rahu. Kuid see on hoopis midagi muud. Mitte rahume jätsi, vaid me otsime vaikust. Ja kui ta leiame, siis me saame teada, et vaikusel on oma hääl. Aga see ei ole kära ega kriiskamine. Vaikusel on oma hääl, vaik kui see hääl. See ei ole mitmehäälne. Mitmekeelne. Vaikusel on üksainus toon. Vaikuse oma on üksainus noot, heliredelil viie rea peal, üksainus täisnoot nagu tilk, mis väriseb, krõbiseb ja kumiseb hoides kramplikult kinni oma reast. Justkui linnukene telefoni traadil, kartes kukkuda, libastuda, sattuda mõnele teisele reale. Valesse kohta. Jah. See ei ole surnud märk. See elab. Jah, elab. See on justkui meie hinge hääl. Üksinduse hääl, kumin, tuksumine, pulss, mida meeltega tunnetame. Meie sisemuse muusika. Mõni ei kuule, seda üldse ei oska, ei tahagi suudagi leida. Mõni ei vaja seda. Sest on mürast halvatud, mürast toidetud ja Noomatud mürast sõltuv. Ja vaikus, kohutab teda. Mõni vihkabki vaikust. Mõni kardab, mõne tapab vaikus maha. Kuid ta jääb alles. Too vaikus. Sest ta oli enne meid olemas, on surematu? Muidugi, vaikus armastab iseennast. Teisiti saakski olla. Kuid see on püsiv armastus, see on eneseteadlikkusest tekkinud. See on muutumatu suurus. Ehkki päris nii see ka ei ole. Kuid seda teavad ainult vähesed asjasse pühendatud. Kui palju on sellel vaikuse näiliselt ühelainsal toonil siiski kõlavarjundeid? Kui ülemeelik on ikkagi see erak täisnoot? Kuidas ta turnib ja keerutab end Talle määratud noodijoonel hasartselt ringi nagu võimleja kangil hoides vahel kinni ainult ühe sõrmega? Talle kohe meeldib riskida, see on sümpaatne. Kuid ta ei väärata. Kui vääratab, siis vaikuse lõpeb. Vaikus saab haavata. Vaikus võib surma saada. Kes on süüdi? Vaikus riskib. Ta on tõeline köieltantsija. Tema liikumise pisikestest kõrvale kalletes tekivad pooltoonid, veerand, tuhandik, toonid, ühesõnaga muusika. Seda tahaks kuulata lõpmatuseni. Üks kirjanik on vaikuse kohta kirjutanud umbes nii. Tema kangelane arutleb seni avaldamata lõpetamata teoses. Mis siis tegelikult juhtub, toimub inimestes, kas nende kehas või hinges kui käia seda uurimas, kui kõndida nende südameid pidi? Kaugem marsik, ajan ammu vaibunud, kustunud, nüüd lõikab vaid vaikus kõrvu. Kohatu ebakõlana. Vaikuse rasked täis noodid ripuvad nagu jääpurikad kuulmises ja kõlisevad ohtlikult omavahel juhuslikult kokku põrgates. Aga võib-olla ka mitte juhuslikult nagu oleks kauges söerongi eemaldanud. Samas kui alateadvuses relsi jätkudel tuksuvad IKKA VEEL vagunite raudrattad, pannes oimukohtades paisuma vere siis muutub vaikus, tantsumuusikaks, kutsub justkui põrandale. Aga keegi ei allu taktile keegi järgi rütmi. On see helistik siis vastuvõtmatu? Vastik kui ei kuulegi seda keegi. Või tekitab hoopis nutuvõru ümber suu. Niisuguse nutuvõru, mida igaüks niikuinii varjab mitte ainult teiste, vaid ka iseenese eest. Kas see tõesti nii on, ei tea. Võiks vaielda. Vaikus on ju õigupoolest plussmärgiga suurus. Vaikus kingib inimestele rõõmu ulatab ta poole ohtrasti kõik mõelda vaid anda, mida ta ei oska oodatagi. Külvab lausa elustavat jõudu. Mõnikord vaikuse hääl tõepoolest kohutab siis, kui satud ootamatult tema lainele. Oled ettevaatamatu, ei suuda keskenduda, kuigi tahaksid. Seega on vaikuse kuulmiseni ja kuulamiseni. Kõik ei satugi sellele teeotsale ja rada iseenesest kaugele tundmatule. Nii palju kisa, mitmehäälsust, võltsnoote ja rämedaid taust, helisid on osa saajat igast kandist saatmas ründamas. Sa haarad võib-olla hullununa peast ja pistad jooksu, teadmata kuhu juuksed kaugele, kaugele ära ja alles pidurdades väsinuna peatudes, kui hingeldamine ja vasardamine peas lakkavad hakkad järsku kuulma. Laotus ise laulab sulle vastu. Jah liigsete helide eest pead sa põgenema, kui vähegi võimalik. Vaikuse kuulamine seal kunst. Vaikus on kõige algus ja lõpp. Vaikus on elu.