Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Küttija-korilase eluperioodil otsis inimene peamise osa valgest ajast süüa ja elas sellest hoolimata enamasti neljas ning suri noorelt, mõne nakkuse või muu haiguse kätte. Paleodieedi usku inimeste isu see asjaolu ei riku ja neil jagub usku, et just selle aja toit päästaks tänase elu terviseprobleemidest. Aga noh, toidukoosseisu üle võib pikalt diskuteerida. Teises kaasuvas nähtuses on lihtsam üksmeelele jõuda. Oleneb tollest kaugest ajast pärinud toidu ahnitsemise programmi krabada võimaluse tekkides endale rohkem süüa, kui jaksame. Uuema aja väljenduseks on siis reageerida himuralt näiteks kaubanduskeskustes toidu sooduspakkumistele. Ürgse refleksina püüame energiaid kokku Kohoides saada enda kätte rohkem toitaineid. Tahtele ei taha see nähtus kuidagi alluda. Kaudse tõendina ületab ju planeedi ülekaaluliste arv alatoidetud tooma ürgse jõu taltsutamatu sellest kõnelevad ka kaalujälgijate enamuses pettumust valmistavad arvukad dieediprogrammid. Aga ja ärimees kasutab inimese nõrkuseid ära. Hea jutumärkides, on ta siis vaistu ja ärielu mõtteks. Moraalses plaanis võib headuse osas vaielda sest ülekaalust tingitud tervishoiukulutused ületavad mitmekordselt toidu müügist saadava ärikasumit. Samas ei pea iga toiduäri olema ju küüniline ega paheline, kui püüab liituda meie ja toiduvahelise üha keerulisemaks kujuneva. Armuafääriga protsessi innovatsioon aitab aga paremini näha inimese nõrkust võib-olla ka saatust. Kaks tuntud panka, Morgan Stanley Goldman saks püüavad motiveerida Uberi omanikke, et need viiks ettevõtte aktsiad börsile. Kuuldavasti hinnatakse ettevõtte väärtuseks 120 miljardit. Dollarit aasta varem räägiti umbes 68-st miljardist dollarist. Väärtuse kasv on ju vaataja silmades ja seda ei paista segavat miljarditesse ulatuvad iga-aastased kahjuminumbrid. Otse vastupidi, investorid näevad ettevõttes midagi Amazoni laadset. Taoline võrdlus on ju lihtne. Arvestades, kui kaua Amazon kahjumis elas. Nüüd aga on tegemist maailmast teise naat triljoni dollari väärtuse ületanud ettevõttega mille juht ja asutaja on ühtlasi maailma rikkaim inimene. Seetõttu leiab Uber jätkuvalt raha ettevõtte arendamiseks. Lisaks mängis investorite närvidel raamatupidamine informeerides kevadel avalikkust, et nad jõudsid käesoleva aasta esimeses kvartalis esimest korda kasumisse. Selle teesiga ei taha kõik nõustuda, pidades sõnumit uute ettevõtete omandamisest ja mitte põhitegevusest tulenev maks efektiks. Kirjeldatud rahade kokkulugemise teema on aga vajalik taustainformatsioon Uberi toiduga seotud äri tutvustamiseks. Juba mainitud Morgan Stanley ja kolmandateks. Kas hindavad sööjate ja toiduvalmistajate vahel transporditeenust pakkuva Uberi iits teenuse väärtuseks 20 miljardit dollarit. Pankurite hinnangul jõuab toiduvedu enne kasumisse kui inimeste vedu mida võiks pidada mõneti loogiliseks, kuivõrd oma kõhtu on ikka alati muust olulisemaks peetud. Toimetades restoranide menüüdest valitud toitu kodudes ja kontorites tühja kõhuga ootavatele klientidele oli firma kevadeks teeninud kuus miljardit dollarit jättes kõrvale üle miljardi potentsiaalse sööjaga Hiina turu. Huber iits kujunemas maailma suurimaks toidu tarniaks. Võrreldes 350. linnas pakutavat taksoteenusega toimetab Uber toitu erinevate riikide 200. 50. linnas peadirektori sõnade järgi on aga eesmärk jõuda linnade arvepidamisest taksoteenusele järele. Mis pole sugugi võimatu, sest toidu transpordiäri käive kasvab paarsada protsenti aastas. Ja sama inimene Kui vajaduse teenimise võimalust on märganud ju paljud konkurendid sealhulgas Eesti linnade tänavatel vuravad söögilõhnalised kullerid. Suuremate riikide turgudel on tegijaid rohkem ja konkurents tihedam. Nendega võrreldes on Uberi teenust kõige kiiremini kasvav ja vähemalt investorite isu tundvate pankurite arvates kaks korda väärtuslikum kui näiteks. USA turul tegutseb suuruselt teine krabada. Seega, kui kütid ja korilase pidid päev otsa kõhutäie nimel liikuma asendab toidukuller isegi poe või restoranikülastusele kulunud sammud tõenäoliselt kontoris istudes teenitud rahakuluga. Vähenevate sotsiaalsete kontaktide asemel on juba Facebook ja kustuvad. Liikumisinstenti on rahuldamas luid ning lihaseid koormusest vabastavalt tõhusalt arenenud. Virtuaalreaalsusinimeste maailmaks peetava toimimisest aga valmistatakse vastutust loovutama robotitele ning tehisintellektile ja nii edasi. Seega paistab, et inimese lugu kulgeb nagu nähtamatu, aga tajutava programmi järgi. Ja sellele teele lõpliku lahenduseni on veel jäänud mõned äriideed.