Kümnetes-kümnetes keeltes kuulis möödunud kuul seda laulu Varssavi festivali linnatänavail liikusid, laulsid ja pidutsesid igast ilmakaarest tulnud noored. Nende hulgas oli ka tallinlane. Aita puistama. Nii see oli küll igal pool, kus rahvas kogunes ja noored kogunesid, läks kohe selleks läks lauluks lahti, igaks laulis seda laulu omas keeles. Kuid alustame algusest, kus teie astusite Poola pinnale. Meid viidi drest rongiga ja sealt edasi autobussiga. Varssavi juba piiril oli meil delegatsiooni vastu võtmas palju inimesi. Väga nii väga-väga soojalt, võeti vastu. Jah, aga festivali see, kuidas see algas. Festival algas üldise suure paraadiga mõlemalt poolt, kus me üldse läbi läksime, kõigi tänavate mõlemad pooled olid palistatud tihedalt rahvaga ja kõigisse võimalikesse kohtadesse olid inimesed roninud. Jaa, möödusime kogu aeg hüüti meile väga sõbralikke sõnuni poola keeles kui ka vene keeles ja väga paljudes kohtades lauldi vene keeles just nimelt vene keeles. Suur ja lai on maa, mis on mu kodu. Meil muidugi tuli kogu aeg vastavalt ela püüetele vastata ja ka, kui lauldi juba meie keeles loomulikult ka edasi laulda. Ja seal tuli nii palju, et kui me staadionile jõudsime, siis me olime juba nii väsinud, tähendab, hääl oli nii ära, et me ei jõudnud enam üldse hurraaga. Festivali üritusi oli väga-väga palju. Mida teie jõudsite kaasa teha? Balti mere äärsete rahvaste kokkutulek oli ja ma olin kui telekat sinna määratud. See oli väga huvitav. Rootslaste algatus loosungi all Balti meri rahumereks, Jakarnevalist võtsin osano karneval, testi oli ka öisel ajal ja palju rahvast oli seal, inimesed olid kostüümides maskides. Väga huvitav oli. No seal nägin igasuguseid rahvusi ja igasuguseid rahvariideid. Ja eriti huvitavad olid itaalia rahvarõivad ja kuna Itaalia delegatsioon käis meil külas, siis karneval ilma sattusin kokku ühe Itaalia noormehega, kes oli meil külas, et temal oli sihukene kübar pika etteulatuva noh, võiks öelda nokaga. Sinna kübara külge oli riputatud kõiki võimalikke asju, näiteks väiksed piina, piimanõud pastlad, elavhõbeda termomeetrid, pisikesed igasugused lilled ja ja paelad ja nupud ja ja just kõige mütsi etteotsa oli ükskeelsed üks väike elatel. No kui me päeval seda vaatasime isegi, ma pildistasin selle kübaraga ja väga paljud meist pildistasid, ei märganud midagi seal latenaaess, eriti huvitavalt. Aga karnevalil öösel latern põles. Ja see oli mina muidugi ei tea, kuidas ta põles või, aga väga huvitav oli. Ja kas see kübar siis kuulus rahvariiete ja laulja muusikat, oli seal väga palju. Ja väga palju. Kes olid festivali kõige populaarsemad muusikamehed, laulumehed? Lõuna-Ameerika jääd esinesid küll iga päev aga siiski jõudnud rahuldada ja nad esinesid mitte ainult nii-öelda estraadil, vaid tänavatel ja igal pool ja rahvast oli ümber. Nii et viimati oli autodega läbi sõita, kõik tänavad olid täis rahvast ja lõunaameeriklastest oli eriti populaarne. Lauljanna. Parra siinkohal katkestame. Meil on võimalus teda veel kord kuulata. Huvitavaid kohtumisi oli teil muidugi väga-väga palju, kas näiteks Vaikse ookeani saartel või Lõuna-Aafrikas tuntakse ja teatakse Eestit ja eestlasi. Ja? Või tuli ette ka seda, et sattusite inimestele, kes varem ei olnud kuulnud Eestist? Kaks säärast juust, mul oli küll ja mul ants tükk aega selgeks teha, kus kohas Eesti asub. Ja lõpuks ei saanudki eestiga aruvaid tuli mulle öelda, et Tallinn siis nad said aru, et ah nüüd me teame No vat need Tallinna teatakse rohkem Üldiselt, jah, ma püüdsin küll kõigis keeltes öelda, et ikka Eesti ja Eesti, aga kui ma ütlesin Tallinn, siis oli kohe teada, kus see Eesti asub mida tõrjuti tavaliselt meie inimestes. Küsimusi oli ju väga-väga palju, kuidas te elate ja ja kuidas elamistingimused on, kas kõikjal saada ja muidugi kõige rohkem, kuidas on meil põllumajandusmehhaniseeritud, aga soomlased, nemad tundsid huvi, televisiooni vasta ja. Mulle tundus, isegi, nad teadsid rohkem sellest televisioonist, kui mina teadsin. Vahetasite aadresse, autogramme ja muidugi kingitusi. Milline oli kõige toredam kingitus, mille saite festivalipäevil? See juhtus kohtumisel Rootsi tööliste delegatsiooniga ja Ma olin juba peaaegu kõik oma kingitused ära kinkinud ja kõik raamatud ja kaardid ja ja ma vaatasin, et mul on üks kaart veel järgi jäänud ja vaatasin üks noor, niisugune 10 12 aastane rootsi poisike istus seal. Ja ma mõtlesin, ma kingin talle selle kaarti, kirjutasin kaarti valmis ja nihkuma talisele kaarti ulatasin. Nii ta kohe pistis käe tasku ja võttis välja ilusa hõbedast taldriku Rootsi Stockholmi raekojavaatega. Ja ma olin nii hämmastunud ja ühtlasi nii õnnelik, sest see oli tõesti kõige ilusam asi mul. Ja milline oli kõige meeldejäävam kohtumine? Kõige meeldejäävam kohtumine oli prantsuse delegatsiooni piss meil külas ja koos prantsuse delegatsiooniga oli külas ka Raimontien. Kirjelda palun, väike habras naine, kuni eemalt vaatad, siis ei saagi kuidagi mõista, et, et ta omab nii pall, nii suurt tahtejõud ja niisugust kuna, kui ikka kangelanna, et kujutad ette, et seal peab olema midagi, midagi äärmist erilist, aga mul oli ka võimalus isiklikult temaga tutvuda. Ja pärast meie kõnelust ma tundsin, milline suurepärane inimene ta on. Ja ta tundis väga huvi, mida tehakse meil Eestis nii-öelda rahuliikumise heaks. Ja palus mul edasi öelda Eesti noortele kõige palavamat tervitused.