Nagu öeldud, karneval tuli lõunast põhja jahtus teel pisut jõudis otsaga Kadrioru staadioni esisele väljakule, täpipealt meie mikrofoni ette. Oi, kuidas oleks siingi täna lõunama põletavat päikest tarvis. Taevas on kaetud nagu rajooni ajalehega. Hall ja vesine, tibab vihma, päikest, seda võib leida ainult ilmateatest. See pole tõsi. On teda siingi külluses, ainult konserveeritud kujul sadades vallatutes neiu silmades igaüks nagu tulesäde, nii et pea hästi meeles telefon null üks. Ka tintmusta lõunama ööd meenutab siin vaid märg asfalt ja küllap ka nende meeste murelik meel, kes valmistasid igaks festivalipäevaks viis tonni jäätist. Kõike muud on ja on külluses, on värve, on kirevust, lehveid, klippe ja lõbusaid, lipukesin lillepärgi ja litrisära. Kuid kõik see on sedapuhku kuidagi sundimatu, nagu oleksid kõik, keda me praegu ümberringi kuuleme omavahel kas või sinasõprust joonud. Hea meelega annaks praegu mikrofoni üle sellele habemega taadile, on ta Vanemuine või vanapagan, ei saa äkki aru, pole veel seljas. Võtaksite beebi, kõrini raputaks seda selle murueide tütre kõrva juures. Sellesama juures. Kuulis noh, täna ei valda midagi pahaks, karneval ja esmakordselt oleme siis meie kõige õnnetumad peotegelased naelutatud kaabli külge nagu valge kuju maantee ääres. Siiski, meil on pisut parem, meile annab kaabel vähe liikuma, kujusid aga ei saa mitte kuidagi liikuma. Nii. Laseme seitse venda oma valgega mööda, vaatame ringi. Oleme jupp maad pidulistel lähemale jõudnud. Seltsimees Vanemuine, kuidas pidu on läinud? Pidu on väga läinud, seni oli, kas mängitakse sama hästi nagu vanasti taara tammikutes? Jah, ega halveneda küll ei ole kõige paremini kui teeks õige siin ka ühe loo pill või. Ja see on vist ainulaadne võimalus vihma saiadega vaneminerist, vihmaga janust hängida. Vihmad, aiake vahanya, aga Vanemuise kandle kõla, seda tahaks küll kuulata. Proovime, proovime. Aitäh vihma sajab ja nii edasi. Kuidas teil kodukandi lood on, kas Vanemuine hakkab varsti valmis saama see teatris Vanemuine Ülemiste vanake olevate defräälevad, nad ei tea, varr, vot siis saab. Nii. No me tahaksime ka peost osa võtta niisuguse toreda kandlega, aga enne seda tuleb teie poole pöörduda värsivormis, laena mulle kannelt, Vanemuine, sest Tallinna klaveri teeb neid liiga vähe. Ei tea. Ute Adavered ära, ta oli jälle ei läinud korda kaasa lüüa, mis siis muud kui tuleb endist osa jätkata, eks seegi töö ole täna tavalisest pisut huvitav. Vaheldusrikkam, staadioni esine väljak, karnevalirongkäigu kogunemispaik pakub tõepoolest erakordset pilti. Kirev sigin-sagin nagu tilgast vees mikroskoobi all täpsemalt nagu ühes nendes tilkadest, mida praegu ongi hote habemest tilgub. Aga tühja kah, sest uduvihmast peorahvas tuleb lihtsalt juurde ja praegu on käimas karnevalirongkäigu rivistanud Kingissepa nimelise akadeemilise draamateatri noortel entusiastidele karnevali peakorraldajal Eino Baskinil ja tema abimeestel kruusemendil Truil kase laabelil on nüüd mehe moodi jooksmist ja toimetamist ja päris otsekohene olles. Väga mõnus on näha, et keegi teine ka keset üldist pilu veel rohkem oma tööga kimbus on, kui sa ise. Nonii, siis rongkäigus jäetakse ritta mitu 1000 lauljat, mängijat, tantsijat ja mitusada veidrat karnevali. Kuju tuleb ilusasti rivisse panna. Üldine sigin-sagin, lumivalgeke otsib siin oma printsi, kes on habemeajal või tont teab, trammile lootmine jääb hiljaks. Siis pöialpoisid, vist vilistavad halva ilma peale. Doktorayboliti polikliinik on ehtmis, ehk on doktor valges kitlis on punane rist ja on järjekord kaelkirjaga. Küll kolleeg veidi aja pärast Narva maanteelt jätkab, kes, mis häda vastu seal rohtu otsib, mis avitab? Aga äbarik on seal, kes istub, nägu, krimpsus ja juuksed, salkus tuleb nagu kuidagi. Te olete tõepoolest, aga vist raadio rahvale küll rohkem kui kuulajatele ja selles osas algas tänane karneval juba mõne aasta eest. Ja see on karnevali jutt raadiost sedapuhku kordsayriks toimetus sõnumi kirjanik fon viisini mingi juubeliürituse kohta, seal oli toodud kahvon, viisini kaks teost, brigadir, jääbarik, toimetaja, mõtlik mees, vaatab Bon, viisin veel kord fon viisil. Mis fon on maa, fon maha jääb, lihtsalt viisin, vaatab edasi brigadiri jaanuarit. Noh, päris selgelt on tegemist põllumajandusteemalise või kolhoositeemalise teosega, kus on juttu tublist, brigadiri ja mingist ilmselt negatiivsest kujust hämariku hüüdnime all. Nii jälle jutumärgid maha, parandused peale ja valmiski. Sõnum lugejate konverentsil arutati läbi kirjanik viisini kolhoositeemaline teos, brigadiri äbarik. Raadisse see tookord muidugi ei pääsenud ja teieni jõudis see sõnum alles nüüd ning tänu karnevalile ja eeskätt tänu sellele, et tundsime siin ära pesuehtsa äpariku. No ja nii see rivistamine ritta seadmine siin käib surmale ratsu kõnnib tagajalgadel mööda jooksuraja veest ja kurdab, et eile õhtul on rahvatantsijad staadionimurul nii palju head suupistet maha tallanud. Mustjala pulmarong on peaaegu reas korras, ainult pruuti pole leks limonaadi ostma kuulda. Pruut läks keelt kastma. Aga samuti toredad mehed, mis artelli mehed teie olete, kas sealt Lauristini tänavalt või? Ei, me oleme sealt külastad, suits rätsepat. Ahaa, nojah. Seitse meest, ruudulised püksid jalas. Kuhu te siis lähete nüüd nii ühel meelel. Türgi rätsep Nad tegelevad kõrvaliste asjadega, seepärast saabki ülikonna alles talveks valmis ja ei, see ei ole selles, neil on lihtsalt vähe seitse meest, mis nemad ihuvad teha, vaata kui palju rahvast. Saame tuttavaks, kuidas nimi ongi seal au, verti, talgu. Mandsast. Kas hobu ka kaasas? Aadria ringis ikka tagapool ja päris jalaga päris tugevasti jalgadel ära ei vaju. Kas nimeks ikka rosinantheri ja seda küll, munder, munder on päris ehtne, siin küll rauast peegaa, tõesti, Ta ongi hote aegadest. Kuidas siis seda meest kõnetada, kas kodanik vanapagan või härra vanapagan, vana palalika põrgupõhja, ilma tiitlite põrguvürst? Sealtpoolt kandist, kuidas seal siis nende ilmadega lood on, kas ei tundu natuke jahedavõitu, te olete kodus ju kuumaga harjunud seal katla juures tutvun tundub küll natukene ikka kasukas seljas muidugi, aga nüüd on jala natuke ka natuke vilu ikkagi niisugune ja milleks mehine palk, on teil siin see selle valed metsas otsime praegu ja nüüd viime ta kodu poole. Et teist meest pole vist vaja tutvustadagi, kus vanapagan seal Kaval-Ants kusagil kolonni peas hakkas juba mürtsema. Marsiviis. Paistab vet pidulised enam-vähem reas ja võib liikuma hakata. Kõige ees läheb niiviisi ära alga. Kord aastat viis tagasi eksreporter alustas, nii ei tulnud suust välja. Ta tegi oma esimest reportaaž ja Sattus nii vist ka päris esimest korda elus tori hobuste jõudlus katsetele hipodroomil Tallinna hipodroomil. Ta alustas nii. Algab raskeveoloomade torida. Kui te paraad kõige ees, sammub direktor see raadionali radionaljaks. Kolonnid valmistuvad liikumiseks. Seda ka, mis sellele järgneb. Kuulete mõne aja pärast meie ülekandepunktist Narva maanteel.