Kallid sõbrad täna me läheme matkale. Me ei saa küll otseselt sellel minutil võtta seljakoti ja matkakepi, peame minema mõttes kujutlema, kuuldud oma silmade ees meenutama juba tuntud paikade mälestusi. Me rändame täna mõttes meie vaimuinimeste, kirjanike ja kunstnike kodu loodusse, et teha peatus nende kodumetsas, vaadelda lähemalt mäe seljakult, otsida looduses paiku, mida nad kujutavad oma töödes. Need kohad on meile kallid, sest nad meenutavad meile meie rahva poolt austatud ja hinnatud inimesi. Neid kohti tuleb meil matkadel üha rohkem avastada, neid peab kaitsma ja säilitama ajast aega. Lähme siis teele sügispäevadel otsime meeldejäävat meie kultuuritegelaste sügis loodusest. Nii olemegi kujutluses möödunud JärvaMadise valgest kirikust, mille Kelly kord kuulatas karioiegi ning kus Ahula tee ääres kalmistul puhkavad Vargamäe Andres ja heleda häälega Krõõt ning kilomeeter maad edasi Albu külanõukogust keerab tee vasakule meile kõigile tuntud vargamäele. Siin on looduses nii palju meile juba üldtuntuks saanud. On kraavid, on nende asemed, mille pärast vargamäel kembelgi on soosild, mille väljamäe poolses otsas pikk kaskede rivi mille istutanud Pearu algkuju, Jacob Sikenbergi ja soodaga teispool jõesaare küngast on Vargamäe jõgi Jägala, mis on nüüd juba süvendatud. Seda kõike me teame ja tunneme. Kuid me pole enamasti vaadanud põlistamme välja mäenõlvakul põlluservas. Ent just temast on pärinud meie armastatud kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Oma kirjanikunime. Tuleb seletada seda vist nii. Kõrvemaa Ansonite kodu ümbruses on laiad sood ja nende keskel piklikud kivised mäeseljandikul mis, nagu saared on keset soomerd ja rahvas nimetabki neid saateks. On palgisaar, kitsesaar, Rehesaar, Jõesaar ja teised. Ühel neist saartest aga kasvas põline tamm juba ammu enne neid aegu, kui kirjaniku isa Kolga oja perepoeg Peeter Vastemõisast tuli koos Jüri õue sauna. Tütrega on Pakoviga meile tuntud Kruudaga siia soode keskele. Selle tamme järgi nimetati mäe seljakut Tammsaareks. Siinseid talusid. Neid romaanist tuntud Oru ja Mäe Piret lõuna- ja Põhja-Tammsaare taludeks. Kirjamehe põllule tööle asunud Anton Hansenil seisis aga ikka meeles kodu Tammsaare oma omapäraselt karmi loodusega. Ning ta võttiski endale kirjanikunimeks Tammsaare. Oi, kuidas me peame veel selliseid puid hoidma? Meie tee suundub lõuna poole laeva ümbruse laante lõunapiiril. Üheksa kilomeetrit enne Tartut on metsanurgast luuletaja Juhan Sütiste sünnitalu kure talu siin paljugi muutnud, on aegade rõhk ja kuuskede vägevust riivanud, ent endiselt kodune laante õhk samme veel tänagi piirab. Nii riimi luuletaja ise. Ja muutunud on. Kuid kas siin on veel kirjaniku kaudu tuttavad loodusekohad on kauge, laugesoo, võsastunud haavakännu heinamaa ja Rahingi oja, kus Vähil käidi. Kõige tähtsam, aga siin on madal küngas, Kuremägi laste kunagine mängumaa. Siit Kuremäel talviti hangede tipp. Me kelgud, mis vuhinal alla vat lehvis järel, kui tuulelipp külm, näpistas põske ja jalga. On vana pihlakas, mille ladvalt üks linnatorn all ähmaselt silma riivas. Ja vanal Kasel adval pesitses Kurg ning õhtuti laristas nokka. Nüüd kuusk endiselt sina ja rohendatoom, kuid kaskedest jäänud vaid tüükad ja süda on korraga klikult kurb. Sa tahad, et sünniks veel ime, et pesas ikka lagistaks kurg, kes talule pärandas nime. Nii kirjutas Juhan Sütiste ise 20 aastat tagasi ja meie mõistame seda seistes kartulikoopaid täis õõnestatud Kuremäenõlval. Tartus teeme lühikese peatuse Tähtvere tänav number viis, kus Karl Eduard Söödi maja otsas püsib tugev kirjaniku kodu pärn. Ning siis juba vurab meie jalgratas Peipsi lähedastele radadele. Torma lähedal on üks kalevipoja sängidest Linnutaja mägi, millest päris Carl Robert Jakobson oma kirjanikunime. Tema viimases kodus Vändra Kurgjal on aga nüüd juba põliseks kasvanud park mille kord rajas Carl Robert Jakobson ise. Kanarbik on juba peaaegu õitsenud. Palalt läheb roopaline nelja kilomeetri pikkune tee haavakivile kus sirelid ringis pingil tavatsevad istuda oma kodus Anna Haava. Kõrgel kingul trotsib tuuli veel ainus puu, mis mäletab hiljuti Tartu Maarja kalmistu kalmistule sängitatud vanimat kirjanikku. Sellest kohast laulis kord laulik. Üks on minul püham koda minu vanemate maja. Vaikne lihtne eesti talu. Alatskivi lossi pikal puiesteel päästis vist kord kukulinna villu lahti Heleene oksa külge jäänud patsi, kiharaid ja Alatskivilt mõni kilomeeter lõuna poole Rubsi külas on juba Juhan Liivi kodu. Oja talu pik. Sarapuude põõsaste rida on õuel ja Kasedan koplis ning üle tee asub vanade Sangleppade sõõr mille all luuletaja mõelnud oma muremõtteid. Siin vist ta ohkas ka, kui seda metsa ees ei oleks. Siit läheb ka rada soku soo nõmmele, kus liiv korjanud talumeeste elamute seinapragudesse sammalt ja siis, kui esimesed Lõuna-Eesti vahelduvad küngastikud on jäänud juba selja taha. Kui oleme puhanud Elva mändide all, mida aitab kaitsta Eesti NSV rahvakunstniku Leopold Hanseni kirglik sõna jõuame alla väikese Emajõe lähikonda. Siin jõgedestele viiva tee ääres. Pool kilomeetrit endisest feldmarssal Barclay de tollile kuulunud uniküla mõisast on vanakoolitare varemed. Friedrich kuul Parsi isakodu siin olnud kauni saed, milles kasvas meile kõigile tuntud keeleteele Kurekesed ja kui Kungla rahvas, kuldsel aal autor. Nüüd leegivad sõjas põlenud koolimaja kohal põdralilled. Aias on aga veel kuulbarsi aegne mänd. Võib-olla ulatub sinna pajud, ei vahtrate vanuski. Laatre ümbruse noored kindlasti hoiavad neid puid. Jõudnud tõrva, läheme linnast välja kauni keisripalu poole. Siin kalmistu tagateest paarisaja meetri kaugusel. On teile tuntud orjakivi, millest jutustavad õitse poisid Juhan Liivi varjus Jakob Tamme lugulaulus orjakivi tagaajajate mõisnike eest põgenev ori, langenud kord nõrkenud siia kivile ja kivi läinud pehmeks, et vaevatul oleks parem istuda. Nii olnud Kivilgi rohkem südant kui karmidel ajajatel. Me matkame üha edasi suunaga, nüüd aga juba rohkem lääne poole. Ilusa Karksi ümbruses on Kitzbergi jutustusega maimu seotud paigad põllemägi Kadrina tulp, Anne Mägi ja teised. Võib-olla leiame aseme veel kuulsast lõhutud liivakivist, mille nime võttis kord Veli Henn oma poolt asutatud seltsimajale Karksi-Nuias. August Kitzberg on jalutanud stiilselt kujundatud Polli pargis. Vast leidub tema istutatud puid veel maie koolimaja juures. Ning siis tuleb juba lopa oja ja lopa mägi, millest rühkis Kitzberg üles, külastades oma head sõpra, vanavarakogujat Jaan Jungi. Siin lopa talus elanud ka Märt. Tema vist olevatki Mogri Märdi algkujuks. Me oleme sõitnud nüüd juba päris palju ja nüüd juba oleme me jõudnud päris meie läänerannikule ning sõidame praamil sõprus üle lahe ees, sina, Kuivastu rand, millest on laulud nii palju. Villem Grünthal-Ridala, Muhu teispoolservas, Koguva külas vaatas aga noor Juhan Smuul ära lendavat luiki. Saaremaal on mandrilt tulijale ikka vastutuul, kuid püüame siiski kõigest väest, et jõuda oma saare matka lõppeesmärgini. Kärla lähedal. Jaagup mändmetsa sünnitallu. Läbime paljud karakased loopealsed põhja pool, Kohavad karjalast, metsad, need metsad, mida nii soojalt meenutab Debora Vaarandi. Ning siis, kui on möödunud mulluta laht kõrvale jäänud Lümanda tee keerab tee paremale, Kärla poole. Kärlast aga viis-kuus kilomeetrit Mustjala suunas tuleb vastu Saaremaa kohta päris suur mets. Enne, aga metsaservas on juba mänd, metsade kodu. Eks hakka või mets otse talu värava tagant nii lähedane on ta õuele astunud, et isegi õhtuti ta vari pehme sametine õuemuru katab ja tormi ajal ta sügavkohin tuppage ulatub. Tuhanded korrad oled oma elu sülekopli aia hüpates metsa kadunud. Nii meenutab kirjanik ise. Suurt kuuske pole enam koplis, nagu pole ka seest õõnsad pooppuud, mille sees peitust mängiti. Sinna on kasvanud kaasik. Kuid üldpilt jääb kodust ikka samaks, nagu on ikka peaaegu samaks jäänud järgi Saaremaa suurim järv karujärv. Temast kirjutab kirjalik nii. Kui kuidagi juhtun leidma vaba aega, siis ruttan sild korraks vaatama mu kodukohajärv külast paar versta eemal on järv peidetud suurde metsa. Ta on nagu muinasjutuline varandus, mille juurde võid pääseda ainult asjatundja juhi juhatusel. Niiet samad käärud, needsamad saared, niisama hulgub nuuskiv kajakas ta pinnal ja silmitseb hoolega vett. Selle järve ümber on põimunud kõik mändmetsa õitselood. Neid on palju ja huvitavaid. Ei tahagi veel minna, kuid ees ootab kodutee. Uuesti läbi mandri minnes läheme Haapsalu õhtu randa, kus jalutanud suur noorte sõber Ernst Enno. Seal õitsevad veel praegugi valged ristikheinad. Taebla keerame sisse Matsalu lahelt toodud rooga kaetud maja juurde. Maalikunstnik Ants Laikmaakoju büromitaalsest kadakaid Stan Lee on vanameister istutanud koos oma õpilastega Keila lähedal karjakülas suure kase all armastanud istuda Vilde sellel ajal, kui ta kirjutas oma teost mäeküla piimamees. Viljandist kuus kilomeetrit Uusnas on põline tamm, mida Tamme-Koori õuel istudes graveerida meie kuulsaim kunstnik Eduard Wiiralt. Me tunneme seda ära tema Viljandi maastikus, mille ta lõi 1143. aastal augustis ja septembris. Rudya männid, Karepa rand ja selja jõekärud tunneme ära Richard saakritsa maalide järgi Kuusalu juures võinsi jändrikud männid Rein dorfi tööde põhjal. Nii rännates Me kohtume paljugi meile kallist. Mõnda nägime otse nüüd paljut, aga peate veel otsima. Kallid sõbrad, head teed ja vähe vihma matkamisteks teile sügisel kultuuritegelaste kodu loodusse. Hoidkem neid kohti põlvest põlve. Kõike head.