See oli läinud aastasaja kolmanda veerand, kelle poole päike lähenes silmapiirile seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatanud valgustama ei mäkke, ronivad hobust puutelgedega vankrit vedas ei vankril istuvat noort naist. Ega ta ligi kolme kümnerist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised määrinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõi. Ja hobuse kikkis kõrvadega peeti. Seal ta ongi, see Vargamäe, lausus, on ees ja näitas käega Kuresoo järgmise väljamäe poole, kus löömikas rühm madalaid. Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe tagaorus. Sellest siis rahvasuus mäe jauru mõisakirjas, aga eespere ja tagapered, paremat kätt, see männitukk seal kõrgel mäe otsas on meie oma. Nii palju tegi mees jutu sisu logislase vanker. Meist, igaühel on oma mälestused Anton Hansen Tammsaarest kellel on need koolipõlve esimestest päevadest esimestest kohtumistest tema nime ja tema töödega. Kellel on need jäänud tõe ja õiguse korduvast lugemisest ja läbielamisest, kellel hämarast teatrisaalist, kus kirjaniku sõna- ja mõtteSu vangistas. Kõik need kohtumised on aga siiski kirjaniku vaimse isikuga. Neid aga, kes Anton Hanseniga isiklikult kohtunud on, on peale tema lähemate sõprade ja sugulaste üpris vähe. Meie vestlusringis kirjanikku 80. sünnitähtpäeva eelõhtul on siiski kolm niisugust inimest. Need on seltsimehed Andres Särev, Arno Suurorg ja No teatriinimesed on selles mõttes kõige õnnelikumad, kuivõrd neid juba otsene kutsetöö viis kokku Tammsaarega tema teoste lavastan sellesse Särevit. No selle kohta, kui palju töödeldud Piimasuhkrut elasime, tema elas Koidula, mina tema tänava. Otsas tihti tihti puutusime kokku ja siis olime. Mul tekkis käsikirjade läbitöötlemise puhul niisugused, tema parandas siis ühtegi teist vaheldada, mõned käisid lugeda, isegi seal külm, seda ma lugesin läbi ja andke ka mingisugust lõudel ja tegi siis natuke ümber. Märtsil 1940. Seltsimees Suurorg, teie olete perekonnatuttavad, eks sealt rohkemgi maal õepoeg, õepoeg, see kollane, Andres Särevi korter ütlevad seda, et tema oli temaga väga rahul. Las ta teeb üks täitsa rahul. Ja see on huvitav, sellepärast et tema oli väga nõudlik mees, muuseas ta oli tänulik inimene. Selle tagasihoidlikkuse taga. Nii-öelda sageli pole ka rahul, oli. No mis nüüd muidugi? Ta oli väga musikaalne, oli hästi, mängis viiulit ja vilistas, vilistas meisterlikku viiulit, mängis ka hästi. Ütles, et võiks viiulit harjutada, ka närvid ei pea vastu. See on nii raske ala, tähendab ta pidas seda öelda väga hea oli väga hea inimene, oli, pelgas suurt seltskonda, aga kui jutu peale sattus üksikuga, võid rääkida elavast. No kaks aastakümmet, see on küllaltki pikk aeg, kirjaniku kõnnaku laadi ja hääletoon on võib-olla ununenud, aga just tahakski tema vaimset portreed uuendada. Silmadeta. Materjalid minu töö jaoks, mida te tema eluajal mängida jõudsite? Vaat huvitav, praegu tuleb. Kõrboja peremees. Nii et teie Jürka, tal ei õnnestunud näha? Ei, võib-olla ma oleks võimalus, on, ma ei tea. Aga kas te ei oleks tahtnud siiski just nimelt seda rolli temale teha? Ma mõtlen, muidugi lasta, ma oleks tahtnud küll teha, aga mulle ainult õnnestus näidata talle seda Kõrboe Jürid. Ja tundub, Jyrka on. Üldse käis minu meelest tema kõikide proovide nii palju, kui mina mäletan. Ja tema muidugi ei avaldanud, võib-olla nii alati tulla näiteseltskond kolmentilisavlid oma arvamusi avaldada väiksemas ringis ta avaldas avatava mõtteid ühe või teise tegelase kohta. Aga minule ka nelja silma. Ütlesite kõigi kohta head ja vead. Ma mõtlesin, et te olete selle maja kojamees. Tammusele vastab jahedalt. Ei, ma olen selle teise maja pojale. Aga kas te juhtisite tähtsama isikutunnistust ka nägema? Kas vastab tõele see jutt, et et kui tema temale antisektorist välja kodanliku riigi algpäevil siis oli, mis ametit, mis ametallale temagi aknet. Et kirjanik ja siis politseiametnik oli kirjutaja ja siis jäi kirjutaski siis Siptomisse ametiks kirjutajale. Ja temal oli kodukuuetud munariietust ülikond sülada, nagu ta oli, mitte välja paistab välimuselt. Preester korjas allkirju, kes võtavad osadele pidulikuks juhtumis. Ja siis ütlust oleks kirjutada ei oska selles polügoon bussi suures ulatuses. Teatrirahvas kohtus Anton Hansen Tammsaarega peamiselt trumpi valgusel. Aga kuidas teie, seltsimees Rumma tuttavaks, Anton Hansen Tamm. Ei isiklikult näha ainult kolm, neli korda. Ja sedagi tema viimastel kuudel. Juhtus nii, et tema kõige viimased tööd, mis ta kirjutas sahtleid minu kaudu aga käe läbi rahva ette. Tase oli selles, et ma tol korral olin ühe noorsooajakirja toimetuses noorus, ta punane rist välja andis. Peaaegu kõik tolleaegsete väljapaistvate kirjanike poole palvetaja kaastööd teha. Ja mõni aeg hiljem astuski sisse toimetuse ruumi tähendusel Tammsaare kaasas tema esimene aasta ja pärast seda ma käisin paaril kalal tema kodus, Koidula tänaval Kadriorus. See oli tema viimane elu kord. Seal Läks pikaks varju puhul käis tavaliselt toimetusest ja juhtuski siis nii, et umbes 20. veebruari, paigutades 40, ta käis viimati toimetuses, tõi kaastöö päälkirjaga kaks kuningat mis jõudiski ilmuda alles pärast Tammsaaresurmajärgsesse, osutus osutus tema viimseks, lõpetatud tööks. See oli väikene pala kirjutatud loetud materjalide põhjal. Lõvide ja inimeste vahel vallast populaarteaduslik, pala kus ta iseloomustas, nagu ta ikkagi paradoksid, haruldast mängida ei inimeste halbu omadusi ja lõvide häid omadusi ja vastupidi. Kuulge tartlased väga äreval ärevatel aegadel, et esimene kokkupuude oligi teise maailmasõja algus päevadel ja naised ja mõned hilisemad jutud, vestlused näitasid, et need maailma sündmused ära rasketele mõjudele. Aga muidu pole siin jutt tema nimetatav vaimsest palest. Siis ta oli nii elav vestleja lõbusestlejaga minul isiklikku päev käima vestlustest sama mulje, mis tema teoste lugemisest. Et tema ise ja ta teosed on väga ühte nägu, kui nii võib öelda. Teoste lugemisel teosed haaravad kaasaga pärast järk kuidagi niisugune nukker tunne tema teostest, aga see nukrus ei ole mitte pessimistlik, vaid see on kuidagi nii hingeülendav, kui võiks öelda. Tamsar armastas ju väga unistada, aga tema unistused olid kuidagi nii-öelda reaalsusega ja tegelikkusega väga tihedalt seotud. Isegi niisugustest asjadest ta joonistas, kuidas panna Narva jõe veed meie kodumaad teenima kunagi tulevikus, elektriader töötaks meie põldudel ja ütleme, et ta võttis sõna kõigest kõigest, mis, mis tol korral nii rahva stamp palkva panid oskas oskas kõigi kõikide küsimuste kohta raskestimõistetavate paradoksi kaudu, aga oskas väga terav tänava pihkuliselt olukordi hinnata. Seoses Tammsaare töötlusega on tekkinud versioon, nagu ei oleks ta armastanud inimesi ja nagu oleks ta püüdnud neist eemale hoida. Aga tegelikult armastas inimesi nendega. Adal ma ei armastanud võltsi. See oli vist jah, tema 50. sünnipäeval neid ei sallinud, kuuekümnendail samuti ja läks lihtsalt minema, aga male kuulud, hääli ütlevad, oli muhk. Kõigile juttu ajada tükk ajas juttu tõsise kala ostmas nõnda edasi ja tema armastas rahvaga väga rääkida, sealt õpiski inimesi tundma, jonn, summuti, sama kirjandust ja tema väga palju rahvaga, rääkis ta, võis väga jutukas olla ja sealjuures põgenedes nõndanimetatud seltskonna eest ära. Tal lihtsad inimesed meeldis, ta väga rääkisid ja ega tema ju kunagi ei ole teada ühtki niisugust lugejat esinemise kooslakut, nagu seal ainult nii leiame, populaarsus tunnus. Ei ole teada, et esietendusel oleks lavale tulnud, huvitav oleks veel üht-teist teada saada, võib-olla tema töötamise stiilist on ju näiteks teada, et kui ta alustas tõe ja õiguse kirjutamist algul, see ei olnud tal sugugi planeeritud niisugusena ja nii laiahaardelise näol või see töö käigus kujunes, minul on jäänud niisugune mulje temast tema, kui ta tööd alustas, siis ta kindlasti oli väga palju materjali kogutud küll selle teose jaoks, aga kunagi ei olnud tehtud niisuguseid täpseid kavandeid, kuda süst Tirust kujundada. Kirjutamise käigus kindlasti väga palju muutus nii-ütelda, tavaline ütelus, vesi, kui töö valmis oli. Ah, ma tahtsin kirjutada hoopis midagi muud. Ma mäletan täpselt seda lauset, ütles tema oma romaani elu ja armastuse puul siis näidendi kuningas on külm puhul siis romaani põrgupõhja vanapagana puhul ja mitmel teisel juhul samuti. Ja siis on huvitav ja see tema looming päämiselt toimus nähtavasti suvel, kui temal perekond läks kodust suvitama, Tammsaare üksinda Tallinnasse, istus oma korteris ja lõpetas siis või kirjutas romaani materjalid, muidugi oli tal varem valmis. Mul oli mitu juhust nii suvel tema poole minna, kui ta parajasti töötas oma käsikirju, parandas ja see oli huvitav. Käsikiri, mis oli kolm-nelisada, lehekülge, oli laotud saali põrandale laiali ja kabineti põrandale. Siis ta sealt kohad, mida ta põrandas, võttis tema ei kirjutanud käsikirju kunagi ümber, vaid minul jäi niisugune mulje. Et käsikiri, mis ta alguses oli kirjutatud, siga jäi sinna, kuhu parandused tulid sinna siis ta kas kleepis mõne paberi peale, kirjutas üle või siis kirjutas mõnel poole lehekülge või siis ühe lehekülje vahele kuskil uut. Kuid see enamikus käsikiri, mis alguses oli valminud seid, nõnda jäigi. Ja ametikirjandusmuuseumis tema käsikirju vaadates nad on väga korrektsed. Ja tundub, et päris vähe on parandusi ja väikese väikese kirjaga kirjutatud. Minul isiklikult on ka sõim pruul füüsilise dramatiseeringus õiekülgus trump parandanud. Ikka on siis imepehme käe külgami kõik ära mahutanud väga väiksele ruumile, kui näiteks Vilde ju väga kiiresti kirjutas ja nii-öelda nagu öeldakse, jooksupoissi ootas trükikojast, kuni järgmine leht läks, Tammsaare tundub väga hoolikalt, mõtles siiski oma tööd läbi ja aga siiski väga viljakas oli sealjuures siiski väga-väga kiiresti kirjutas siis üks huvitav asi veel, sir et vaikselt suurelt tema poole vahel koolimaja. Mul on isegi sai nüüd üks niisugune kirjut. Tule köögi kaudu ma vahin aknast labovi kaudu ees trepp on värvitud ja samal ajal, kui ma ütelda lõpetas romaani. Viimased parandused tegid ühtlasi värvis põrand lähikonnas värvis lakkis, ühesõnaga nii meeldis nii summa tegija kodust tööd teha. Kuidas valida sidemetes oma kodu lapsepõlvekodu? Minul on jäänud meelde, et enne, kui te viiendat tõde ja õigust hakkas kirjutama, ta käis veel oma kodukohas ja neid nii-ütelda selle maastiku ja selle, seda meil kohtimal meenutamas just enne korda viiendat tõde ja õigust hakkas kirjutama, aga oma ausamba avamisel tai käid Laidoneri jääma. Las tema ütles siis, kui ta ausammas avati, niisugused laused. Ega nad minu raamatuid pole lugenud täitsa ja kui ongi, siis pole enam nendest kindlasti mitte midagi aru saanud. Tammsaare oli suurte ideaalidega kirjanik varasemast perioodist vist siinolijatel ei ole mälestusi nii-öelda, kui ta alustas oma kirjanikutööd suurte ideaalide ja lootustega. Aga hiljem, kui paljud nendest ummikusse jooksid sellest perioodist on mälestusi, nii-öelda mõtete vahetasid temaga. Minu kokkupuuted olidki nende. Just sõja teise maailmasõja algpäevil. Tundus tõesti, et tema suur suur humanist olles siis Poola hukkumise tunnistajaks Hitleri löökide all et kõik need sündmused temale väga-väga raskesti mõjusid temaga esimesest maailmasõjast, kui tal noorem oli, sest ta kirjutas ju terve hulga niisuguseid sõda, hukkamõistvaid, artikleid. Ja muidugi see sõjavastased meeleolud olid tal teise maailmasõja ajaks. Olid nii tublisti süvenenud, viimase loominguperioodi töö juba ise näitab ka ütleme, kuningal on külm ja põrgupõhja uus vanapagan. Ja need on ju muidugi teravat satiirid tema kaasaegse fašismi niipea tõstmise kohta. Olgu märgitud muuseas, et kui põrgupõhjast jutt on praegu Berliinis, tahetakse teda põrgu põhjat välja anda saksa keeles. Ja nii kirjavahetused on sel teemal käimas. Nendel sisenemist on esimene osa tõest ja õigusest on saksa keeles ilmunud Inreko kaks osalejat, mida autor ise koondas, kohandas just tõlkimise jaoks. Parlinson Se tõlkimisel otse eesti keeles, seal leidub ka eesti keele tõlkijaid. Aga siis nagu neid osutus, on ka siin Meil säilinud autori enda poolt läbi vaadatud saksakeelne tõlge tema eluajal tehtud Need, me saadame selle juba Berliini, et selle alusel saaks väljana tehtud. No Tammsaare tüüpide galeriist, kes on temale endale kõige lähema näiteks Andrese töö armastades, on ju palju sedasama Tammsaare enda tööarmastust, tema unistusi samuti aga Indrek jah, kindlasti võiksidki kujutada tema tähtsa päeva Juhkult. Et küllap see on ikka hambale ise, kui ta. Haruldane koht ja, ja seesama motiiv kordub hiljem ka tõde õiguses, nii et see niisugune. Tähtsa päeva nukrus. See on kindlasti nii. Väga-väga-väga ja väga paljudel lugejatel nii südamesse läinud. Tema teoseid lugedes haruldane vaimu sädelevust. Küllap seda kaaslast. Kui kuhugi sattus, siis niivõrd hästi, ta hoidis nööbist kinni, räägid twitteri. Niiviisi tuli hommikul kella kümne-üheteistkümne ajal mil poole või mingid käsi või midagi, härra minister põllu mulgi ruttu hakkas jupamaks, jutame juba kella viis, kuus peale lumeeluka jutt jookseb ja kõneles väga mitmesuguses pressimisest. Jutt oli alati lihtsalt niivõrd vaimukas. Oleksid kõik. Nii poliitikast kui kirju ja looduses. Huvitav, olin vahel Kadriorus juhtusid jalutama, istume koos tema tähelepanekud puude ja lindude ja üldse taimede lillede suhtes. See lihtsalt huvitav oli kuulda, kes tema lemmikautoreid olid. Ka nii tema taolise kahtlejad kahtlejad noorest põlvest ta juba mainib ka, et ost, aiaski, nii-öelda psühholoogia on temale väga suurt mõju avaldanud. Ja showga teda muidugi asendab tõesti, nagu. Aastad lähevad inimesed, kes seda ise on tundnud, saavad vanaks, kaovad samuti ära. Aga tema looming jääb küll alatiseks meie kirjanduse põhipäras. Minge lapsed Meie maailma õnne otsima. Vahest olete teie need, kes? Kord vargamäele tõe ja õiguse.