Oi maa poolt meremeel töölt jälginud, kaugel linna. Oi, far, muut, mure ja laule löön koot, lai. Ahoi kõigile, eriti neile, kellele meri on tööd ja leiba andnud. Meresaade ahoi läheb Eesti veeteede ameti eestkostel. Täna kõnelevad vanad meremehed, kelle vanus on kaks või kolm korda suurem tänase merd sõitva kapteni omast. Need jutud on aga kohati nii tõsiseid ehtsaid meremeeste, mere ja laevaosade sõnu täis. Et maamees peab mõnikord aimama, millest jutt käib. Sellegipoolest huvitav. Merelaulud on täna Ants Eskola alt ja Ameerika eestlastelt, kelle isad ja vanaisad Kaise merd sõitnud. Seega laulavad ka Harri Verder ja Baltimore'i Eesti Maja Kuld Lõvi kõrtsi ansambel. Omad poisid. Oo. Jaa. No meie siin laule ja tee meiega tööd evad meil DK. Rikkumiseks. Meresaade on täna kaugsõidukaptenite seltsis meremuuseumis siinsele kõige kõrgemal korrusel, et kõnelda pisut meremeeste jutte. Niisiis ma alustan siit päikese liikumise suunas, on härra Alfred Rajasalu. Härra Leo Piik ja härra Elmar Anniko on. Et te olete kõik ka siin meremuuseumi juures vanade meremeeste klubi liikmed ja siin te olete neid jutte palju pajatanud, millal teist keegi viimati merel käis ja käisin 500 tagasi, nii mõnikord pensile jäin ja siis maameheks. Mul saab juba 20 aastat tagasi, kui ma viimati Šveitsis 49. aastal. Ja siis 67. aastal lõpetasin Rootsi ameti. Hiljem hakkasin loosiks, millal see oli, millal ta esimest korda merele läksite? Esimest korda läksin 22. aastal siis rannas alu laevas vedasime algu Tallinna ja ja korjasime Kiva läänemuuli, seal ka ei tohi, tõsiselt täitmiseks ja rannas. Mina läksin, ma olin juba kaunis vanamees, kui läksime merele, 35. aastal ma olin 21 aastane, läksime merele, rannapoissi rannapõõsana. Nende, Vormsi mees, Vormsi mees ja oli seal palju purjekaid tol ajal. Seal oli palju neid, jah, ja kui ta igal mehel oli igas peres purjekad, missid merele kiskus, asi oligi see, merele tõmbas niisugune asi, et meie külas oli seal mehi, kes olid, sõitsid merd, merd, oli kaptenit ja omal tuli ka tahtmined. Lähen ja katsun ka peremehe leiba. Talu kohvil väikesel ja kooli lõpetasin ära, käisin kui lõpetasin Narva ühisgümnaasiumi ka veel 32. aastal, nii et te olete Narvast, mina Narvas, noh, ma olen Utria külast, aga Narvas käisin koolis, minul hakkas sellest peret või kuueaastased lugemine nii selge ja lugesin. Sa oled musta kaptenid ja sealgi vahvad mehed olid, seal sõitsid ja mina hakkan kapteniks alguses mereröövliks armastusest, ei, siis lõpuste väed neid jalgupidi raade külge ja sellest saigi külge. Pole kunagi valikut, et ma hakkan siia või sinna nagu praosti isegi kestab hakata raktoristlikest lenduriks. Mul oli selge pilk kohe ise poolt merd, mänkidelega, laevu, kai, trein, neljateistkümnendas tulime Tallinna, siis juba Tallinna sadamas käidud ja, ja vaatad, mismoodi siis oli kõik ja missugused laevad olid, mulle eriti meeldis purjelaeva. Ise mõtlesin ka, et ega muud aurulaeva kunagi oma jalga ei tõsta, oli, aga siis pärast mul oli vaheaeg. Käisin veel koolis ja sõjaväeteenistus läbi, siis ma tegelikult nii pihta. Kõigepealt anna kirstiinadel Morruseks, sealt läksin, järgmine aasta tegin punkrosoidsini juba Belgiasse, sõitsin Belgia laevas kuni 31. aastani, seal läks olukord niivõrd kehvaks, enam ei saanud Monsulta välismaalasi võetud peale, tööpuudus oli nii suur. Mõtlesin, mis ma nüüd teen, oli kogud ka, et tulid välja reguly. Lõpetasite Tallinna merekool ei, Tallinna mere, kus ma käisin e klassidega seal Läksime õpetaja vastuollu ja ma ei oska nii algkoolipoisi moodi olla igavesti. Suurt rohkemat tarvis, öeldakse käkiga riiduja. Jajaa gängi kummala sõitsime laevas talli meil teisesteerinaisel ja siis läksin Kuressaare Kuressaare merekooli, lõpetanud, aga missuguseid meresid sõitnud olete? No neid on ikka, sõid kõik Äravitamisi, oldi meri, Põhjameri, valge meri, must meri vahemeri ja siis tuleb veel Kariibi meri. Kaspia seal 200 sõitude Alchaasi järvel je harali merel ka nii nimest veel päris palju vaheookeanid kaasa arvatud ja pealgi Atlandi ookean, nad kahjuks pole pääsu. Teisi pole lihtsalt laevu, mis kaugemale meil korra oli küll niisugune asi inglislaevaga. 33. aastal tulin jälle teist kord jälle salaja ja veel inglise number välja oodatud ja testivad mööda läinud. Oli kuulda, et juba seal mustad lubasid habemenoaga kõri läbi tõmmata. Et niisugune mees ilmus välja, kellel on mööda läinud, aga ma vahepeal käisin mere kolis, sõitsin eesti laevast biilsega tegeleksid ja siis läksin ka, vahepeal trükkisin ette sinna ja kiirendust, vaatame läbi lehe, oli juba see linnamäest oli käskinud 24 tunni jooksul olla kadunud. Aga mis tähendab Eino salongi eri kraamer, kus kohal oli selle laeva kontoris isendeid ametiühingutesse Vi belgia veel oma kohvi ja siis inglise uniooni. No mul inglise union number oli, aga ma kirja teel iga kuu ära ja siis erikord ette trügis vahele läksi, sinna esimene dismis vaatorit, kurat, dekoptid ise pole inglislaevas sõitnud, midagi on avatud ka 29.-st 31. aasta suvine laevas seisnenud. Tassima, ront vahtisid, jää peale pea. Lemmuunsuldatud Junioritsehh oli hüvitise veskisse õiendasel jõni säkigistasime, tegid väiksed õlled seal kõrval siis ana pass minu kätte ja meie laeva sõidad laevaga. Väljaanded, mis peale muserdab mind, et ma saadan passi järele, et läinud siis midagi pidi hea riis tulema. Eestit pidime sääneclerrorsis Kuubas suhkruga suhkruNew York'i, New Yorkis pidime me relvade kiina. Ja seal oli paari aasta proviisi pealisrikk läks tagurpidi, läksime trikki sadamat, me käisime seal Portland, Boston, Philadelphia, igale poole oli viie. Ja siis läksime sinna Kuubas, Kuuba suhkrut polnud valmis veel. See oli poolteist kuud seal, ootasime Suhkurt. Suvises päike oli Zeniidis naasia pihke kõrvetovski vaste siis tuli pärast teine laev oli seal laadungi ära võtnud oma kompaniile suhkruga Londoni siis maksidele maha. Erand verbin tagasi, no siis oli jälle maha maksnud, see, siis on tal õigus oodata. Aga ootama jääd mulle tunnil tagasi, vahepeal töötasin veel maarnase jõe all tunnelil Antwerpeni kaks tunnelit, üks 550 meetrit jalakee, teine 220 meetrit pikk autodel oli. Siis sai seal veel raha juure korjatud ja uuest tallil tuldud. Käisid riigi võlakirjade koolis ja siin pilt üleval ja makstava stipendiumid, antivarustuste riided ja õppevahendid, siis tuli isa oma kulu ja kirjadega selle jaoks raha tarvis raha. Neil oma siin oli rahateenimisvõimalus eesti laeval seal väga vilets, nii et sellel ei ole mina ka läbi käinud. Laevadesse sõitnud oled, täna sõitsin Tallinnast Rotterdami, see oli 37. aastal. Ma muretsesin isegi mulle välispassi mahvi selle eest 100 krooni vist ei olnud, no igatahes maksin selle eest Toompealt sain välispassi ja sõitsin Rotterdami. Selle meie kodumaaga masinaga. Kodumaa peal oli kapteni Freekia kallaste kallaste Krepsa kallastaja tüürimees oli kalamees seal. No ja seal on siis ma olin seal töötav reisija, tegin tööd päeval ja käisin roolis ja ainult maksin toiduraha nendele saartele, eks ole, krooni 40 senti, maksin toiduraha iga päev saime Rotterdami reisijaid ka see kodumaa saineljasid maha mind. Oodake, oodake siin ootan, ootan hulk aega, pärast tuli üks kaater tuli järgi pandimise kaatri peale, sõitsime sinna politsei peavalitsuse, seal jälje. Oota, oota, oota. Lõpuks tuli mustronkette mind ronga peale, sõitsime tagasi merre Havenisse. Kodumaa ära läinud. Et viimaseid laeva tagasi koduma ära läinud Antwerpeni. No ei ole iga tagasi, nagu oli see valitsuse, mulle anti siis seal käsnia seep ja käterätil kõiges oli just ehitatud uus hoone tooli, uus politseivalitsus, ma läksin sinna vannituppa, aga see oli vot nihukest ehitust varem näinud, nii puhas, vale kõik puha avali kahvel, kili hakata riidest maha võtma. Käin vannis ära, magan seal ja hommiku saadab mind siis Andertan järgi rongiga. Aga tolle, kus me siin panergid, aga see läheb üle sinna, seal võiks. Laupäevane päev oli politseiohvitser, ütleme saksa keelt ma sain saksa keelest aru, koolis õppinud ka seda näitab seal, vot see buss seal, mis sina, Ferlaanid, aga miks te siis üldse sinna viidi? Siis oli see valitsuskoalitsioonist vaid mul ei olnud viisat, ei saanud see siis ei tahetud mind maal jätta. Need raha on liiga vähe, sul mul oli 100 krooni, oli eesti raha, juhatas mind sinna Estonian Vaarse Roode, üks Saaremaa mees pidas seal Eesti Vaarik ja tema abikaasa oli sakslanna. Siin, minge sinna, eestlased, kõige olge seal ja noh, kui teil raha saab otsa, siis tulge siia, Me saadame Eestisse sõitsid sinna, seal võeti lahkelt vastu ja nüüd ma selliseid neli päev olin, inglasest meremeest hoian, seal on niimoodi, et seal oli mingi järjekorda joonud Saltoli sesse kapten või tüürimees, kes seal mehi võttis peale tuli väljadest, vot mulle niisugusi mehi tarvis. Vaatas ringi, noh lisaks ta siis oma kätt seal ja ta vaatas ja tule siia näo järgi tõmbas mind ära. Neljandal päeval viienda päevase laeva juba. Kapten vana merekaru juua täis kuradi käin pakki alla magama, kui väljas oli. Jumalad, aga ma olen elanud ja reisinud vendiga Leemeile laht. Jää jumalaga, tuule saadiga ja ühtegi meile öelda. Hüüdnimi oli vana logi. Tema armsama joogid oli ainult puhas. Mahlaga. Ja tõsi ta on alla laadinud luulesaali ja Vot, mul on vaikne nagu toll purjuspeaga dharma optiskeltki poiss ei olnud, aga, aga ma olen ka neid andmeid ja. Ta jumalaga, lahise, luulesaalina ja. Köielaevasõidud on ka sarnased, nii nagu mehed siin praegu rääkisid. Mina pole saanud seda seda kauge sõites teha, sellepärast et sõitsin esialgu kodus, ei purjekat, rannasõidu purjekaid, siin need halulaevad nagu nimetate, siis veeti siin Rootsi vahet kartuleid ja esid Balti meres. Sõitsime, käisime siin Saksamaal ja minu plaan oli niimoodi siis, et ma sõidan esialgu tänaseni sõjaväeline, käin sõjaväes ära, siis on vabad käed siis välja minna. Siis ma läksin sõjaväkke mereväes, et siis võetakse arvesse ka see nagu merel olnud, et siis kuidas nad kooli minna siis loodeti, seda ka pidin lahti saama. Siis venelaste sisse automaatselt mobiliseeriti, olin veel pool aastat doktuaalseteteldiinid kroonud ja siis sain välja, siis olin sinna servu laevas Anssi peal, mis sõitis Hiiumaa ja Saaremaa on ja siis Tallinna vahet kauge sõita. Mind enam ei olnud mul mõtteid üldse, sellepärast et minu rahvus on Rootsi ja siis üldse saanud rootslanna Rannarootsi rannaroosa ja Vormsaid kõikulised Mootslaseid, oskate rootsi keelt ja ei oska nagu muud, siis on põhimõtteliselt teesides nime Michelini pikner. Pikne süda hakkas. Seal sai siis seda, seda ka siis niimoodi, et lennukid käisid seal peaaegu iga päev läksid siis Saksa lennukid andsid meile lõuna poolt ja põhja poolt nadi soomlased meile kahe tule vahel olime siis seal oli siis üks letilaev ka väike, see siis põgenes üle Soome poole peal, eks. Ta vedas, sõjalaev selle šviili Jõesuus lasi seal suures tükkidega maal ja tema vedasel vaheliselt laskemoona. Päeval pandi peale ja siis õhtutekste tagasi ka. Aga siis tema sisse õhtul, eks, aga hommikul tagasi olnud. No ja, ja siis arutame nüüd, kas ta sai pihta, aga siis oli selge, et meil oli siis staabiohvitserid peale. Sellepärast meile patsutatakse õlale. Järgmine päev oli kohe teada, et võtted jah, et ta läks üle, serblased, lennukid tulid, otsisid üleval, mehitame, olime seal ankrus, läks üles ja teisi laevu ka ja otsisid, vaatasid, kas said, jättis, kukkusid pommi andma. Siis teada kohedanuneraldud kohtade kohta teada ja siis löödi Eesti ühiskond maha ka sealt pealt ja tulid venelased peale ja rong ette ja vagunkette ja kahe laevamehed olid peal 32 meest vagunis ja siis läks siis kus nad siis Siberi poole Siberi poole ja meresõitude sees on meil ju alati olnud ka mitmesuguseid juhuseid, öelge, millest see tuleb, et näiteks merelaulud on alati lõbusad isegi naljakad, aga meremehe elu ei olegi nii lõbusa naljakas saagi merd sõita, kui pea pead olema optimist. Teisi tuli välja. Seepärast õnnetusi juhtub igal pool ja inimseal surma ja meie ma kui hiinlase Polollimis ajasime saksa laeva põhja ühel 4000 tonnise laeva riisilaadungiga päris kena riisipuder sai 4000 tonni korraga USA tööstust, siis juhtub nüüdki, kui on lokaator olemas, juhtub nüüdki, kokkupõrkeid, meeskond pääses, tulid neile üle koos laeva kassiga, pesu väel tulid ruttu kahjusäraga meresõit sõjaajale ei ole sugugi meelakkumine, on rauaajaloos, on Aganud sõja ajal on ta ikka. Sõitsime miiniväljade peal. Viletsad laevad olid, ei saanud teisiti. No nagu Tõnu olin, mind ei ole muidu võib-olla neli neli tiival solindil, aga ta oli kaks, ühest oli ka veel kaks jalgel otsast ära, umbes sellega sõidad, tulime söelaadungiga, ei saa muidugi sõidan miinivälja peale kosmosäraldiga juurde ligi, nii minnagi, vaikimine välja. Sõitsime, mõtlesime kohe ülevalt, sõitsime, üle ei olnud mitte midagi, ei ühtegi, ei tabanud kirdetuul. Nordost kõva 10 palli, raadiojaam kirju tuli oli niimoodi kinnitatud seina külge, see tuli ka maha, meil polnud enam sidet ka. Lengeduse lahtibaasid puruks ja päästeparved ära ja kõik ära. Lõpuks kohades. VR seal sõitmist puudutab, siis oli küll igapäevaste heegel vahest paar-kolm laevaleheks teiste laevameeste põhja ja lõpuks oli 280 meremeestele, mis oli kogunenud Eesti Stockholmi suur tillukesel ära teine ja minul hakkas sõda juba 30 üheksandat, siis mu sel aastal võetigi neli laeva, ühe laevaga tuli sisse ja teisel ajal oleks samu välja. Kaks kord oli kahest laevasse helber palka. Vanemad mehekesed ja peretülid juba maha ei tahtnud, jäävaheline laeva Ühisis kaebaini tüürimehe, sõitsin siis Modge meeled, ühed olid sisse, tulid juba käskelt bot, lähed kohe, annad oma asjad üle laadi, sellega sammub väi siiski Pedas. Vahest oli künnis käsitleksid Rotterdami, siis oli just enne päikeseloojangut Põhjameres pooletunnises kaks ujuvad Miina tuli vastu. No aga ei juhtunud yhe, helista Sulge seemne, ilus pilt. Kajakas istuse sarve otsas, vaatasin tähtsa näoga kaptenisillal ringi. Ainult üks kord mees, Cage rääkis, Saksa allveelaev pidas kinni. Rääkis küll eestiks, anyways parajasti ei näitlikuste pimedas kõrval kerkib le kuul lendab vöörist mööda, kapten kuulis kallija ülemiku juhi üles, Kallaste oli siis seal kodumaa, püsib lõpus vaatsipia Raili pool pool keps laev, kus ta lähtekõik, midagi inglise keeles muidugi, aga kuulda oli, aktsent oli sakslasi oma, aga et meil oli just niisugune seekord laadung, mis ei olnud seal ja läks Rotterdami ka. Ja siis noh, seal olid kasti, lauad, õnnistasid, sega Kaupoli. Siis. Aga rohkem pole tegelikult kimpu jäänud ainult peale sõda, Fays robot, sõidate miini otsas, ma sõitsin, tegin natukene otsen, läksin ARK kolmapeale ja sealt sai üks tund aega võitu, kui sellist statistilist oli selle trofeede vedamisel sel ajal SKT venektoriks kularaviski jätku sulle midagi juhtub, et siis nagu nalja ei tehta. Sõida ikas Relia partiid kiililiini peal, mis oli kärikumenteerite kurssi kuskiltki, laevad sõitsid ja läksingi sellega saingi omasse kätt, kus see juhtus Scania rannas. Laev läks põhja. Kohe ei läinud. Poolteist tundi veerel, aga kõige hullem oli see, et ei masinasse seisma, tena kustus ära. Raadioaparatuur, see lendas paaditekile Rostocki minema, seitse tundi jäi veel sõita, ilus ilm oli kõik. Ise lendasin peaga vastu lagemasinasse seisma, isa allagi minna ka keegi isase Nižni põletad kuumavooru täis. Aur otsa sai kogu ahtriruumis vesi ülesse, ma peaasi oli selles, et sai kõik meed kätte. Mis aastal see oli, see oli 48. aastal mere hädalt, kuidas nimed on, nagu sõja ajal seal pommitati vajus ära, ehk siis oli, aga seal oli merehäda, oli kohe niisugune massiline köigil kõigel meralas, kui torm merel oli, näiteks, ütleme rahuajaliseks, kui sa sõitma hakkasid, ei ole, lisas joonud, et oleks müra. Ei juhtunud. Nii suurt tormi pole olnud, ei olnud. Aga viimati oli siin küll 70. aasta lõpu peale korralüüsi, Goa maru olid, tulime tühja laevaga Roomassaares Tallinna. Anti. Ja siis läks niisuguseks mölluks, tühi laev ka ei läinu venest välja, läksin sile, vaatasin Heltermaa auku, panime sinna ankrusse. Hakas möll, möll, pankurid, pea siis olid mõlemad ankrud, olid väljas. Laeval ikka põigiti tuule ees ei aidanud käikega üks käsi, vaatame triivi, triin, vägised, vitav kuumad laiu peale viia juba. Siis masinamehed võtsid ikka kokku, endal kõik selle kvaliteedi viimase kuni peale mees roolis ja siis saime vööri vastu ja siis oli mees või roolis. Mõlemad augud olid väljas, nii palju haldur ketti oli, siis pidasime niimoodi vastu, ikka vaikis natuke ära. Ma tahtsin midagi teha, ei ole, vii vii madala peale, vibrandanud see närvesööv aeg, 34. aastal ma käisin siis mul Legisel tsiteerime, diplom oli balti merest kuni 100 rekestonnisega kapteniks sõita. Saaksin Mootropolex ise organiseeris selle ostmise ja hakkasin ise kapteniks ka. Organiseeris asja, ostsime Sergo, kes seal Elia ära ilusa ilmaga oli väga hea laev. Aga tormid olid Santiga, et ta hakkas lekkima. Kui palju laadung? Iga reis tuli mere proteste teha lõikude kaupa peale ja ikka meresõit saada. 713 kuud ära, enne ma vaatasin, et see ei tühid asurkonnast ära. Sügisel läksin esimene laadal Tallinnas, kapten, sõita oli kartulitega, Kotkase kotkas pakuti metsa, vaatangi Taani. No ma mõtlesin, et mis asja esimest korda ta vaidles, läheb võisimest ära. Sinna sõitsime ära. Muidugi olid tuuled või vastu, nädal aega kriitilisime, saime seal Hiiumaa otsas Gotlandile mootor, nõrk, 40 jõudu. Siin midagi. Lavia kulutage aega, sest ta on nii palju raisata vastutuules suredabil seitsmest ära Tallinnas külmaks Erna, kes oli viidud ukse jäämurdja abil sadama, see, et enam tagasi saa. No mis sa teed, nii palju raha ei olnud, et et mehi ära saata, siis tuli hakata seal, aksimaaklendatage seal. Kogu talve sõitsin, tantsige Rootsi ja Taani ja lääne on seal, kus jää, jää jälle olid vanad, säilitatakse telekatkisi, kusagilt tormivarjus, üks tuli pillinud sütelaadne gotlandi, kott on see oliks. Juugarnali Macron hoiatas, ütles et vaata tal saksa kapten kirjeldasite sadama kohta seal en translate hell. Et siis käik põrguse, tegelikult oli ka sealised muidu kaks ankrut väljas olema, esis ahtriga, vastasid lahjad kettidel ära ja ilm peale tuleb, et tõmbasin välja neli ker peale loosi seal ei olnud üks kest, sild oli seal lahtine. Kalamees visii, suured kivid oskavad ise sisse minna. Ma polnud varem käinud, ei olnud, hakkasite laadnud, läksin õnneks saime ela säärest välja ja siis läks uuesti. Torm läks kangesti, et meil ei olnud midagi, need panevad sildi pealt, astasime hoopis maha ja allatuult lasime siis paljas mastist niukses 10 läbi enne midagi Bornholmi poolt läbi, kees kremlisse sisse. No seal olid nii head mehed lubasid käima lubada ja lubas seal siis nii paar päeva sängi kummut haavu lakkuda, seal purjesid põlanud. Ja siis, kui me seisime Sistust lugevuse, peeti meid kadunuks, raadiod ei olnud midagi nii, mis tuli talve läbi, tuli ära sõita, enne kui kevadeks, kus sai Tallinna ja siis järgnes uuega meeskonna pea sama suur suunal kolmamastisel masinaid lõhkeda, küll vähem naftat tarvitas, aga sellegipärast vaatasin, viimati laadisin Soomes, võtsime metsa vele norra lastega oli kokku lepitud, et läksime Flensburgis, Kopenhaagen, tuleme Kopenhaagen, Norlasteriaalne ei saanudki kaugemale Gotlandi ja see oli nii kõvasid, uuest oli peal, et te mõtleksite viimased kaltsud Byclextervest akveley ette. Ja mitu päevasel reisisime lumesadu, mehaanikuga tegime kahekesi süüa, seal panni saba kruustangide vahele, masina priimus sustas siia tarvis. Mujal teha ei saa midagi, Taivo oli juba peaaegu vesilastis. Õnnetus tuli, niiske laine jooksis üle, viis, solvas Heili viis puute välje ja võttis Nagel pingist veel Pikvalliga kaasa ja masinad alles käima sai ja siis mässis selle veel vindi ümber ka veel. Ikka tuled liini Berliini sainega sihkuus selle viimase sellist akvokaga läbi enam rooli kuulnud ja viilisin nagu madalam. Õnneks need midagi enam muuta ei ole, kaks vahuta sisse, keeras ahter vastu Mosistampis lahtri puruks, ka? Paati tahtsin, Peterlast ei saanud, paadeeningu sai natuke slaid võitjelgi, pilpad olid taga. Siis oli teine päev, oli siis seal pärast päästa laev välja Sisvassiks raketiga selle liini. Sidusin, mastan seal keegi ei oska seal kindlasti, võtad selle peal seepeale siis ükshaaval sõitsivad maale pükstega ja, ja nii see laev jäi sinna mu lootustes läbi, et nüüd ma parema laeva, millega võib sõita naat, läks. Ta jõuab laev, tal tuule Lotiivi, need suur on ma. Ei suuda? Kui seote merre mees, loobutseptis augu paigas, Narva me oleme siis murda ei suuda. Kuid kui hellaks tehtud rin näiud, lausub tal kani äramiinitaatiaks. Räime. Vaid murda suudab leida pokud. Hoovi porti voolab. Ah, tuli kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.