Inimene, kes siseneb selle maja trepikotta, milles ma elan võid kergesti veenduda, et maja elanikud ei sulgenud oma korterisse. Vastupidi trepikoda ühes trepiga võtab nende elust väga tõsiselt osa. See on muidugi positiivne nähtus. Kui näiteks edukalt areneb aktsioon raamatumüük tänavale. Miks ei võiks ellu viia loosungit prügi trepikotta? Nii nähtavasti arvavad selle maja elanikud. Trepikojad elavad nii-öelda täisverelist elu. Kui otsustada jälgede järgi, pole raske endale ette kujutada, kuidas see praktiliselt toimub. Kell kaheksa hommikul. Kodanik kenasti tuleb väljast ja loksutab kandekotis olevast katmata nõust trepile. Piimaoja. Kell kaheksa 30 Kodanik sabastelt laseb oma kassi trepikotta. Tema seisukoht on, miks peaks loom mustama korterit, kui selleks on ometi trepikoda. Kell üheksa, kodanik Lepalatav väljub oma korterist, et tööle minna. Kõigepealt sülgab tavastikkusest, sest enne teda on siin kas käinud. Siis viskab ta kiiruga trepikoja nurka sigaretiotsa ning jõudnud alla, tühjendab palitu taskud vanadest trammipiletitest. Kell üheksa 30. Trepist läheb alla kodanik soo, Kall käes prügikühvel. Trepiastmele pudeneb pudrujäänuseid kartulikoori ja klaasitükke. Hiljem ilmub trepikotta kodanik kenaste Teo tahteline poeg, kes väga oskuslikult monteerib seinast välja elektrilüliti. Selle peale ütleb tema ema, oi pojuke, kuidas sa seda küll oskasid? Kodanik hale põld pühib seoses põhjaliku suurpuhastusega oma korteriuksest välja kühvlitäie tolmu, mis pilvena levib kogu trepikojas. Samal ajal ilmuvad trepile kodanike maamanni poisid ja kirjutavad kunstipärases trükikirjas trepikoja seinale. L on loll. Tund aega hiljem kodanik Tsipri tütar, kelle nimi on juhuslikult Linda või midagi muud L tähega. Tundes end sügavalt solvatuna, täiendab seda lauset punase pliiatsiga. Ise oled loll. Selle peale pistab ta kompveki suhu, kuna komplegi paber kinnitatakse kleepuva poolega seinale, otse siidi alla. Hoidke puhtust. Pärast lõunat peatuvad trepikojas kaks sümpaatset noorust, kit, õiendavad midagi pudeli ja vorstidega ning lahkuvad vaikselt ja viisakalt, jättes põrandale paar poolikut vorstiviilu. Võib-olla ka tühja pudeli. Õhtul trepikoda on ju pime, liiguvad treppidel korteri ust otsides tumedad kogud, nagu ekslevad laevad pimedal merel ise kurjasti vandudes. Võtaks see ja teine, mis inimesed siin majas küll elavad.