Käbi ei kuku, alustab tere neile, kes kuulavad läbi juhuse muusikasse ja saksofoni juurde sattunud Raivo Tafenau nimi. Meie džässmaastikul on sama veenev kui vestmann Vestmann Juulitsas. Tema teekond tippu on olnud aga isegi ootamatult värvikas. Kohu lisas tumedaid toone, kohati kriminaalne poisikesepõli. Raivo ja tema muusikaõpetajana töötanud abikaasal Sirjel on kaks poega, Freed ja Ramuel. Saates lisa Pisa meenutustele oma maitseaineid Raamoel, kes Käbina tõesti kännust kaugele ei kukkunud ja tegutseb samuti edukalt pillimänguga. Nii siis on aeg meenutada, kuidas isa poeg ja perekond Tafenau siiani on jõudnud. Mis on jäänud teele, millest on olnud õppida? Mina olen saatejuht Sten Teppan, Jaagutsun kuulama. Raivo tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja Raivo on üks poegadest kaasas, nagu lubatud raamael tahab tere. Raamoil saata sinna oma käekäigust, rääkida varsti ise. Aga tal on veidi vanem vend ka, kelle nimi on Freed, kuhu tema omadega maandunud on. Tema on üks pere, kõige normaalsemaid tüüpe et natukene muusikast kaugemale ka tegelikult seal väga toredad, et on keegi peres selline inimene, kes vaatab nagu meie tegemisi natuke kõrvalt ja ta on hästi tore selles mõttes, et ta on väga aus kuna temaga on ka see muusika kogu aeg kaasas käinud ja ta on jälginud seda olukorda, mis meil nagu peres on siin aastakümneid juba olnud, et siis ta on selline hästi objektiivne ja, ja tema kriitika on selline, mida tasub võtta väga tõsiselt. Sest tal ei ole nagu mingisugust sellist muusiku ambitsiooni või või et ta peab kellegile meeldima või ta peab ütlema midagi, mis ta tegelikult ise ei usu, nii et temaga on see väga, väga, väga tore, et mõnikord ütleb ikka. Kuule, see oli ikka täielik jama, mis sa tegid seda, seda tavalised muusikud nii selgelt ja otsekoheselt välja välja ei ütle. Ma siit jutust juba kumas läbi, et Freedom siis ainus perekonnas, kes on suutnud kuidagi muusikast mööda minna, mis tähendab seda, et ka ema on tegelikult sellel lõksu kunagi langenud. Ja Ramuel vist kui ma püüan end sinu nahka mõelda, siis mõnes mõttes valiku tegemine, mis eluga saab, on justkui lihtne. Kui kodus on pillid ja noodid igal pool vedelevad, ma kujutan ette teistpidi jälle, kas see valik justkui liiga lihtne ei ole, et võtabki eos ära võimaluse mõelda millegi muu peale või näha teisi väljakutseid elus. Mismoodi sinul see käis, et ka sina sattusid muusikasse? Paps andis mulle selle pätnatiini plaadi koma viie aastane, olin, see plaadi nimi oli või liivi aastatele antakse tavaliselt. Finants. Eks ta nii läkski, mu isa pani selle meie vana Estonia tehnixi võim meil on siiamaani alles. Väga hästi töötab ja siis panin plaadi peale ja enne enne ära ei lõpetanud, kui plaat sai ühe ringi tehtud, siis kui ära katkes, siis ma hakkasin nutma ja ma kogutasin selle nagu selle plaadi peale kaasa. Mulle tohutult meeldis see muusika ja võib-olla sealt klik tuligi, et ahah okei, siis võib-olla nägi, et poisil või minul midagi on siis kuueaastaselt läksin klaverit õppima ja nii ta juba läks. Vaikselt tasa-targu on ju. Kuigi siis ma veel seda endale nagu ei teadvustanud, ma tahan nüüd olla mingi klaverimängija, kitarrimängija või mis iganes. Aga sealt vaikselt selle pisiku võib-olla sisse sain, tegid valutult oma teekonna läbi. No kas muusikakooli mõtlen, muusikakoolis pole käinud, ma käisin tegelikult eraõpetaja juures klaverit õppimas. No ikka peaaegu jah, nii et, aga see, kui ta on nüüd nii, võtad, siis muusikakool on ikkagi kompleksne, eks ole, seal sa saad solfial, sa saad kõike, et sul on ikka vaja teha midagi, millest sa saad hindajaid ja sa pead ikkagi võitlema seal. See eraõpetaja värk on selline puht selline keegi ju sul piitsa ei anna ega präänikut, loomulikult antakse erapigem präänikut kui piitsa. Aga mis ma selle jutu jätkuks, vaata, Olivier, mul tuli meelde nagu see. Hea küll, esimest korda ma panin talle sisse esimesed paar korda selle plaadiga, järgmine kord oli juba need, otsime plaadibane ise sisse istus diivani peale maha sisse. Me ei tohtinud olla seal ruumis, ehk ma ei tohtinud isegi mingisuguseid muid küsimusi esitada, seal me lihtsalt, ma mäletan, see oli jälle see Aecus. Oh, nüüd ma pean jälle mingi 50 minutit vaikselt suured ukse kinni ja läksime, istusime niimodi köögis, vedasime näppe, kui tüüp oma plaadi ära kuulab, sest et kui sinna oleks vaheline, torganud mingisuguse umbes a la, korista oma tuba ära või tead või küsi kasvõi see, et et kas sa süüa tahad või siis sellele järgnes niisugune, mitte vastus. Aga niisugune protestikisa jätke mind rahule. Kas sinu isa näiteks on kuulnud, mis või kes on pätmatiini, kas ta teab, kui ta juhtumisi saadet peaks kuulama, kellest me räägime? Absoluutselt mitte, ma ei ole seda olukorda sinna oma isaemani kunagi viinud, ütleme sellist, mis ma hinges tunnen selle džässi vastu, sest et seal on hoopis teine teema. Seal on teemaks akordion ja ma mäletan, kui tore oli see, kui kui isa ma viisin isa haiglast koju ja on tore asi selline nagu Spotify ja ühildub selle raadiosüsteemiga ja isa istub autos ja siis ma otsisin talle kohe Spotify'st üles nagu, mis, et akordioni kõik igasugused variandid üldse mõeldud olema seal ja parida lihtsalt rändamiga käima. Vanamees oli mul kõrval nii õnnelik ja, ja mis ta torkas, et kuna ma olen seda akordionit nii palju kunagi mänginud ja teatud mused valss ja kõiki asju. Ja siis vana torkas jälle mingi lugu ta. Kuule saad seda lugu mänginud. Niimoodi, vaata, see maailm on see ja ma jumal hoidku, ma ei torgi silla, seda oma pätmatiinidegatsioon, kol draivi, see jääb, las las nad olla, elavad rahulikult oma eludel. Kuidas sulle oma vanematega selles küsimuses läbisaamine on olnud aegade jooksul leppisid nad hea meelega et sa ei, ei ole seda masti mees, kes võtaks näiteks talupidamise ühel hetkel üle. Sa ikkagi oled läinud hoopis teist rada pidi, kui võiks eeldada äkki sinu kodu põhjal? Minu puhul võis olla nii-öelda, kui Ramon oli Batmatiini, siis minul oli akordion ja see minu akordioni asi oli palju jõhkram selles mõttes, et ma olin nii suur fänn, et, et kui mul tekkis tahtmine pisike maja, kus oli neli korterit muidugi seinad, kostavad kõik läbi. Aga kui mul tekkis ikkagi tahtmine, siis ma kell kaks öösel hakkasin harjutama akordioni kõrvaltoast. Sealt on nüüd need niidid juba ammu nagu selged, et mis ma nagu teha tahan. Korra oli niisugune väike oht, kui ma lõpetasin Audru kooli ja vanemad kolisid, olin Audru kool tol ajal kaheksa klassi, eks ole, mis ma seal olin, 14 15. Et siis vanemad tahtsid mind mustlase kaasa võtta ja minu akordioniõpetaja Reet norming nagu võttis nööbist kinni, see mees ei lähe muslasse. Sina mustlase läinud, siis oleks katkenud minu, see muusikaga see nabanöör käigu pealt, sest seal ei olnud mingisuguseid võimalusi. Ja õpetaja tegi sellise otsuse ja nad jätsid mind Pärnusse. Ma elasin üürikorteris. Isa läks ära iseseisvat elu alates 15 aasta. Sa oled üles kasvanud. Pärn. No see põhimõtteliselt ei olnud Pärnuga seal Audru karusloomakasvandus sajad tuhanded naaritsaid, hõbe- ja sinirebased, miks mina seal üles kasvanud, sellepärast et isa oli mulle zootehnik ja ta sai sinna tööd, elasime mustlasisa, sai tööd ja noh, nagu praegusel ajal välismaal käib, et kus on, sinna minnakse, missugused sinu esimesed lapsepõlve mälestused on? Mingi pilt on, kui me elasime seal juustuvabriku peal, mustlaskus tehti vene juustu ja siis need valgetes kitlites mammid, kes seal käisid, mütsid olid peas ja mingisugused haisvad juustuvannid ja ja mingi niisugune seal mul mingisugune esimene pilt. Juustu oli väga tore ja väga hea, aga lihtsalt see vadaku lõhn, mul on siiamaale nagu kuidagi meeles sellest lapsepõlvest kuidagi. Aga siis ma olin kaheaastane. Nii et siis veel mustlas Siis hammustas nii ja kui peale juba, siis kas sain, ma olin juba täis, siis hakka, sa hakkasid need järgmised lõhnad, mis mul on ka natukene meele seda karusloomakasvanduse rebase, noh, selle selle väljaheidete koguse, mis hais selles piirkonnas oli, see oli üpris väljakannatamatu neile, kes siis kuskilt mujalt sisse tulid. Anetgesime kohal, seal elasime, harjusime sellega loomulikult ära. See on muidugi huvitav, ma ei mäleta juhust, et keegi siin saates oleks kunagi kirjeldanud oma lapsepõlve esimeses järjekorras lõhnadega. Kuna ma olin ka selline tehnikahuviline, sest ma tegin ise väiksena värvi muusikaid, tinutasin kokku, et siis mul olid kolm kõrged, keskmised madalad ja silla käisid transistoride türistorid. Türistor on selline pull nimi, et kui seal info alt sisse tuleb, siis talle plaksti selle sagedusega selle voolu nagu ringi käima. Ja ma mäletan türistori busines käisa. Selline kuna midagi saada ei olnud, eks ole, siis valitsegi võrrimees võrrimees ka, ma putitasin neid punnvõrri Rigasid ja siis vahetasin võrri või mingisuguse koljurõnga vastu sainele mingi transistori ja mingisuguse karbussi, mingi kruvi vastu anti, mul ei ole kuskilt Türi stardi. Neile selline pull vahel ja siis, kui ma nagu sellega vaesed vanemad ikka, mõtle nende peale, ühel ühel öösel ta mängib seal akordionitöödel ja teine oli siis see, kui ma selle värvimuusikaga hakkasin tegema, siis oli, kujutatakse immutus, kolviase Campoli lõhn, eks ole, see oli terve vaja oli, hommik oli läbi täis ja see lõhn, kui me räägime nüüd lõhnadest, eks ole, siis siis hiljuti taastasin ära Riiga sõitma, seitsme võin teile näidata, vaata, mõnikord on see, mis mul vanaisa siis tookord kinkis, millega ma sõitsin esimese bändiproovi, kui ma olin 10 ja nüüd ma tegin ta korda ja selle kordategemise ajendiks sai lõhn. Sest ma panin selle vana mingisuguse rondi käima ja see summutaja torusse õli ja bensu nagu see hais, lõhn, mis ümberringiratast nyyd ratast ei lähegi kõige sinine. Ja see lõhn tuletas mul taas kord meelde minu lapsepõlve, nii et ma olen selline. Ma ei tea, ma olen võib-olla ma olen paar korda lugenud sellist raamatut nagu sülgindi parfüümi, ma ei tea, kas sa oled läinud sel no fantastiline raamat. See on müstiline, mismoodi ta kirjeldab erilõhnasid kaheksa lehekülge tihedat teksti, ma ei tea, võib näiteks olla selle raamatu mõju all, aga igatahes mingid lõhnad on minu elu pannud nagu kuidagi. Missugusest situatsioonist või millega seoses on sul esimesed mälestused oma emast ja isast? Ma põhimõtteliselt mäletan, neid ei olnud, vaata Audrus oli selline periood, kus need rebased siis nagu aasta aega neid toideti seal võrkude vahel piinakambris, eks ole, kus nad seal liikuda ei saanud. Ja siis ma mäletan, kui see november tuli, siis oli, oli selline periood käsil, kus need loomad siis tapeti ja naastati, ehk siis tõmmati maha ja neid siis nakku seal pargiti töödeldi ja, ja see oli üks jõhker aeg, see oli selline aeg, kus ema, isa mõlemad olid 24 h olid kuskil kadunud. Need olid sellised ajad tegelikult, kus palgad olid ikkagi väikesed ja, ja isa vastutada oli siis kuidas sa nagu see business niinimetatud nõuka ajal üldse? Pisas võime rääkida, aga see sõltub väga palju sellest, kuidas Peterburi eksport firmale need nahad sai nagu maha müüdud ja sellest sõltus ka kogu selle Audru seltskonna kogu selle farmi järgmise aasta eelarve ehk siis kõikide inimeste palgad. Siis selle ajal oli mul isa kogu aega Peterburis, ema oli toidupoes vist müüa igatahes põhimõttelised ma sain olla väga palju üksi olen loene, võib-olla natuke isegi sellist vabakasvatuse alget. Sest ma mäletan, et ma tegin väga palju sigadusi, väga palju tatti, varastasin bensiini oma võrri jaoks ja nii edasi ja nii edasi, et mul ei olnud nagu niisugust kontrolli peale, et mul ei, mul ei olnud sellist, kes mulle ütles, et kuule, see on õige, see on vale, et nüüd ja sain ka muidugi karistada isa käest ikka korralikult naha peale, ehk siis ja ma mäletan seda, et miks ma sain mitte sellest, et ma tegin teatud sorti sigaduse. Aga ma sain sellepärast, et ma valetasin. Ja seda maal isale muuseas olnud ka. Tead, ma mäletan seda, kus poisid, minu sõbrad olid ringiringis ümber ja mulle anti peksa nende sõprade ees. Mitte sellepärast, et ma olin mingisuguse kohutavalt sigadusega hakkama, aga sellepärast, et ma talle valetas ja ma olen isand isa, seda nüüd, mitu korda talle seda öelnud. Õige see oli nõukaaeg. See on nagu see tema, et kui meie presidendiproua ütles halja, et kuidas on võimalik, eks ole ta mingis nõukogu aeg, keegi sai olla õnnelik, siis ma oleks teda nööbist samamoodi kinni võtnud ja koju tõstnud, pannud talle sinna tooli peale ja rääkinud Talle, kuidas võib-olla õnnelik lapsepõlve, sest et ega siis kui sa oled 10 12, kaheksa sellises vanuses, miks kõik arvavad, et need, need lapsed teavad, milline ja elu on kuskil mujal või mismoodi seal ollakse õnnelikud. Kõik oskavad olla selles ühes omas kastis nii õnnelikud kui vähegi võimalik seal olla õnnelikuks olemiseks tuhandeid variante, iga riigikorra ja igasüsteeme. Ma ei saa, lastan juhust käest, kui sa mainisid korda saadetud sigadusi, kas sa võimendasid seda üle või sa olid ikkagi tõsiselt? Mitte just kriminaalaga mustas nimekirjas ja mitte heale. Ja ma ei olnud üldse hea lapse. Ma olin nagu natukene võib-olla selline protestimeelekogu, selle noh, oma on tegemised, mida sa tahad teostada, eks ole, ja kuskilt pannakse pidurit, kui ma tahan, kurat, vabandust, võrriga sõita. Ja mul isa ei osta bensu. Nii. Siin hankida ja siis tuleb bensiin hankida ja tulebki seda teha, sest et sul on mingisugune tol ajal selline. Ma pean saama, ma pean, kus nad said seda, kuidas sa siis käis, läksid, läksin selle suure kummi hoolikuks, oli niisugune niukene pump? Seal lõin. Ma mäletan, meie sööda, kes vedasid rebastele toitu, seal olid suured paagid, 100 liitrit. Lükkasid voolikuga sisse, imesid. Niimoodi ja esimene lonks tuli alati suu. Selles. Läheks edasi juba paaki? Kui me mõtleme kasvatamise peale ja kasvamise peale siis ja sa paned kõrvuti ema, isa, vanavanemad, siis mis rolli keegi neist selles plaanis sinu jaoks mängis, oli keegi autoriteet rohkem kui mõni teine, püüdis keegi rohkem sind kuidagi mõjutada või nii-öelda põhiväärtusi sulle selgeks teha, et kuidas sa vanavanematega näiteks. Läbi sai palju vanavanematega oli ka see, et, et vanaisa mulle kinkis selle võrri, ta nagu põhimõtteliselt nägijat seda pilti, kuhu ta mulle selle võrri kinkis, siis ma kujutan ette, ma mäletan seda tunnet. Seda, seda, nagu me rääkisime siin õnnelikuks olemise tunnet, siis sel hetkel ei olnud maailmas ühtegi teist õnnelikumat inimest kui see, kui mina tol hetkel võin seda täitsa kindlasti, sest et see tunne on mul meeles ja vanaisa nägi ka onu nägi mul seda, et minus on vaike muusika alges, tema andis mulle esimese pisikese bajaani nikerdis aga käskis mul selle välja võidelda. Ehk siis vaata, sa pead, vaatan seda pilli. Mine sinna. Tahatuppa, Sul on kaks tundi aega ja kui sa mängid mulle peast, otsid ma esimest korda pilli, tuleb tagasi, mängib mulle Mustamäe valsi refrääni. Sa oled pilli endale selline kasvatuslik, õige meetod, mitte et sa ei anna lihtsalt tee peale asja, aga annad talle õnge, eks. Et sa pead natuke vaeva nägema, kui sa midagi tahad, olgugi et see oli pisike, niisugune mingisugune bajaani nikerdis. Kahe tunni pärast tulin sealt tagant toast välja ja mängisin talle selle refrääni, kuidas õppisid selle selgeks nokkimise teel ja kõrva järgi. Kuulasid läheme siis ma kuulasin mitte midagi, ma ei kuulanud, kus sa kuulad, seda ma olen ka ju ei olnud, eks. Aga lihtsalt ta, ta laulis mulle ette, kuna ta oli ise väga kõva küla pillimees. Ta laulis mulle ette, vot seal jaguma, kuna see raadiosse lugu kogu aeg tuli, see mulle, see lugu oli ju kuskil nagu olemas. Ja siis ma nokkisin välja, et selline väike väike õngevärk mulle on alati meeldinud, mul ei ole meeldinud see, et ma annan kellelegi kohe nagu kala, eks ole, et tahtsid pilli kaasas, aga ma tahtsin, see tekitas mus jälle siukest mingisugust. Ilmselt ja onu nägi selle näiteks ära. Kuidas sul koolis läks? Koolis läks täiesti tipp topp selles mõttes. Et, et ma ei mäleta, et mul oleks mingeid erilisi probleeme olnud. Kuna ma olin nii Sustrik tüüp, et ma jooksin õues ringi ja tegeles muude asjaga, siis ma natukene siiamaani põerama vähest lugemust. Tänu sellele mu kirjandid ei olnud nii noh, ütleme kohati isegi kolme juures või neli, ma ei osanud seda sõna seada nii hästi, et panen selle vähese lugemuse arvele. Ja seda, muuseas tunnistan üles, takkajärgi praegu kõik tasa, niiet. See on muidugi huvitav, et sa kurdad siin mingisuguse kirjandusele, tavaliselt avastatakse ikka matemaatika ja füüsika teemadel. Matemaatikaga oleks paremini, kui ma Pärnus sain, siis ma astusin Pärnu Koidula kooli, mis on siis matemaatika-füüsika eri erikallakuga eksaminand lõpetasin. Tol ajal oli veel niimoodi, et keskkooli lõpus, kui sul on kõik neljad viie aasta keskmisena olnud, eks siis sa pääsed kuue eksami asemel kolmega ja ma suutsin selle läbi teha, nii et ma tegingi ainult kolmeks ja ma olin tubli. Aga siin on jälle üks tubliduse, oli ta, meil on nõrk, ega matemaatika mul ka viis ei olnud, aga matemaatikaõpetaja oli siis puhkpilliorkester dirigent. Ja kuna ma olin nii musikaalne, siis ma mängisin talle kogu aeg ja ta vaimustus sellest muusikast, kuna ta ise muusik. Sama asi oli vene keeleõhtutel, mängisin akordionit vene kõps, pani mulle selle kolme asemel teksti sinna nelja, eks ole, Matthews pani kolme asemel teksti silla nelja. Nii et ma olen sihuke sihuke kaval vend, natuke ka ikkagi, nii et muusika, minda oma kavalusega ka natuke aidanud. Kuidas sinu käekäiku mõjutas nõukogude armee? No see on nagu see see teema, et ma jään ellu, vaata, see on kõige tähtsam, mul vaim ei korda, nii et ma tean väga palju inimesi, kellel see, kes seda vastu ei pea, et kui sa oled selline tagasihoidlik ja tiba introvertne tüüp siis on sind väga lihtne seal tümaks möllata, aga ma pidasin isegi selle vastu, et see ma tean, mis on dedoktsiina vanemad tüübid tulevad, kes on juba poolteist aastat sõjaväes, on tulnud noored ja siis seal selles mõttes, kuidas nende noortega käitutakse ja mis nendega kõigepealt tehakse, siis on selline, see on päris karm, näiteks kästakse sul magamisruumi põrand ära pesta ja harjaga, eks ole, laudpõranda kõik seebi ja kõige muuga ja siis paned omale valge alus nagu magamisriided selga lumivalged ja roomad sealt läbi voodite alt. Ja kui see on pärast siis sa saad peksa ja korralikult, see Vene sõjavägi paneb ikkagi enamus, enamus poistele paneb sellise vaimse vähkkasvaja sulle nagu, mis, nagu ei kao ära, et see muteerub. Raamoel, kui sa kuulad oma isa kõrvalt ja neid lapsepõlve meenutusi, siis tundub see piltsale loogiline, missugune ta väiksena oli, et mätsivat nii-öelda need omavahel tegelikult. No ei väsinud aga just see päti paha poisi selline staatus, et tegelikult tahaks minna ajas tagasi küll näha korraks, mis, mis ta seal põldude vahel tegi. Ühesõnaga mulle natuke on selline kummaline nagu viia kokku need otsaga, kui palju sama vanaema ja vanaisa juurde olete sattunud, ma mõtlen siis just Raivo vanemaid, kui ma seal väga palju käinud, noh, selles suhtes, et mitte küll võib-olla nii palju viimasel ajal, aga ikkagi kasvasin seal üles kui isegi koos vennaga, noh alguses et kui suvevahekakas vanemad viisid meid Frediga sinna tulime tagasi, siis kuu aja pärast võib-olla, või niimoodi ma võin öelda, et ma olen seal üles kasvanud sellest, et hästi toredad suved olid seal kunagi tavaliselt vanavanemad vist on lastele Ühed, mõnusamad inimesed maailmas üldse on. Mul on alati, kui ma nüüd räägin oma vanavanematest, tuleb soe tunne sisse, miskipärast näha neid seal optimistlikult ja rõõmsameelsed tegutsemas. Senimaani astud sisse, kõik on vanaisa, on selline selline pullivend, et viskab sellist nalja oma eide ehk siis vanaema üle ja kõik jutud, et need need teevadki sellise hästi soe tunne sisse, et alati sinna mõnus minna. Mis teie suvesid, Frediga, seal täitis vurrid vurrid, näiteks mäletan Guennale. Ma ei tea, kas sina kinkisid või vanavanemad kinkisid selle võrri Riga võrri kohalikust sealt eino poest, mis, mis ta oli. Siis muidugi, sattusin minagi kadedaks ja siis ma sain ka endale ühe võrri ja seal sellega sai sõidetud. Ja see siiamaani alles ka, eks vana peaks äratoomisele põllud ja mäletami kartulikorjamist, maasikakorjamist oli seal hästi palju, kuna onu oli või on siiamaani mingid suured maasikapõllud. Täiesti tavalised olid, et vanaisaga põllule minek ja heinarullide tegemine ja kõik selline maaelu nagu sai, seal. Nägid seda olukord, et see, see nagu oligi põhiline tegevus võib-olla see panilist rohkem väärtustama, et nagu see maaelu tegelikult ei ole midagi, millest tuleb eemale hoida. Tegelikult see maaelu on mõnus, tuleb osata hinnata ja maal oleks siis nagu tekitas selle austuse selle vastu, ütleme nii, et meil oli see võimalus olemas. Mis olukorras ta sina lapsepõlvest mäletad oma ema ja isa. See oli siis, kui ma istusin Saabi tagaistmel kollases Abivaks mäletab ja ema sõitis. Siis ma olin ikka väga väike, ma ei tea, kui vana võisin seal olla. No see oli ta selle, sa ikkagi selles lapse Togard ei saanud ju neid, ta ei olnud neid lapse korralikke istmeid, sime, aretasime ise seal midagi, midagi sinna istme külge. Üritasime seal kuidagi kinni siduda, et see laps oleks turvaline. Ja vaat need pildid on enes, see pruun saab ja isa oli hästi suur saabimees kunagi, et et see saab, on nagu mälusoppides. Ja selle ka ära, kuidas üldse Fredi ja, ja Ramo Eli ema sinu ellu sinu radarisse sisse sõitis? Vot, seal on ka selline keskkooliaegne, selline väike, selline jäi nagu mingi asi sisse tegelikult, eks mul olid siuksed, tüdruksõpru oli ju enne ka, eks ole, aga, aga temaga jäi midagi sellist õhku, mis sai noh, põhimõtteliselt nagu loeda raamatu läbi, siis mingi kolm viimast lehekülge on nagu natuke kinni polnud, et nagu pointi ei teha, siis hakkad vaikse selle letiga seda lehte sealt nagu lahti arutama, et saada sellest pointist aruvad Signega tekkis meil umbes umbes sama teema, et mulle kuidagi kogu aeg midagi nagu õhku, et kuna me olime koos mustlaspärit sealt ja siis me seal ka natuke koos hängisime vaid sellise või ma ei tea, kumba midagi tegema isegi, aga igatahes kui ma sõjaväkke läksin, siis nagu väga midagi ei olnud, aga siis siis sõjaväe seal ilmselt aega mõelda nende asjade üle väga palju seal sõjaväe vene sõjaväes on aega mõelda. Elu püsiväärtusi. Tabel mis päev oli see, kui sa said esimest korda oma last kätel hoida siis kui esimest korda isaks said? Me tol ajal olime väga palju koos Urmas latikas ja Raul Vaigla ja kes meil olid seal, Toomas Meil oli Urmas latikas kvintett juba siis ja ja ma mäletan, et kuidas Urmas latikas pesi oma Moskvitši puhtaks pruuni Moskvitši ja siis ja siis läksime kõik koos nii läikima, löön selle, läksime, läksime Tafenau lapse järgi. Et siis see pilt nagu mul natukene ikkagi on väga meeles ja, ja see oli just see 89 sellisega väga-väga keerulised ajad selles mõttes ütles, et et mina olin, siis panin mööda Venemaad Anne Veskiga, nii et ega mul väga pikka pidu polnud, ma tõin naise koos lapsega koju ja panin ise Venemaale ja kui Raamoell sündis, siis läksin kuuks ajaks laeva, viisin Raamoli koju Kose emaga. Ja see oli nüüd siis 91. Me elasime seal marja poe juures seal marja poe, vaata seal Kukusse pood kokku, kunagi eks ole, inimesed surma, Hulda tuli. Mõlema poisiga tuli sealt 15 minut, et ennem välja, kui see pauk käis ja pood oli ka ikkagi väga tühi, et siis ma, ma mäletan mingisugusel kriisi ajal ma laevas teenitud raha enamasti raiskasin ära, murti banaanide, leiva ja piima peale Soomes, nii et see oli selline tõsine ellujäämiskursus. Kaks tundi päevas sai nagu laeva pealt maha pere üle jälle tagasi, nii et. Ja, ja seda imeks panna oma on praegu, kui ma lihtsalt, ma olen mitu korda siin ega rääkinud, et, et kuidas on võimalik, et mind ei olnud ja meie peres on nii ägedad tüübid. Kas sul see emotsioon või tunne on mingis mõttes sama või sa ei mäleta, et isa oli pildilt ära või siis, kui sa juba nagu, ütleme, kaela kandma hakkasid ja ja tegutsesid toimetasid, siis oli paps ikkagi platsis juba. Tõesti, võib-olla ei mäleta seda, aga ma tean seda, et ema oli nagu rohkem juures meil, et võib-olla mul lihtsalt mõtlesingi, et seal nii ongi. Aga noh, ma ei ütleks, et laps oleks ära kadunud või midagi, me ikkagi olime. Käisime kelgutamas ja mis iganes asju tegema, see on ju, et ma ei tunne küll otseselt. Et nagu isa oleks ära kadunud kogu aeg, kuigi ma tunnen seda, et isanegi selline tugev kotkasilm, et kui midagi pahandust tegime, siis isa oli kohe olemas. Et ema muidugi on selline hästi Ellace ja soe ta julge kurjasti öelda, ta pole mitte kunagi meile nagu kurjast öelnud. Aga isa sellest teinud seda topeltteema eest ka. Et kui oli vaja kohal olla, siis ma arvan, et siis ta oli kohal ka ja saime ka sellise Reedi ja sinu vanusevahe on üsna pisike, mis tähendab seda, et te saite vist üsna koos tegutseda. Olime, kasvasime koos üles, tuli see sündmuste arengule pigem kasuks või kahjuks, et kui palju teil fantaasiat oli, et kas siis kogemata või poolkogemata korraldada asju, mis vanematele ei meeldinud näiteks või te olete head lapsed? Erinevalt oma isast? Et võib-olla mina vist võin öelda seda et mina vist oli nagu natuke parem laps Freed või mis, et mulle nagu niimoodi kõrvalt tundub, et Fredil oli läks natuke teistmoodi. Kui me räägime pube easta sellisest olukorrast, siis Frediliga oli seal väga raske. Seal ikkagi olid ikkagi ka väga-väga siuksed sünged story'd käimas, aga rahval seda pole olnud. Vaata kuidagi ei imestanud, et ma ootan seda praegu, millal see tuleb, äkki tuleb hiljem, aga äkki ta on nii hiline puberteet tuleb kolmekümneselt, et talle jäi kuidagi see asi vahele vist niimoodi. Kuidas sulle tundub, kui palju või kui vähe on lapsed nii-öelda kasvatatavad? Mil moel Signega neid asju omavahel olete kokku leppinud, kui üldse. Kas sa näed selleks vajadust? Kasvõi ütleme sedasama Fredi pube iga silmas pidades, kui asjad lähevad keeruliseks kas nendest asjadest tuleb ise välja tulla või, või sa saad midagi teha, oled sa. Osalen ma miskipärast arvan, et ta et selline rootsi tüüpi vabakasvatus on läbi kukkunud. Ma ei mäleta, kes mulle rääkis, tal on üks Rootsi sõbranna, kes ütles, et tema on vabakasvatuse vili. Ehk siis vabakasvatus ei tähenda seda, et lastele lubati kõik, eks ole, ei öeldud seda, mis on õige, mis on vale. Ja nüüd see inimene on kasvanud suureks täiskasvanud ja ta ei tea siiani, mis on õige vale. Et ta ei oska oma eluga mitte midagi peale hakata, tal ei ole mingisugust joont, mille järgi minna, vot selle joone tekitamine peab ja kui sa nüüd see joon teeb niukseks jõnksu sisse, et sa pead igal juhul selle jõnksu, nagu, kui sa sisse tuleb selle pealt korra otseks tõmbama ja siis ükskõik, kuidas seal selgeks tegema, et see ei olnud, see oli vale. Ja me võime siin kõik rääkida, et kuidas peab last kasvatama, aga. Mul on ikka selline tunne, et ma kõigele ütleksin kõigile lastevanematele kutsuge oma sõbrad küll sõbrad külla, head sõbrad, targad sõbrad, võtke lapsed juurde, rääkige juttu. Ja seda juttu, mis ümber laua räägitakse. Seda juttu salvestab laps kõige paremini. Sest samal ajal ütleme hea küll, kui ta isegi on ka seal meil selline selline iga lapsel, eks, et kui ta arvab, et tema vanemad on kõige lollimat tegelast üldse maailmas, see mingi hetk tuleb ja, ja, aga siis, kui nad sõbrad on seal, siis neid sõpru tavaliselt samaealisi, tema sõpru, nad respekteerivad täiega. Nii et rääkige juttu, rääkige elust, rääkige asjadest, rääkige pisitasa kogu aeg ja ma arvan, et see moodustabki, see salvestub nelja kuhugi kõvakettale siia üles, mis avaneb sul, kus kusagil hiljem sel hetkel, kui näiteks nemad peavad vanemad kõige lollimaks ja siis kõige ahvatlevam on mingil hetkel see maailmas on väljaspool kodu ja mis seal mida teevad tema sõbrad, tema sõbrad ja seal nagu number üks ja niimoodi ka Frediga, nagu natukene läks meil, et Ta sattus mingisse sellisesse seltskonda, mis oli väga põnev, noh ja põnev just selle, selle nagu elu pahupoole. Pealt, kas sa kartsid, et mõnes mõttes sinu kunagine saatus nii-öelda taaselustub? Ma natuke olen mures küll, jah, ma just vaatasin seda seltskonda, kellega ta lävib ja mis tüübid on ja tegin natukene uurisin ja mis, mis, mis seltskond see üldse olla, kui ma seal kuulsin, et kellelgil on valdavalt tunnistusel ühed, aga siis kõige parem hind on hinnal kaks. Ja, ja ütles, et see näitas juba ära, et vaatan seal töö seal koos, seal on midagi peres väga, selle tema sõbra peres on midagi väga korrast ära ja just see oli mul natuke mure. Et kuidas saada nüüd eemale jälle sellesse seltskonda, kus räägitakse ja toimetatakse nagu kuidas saadakse kinni ei pane last, ei saagi, ei saagi. Meil tekkis see variant, et me müüsime kisa suvila rajama, kolisime Tabasallu, et võib-olla see 2004 tegime selle tehingu siis, siis oli veel täpselt see iga, et ta otsis, sai endale uued sõbrad ja kui ta kaks kõik nagu laabuma Sind raamal kampa ei võetud, siis jah, endale ees küll seal toimetamas, aga sa ei sattunud kuidagi sellesse ringi. Tegemist oli väike, aga no eks me ikka selle seltskonnaga vend kutsus kaasa, läksime tiigi äärde ujuma ja mis iganes võis olla küll üks osa sellest, aga eks ma vist ikkagi teadlikud võib-olla ei tahtnudki nagu sinna täitsa nagu jääda. Siis kogu aeg olla nagu kaasas. Pigem oli see väikevenna roll seal seltskonnas ka, oh vaadake, mu väikevend tuleb umbes et, aga ega ei tunne küll, et ma sinna, et sinna sisse oleks saalne. Ramuel, kas sa mäletad oma lapsepõlvest olukordi, mida sul eelpool siin isa kirjeldas, et tore on, kui vanemate sõbrad on külas ümber laua jutud, mingid käivad, võttes arvesse, mis ringis Raivo on aastaid olnud, siis kas muusikute seltskond eriti džässiliinis oli sulle noh, nii-öelda juba sõbra või sõprade eest ammu enne seda, kui sa ise hakkasid muusikaga tegelema? Meil käis ikka väga palju alustades sellest, näiteks kui me Tabasalu kolisime, siis me saime selle stuudioruumi korda siis kui vana ma olin 13 14 2005. Ja siis ma võin öelda, et see Tabasalu kolimine siis stuudioruumi valmissaamine aitas mul vaikselt juba nagu tekitada mõtete, tahtma juba natuke mängin ja siis tuli trummis ette, siis samal ajal käisid hästi suured proovid seal meie resecis diivan oli kogu aeg täis muusikuid ja siis ikka astud oma toast välja, jäävad, kes seal on jälle keegi, kellel ma alt üles vaata see artistina, mis iganes sellised olukorrad tekkisid ja siis olles nüüd nagu muusikaga tegelev siis see on nagu tulnud kasuks. Võib-olla üldises mõttes, et ma ikkagi tunnen muusiku ära, onju, et ei ole võõras inimene, vaid ikka kõik enamus nagu läbi käinud, et et noh, kas ta nagu seltskonnana, nagu nagu minu seltskond oli, see pigem ei olnud, et ma olin ikkagi nagu sõitnud selline kartlik natuke, et miks sa isa saksofoni näppima ei läinud? Ma isegi ei tea seda. Mul ei ole kunagi sellist tunnet olnud, et ma nüüd peaks. Paar korda olen törtsutanud, seda nii vist ongi ainult kaks korda proovinud, aga ma ei ole kunagi tundnud, et ma nüüd peaks saksofoni mängima. Kui sul isa ja poeg mängivad sama pilli siis ja juht kuku ise, isa on meil teada-tuntud siis sealt varjust nagu see on üks vale ja lisaponnistus elus lisaks, et sa tuled sealt ja veel kõigepealt õpid hästi pilli mängima, siis isa varjust nagu välja kuidagi ja oma juttu ajama ja siis, ja kuna mul Tafenau don tahvellaud, eks ole, siis ühel on r teisel Ale r ees kogu aeg mingi kaks. Et see oleks isegi, ma mõtlen, see oleks, oleks väga keeruline olukord praegu. Aga kuna meil see pilt oli muusikaliselt sihuke suur ja lai, siis oli vaba valik. Ja temal oli kohesaja rütmi nagu asi, igal juhul, nagu rohkem. See on muidugi huvitav, sa ütlesid, raamiliate trummis tuli ühel hetkel trummisetid ise ei tule ühel hetkel, kas sa oled nimme kuidagi Raivo sokutanud? Koju on neid võimalusi ikkagi? Kas eksida, no vot mul oli, mul oleks suuremat sorti unistuse, kuna ma noorena elasin paneelmajas, siis ma seal ta seal harjutada ei saanud, ehk siis kui ma seal harjutasin, siis kõrval vene vanamutt lubas mul lihtsalt ära tappa, ütles, et ma leian selle 500 dollarit ja lasen su maha lüüa. Niimodi ütle ütleski mulle üle rõdule. Ma mäletan seda, kui ta oma lapselapse saiust maga. Systafenovid saksivani korraliku kuradi fraasile siukse. Niimoodi siis tuli, tead rõdult ümber rõõma, leian selle 500 dollarit, ma lasen sma lüüa. Saan temast aru, ma umbes samasse uisanud, muuseas, mina saan kaaru temast ja sellepärast mul oli väga keeruline, ma käisin Vene tänaval harjutamas. Ma sain öösiti harjutada, mul neis kettaklubi elundis, käisin öösiti kuni viimase trollini, eks ole, harjutasin ja. Ja no see veneaegne vanalinn seal samamoodi aknad, kõik klassid läbimine on kaks korda sealt politseiga välja tõstetud naabrile lihtsalt politsei on siin mingi vend ja siis ma olen kogu aeg, kogu elu on mure kus ma harjutan, ja see staaba salu, maja sai ostetudki täpselt nii, mitte niivõrd maja kui maja pärast, aga lihtsalt, et see abihoone, see näitas mulle kohe siia saab ehitada prooviruumi ja selle esimene asi, mis ma kohe valmis tegin, nii et mul on üks suur eluunistus, täitus, et ma saan kasvõi öösiti kell kaks minna mängima saksofoni, ma kedagi sega. Kuna see stuudialegi tühjana väga kõle välja. Ja siis ma otsustasin, et seal seal nurgas peab olema trummis, et noh, see sai ostetud Pärnust toodud ära, nagu ma seal üles panin. Leiaks raamalisena sisse Illima hiilima ja tegelikult ma arvan, et see on mu elu kõige vingem investeering. Tegelikult siin on teine, aga ka Freed käis Petteri Hasa juures mängimas paarist trummitunnis ja meie kabinetis oli trummiseti, sett oli juba üleval ja siis õppisin lihtsamad piirid pildi selgeks ja muidugi päris äge. Muidugi mängis siis, kui teid ei olnud kodus vist. Ja siis ma muidugi vaata, mis, mis annenemisega, helistad sinna siis Fred ütles, istu maha, hõbe. Ja, ja kusjuures ma pean siinkohal ütlema loodud sweet, kuulad seda, et võib-olla On tänu Fredile see, et ma mängin trumme, täna siis mina muidugi koolis prantsuse lütseumis matemaatika tunnis ala, et hakkasin toksima ägedat rütmi asju, siis hakkasin vaikselt juurde mõtlema. Siis veel ei olnud seda, seda stuudiot teil valmis, ühesõnaga selleks mingisugune pool aastat elanud umbes niimoodi aastani. Ja siis, kui see trummisett tuli, see too õhtu mäletan sinimustDamas. Lähme toome autost ära. Mäletan, see oli vist kell 11 oli nii kooli ja teisipäevane päev ala, et järgmine hommik vaja kooli minna, siis. Ma panin selle seti niimoodi täiesti suvaliselt kokku. Ma ei teadnud, kuidas need nahad õigesti käivitasid, tuli nagu ikkagi eraldi tükkidena ja panin peale. Saundisid ikke metsikute halvasti, sest et aga kogemuste midagi olnud ja siis sellega trükkplaadid kaasa. Ja siis ma virutasin kohe ja elasin nii välja, et see oli kell 11 12 öösel. Kas mäletate kodust jutuajamisi sel teemal mida võiks tulevikus teha, et sa olid ikkagi niivõrd varakult juba pillidega ametis, et see kunagi ei saanudki tõsiseks küsimuseks üldse, et ma tea, isa võtab õhtul nööbist kinni, paneb diivani peal istuma ja mis me siis su eluga peale hakkame nüüd otseselt? Et asjast ei olnud, ma tean, mul oli üks selline nii-öelda salahobi või ka vanavanemate juures maal olles kodus Tallinnas ma joonistasin nagu maju nagu ruumilisi maju ja siis mul oli nagu see, et oh, ma tahan tulevikus arhitektiks saada. Ja siis lõpuks, no mida aeg edasi läks, seda nagu raskem, see tundus, kuna noh, siis oled targem ja sa tead mis, mis see nõuab? Mõtet selle osas, mis lastest tulevikus saab muretsemine sellepärast on sulle tuttav teema Raivo. Ma isegi pean ütlema, et mul oli Fredi pärast, on nagu vähem muret olnud, sellepärast et Freet lihtsalt otsis endale mingit töö otsida kaitset, on aasta aega töötanud näiteks Norra Norras kuskile üritusel ja praegu on tal oma firma tal kuidagi see, see kuidagi see toimetamine ja asjade nagu see oli tiba nagu sihukse loogilisem vä raameri pärast veel natuke oli, sest et vaata, niukene poeem laste pärast on ikka natuke rohkem muret. Tal ta temas on rohkem põhjevlast kui paeluski Freedis sa oled, sina ju tead, mis on rohemuse definitsioon, vahepeal on see, kellele igakuised elektri, üüri, telefoni ja muud arved tulevad totaalse üllatuse, eks. Raamal muidugi ei mäleta vist seda, aga meil oli ka peale seda prantsuse üldse hooldusega korra väike kisa, gaas. Ta tahtis otsa kooli minna, mina ei lubanud. Lähete ülikoolis, Bacara ei lubanud otsa, kooli minna ei lubanud, osa ei julgenud ka tegelikult vaatamata seleta kookosjuba seitsmeaastaselt pätmatiini järgi, mina ei lubanud tal otse minna otsa kooli. Minus on, seda põhjendas ka suhteliselt vähe ja ma olen väga pragmaatiline ja jalgupidi maas tüüppel eluaeg olnud ja et, et seal midagi, mingisugune langevari peab olema seal taskus taga. Igaks juhuks. Minul ei ole seda langevarjutaskus, ma olen eluaeg olnud vabakutseline ja ma olen näinud seda, seda matemaatilist sinusoidil elustandardi ja kõik, kuidas see asi läheb enne kui sa hakkad muusikaga tegelema. Sul peaks olema mingisugune paber, mingi haridus tehtud. Ja siis palun väga tee, muuseas tuleb järjest rohkem päevakorda loe viimaseid Vaiko Epliku ja selle loomeliitude asjadega seoses asju ja seal väga päevakohane teema, mille sa ära tegid. Keskkonnakorralduse Tallinna Ülikoolis tagasi loodusesse geograafia tegelikult noh, mingil moel ka mingi väike uss oli selja taga, see võiks mind huvitada, aga naljakas oli see, et et ma mäletan seda vaidlust muidugi, aga siis tol hetkel ma võib-olla isegi mõelnud, ma ei teadnudki, mida nagu teha võiks või mida teha tuleks. Sest et mul olid mingid mõtted minna astuda sisse Viljandi kultuuriakadeemiasse, näiteks muusikat õppima kohe või siis otsa kooli, aga ma nagu ei julgenud veel seda teha, sest et ma ei tundnud, et ma oleks nagu enesekindel või ma esitasin ainult ühe avalduse, see oligi keskkonnakorraldus Tallinna Ülikoolis, mitte kuskile mujale. Siis ma sain nagu sinna sisse küll niimoodi, et mul jäi mingi pool punkti tasuta kohast puudu. Siis meil oligi probleem. Et mis ma nüüd teen ja siis isa ütles, et ära muretse, et saame hakkama ja ma ei pidanud nagu õppelaenu võtma midagi, siis järgmine aasta sai nagu tasuta kohale. Esimene aasta läks nagu libedad, teine aasta. Tulin jutuga, et kuule, et äkki ma peaks akadeemilise võtma, et kuidagi üldse ei lähe. Ja siis ma leidsin endale kõrvaleriala, mis on helidisain. Ja siis võib-olla see nagu aitas mul selle lõpusirge veel nagu lõpuni joosta isegi veel hoogsamalt. Sest et seal ma sain ka juba aimu nagu see muusika, noh, me oleme muusikapsühholoogia kompositsiooni alused juba. Kui me pidime ise mingeid asju salvestama või Copponeerima, mingit lugu ja ja siis tol hetkel ma juba nagu tegelesin selle asjaga kodustuudios ka ikka nokitsesin enda lugusid, mängisin trumme, siis klaveri pealismingi, bassipartii seal klaveri peale tegimegi neid asju, see tundus nii põnev mulle ja siis ma sain kuidagi sellise uue hingamise. Et olgugi, et see lõputöö oli ikkagi selline peavalu, ütleme nii ei oska ja siis ma tundsin, et ma enam ei taha, aga okei, ma teen ära selle kokkuvõtteks tegelikult õige asi, sest ma tulin sealt võitjana välja. Mis hetk või aeg sinu jaoks. See on olnud kõige keerulisem, kõige raskem. Kuna ma sain saksofoni suhteliselt hiljem, ma sain keskkooli viimases klassis anti mulle kogemata pilli kast, näed, siin on kast. Ja võta tule kahe nädala pärast proovi. See juhtus olema saksofon, sest et keskkoolis jäävad pillid iga aasta üle. Tüübid ju lõpetavad kooli ja peab jälle otsast hakkama. See pill ei ole nii, et ma oleks toodud mulle trompet, tromboon, metsasarv tuuba. Ma ei tea, mis minust oleks saanud. Kui vana praegu Holger Marjamaal 26 sai vast kuuse. Veiko Rämmel on 24. No kujutage, nendel on, need on juba maailmatasemel muusikut. Mina olin 21, kui ma sain, esimesed on juba loomulikult ma olin törtsutanud kuidagi ise omas mõttes. Ja siis mul oli kõige raskem olukord, oli see, et mulle otsa kooli neljas kursus ja siis ma vaatasin, et mul on juba, ma olen juba 24, noh, ma või umbes nii. Ma olen juba nii vana, et kuidagi mulle tundus, et, et see, see seltskond mulle kuidagi aeg läheb nagu käest ära või mis on nüüd tegema, pean, ma tahaks ruttu kõiki asju teha. Varjutasin küll kuus kuni kaheksa tundi päevas, aga sellest, nagu ma tundsin, ei piisa, et, et midagi on veel, ma olin niisugune hajevil, mida ma nüüd teen. Astusin konservatooriumisse, siis akadeemiasse esimesel kursusel paralleelselt Otsa kooli, neljanda, aga et kuidagi nende kahekoolide vahel. Kuna ma olin nii hajevil, et mida ma nüüd läksin äraakadeemiast siis kutsuski Anne Veski mind oma bändi ja kui, kui mind kutsutakse juba selliste väikeste oskustega ansamblisse, mis on kogu üle Nõukogude Liidu üks kõige kuulsamaid bände siis ma lihtsalt ei saanud, ma võtsin vastu ja ühe selle eesmärgiga, et ma saan Venemaal harjutada edasi rahulikult, sest et see klassika mind ei huvitanud, ma ei saanud sellega nagu hakkama seal mitte mitte hakkama sain, aga mind üldse ei kottinud. Klassikaline muusika saksofoni peal, lihtsalt seal oli minu jaoks täiesti absurdne. Oled sa mõelnud kunagi elukäikudele ja sündmuste arengule selles aspektis, et nagu meil põgusalt ka juttu oli, kui poisid sündisid, siis sul mõlemal juhul tuli üsna palju kodust eemal olla ja kõik ei suhteliselt ema kanda kuigi noh, sa olid ju mitte lihtsalt ära vaid selleks, et oma leiba teenida, perel hinge sees hoida. Asjad sujuks, et kas see põhjendas sinu jaoks ära selle kodust eemal olemise said sa endaga nii-öelda sisemise rahu selles küsimuses? Jaa, põhjendas küll, no tead, siis kui enam ei põhjendanud, siis ma lihtsalt lõpetasin, lõikasin läbi kõik asjad, et selles mõttes laeva pealt äratulek käis meil särkide puruks levimisega. Never kell. See oli siis, kui ma olin kuus aastat vannud kaheksa tundi päevas, eks ole. Ja siin suhteliselt niimoodi, et kaks nädalat korraga, kaks nädalat vaba või kuu korraga ja kuu ava. Ja siis, kui see nagu sai piiri ületas, näiteks kui ta hakkas juba sellist vaimset, et nagu süsteemi häirimine muusikas, motivatsioon hakkas ära kaduma siis ma enam ei saanud, seal ei olnud mingit mõtet. Aga muul ajal ma suutsin põhjendada. Ja ma ütlen, et mul on signa nii äge naine, ta suutis ka põhjendada meie peres kõik seal ära, et miks isa niimoodi on, näiteks meil oli ka selline teema, et et kupud tüübid olid väiksed Mustamäe paneelmaja korter, kui ma mängisin iga öö kella neljani laeva peal, ma tulin koju kell viis kell kuus jäi magama, ehk siis minut tsükkel oli siuke, et ma pidin ärkama järgmisel päeval kell neli. Umbes, et minna öösel laevale mängima jälle iga päev. Ja siis tüübida. Ma imestan siiamaani, kuidas värk käis, aga igatahes teisel pool toas need väiksed poisid rääkisid omavahel sosinal kuna Isamaaga. Küsin täitsa avameelselt. Kas sa oled pidanud sellega nii-öelda enda sees võitlema, et pagan, et jääks võõraks. Ma miskipärast arvan, et mul ei ole väga-väga tõsiselt neid selliseid mõtteid olnud, sest et ma olen temaga elanud 34 aastat ja mul pole kordagi olnud sellist mõtet, et võiks mingisugune või olla paar korda. Ma ei oska öelda, näiteks oletame, jääks teisele kaldale laeva pealt, et ei tuleks enam siinpool maha, vaid jääks sinnapoole. No vot seda motivatsiooni polnud, sest kui laeva peal läksid, mul oli juba kaks poissi, kaks poissi ja tegelikult see hoidis ikka nii kõvasti kinni, et mul ei tulnud kordagi seda mõtet, et ma peaksin kuskil ära minema, olgugi et see mõte või seal reaalsus tekkis korraks siis kui oli augustiputš ja me jõudsime laevaga Helsingisse, esimene info oli, kui, siis nõuga need vanad ruupori hakkas jälle tööle, et me oleme nüüd tagasi, esimene info oli see, et see laev ei liigu siit pool aastat. Nii et selline väike korraks käis selline. Ma mäletan seda hirmu ja seda, seda kuidagi lootusetuse tunnet, mis seal Helsingi poole peal nagu oli, aga see ei olda mingi niisugune tunne, et oi, et nüüd ma põgenen nüüd siia siia Soome ära, aga tunne oli ikkagi ainult siukene magnetiga, mis tõmbas mind sealtpoolt ikkagi siia tagasi, selles mõttes, et see õudustunne baseerub selles, et ma tahan koju, et mul on keegi kodus ja keegi on kodus, kellest ma pean hoolitsema, vaata seal nagu väga-väga karm teema. Ja oleks olnud võimalus ju minna Soome ja üle Soome kohe Rootsi, seal oleks saanud rahulikult emigreeruda ja nii edasi ja nii edasi hiljem vere, kõik asjad, mis teistel tüüpidel nagu peas, käis mulle käinud, kordagi majja isegi mõelnud, sellepärast. Suur-suur, aitäh, Raivo, et sa tulid rääkima ja Ramon samamoodi oli toredaid lugusid kuulata. Aitäh, aitäh. Selle saate nimi on. Käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja nädala pärast kuuleme taas. Pikem versioon vestlusest Raivo ja Ramuel Tafenau kand asub vikerraadio koduleheküljel. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal paiknevad ka kõik varasemad jutuajamised laste ja nende vanemad.