Käbi ei kuku, alustab tere neile, kes kuulavad läbi juhuse muusikasse ja saksofoni juurde sattunud Raivo Tafenau nimi. Meie džässmaastikul on sama veenev kui vestmann. Vestmann Juulitsas. Tema teekond tippu on olnud aga isegi ootamatult värvikas. Kohu lisas tumedaid toone, kohati kriminaalne poisikesepõli. Raivo ja tema muusikaõpetajana töötanud abikaasal Sirjel on kaks poega, Freed ja Ramuel. Saates lisa Pisa meenutustele oma maitseaineid Ramuel, kes Käbina tõesti kännust kaugele ei kukkunud ja tegutseb samuti edukalt pillimänguga. Nii siis on aeg meenutada, kuidas isa poeg ja perekond Tafenau siiani on jõudnud. Mis on jäänud teele, millest on olnud õppida? Mina olen saatejuht, on Sten Teppan Jaagutsun kuulama. Raivo tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja Raivo on üks poegadest kaasas, nagu lubatud raamael näha. Tere. Ma selle saate alguses, tavaliselt, kui peres on rohkem lapsi kui üks, palun lapsevanemal veidi kõneleda sellest ka, kuidas ülejäänute või teie pere puhul siis selle teise poisi saatus kujunenud on. Sestraamil saab siin oma käekäigust rääkida varsti ise. Aga tal on veidi vanem vend ka, kelle nimi on Freed, kuhu tema omadega. Maandunud on, no ma võin öelda kohe alguseks, et tema on üks pere kõige normaalsemaid tüüpe. Et natukene muusikast kaugemale ka tegelikult, et seal väga toredad, et on keegi peres selline inimene, kes vaatab nagu meie tegemisi natuke kõrvalt ja ta on hästi tore selles mõttes, et ta on väga aus. Kuna temaga on ka see muusika kogu aeg kaasas käinud ja ta on jälginud seda olukorda, mis meil nagu peres on siin aastakümneid juba olnud, siis ta on selline hästi objektiivne ja, ja tema kriitika on selline, mida tasub võtta väga tõsiselt. Sest tal ei ole nagu mingisugust sellist muusiku ambitsiooni või või et ta peab kellelegi meeldima või ta peab ütlema midagi, mis tahab, Te ise ei usu, nii et temaga on see väga-väga-väga tore, et mõnikord ütleb ikka. Kuule, see oli ikka täielik jama, mis sa tegid seda, seda tavaliselt muusikud nii selgelt ja otsekoheselt välja välja ei ütle. Deba kumas läbi, et Freedom siis ainus perekonnas, kes on suutnud kuidagi muusikast mööda minna, mis tähendab seda, et ka ema on tegelikult sellel lõksu kunagi langenud. Ja Ramuel vist, kui ma püüan end sinu nahka mõelda, siis mõnes mõttes valiku tegemine, mis eluga saab, on justkui lihtne. Kui kodus on pillid ja noodid igal pool vedelevad, ma kujutan ette teistpidi jälle, kas see valik justkui liiga lihtne ei ole, et võtabki eos ära võimaluse mõelda millegi muu peale või näha teisi väljakutseid elus. Mismoodi sinul see käis, et ka sina sattusid muusikasse? Paps andis mulle selle pätmentiini plaadi koma viie aastane, olin see plaadi nimiaastastele antakse tavaliselt Denteli finalised pätmeti täpselt nii. Ja eks ta nii läkski, et isa pani selle meie vana Estonia tehnixi võim, meil on siiamaani alles. Ja mul on väga hea Väga hästi töötab ja siis panin plaadi peale ja enne enne ära ei lõpetanud, kui plaat sai ühe ringi tehtud ja siis kui ära katkes, siis ma hakkan nutma ja magoogutasin selle nagu selle plaadi peale gaase. Mulle tohutult meeldis see muusika ja võib-olla sealt klik tuligi, et ahah okei, siis võib-olla nägi, et poisil või minul midagi on siis kuueaastaselt läksin klaverit õppima ja nii ta juba läks. Vaikselt tasa-targu. Kuigi siis ma veel seda endale nagu ei teadvustanud. Ma tahan nüüd olla mingi klaverimängija, kitarrimängija või mis iganes. Aga sealt vaikselt selle pisiku võib-olla sisse sain, tegid valutult oma teekonna läbi. Muusikakooli, mõtlen muusikalis ma pole käinud, ma käisin tegelikult eraõpetöörisse klaverit õppimas. Kaheksa, no ikka peaaegu jah, nii et, aga see, kui ta on nii, võtad siis muusikakool on ikkagi kompleksne, eks ole, seal sa saad, Solphia, sa saad kõike, et sul on ikka vaja teha midagi, millest sa saad hindajaid ja sa pead ikkagi võitlema seal. See eraõpetaja värk on selline puht selline keegi ju sul piitsa ei anna ega präänikut, loomulikult antakse erapigem präänikut kui piitsa. Aga mis ma selle jutu jätkuks, vaata, Olivier, mul tuli meelde nagu see. Hea küll, esimest korda ma panin talle sisse esimesed paar korda selle plaadiga, järgmine kord oli juba need, otsime plaadibane ise sisse istus diivani peale maha siis. Me ei tohtinud olla seal ruumis, ehk ma ei tohtinud isegi mingisuguseid muid küsimusi esitada, seal me lihtsalt, ma mäletan, see oli jälle see Aecus. Oh, nüüd ma pean jälle mingi 50 minutit vaikselt suured ukse kinni ja läksime, istusime niimodi köögis, vedasime näppe kui tüüp oma plaadi ära kuulata, sest et kui sinna oleks vaheline, torganud mingisuguse umbes a la, korista oma tuba ära või tead või küsi kasvõi see, et et kas sa süüa tahad või siis sellele järgnes niisugune, mitte vastus. Aga niisugune protestikisa jätke mind rahule. Muide, kas sa Batnatiini oli juhus lihtsalt, või sa püüdsid midagi tõestada tookord just seda plaati mängima panna? Ei, ta ei ole minu elusele Batmantiini kunagi olnud mingisugune juhus, et mina arvan, et mina ise ka olen nagu pidanud pätmatiinide üheks selliseks muusikuks, tema pätmateni grupp Ta on selline selline bänd keda ma loengi nagu räägime muusikalist eetikast ja selle kvaliteedist ja selle professionaalsusest ja selle muusika ilus meloodia, ilus see, seda, mismoodi improseeritakse, mismoodi tegelikult seal vorm ja sisu on kõik nagu üks suur tükk. Eks see veereb nagu bowlingupall ilma igasuguse jõnksutab. Ta veereb sinna kohta, et see esteetika on mulle eluaeg läinud korda ja läheb siiani korda selle mehe tegemised. Mind on alati nagu puudutab mul ihukarvad püsti ja on siiamaani. Muide, mis sa arvad, või äkki sa isegi tead kas sinu isa näiteks on kuulnud, mis või kes on pätmatiini, kas ta teab, kui ta juhtumisi saadet peaks kuulama, kellest me räägime? Absoluutselt mitte, ma ei ole seda olukorda sinna oma isaemani kunagi viinud, ütleme sellist, mis ma hinges tunnen selle džässi vastu, sest et seal on hoopis teine teema. Seal on teemaks akordion ja ma mäletan, kui ei, tore oli see, kui kui isa, ma viisin isa haiglast koju ja on tore asi selline nagu Spotify ja ühildub selle raadiosüsteemiga, isa istub autos ja siis ma otsisin talle kohe Spotify'st üles, nagu et akordioni kõik igasugused variandid üldse mõeldud olema seal ja panin ta lihtsalt rändomiga käima. Vanamees oli mul kõrval nii õnnelik ja, ja mis ta torkas, et kuna ma olen seda akordionit nii palju kunagi mänginud ja teatud mused valss ja kõiki asju. Ja siis vana torkas jälle mingi lugu ta. Kuule saad seda lugu mänginud. Niimoodi, vaata, see maailm on see ja ma jumal hoidku, ma ei torgi sinna seda oma pätmatiinidegatsioon, kol, treli see jääb, las las nad olla, elavad rahulikult oma eludega. Kuidas sulle oma vanematega selles küsimuses läbisaamine on olnud aegade jooksul leppisid nad hea meelega et sa ei, ei ole seda masti mees, kes võtaks näiteks talupidamise ühel hetkel üle. Sa ikkagi oled läinud hoopis teist rada pidi, kui võiks eeldada äkki sinu kodu põhjal? Minu puhul võis olla nii-öelda, kui raamal oli Batmatiini, siis minul oli akordion ja see minu akordioni asi oli palju jõhkram selles mõttes, et ma olin nii suur fänn, et, et kui mul tekkis tahtmine pisike maja, kus oli neli korterit muidugi seinad, kostavad kõik läbi. Aga kui mul tekkis ikkagi tahtmine, siis ma kell kaks öösel hakkasin harjutama akordioni kõrvaltoas. Sealt on nüüd need niidid juba ammu nagu selged, et mis ma nagu teha tahan. Korra oli niisugune väike oht, kui ma lõpetasin Audru kooli ja vanemad kolisid. Ma olin Audru kool tol ajal kaheksa klassi, eks ole, mis ma seal olin, 14 15. Et siis vanemad tahtsid mind mustlase kaasa võtta ja minu akordioniõpetaja Reet norming nagu võttis neil nööbist kinni, see mees ei lähe mustesse sinna mustlase läinud, siis oleks katkenud miinuse muusikaga see nabanöör käigu pealt, sest seal ei olnud mingisugust võimalusi. Ja õpetaja tegi sellise otsuse ja nad jätsid mind Pärnusse. Ma elasin üürikorteris. Isa läks ära iseseisvat elu alates 15 aasta. Nii et sümboolne õnnistus tegelikult oli sinu muusikukarjääriks ikkagi kaasatud. Ma arvan küll, et mul on elus olnud, ma arvan, et mingisugune neli või viis sellist juhust mille puhul ma olen tõesti korra pidanud üles taeva poole vaatama. Kuule, mis asi see nüüd oli? Räägime sinu lapsepõlvest veel ja võib-olla praegu natukene muusikast eemale vaadates. Sa oled üles kasvanud. Pärnus, no see põhimõtteliselt ei olnud Pärnu, aga see oli Audru karusloomakasvandus sajad tuhanded naaritsa tõbere sinirebased, miks sina seal üles kasvanud? Sellepärast et isa oli mulle zootehnik ja ta sai sinna tööd, elasime, mustlasisa, sai tööd ja noh, nagu praegusel ajal välismaal käib, et kus on, sinna minnakse, missugused sinu esimesed lapsepõlve mälestused on? Mingi pilt on, kui me elasime seal juustuvabriku peal mustlasusbeti vene juustu ja siis need valgetes kitlites mammid, kes seal käisid, mütsid olid peas ja mingisugused haisvad juustuvannid ja ja mingi niisugune seal mul mingisugune esimene pilt, et juust oli väga tore ja väga hea, aga lihtsalt see, see vadaku lõhn, mul on siiamaale nagu kuidagi meeles sellest lapsepõlvest kuidagi. Aga siis ma olin kaheaastane. Nii et siis veel mustlassiis hammustas nii, ja kui peale juba siis kui ma kaks sain, ma olin juba täis, siis hakka sa seal hakkasid need järgmised lõhnad, mis mul on ka natukene meele seda karusloomakasvanduse rebase, noh, selle selle väljaheidete koguse, mis hais sellest tegelikult sellesse selles piirkonnas oli, see oli üpris väljakannatamatu neile, kes siis kuskilt mujalt sisse tulid, Anetgesime kohal, seal elasime, harjusime sellega loomulikult ära. See on muidugi huvitav, ma ei mäleta juhust, et keegi siin saates oleks kunagi kirjeldanud oma lapsepõlve esimeses järjekorras lõhnadega. Kuna ma olin ka selline tehnikahuviline, sest ma tegin ise väiksena värvi muusikaid, tinutasin kokku, et siis mul olid kolm kõrged, keskmised madalad ja silla käisid transistoride türistorid. Türistor on selline pull nimi, et kui seal info alt sisse tuleb, siis talle plaksti selle sagedusega selle voolu nagu ringi käima. Ja ma mäletan, see türistori busines käisa. Kuna midagi saada ei olnud, eks ole, siis ma olin sihuke võrrimees võrrimees ka, ma putitasin neid punnvõrri Rigasid ja siis vahetasin võrri juppidega mingisuguse koljurõnga vastu sainele mingi transistori ja mingisuguse karbussi, mingi kruvi vastu anti, mul ei ole kuskilt Türi stardi. Neile selline pull vahel ja siis, kui ma nagu sellega vaesed vanemad ikka, mõtle nende peale, ühel ühel öösel ta mängib seal akordionitöödel ja teine oli siis see, kui ma selle värvimuusikaga hakkasin tegema, siis oli, kujutatakse immutus, kolviase Campoli lõhn, eks ole, see oli terve, vaja oli, hommik oli läbi täis ja see lõhn, kui me räägime nüüd lõhnadest, eks ole, siis siis hiljuti taastasin ära Riiga sõitma, seitsme võin teile näidata, mõnikord on see, mis mul vanaisa siis tookord kinkis, millega ma sõitsin esimese bändiproovi, kui ma olin 10 ja nüüd ma tegin ta korda ja selle kordategemise ajendiks sain lõhkem. Sest ma panin selle vana mingisuguse rondi käima ja see summutaja torusse õli ja bensu nagu see hais, lõhn, mis ümberringiratast nyyd ratast ei näegi, kõige sinine. Ja see lõhn tuletas mul taas kord meelde minu lapsepõlve, nii et ma olen selline. Ma ei tea, ma olen võib-olla ma olen paar korda lugenud sellist raamatut nagu sülgindi parfüümi, ma ei tea, kas sa oled läinud sel no fantastiline raamat. See on müstiline, mismoodi ta kirjeldab erilõhnasid kaheksa lehekülge tihedat teksti ma ei tea, võib-olla selle raamatu mõju all, aga igatahes mingid lõhnad on minu elu pannud nagu jah. Kuidagi missugusest situatsioonist või millega seoses on sul esimesed mälestused oma emast ja isast? Ma põhimõtteliselt mäletan, neid ei olnud, vaata Audrus oli selline periood, kus need rebased siis nagu aasta aega neid toideti seal võrkude vahel piinakambris, eks ole, kus nad seal liikuda ei saanud. Ja siis ma mäletan, kui see november tuli, siis oli, oli selline periood käsil, kus need loomad siis tapeti ja nahastati, ehk siis tõmmati maha ja neid siis nakku seal pargiti töödeldi ja, ja see oli üks jõhker aeg, see oli selline aeg, kus ema, isa mõlemad olid 24 h olid kuskil kadunud. Need olid sellised ajad tegelikult, kus palgad olid ikkagi väikesed ja, ja isa vastutada oli siis kuidas sa nagu see business niinimetatud nõuka ajal üldse mingisugust Pisassist võime rääkida, aga see sõltub väga palju sellest, kuidas Peterburi eksport firmale need nahad sai nagu maha müüdud ja sellest sõltus ka kogu selle Audru seltskonna kogu selle farmi järgmise aasta eelarve ehk siis kõikide inimeste palgad. Siis selle ajal oli mul isa kogu aega Peterburis, ema oli toidupoes vist müüa igatahes põhimõttelised ma sain olla väga palju üksi. Ma olen loene, võib-olla natuke isegi sellist vabakasvatuse alget. Sest ma mäletan, et ma tegin väga palju sigadusi, väga palju tatti, varastasin bensiini oma võrri jaoks ja nii edasi ja nii edasi, et mul ei olnud nagu niisugust kontrolli peale, et mul ei, mul ei olnud sellist, kes mulle ütles, et kuule, see on õige, see on vale, et nüüd ja sain ka muidugi karistada isa käest ikka korralikult naha peale, ehk siis ja ma mäletan seda, et miks ma sain mitte sellest, et ma tegin teatud sorti sigaduse. Aga ma sain sellepärast, et ma valetasin. Ja seda ma olen isale muuseas olnud ka, tead, ma mäletan seda, kus poisid, minu sõbrad olid ringiringis ümber ja mulle anti peksa nende sõprade ees. Mitte sellepärast, et ma olin mingisuguse kohutavalt sigadusega hakkama, aga sellepärast, et ma talle valetas ja ma olen isa isa, seda nüüd mitu korda talle seda öelnud, et see on õige. See oli nõukaaeg, see on nagu see tema, et kui meie presidendiproua ütles välja, et kuidas on võimalik, eks ole ta mingi nuga ja keegi ei olla õnnelik, siis ma oleks teda nööbist samamoodi kinni võtnud ja koju tõstnud, pannud talle sinna tooli peale ja rääkinud Talle, kuidas võib-olla õnnelik lapsepõlve, sest et ega siis, kui sa oled 10 12, kaheksa sellises vanuses, miks kõik arvavad, et need, need lapsed teavad, milline elu on kuskil mujal või mismoodi seal ollakse õnnelikud? Kõik oskavad olla selles ühes omas kastis nii õnnelikud kui vähegi võimalik seal olla õnnelikuks olemiseks tuhandeid variante, iga riigikorra ja igasüsteeme. Ma ei saa, lastan Joost käest, kui sa mainisid korda saadetud sigadusi, kas sa võimendasid seda üle või sa olid ikkagi tõsiselt? Mitte just kriminaalaga mustas nimekirjas ja mitte heale. Ja ma ei olnud üldse hea lapse. Ma olin nagu natukene võib-olla selline protestimeelekogu, selle noh, oma on tegemised, mida sa tahad teostada, eks ole, ja kuskilt pannakse pidurit, kui ma tahan, kurat, vabandust, võrriga sõita. Ja mul isa ei osta bensu. Nii. Siin hankida ja siis tuleb bensiin hankida ja tulebki seda teha, sest et sul on mingisugune tol ajal selline. Ma pean saama, pean, kus nad said seda, kuidas sa siis käis, läksid, läksin selle suure kummi hoolikuks, oli niisugune niisugune pumpoli keskel lõin ma mäletan meie sööda, kes vedasid need rebastele toitu, seal olid suured paagid, 100 liitrit lükkasid voolikuga sisse, imesid niimoodi ja esimene lonks tuli alati suu. Selles. Läks edasi juba paaki. Tekitas kodus pingeid ka või sa ütlesid, et tunne oli niisugune, et vanemaid eriti kodus ei ole. Ja samas sa kirjeldasid, et oma kitli said sa ikkagi selle eest ka kätte, et sa söandasid valetada. Aga kuidas, kuidas ta üldiselt niimoodi kodus läbi saite, et. Läks armas asjade, sinu ema oli ikkagi väga palju väga kogu aeg mures, sest et mul oli veel niisugune komme, et ma kiusasin oma nooremat nooremat venda kogu aeg ja niisugune noh, ma olin ikka niisugune suhteliselt niisugune. Ma ei oskagi öelda, mis on, et aga nad nad üldiselt pidid ikka minu pärast muretsema, aga samas. Ma arvan, et nad mingil hetkel said ka minust rõõmu tunda, et mul olid need äärmused olemas, ühte ma nagu protestisin ühtemoodi, ma olin niisugune väike pätipoiss. Teisest küljest, et ma ei olnud selline igav tegelane, kes läheb lihtsalt kuskile lauale, mängib oma autoga, eks ole. Et see oleks lapsevanemal on nagu kõige mugavam siis, kui ma jälle midagi suuremat asja korda saatsin või esinesin esimest korda oma akordioni ka väikega tatikas, nagu ma olin ja inimesed olid lihtsalt vaimustuses. Noh ütleme need kaks asja on kogu aeg, ma olin pätt ja siis oli ka minust rõõmu. Kui me mõtleme kasvatamise peale ja kasvamise peale siis ja sa paned kõrvuti ema, isa, vanavanemad, siis mis rolli keegi neist selles plaanis sinu jaoks mängis, oli keegi autoriteet rohkem kui mõni teine, püüdis keegi rohkem sind kuidagi mõjutada või nii-öelda põhiväärtusi sulle selgeks teha, et kuidas sa vanavanematega näiteks läbi said. Kui palju vanavanematega oli ka see, et, et vanaisa mulle kinkis selle võrri, ta nagu põhimõtteliselt nägijat, seda pilku ta mulle selle võrri kinkis, siis ma kujutan ette, ma mäletan seda tunnet. Seda, seda nagu me rääkisime siin õnnelikuks olemise tunnet, siis sel hetkel ei olnud maailmas ühtegi teist õnnelikumat inimest kui see, kui mina tol hetkel võin seda täitsa kindlasti, sest et see tunne on mul meeles ja vanaisa nägi ka onu nägi mul seda, et minus on vaike muusika alges, tema andis mulle esimese pisikese bajaani nikerdis. Aga käskis mul selle välja võidelda, ehk siis vaata, sa pead, vaatan seda pilli. Mine sinna. Tahatuppa, Sul on kaks tundi aega ja kui sa mängid mulle peast, otsid ma esimest korda pilli, tuleb tagasi, mängib mulle Mustamäe valsi refrääni. Sa oled pilli endale selline kasvatuslik, õige meetod, mitte et sa ei anna lihtsalt tüübil asja, aga annad talle õnge, eks. Et sa pead natuke vaeva nägema, kui sa midagi tahad, olgugi et see oli pisike, niisugune mingisugune bajaani nikerdis. Kahe tunni pärast tulin sealt tagant toast välja ja mängisin talle selle refrääni. Kuidas õppisid selle selgeks nokkimise teel ja kõrva järgi, kuulasid ma kuulasin, mitte midagi, ma ei kuulanud, kus sa kuulad, seda ma olen ka ju ei olnud. Aga lihtsalt ta, ta laulis mulle ette, kuna ta oli ise väga kõva küla pillimees. Ta laulis mulle ette, vot seal jaguma, kuna see raadiosse lugu kogu aeg tuli. See mulle, see lugu oli ju kuskil nagu olemas. Ja siis ma nokkisin välja, et selline väike väike õngevärk mulle on alati meeldinud, mul ei ole meeldinud see, et ma annan kellelegi kohe nagu kala, eks ole, et tahtsid pilli kaasas, aga ma tahtsin, see tekitas mus jälle siukest mingisugust ilmselt ja onu nägi selle näiteks ära. Kuidas sul koolis läks? Koolis läks? Täiesti tipp topp selles mõttes. Et, et ma ei mäleta, et mul oleks mingeid erilisi probleeme olnud. Kuna ma olin nii tüüp, et ma jooksin õues ringi ja tegeles muude asjaga, siis ma natukene siiamaani põerama vähest lugemust tal sellele mu kirjandid ei olnud, nii noh, ütleme kohati isegi kolme juures või neli, et ma ei osanud seda sõna seada nii hästi, et panen selle vähese lugemuse arvele. Ja seda muuseas tunnistan üles, takkajärgi praegu kõik tasa, niiet. See on muidugi huvitav, et sa kurdad siin mingisuguse kirjandusele, tavaliselt avastatakse ikka matemaatika ja füüsika teemadel. Matemaatikaga oleks paremini, kui ma Pärnus sain, siis ma astusin Pärnu Koidula kooli, mis on siis matemaatika-füüsika eri erikallakuga eksaminand lõpetasin. Tol ajal oli veel niimoodi, et keskkooli lõpus, kui sul on kõik neljad viie aasta keskmisena olnud, eks siis sa pääsed kuue eksami asemel kolmega ja ma suutsin selle läbi teha, nii et ma tegingi anud kolmeks. Ma olin tubli, aga jälle üks tubliduse, oli ta minu nõrk, ega siis matemaatika on, mul ka viis, ei olnud, aga matemaatikaõpetaja oli siis puhkpilliorkester dirigent. Ja kuna ma olin nii musikaalne, siis ma mängisin talle kogu aeg ja ta vaimustus sellest muusikast, kuna ta ise muusik. Sama asi oli vene keeleõhtutel, mängisin akordionit vene kõps, pani mulle selle kolme asemel teksti sinna nelja, eks ole, Matthews pani kolme asemel teksti sinna nelja. Sihuke sihuke kaval vend, natuke ka ikkagi, nii et muusika on minda oma kavalusega ka natuke aidanud. Kuidas sinu käekäiku mõjutas nõukogude armee? No see on nagu see see teevad, ma jään ellu, vaata, see on kõige tähtsam, mul vaim ei korda, nii et ma tean väga palju inimesi, kellele see, kes seda vastu ei pea, et kui sa oled selline tagasihoidlik ja tiba introvertne tüüp siis on sind väga lihtne seal tümaks möllata, aga ma pidasin isegi selle vastu, et see ma tean, mis on dedoktsiina. Vanemad tüübid tulevad, kes on juba poolteist aastat sõjaväes 1000 noored ja siis seal selles mõttes kuidas nende noortega käitutakse ja mis nendega kõigepealt tehakse, see on selline. See on päris karm, näiteks kästakse sul magamisruumi põrand ära pesta ja harjaga, eks ole, laudpõranda kõik seebi ja kõige muuga ja siis paned omale valge alus nagu magamisriided selga lumivalged ja roomad sealt läbi voodite alt. Ja kui see on pärast pust, siis sa saad peksa ja korralikult, see on nagu üks väike väike näide seinast, mismoodi üritatakse sind ikka tümitada, näiteks seal on vene sõjaväes on üks vend, keda ma siiamaani mäletan, mul ta nimi meeles. Kui ma teda näiteks praegu läheks Tallinna vanalinnas hetkel sellest on nüüd möödas, ma tulin tagasi 84, esimene asi, mis ma teeks, aga ma lööks talle vastu hambaid. Lihtsalt jõhkralt. Üks ukraina tüüp, see Vene sõjavägi paneb ikkagi enamus, enamus poistele paneb sellise vaimse vähkkasvaja sulle nagu, mis, nagu ei kao ära, et seal muteerub teatud aga teatud asjadest sa ei saa üle ega ümber. Aga aga mul on hea meel, et mulle mulle vähemalt draamol ütleb ja mul naine ja mul suurem poisid olid minu minu nagu mõistus on kõik. See on kõige tähtsam. Pillioskus tegi sõnu lihtsamaks. Selles mõttes tegi lihtsamaks jah, et me olime kuskil Leningradi oblastis, olime seal erinevais gaas oli vene või see oli nagu siseväed, eks ole, mis koolitas vangivalvureid siis ümber Venemaa, meie olime seal orkestris, meil oli pisikene, 15 liikmeline puhtorkestrit tester ja me saime tõepoolest nätsutada seda pill, aga kuna me olime torumehed, eks ole, trubad siin nagu öeldakse siis meie meie ülesanne oli ka katlapäevad, kõik torud ära värvida. Nii et selline väike, väike väike nali ka. Raamoel, kui sa kuulad oma isa kõrvalt ja neid lapsepõlve meenutusi, siis tundub see piltsale loogiline, missugune ta väiksena olijaid mätsivat nii-öelda need omavahel tegelikult ei, ei väsi. Päti paha poisi, selline staatus, et teed tahaks minna ajas tagasi küll näha korraks missi, mis te seal põldude vahel tegi. Ühesõnaga mulle natuke on selline kummaline, et nagu viia kokku neid otsi, aga kui palju sama vanaema ja vanaisa juurde olete sattunud, ma mõtlen siis just Raivo vanemaid, kui ma seal väga palju käinud, noh, selles suhtes mitte küll võib-olla nii palju viimasel ajal, aga ikkagi kasvasin seal üles kui isegi koos vennaga alguses. Et kui suvevahekakas vanemad viisid meid Frediga sinna tulime tagasi, siis kuu aja pärast võib-olla või niimoodi ma võin öelda, et ma olen seal üles kasvanud, et selles suhtes, et hästi toredad suved olid seal kunagi tavaliselt vanavanemad vist on lastele mõnusamad inimesed maailmas üldse on. Mul on alati, kui ma nüüd räägin oma vanavanematest, tuleb soe tunne sisse, miskipärast näha neid seal optimistlikult ja rõõmsameelsed tegutsemas. Senimaani astud sisse, kõik on vanaisa, on selline selline pullivend, et viskab sellist nalja oma eide ehk siis vanaema üle ja kõik jutud need teevadki sellise hästi sooja tunde siis et alati sinna mõnus minna. Mis teie suvesid Frediga, seal täitis vurrid vurrid näiteks, mäletan kui vennale. Ma ei tea, kas sina kinkisid või vanavanemad kinkisid selle võrri Riga võrri kohalikust sealt eino poest, mis, mis ta oli. Siis muidugi, sattusin minagi kadedaks ja siis ma sain ka endale ühe võrri ja seal sellega sai sõidetud. Ja see siiamaani alles ka, eks vana peaks äratoomisele põllud ja mäleta mind kartulikorjamist, maasikakorjamist oli seal hästi palju, kuna onu oli või on siiamaani mingid suured maasikapõllud. Täiesti tavalised olid vanaisaga põllule minek ja heinarullide tegemine ja kõik selline maaelu, nagu sai, seal. Nägid seda olukord, et see, see nagu oligi põhiline tegevus võib-olla see panilist rohkem väärtustama, et nagu, et see maaelu tegelikult ei ole midagi, millest tuleb eemale hoida. Et tegelikult see maaelu on mõnus, tuleb osata seda hinnata ja maal oleks siis nagu tekitas selle austuse selle vastu, ütleme nii, et meil oli see võimalus olemas. Mis olukorras ta sina lapsepõlvest mäletad oma ema ja isa. See oli siis, kui ma istusin Saabi tagaistmel kollases Abivaks valetab ja ema sõitis. Sest ma olin ikka väga väike, ma ei tea, kui vana võisin seal olla. No sorry ta, selle sa ikkagi selle sa lapse tookord ei saanud ju neid, ta ei olnud neid lapse korralikke istmeid, sime, aretasime ise seal midagi, midagi sinna istme külge. Üritasime seal kuidagi kinni siduda, et see laps oleks turvaline ja. Ja vot need pildid on enes, see pruun saab ja isa oli hästi suur saabimees kunagi, et et see saab, on nagu mälusoppides. Klaarime selle ka ära, kuidas üldse Fredi ja Ramo Eli ema sinu ellu sinu radarist sisse sõitis? Vot, see on ka selline keskkooliaegne, selline väike, selline jäi nagu mingi asi sisse tegelikult, eks mul olid siuksed, tüdruksõpru oli ju enne ka, eks ole, aga aga temaga ja ei midagi sellist õhku, mis sai noh, põhimõtteliselt nagu loeda raamatu läbi, siis mingi kolm viimast lehekülge on nagu natuke kinni kleepunud polnud, et nagu pointi ei teha, siis hakkad vaikselt letiga seda lehte sealt nagu lahti arutama, et saada sellest pointist aruvad Signega tekkis meil umbes umbes sama teema, et mulle kuidagi kogu aeg midagi nagu õhku, et kuna me olime koos mustlas pärit sealt ja siis me seal ka natuke koos hängisime vaid sellise või ma ei tea, kumba isegi tegema isegi, aga igatahes kui ma sõjaväkke läksin, siis nagu väga midagi ei olnud, aga siis siis sõjaväe seal ilmselt aega mõelda nende asjade üle väga palju seal sõjaväe, vene sõjaväe on aega mõelda. Elu püsiväärtuste peale. Mis päev oli see, kui sa said esimest korda oma last kätel hoida, siis kui esimest korda isaks said? Me tol ajal olime väga palju koos Urmas latikas ja Raul Vaigla ja kes meil olid seal, Toomas Meil oli Urmas latikas kvintett juba siis ja ja ma mäletan, et kuidas Urmas latikas pesi oma Moskvitši puhtaks Vot pruuni Moskvitši ja siis ja siis läksime kõik koos nii läikima, löön selle, läksime, läksime Tafenau lapse järgi selleks et siis see pilt nagu mul natukene ikkagi on väga meeles ja, ja see oli just see 89 sellisega väga-väga keerulised ajad selles mõttes ütles, et et mina olin, siis panin mööda Venemaad Anne Veskiga, nii et ega mul väga pikka pidu polnud, ma tõin naise koos lapsega koju ja panin ise Venemaale ja kui Raamoell sündis, siis läksin kuuks ajaks laeva, viisin Raamoli koju Kose emaga. Ja see oli nüüd siis 91. Me elasime seal marja poe juures seal marja poe, vaata seal Kukusse pood kokku, kunagi eks ole, inimesed surma, Hulda tuli. Mõlema poisiga tuli sealt 15 minutit, et ennem välja, kui see pauk käis ja pood oli ka ikkagi väga tühi, et siis ma. Ma mäletan, mingisugusel kriisi ajal ma laevas teenitud raha, enamasti raiskasin ära jogurti, banaanide, leiva ja piima peale Soomes. Nii et see oli selline tõsine ellujäämiskursus. Kaks tundi päevas sai nagu laeva pealt maha pere üle jälle tagasi, nii et. Ja, ja seda imeks panna oma on praegu, kui ma lihtsalt, ma olen mitu korda siin ega rääkinud, et et kuidas on võimalik, et mind ei olnud ja meie peres on nii ägedad tüübid. Sul see emotsioon või tunne on mingis mõttes sama või sa ei mäleta, et isa oli pildilt ära või siis, kui sa juba nagu, ütleme, kaela kandma hakkasid ja ja tegutsesid, toimetasid, siis oli paps ikkagi platsis juba? Täiesti võib-olla ei mäleta seda ja ma teen seda, et ema oli nagu rohkem juures meil, et võib-olla mul lihtsalt mõtlesingi, et seal nii ongi. Aga noh, ma ei ütleks, et laps oleks ära kadunud või midagi, me ikkagi olime. Käisime kelgutamas ja mis iganes asju tegema, see on ju, et ma ei tunne küll otseselt. Et nagu isa oleks ära kadunud kogu aeg, kuigi ma tunnen seda, et isa on selline tugev kotkasilm, et kui midagi pahandust tegime, siis isa oli kohe olemas. Et ema muidugi on selline hästi Ellace ja soe, noh ta julge kurjasti, ta pole mitte kunagi meile nagu kurjast öelnud. Aga isa sellest teinud seda topeltteema eest ka. Et kui oli vaja kohal olla, siis ma arvan, et, et siis ta oli kohal ka ja saime ka sellise Fredi ja sinu vanusevahe on üsna pisike, mis tähendab seda, et te saite vist üsna koos tegutseda. Olime kasvasime koos üles, tuli see sündmuste arengule pigem kasuks või kahjuks, et kui palju teil fantaasiat oli, et kas siis kogemata või poolkogemata korraldada asju, mis vanematele ei meeldinud näiteks või te olete head lapsed, erinevalt oma isast? Võib-olla mina vist. Ma võin öelda seda, et mina vist oli nagu natuke parem laps kui Freed või mis, et mulle nagu niimoodi kõrvalt tundub, et Fredil oli. Läksin natuke teistmoodi. Kui me räägime pube easta sellisest olukorrast, siis Frediliga oli seal väga raske. Seal ikkagi olid ikkagi ka väga-väga siuksed sünged story'd käimas, aga rahval seda pole olnud. Vaata kuidagi ei imestanud, et ma ootan seda praegu, millal see tuleb, äkki tuleb hiljem, aga äkki ta on nii hiline puberteet tuleb kolmekümneselt, et talle jäi kuidagi see asi vahele, ma vist niimoodi. Kuidas sulle tundub, kui palju või kui vähe on lapsed nii-öelda kasvatatavad mil moel Signega neid asju omavahel olete, et kokku leppinud, kui üldse kas sa näed selleks vajadust? Kasvõi ütleme sedasama Fredi pube iga silmas pidades, kui asjad lähevad keeruliseks kas nendest asjadest tuleb ise välja tulla või, või sa saad midagi teha, oled sa. Ma miskipärast arvan, et ta selline rootsi tüüpi vabakasvatus on läbi kukkunud. Ma ei mäleta, kes mulle rääkis, tal on üks Rootsi sõbranna, kes ütles, et tema on vabakasvatuse vili. Ehk siis vabakasvatus ei tähenda seda, et lastele lubati kõik, eks ole, ei öeldud seda, mis on õige, mis on vale. Ja nüüd see inimene on kasvanud suureks, ta on täiskasvanud ja ta ei tea siiani, mis on õige vale. Et ta ei oska oma eluga mitte midagi peale hakata, tal ei ole mingisugust joont, mille järgi minna. Vot selle joone tekitamine peab. Kui sa nüüd joon terluseks jõnksu sisse, siis seda peab korraks meelde tuletama ja oleneb, kui suur see jõnks on. Ja siis seda peab tegema kas kurjalt või siis see, et sa pead igal juhul selle jõnksu, nagu kui sa sisse tuleb selle pealt korra otseks tõmbama ja siis ükskõik kuidas seal selgeks tegema, et see ei olnud, see oli vale. Ja me võime siin kõik rääkida, et kuidas peab last kasvatama, aga mul on ikka selline tunne, et ma kõigele ütleksin kõigile lastevanematele kutsuge oma sõbrad küll sõbrad külla, head sõbrad, targad sõbrad, võtke lapsed juurde, rääkige juttu. Ja seda juttu, mis ümber laua räägitakse. Seda juttu salvestab laps kõige parem. Sest samal ajal ütleme hea küll, kui ta isegi on seal meil selline selline iga lapsel, eks, et kui ta arvab, et tema vanemad on kõige lollimad tegelast üldse maailmas, see, mingi hetk, see tuleb. Ja, ja aga siis, kui nad sõbrad on seal, siis neid sõprama tavaliselt samaealisi, tema sõpru, nad respekteerivad täiega. Nii et rääkige juttu, rääkige elust, rääkige asjadest, rääkige pisitasa kogu aeg ja ma arvan, et see moodustabki, see salvestub neile kuhugi kõvakettale siia üles, mis avaneb sul, kus kusagil hiljem sel hetkel, kui näiteks nemad peavad vanemad kõige lollimaks ja siis kõige ahvatlevam on mingil hetkel see maailmas on väljaspool kodu ja mis seal mida teevad tema sõbrad, tema sõbrad ja seal nagu number üks ja niimoodi ka Frediga, nagu natukene läks meil, et et, et sattus mingisse sellisesse seltskonda, mis oli väga põnev ja põnev just selle, selle nagu elu pahupoole. Pealt sa kartsid, et mõnes mõttes sinu kunagine saatus nii-öelda taaselustub. Ma natuke olen mures küll, jah, ma just vaatasin seda seltskonda, kellega ta lävib ja mis tüübid on ja natukene uurisin ja mis, mis, mis seltskond see üldse olla, kui ma seal kuulsin, et kellelegi on valdavalt tunnistusel ühe taga, siis kõige parem hind on hinnal kaks. Ja, ja ütles, et see näitas juba ära, et vaatan seal töö seal koos seal midagi peres väga selle, tema sõbra peres on midagi väga korrast ära ja ja just see oli mul natuke mure, et, et kuidas saada nüüd eemale jälle sellesse seltskonda, kus räägitakse ja toimetatakse. Või kuidas saadakse kinni panemas? Ei saagi, ei saagi, meil tekkis see variant, et me müüsime kisa suvila ära ja kolisime Tabasallu, et võib-olla see 2004 tegime selle tehingu siis, siis oli veel täpselt see iga, et ta otsis, sai endale uued sõbrad ja kui ta kaks kõik nagu laabuma Sind raamal kampa ei võetud, siis jah, endale ees küll seal toimetamas, aga sa ei sattunud kuidagi sellesse ringi. Väike vist oli mingi väike, aga no eks me ikka selle seltskonnaga vend kutsus kaasa, läksime aitäh ujuma ja mis iganes site võisin olla küll üks osa sellest, aga eks ma vist ikkagi teadlikud võib-olla ei tahtnudki nagu sinna täitsa nagu jääda. Siis kogu aeg olla nagu kaasas. Pigem oli see väikevenna roll seal seltskonnas. Oh vaadake, mu väikevend tuleb ta umbes et, aga ega ei tunne küll, et ma sinna, et sinna sisse Aleksander kuidas oli kõige lihtsam oma isa maruvihaseks ajada? Sa ütlesid, et temaga sa eriti läbi ei läinud. Mõtlen, aga isa ikkagi tõenäoliselt siis neid olukordi oli, aga äkki sulle meenub mõni situatsioon? Võib-olla vitsa saime, võib olla. No eks ta ikka paar korda jah, aga ma ei ütleks, et nüüd nagu kogu aeg, et mis võis olla, mis? Raputada te olete saanud külge vahe muidugi. Tallates. Aga võib-olla sul endal on lihtsam öelda, mis olukorras sul kaas nii-öelda pealt ära lendab, vaat mida poisike, lutid selleks peavad kodus korda saatma. Noh, umbes umbes tegelikult sama asi valetamine, et mul on nagu isast jäänud nagu meelde ja see valetamine, et ma lähen sinna, aga tegelikult sa lähed hoopis sinna ja pärast saad teada, et ta oli hoopis seal, kus ta ütles, et vaata, need valetamised tegelikult ajavadki rohkem närvi, järelikult seal on midagi väga selgelt midagi varjata. Et järelikult see asi ei ole aus seal midagi sellist, mida pimedam, mingi pime nurk on, mida ma ei tohi öelda, mida ma ei tohi. Ja noh, kuna need tehingud ja need situatsioonid, kus ta siis sattus natukenegi hämaravõitu ka siis ja vot siis just see valetamine, ma arvan, et mind ei olekski niivõrd samamoodi nagu minu isa puhul, et mind ei olekski niivõrd see tegu ise sellest teost lahti saama seal seal alati nii ja see on teatud eas on täitsa normaalne. Ma sain ise aru, ma olen ise samasugune olnud. Aga lihtsalt jah, et tekiks nüüd see olukord, mind on, mind oli võimalik totaalselt vihaseks ajada see, kui Vassitakse valetatakse, ehk ei räägita tõtt ja ma tean seda tõde juba kusagilt mujalt. Ramuel, kas sa mäletad oma lapsepõlvest olukordi, mida sul eelpool siin isa kirjeldas, et tore on, kui vanemate sõbrad on külas ümber laua jutud, mingid käivad, võttes arvesse, mis ringis Raivo on aastaid olnud, siis kas muusikute seltskond eriti džässiliinis oli sulle noh, nii-öelda juba sõbra või sõprade eest ammu enne seda, kui sa ise hakkasid muusikaga tegelema? Meil käis ikka väga palju. Alustades sellest, näiteks, kui me Tabasallu kolisime, siis me saime selle stuudioruumi korrata siis kui vana ma olin 13 14 2005 ja ja siis ma võin nagu öeldi, et see tabasel kolimine siis stuudioruumi valmissaamine aitas mul vaikselt juba nagu tekitada mõtet, et ah, ma juba natuke mängin ja siis tuli trummis ette, siis samal ajal käisid hästi suured proovid seal meie resecis diivan oli kogu aeg täis muusikuid ja siis ikka astud oma toast välja, ajavad, kes seal on jälle keegi, kellele ma alt üles vaatama, see artistil sellised olukorrad tekkisid ja siis olles nüüd nagu muusikaga tegelev siis see nagu tulnud kasuks. Võib-olla üldises mõttes, et ma ikkagi tunnen muusiku ära, onju, et ei ole võõras inimene, vaid ikka kõik enamus nagu läbi käinud, et et noh, kas ta nagu seltskonnana, nagu nagu minu seltskond oli, see pigem ei olnud, et ikkagi pigem noh, ma olin ikkagi nagu vaoshoitud selline kartlik natuke. Miks sa isa saksofoni näppima ei läinud? Ma isegi ei tea seda. Mul ei ole kunagi sellist tunnet olnud, et ma nüüd peaks. Vist paar korda olen tõrtsutanud, seda nii vist ongi ainult kaks korda proovinud, aga ma ei ole kunagi tundnud, et ma nüüd peaks saksofoni mängima. See tundub justkui jõu loomulik kõrvalt vaadata. Kui kodus on. Ma ei tea, kas saksofonimängijad ka pille koguvad, et kas solist tuba pille täis on, aga. Eks ikka põhiliselt ma arvan, et lähevad oma, võin raamale enam-vähem selle küsimuse ära vastata, sest vaata, kuna minule üks lemmikutest, petmatiinilist kitarrimängija ja me kuulame muusikat, mis on nagu muusika, eks ole. Et seal ei ole nagu pillikeskselt mingisugust, ma ei kuula mingit Saxo fonismi või no ütleme, et vaata, kuidas see saksofonimängija mängib, kuidas käsitleb pilli või midagi, me meil on, see üldpilt on alati muusikakeskne ja kuna seal muusikakeskuse, kes selles situatsioonis on, omandab nagu see muusika, üld pilt palju suurema tähenduse, siis siis on vaba voli ja keegi ei olnud talle pressinud ka peale, et oi, nüüd sa pead, eks ole, kuna mina mängin, võtan need. Selliseid näiteid on, elus ma nimesid ei nimeta, aga, aga seal võib olla päris traagiline, sest et et kui sulle isa ja poeg mängivad sama pilli siis ja juht kuku ise, isa on meil teada-tuntud, siis sealt varjust nagu seal, see on üks vale ja lisaponnistus elus lisaks. Et sa tuled sealt. Ja veel, kõigepealt õpid hästi pilli mängima, siis lisavarjust nagu välja kuidagi ja oma juttu ajama ja siis ja kolama Tafenau tan tahvellaud, eks ole, siis ühele err teisele err ees kogu aeg mingi kaktus, et see oleks isegi, ma mõtlen, see oleks, oleks väga keeruline olukord praegu. Aga kuna meil see pilt oli muusikaliselt sihuke suur ja lai, siis oli vaba valik ja temal oli 200 rütmi nagu asi igal juhul nagu rohkem rohkem nagu talle meeldis rütmimuusika või kuidagi just need rütmid ja asjad, ma vaatasin, kuidas ta seal diivani pani, eks ole seal seal rütmis, paneb käima. See on muidugi huvitav, sa ütlesid rumalat trummisett tuli ühel hetkel trumme, setid ise ei tule ühel hetkel, kas sa oled nimme kuidagi Raivo sokutanud? Koju on neid võimalusi ikkagi? Kas eksida, no vot mul oli, mul oleks suuremat sorti unistuse, kuna ma noorena elasin paneelmajas, siis ma seal ta seal harjutada ei saanud, ehk siis kui ma seal harjutasin, siis siukse kõrval vene vanamutt lubas mul lihtsalt ära tappa, ütles, et ma leian selle 500 dollarit ja lasen su maha lüüa. Niimodi ütle ütleski mulle üle rõdule. Lihtsalt ta oli vana vene muti, tal oli vaata paneelmaja nagu need kontaktid, need pistiku kontaktid, nii need pauk läbi ühte plastmassid olid mõlemal pool, räägin, ma mäletan seda, kui, kui siis küsis ta oma lapselapse, sai just magama. See ei aita kisa, teispoolseinaga laps karjusid lõpuks magama ja siis, kui ta seal magama sai siis Tafenovid saksivani, korraliku kuradi fraasid ja siukse. Niimoodi siis tuli, tead, rõdult ümber rõõmal leian selle 500 dollarit, ma lasen maha lüüa. Saan temast aru, ma vist umbes samasse uisanud, muuseas, mina saan aru temast ja sellepärast mul oli väga oluline, ma käisin Vene tänaval harjutamas, ma sain öösiti harjutada mul neis kettaklubi elemendis, mis klubis oli seal Vene tänav viis vist. Ja ma sain seal harjutamas käia, käisin öösiti kuni viimase trollini, eks ole, harjutasin ja ja no see veneaegne vanalinn seal samamoodi aknad, kõik klassid läbimine on kaks korda sealt politseiga välja tõstetud, naabrid, lihtsalt politsei, siin mingi vend ja siis ma olen kogu aeg, kogu elu on mure kus ma harjutan ja see staaba salu, maja sai ostetud Ki, täpselt nii, mitte niivõrd maja kui maja pärast, aga lihtsalt, et see abihoone, see näitas mulle kohe siia saab ehitada prooviruumi ja selle esimene asi, mis ma kohe valmis tegin, nii et mul üks suur eluunistus täitus. Et ma saan kasvõi öösiti kell kaks minna mängima saksofoni, ma kedagi sega Kunnase stuudialegi tühjana väga kõle välja. Ja siis ma otsustasin, et seal seal nurgas peab olema trummis, et noh, see sai ostetud Pärnust toodud ära, nagu ma seal üles panin. Leiaks raamal sinna sisse Illima hiilima ja tegelikult ma arvan, et see on mu elu kõige vingem investeering. Tegelikult siin on teine, aga ka Freed käis Petteri Hasa juures mängimast paarist trummi Tõnis ja meie kabinetis oli trummiseti, sett oli juba üleval. Ja siis õppisin lihtsamat piidi selgeks ja muidugi päris äge, noh mängis siis, kui teid ei olnud kodus vist. Ja siis ma muidugi vaata, mis, mis on enne, mis sa kallistad sinna siis. Fred ütles, istu maha. Ja, ja kusjuures ma pean siinkohal, ütleme loodus, Reet kuuled seda tänu. Ma võin, võib-olla on tänu Fredile see, et ma mängin trumme, täna muidugi Fredil läks see nagu see tuhin üle. Petteri osad võttis oma seti muidugi ära ja ja siis sinna ta jäi ja siis mina muidugi koolis prantsuse lütseumis matemaatika tunnis ala, et hakkasin toksima ägedat rütmi asju, siis hakkasin vaikselt juurde mõtlema. Siis veel ei olnud seda, seda stuudiot teil valmis, ühesõnaga selleks mingisugune pool aastat või umbes niimoodi aastani. Ja siis, kui see trummisett tuli, see too õhtu mäletan sinimustDamas. Lähme toome autost ära. Mäletan, see oli vist kell 11 oli nii kooli ja teisipäevane päev ala, et järgmine hommik vaja kooli minna, siis. Ma panin selle seti niimoodi täiesti suvaliselt kokku. Ma ei teadnud, kuidas need nahad õigesti käima tulid, nagu ikkagi eraldi tükkidena panin peale, saundisid metsikud halvasti, sest et nagu kogemust ja midagi ei olnud ja siis sellega trükkplaadid kaasa. Ja siis ma virutasin kohe ja elasin nii välja, et see oli kell 11 12 öösel. Ja siis sealtmaalt ma sain aru, et ahah okei, et Freed, kusjuures ongi võib-olla see mõjutaja, kes, kes andis mulle selle otsa kätte. Sest kui ta ei oleks, kutsub mind, kui ta ei oleks võtnud, Peters tunnistas, ma arvan, et ma ei tea, võib-olla maks klaverimängijast noh, või siis hoopis kitarr või, või mis iganes. Sa mainisid Ramona, prantsuse lütseumi, kas see lihtsalt juhtus olema see kool, kuhu sa läksid või on kusagil seal varem olnud mingi plaan ka seoses tulevikuga, et see pidi olema prantsuse lütseum, kreetse sinna muidugi vanemad nägid ka, et ahah, et panemis noorem poisi ka. Siis ma mäletan seda, kui ma sinna sisseastumiskatsetele läksin, siis mul oli palavik mulle hästi halb olla ja siis nojah, ühesõnaga see ei olnud minu puhul, see on nagu teadlik valik, et me nüüd ma tahan minu meelest pigem nagu vanemate suunamine ja tegelikult lõppkokkuvõttes kõige õigem otsus ka. Vanemate iseenda rahuldamata ambitsioone, vaat see ei ole, niisama ei ole niisama öelda, see on ikkagi väga tõsine teema läbi arutatud kodus. No ma ei tea, kuidagi hariduse teema on alati olnud, kuna mina oma tegemise juures ma ei ole ju oma kõrgharidust kuidagi omandanud, mis ma olin nii ülbe ikkagi noorena ka, et Lõnni ukse ukse lahti, aga ma nii kõva mees ja nii edasi ja nii edasi. No nurgad olid nii kuradima teravad. Noh, nüüd on ilusti ümmargused, ükskõik mil ma võtan hoopis teistmoodi, aga aga siis see hariduse teema oli Aguna. Tollal ma mängisin Silvi Vraidi kasti palju ansambli põhisolist. Siis ta oli seal ka lihtsamise õpetaja ja siis nagu jutuks kuidagi läks ja see prantsuse muusika mulle meeldis mu sealt ja Gordoniga ja kõik see asi, no see oli mingisugune pilt, niisugune, mis seal ootasin seda lõplikku kokkupanekut. Ma arvan, et see oli siuke super, suhteliselt loogiline samm. Kas Ramon mäletad kodust jutuajamisi sel teemal, mida võiks tulevikus teha? Sa olid ikkagi niivõrd varakult juba pillidega ametis, et see kunagi ei saanudki tõsiseks küsimuseks üldse, et ma tea, isa võtab õhtul nööbist kinni, paneb diivani peal istuma ja mis me siis su eluga peale hakkame nüüd? Sest sellist asja vist ei olnud, aga ma tean, et mul oli üks selline nii-öelda salahobi või ka vanavanemate juures maal olles kodus Tallinnas ma joonistasin nagu maju nagu ruumilisi maju, siis mul oli nagu see, et oh, ma tahan tulevikus arhitektiks saada. Ja siis lõpuks no mida aeg edasi läks, seda nagu raskem, see tundus, kuna noh, siis oled targem ja sa tead, mis, mis see nõuab, on ju? Et noh, matemaatikas ja füüsikas ma olen nagu väga tugev, nii tugev, kui isa oli, on ju. Et siis ma sain lõpuks aru taha tegelikult, et et ei, see ei ole mulle, et me otseselt rääkinud, sellest ei ole. Küll, aga ma ise nagu võib-olla tegid minust võiks saada arhitekt või. Mis mäng see oli, tuletame meelde, ma mõtlesin selle peale. Ta vaata nüüd üks esimesi arvutimänge, kus neid maju ehitati, vaata Simm, seal mingisugune sihukestel pani plokkidest jälle kokku, ehitati mingeid tube ja mingeid värk, eks ole, ja ma ei tea, mis asju seal, see oli sul üks Rämmikumaid, väiksem. Esimene ilmselt oli see meil vana arvuti. Ma mäletan seda väga vana kol, kui esimene arvuti korterisse toodi, siis GTA kahet vennaga seal. Simson jah, muidugi jah. See põhiteema. See maja, see, seda ma lihtsalt, mul oli selle üle jube hea meel, sest et see oli tõepoolest selline mäng, mis pani nende tüüpide fantaasia nagu tööle. Kas lapsevanemana mõtet selle osas, mis lastest tulevikus saab muretsemine, sellepärast on sulle tuttav teema Raivo. Ma isegi pean ütlema, et mul oli Fredi pärast, on nagu vähem muret olnud, sellepärast et Freet lihtsalt otsis endale mingit töö otsida kaitset, on aasta aega töötanud näiteks Norra Norras kuskile ja praegu on tal oma firma tal kuidagi see, see kuidagi see toimetamine ja asjade nagu see oli tiba nagu sihukse, loogilisem vä raameri pärast on natuke valida, sest et vaata, niukene poeem laste pärast on ikka natuke rohkem muret. Tal ta temas on rohkem poeeblast kui paeluski Freedis saadi, sina ju tead, mis on põhiline probleem, definitsioon, vaenlane on see, kellele igakuised elektri, üüri, telefoni ja muud arved tulevad totaalse üllatuse, eks traavers natuke rohkem seda tüüpi, aga Freed oli ikka täiesti jalgupidi maas ja siis ma nagu tema pärast üldse muretsema. Raamal muidugi ei mäleta vist seda, aga meil oli ka peale seda prantsuse üldse hooldusega korra väike kisa kaastatakse otsa kooli minna, mina ei lubanud. Näete, ülikoolist paka ära. Ei lubanud otsa kooli minna ei lubanud, osa ei julgenud ka tegelikult vaatamata seleta kookosjuba seitsmeaastaselt pätmatiini järgi, mina ei lubanud tal otse minna otsa kooli. Minus on seda boheemlaslik suhteliselt vähe ja ma olen väga pragmaatiline ja jalgupidi maas tüüppel eluaeg olnud ja et, et seal midagi, mingisugune langevari peab olema seal taskus taga igaks juhuks. Ja niimoodi kõneleb siis paberiteta muusikast, tahtis, et pojal oleks sama saatus. Oota nüüd vastupidi, minul ei ole seda langevarjutaskus, ma olen eluaeg olnud vabakutseline ja ma olen näinud seda, seda matemaatilist sinusoidil elustandardi ja kõik, kuidas see asi läheb enne, kui sa hakkad muusikaga tegelema. Sul peaks olema mingisugune paber, mingi haridus tehtud. Ja siis palun väga tee, muuseas tuleb järjest rohkem päevakorda loe viimaseid Vaiko Epliku ja selle loomeliitude asjadega seoses asju ja seal väga päevakohane teema. Mille sa tegid keskkonnakorralduse Tallinna Ülikoolis see väga huvitavalt kõlada, jutumärkidesse ei, tegelikult see noh, tagasilood, SDV geograafia tegelikult noh, mingil moel ka mingi väike uss oli selja taga, et see võiks mind huvitada, aga naljakas oli see, et et mäletan seda vaidlust muidugi, aga siis tol hetkel ma võib-olla isegi mõelnud, ma ei teadnudki, mida nagu teha võiks või mida teha tuleks. Sest et mul olid mingid mõtted minna astuda sisse Viljandi kultuuriakadeemiasse näiteks muusikat õppima kohe või siis otsa kooli, aga ma nagu ei julgenud veel seda teha, sest et ma ei tundnud, et ma oleks nagu enesekindel või noh, ma olen ikkagi. Ma ise tundsin ennast nagu selle muusika valdkonnas ikkagi nagu täiesti madalam kui muru, sest et ega ma ei teadnud tegelikult, mis asi on muusika või kuidagi nii. Aga, ja siis ma läksin Tallinna Ülikooli, ma esitasin ainult ühe avalduse, see oligi keskkonnakorraldus Tallinna Ülikoolis, mitte kuskile mujale. Siis ma sain nagu sinna sisse küll niimoodi, et mul jäi mingi pool punkti tasuta kohast puudu. Ja siis meil oligi probleem. Et mis ma nüüd teen ja siis isa ütles. Ära muretse, et saan hakkama ja ma ei pidanud nagu õppelaenu võtma midagi, siis järgmine aasta sai nagu tasuta kohale. Esimene aasta läks nagu libedad, teine aasta. Tulin jutuga, et kuule, et äkki ma peaks akadeemilise võtma, et kuidagi üldse ei lähe. Ja siis ma leidsin endale kõrvaleriala, mis on helidisain täiesti Off, nagu sellelt põhieri alasteni siis Kike kursaga, siis mõtlesin. Et mis asja, et tavaliselt on, meil on küll projektijuhtimine ja noh, nagu selline standard kõrvaleriala, mis on keskkonnakorralduslik, projekti juhtimine või või mis iganes muu asjaga. Mina võitsin teistest Instituudis, muusik, muusika, selle helidisaini kõik pikali. Kuidas nad jooksma sain? Siin täpselt tunniplaani jooksma. Niimoodi kahe nagu käisin vanalinnas ja käisin seal Narva maanteel, niimoodi kohe jooksin. Ja siis võib-olla see nagu aitas mul selle lõpusirge veel nagu lõpuni joosta isegi veel hoogsamalt. Sest et seal ma sain ka juba aimu, nagu see muusika, noh, meil on minu muusikapsühholoogia kompositsiooni alused juba. Kui me pidime ise mingit Ta asju salvestama või Copponeerima mingit lugu ja ja siis tol hetkel ma juba nagu tegelesin selle asjaga kodustuudios ka ikka nokitsesin enda lugusid, mängisin trumme, siis klaveri pealismingi, bassipartii seal klaveri peale tegimegi neid asju, see tundus nii põnev mulle ja siis ma sain kuidagi sellise uue hingamise. Et olgugi, et see lõputöö oli ikkagi selline peavalu, ütleme nii, lihtsalt ei oska ja siis ma tundsin, et ma enam ei taha, aga okei, ma teen ära selle kokkuvõttes tegelikult noh, õige asi, sest ma tulin sealt võitjana välja, aga teie kodus on asjata Ramuel olnud niimoodi, et pigem isa on see, kes võtab sõna, kui on vaja otsuseid langetada, mitte näiteks ema. Või pigem jah. Muidugi, tegelikult ma ei saa öelda, et nagu ema ei otsusta ka midagi, onju, et võib-olla niipidi isa käib otsese välja, siis me arutame, kui noh, mingit suuremat asja on ju vaja otsustada. Pigem jah, sinu sõna nagu sisuliselt nagu jääb ikkagi peale. No ma ei tahaks olla selline, ütleme sellise patriarhaalse nagu sellise perekonnamudeli näide, aga ilmselt on nende otsustada, aga ka selline termin nagu julgus teha mingit teatud otsuseid, eks. Ja tuleb mõelda nagu mingisugused suur suure pildiga korraks võtta, nagu see fookusesse mingi suur otsuses, loomulikult ma ei saa seda ise teha, me peame kõige koos arutama. Aga võib-olla see julgus teha mingisugust otsust seal jah, minu peal, et et see otsus ei pruugi läbi minna, aga lihtsalt see mõte tuleb kellelegi poolt välja öelda. Võib-olla seda ei ole lihtne öelda, aga kui sa lased ikkagi oma senise elu silme eest läbi, Raivo, siis mis hetk või aeg sinu jaoks on olnud kõige keerulisem kõige raskem? Kuna ma sain saksofoni suhteliselt hiljem, ma sain keskkooli viimases klassis anti mulle kogematuse pillikast, näed, siin on kast ja võtta ja tulla kahe nädala pärast proovi. See juhtus olema saksofon, sest et keskkoolis jäävad ju pillid iga aasta üle, sest et tüübid ju lõpetavad kooli ja peab jälle otsast hakkama. See pill ei ole nii, et ma oleks toodud mulle trompet, tromboon, metsasarv tuuba. Ma ei tea, mis minust oleks saanud. Aga kuna see oli niimoodi, siis mul tuli see kaks aastat Venemaad veel vahele. Kõige raskem on, mul on see lihtsalt selle ajaga nagu kaasas käia, kuna ma sain esimese tunni, kui ma olin 21. Kui vana praegu Holger Marjamaal 26 sai vast kuuse. Veiko Rämmel on 24, kujutage nendel on, need on juba maailmatasemel muusikud. Mina olin 20, ükskord ma sain, esimesed on ja ma loomulikult ma olin törtsutanud kuidagi ise omas mõttes. Ja siis mul oli kõige raskem olukord, oli see, et mulle otsa kooli neljas kursus ja siis ma vaatasin, et mul on juba, ma olen juba 24, noh, ma või umbes nii. Ma olen juba nii vana, et kuidagi mulle tundus, et, et see, see seltskond mulle kuidagi aeg läheb nagu käest ära või mis on nüüd tegema, pean, ma tahaks ruttu kõiki asju teha. Varjutasin küll kuus kuni kaheksa tundi päevas, aga sellest, nagu ma tundsin, ei piisa, et, et midagi on veel, ma olin niisugune hajevil, mida ma teen. Astusin konservatooriumisse Sis akadeemias, esimesel kursusel paralleelselt otsa kooli, neljanda, aga et kuidagi nende kahekoolide vahel. Kuna aeg kiskus käest ära kogu aeg, nagu keegi tõmbaks vaip alt ära sinu ruttu midagi seal oli kõige lollim aeg, nagu siis vist oligi see ta. Kuna ma olin nii hajevil, et mida ma nüüd läksin ära akadeemiast siis kutsuski Anne Veski mind oma bändi ja kui, kui mind kutsuti, eks juba selliste väikeste oskustega ansamblisse, mis on kogu üle Nõukogude Liidu üks kõige kuulsamaid bände siis ma lihtsalt ei saanud, ma võtsin vastu ja ühe sees märgitud, et ma saan Venemaal harjutada edasi rahulikult sest et see klassika mind ei huvitanud, ma ei saanud sellega hakkama, seal mitte mitte hakkama sain, aga mind üldse ei kottinud. Klassikaline muusika saksofoni peal lihtsalt seal oli minu jaoks täiesti absurdne ja kuna muud varianti polnud, siis ma kuidagi oli selles koolisüsteemi küsimus ka. Et mind huvitas metsikult mingi asi, aga mind keegi ei suutnud mulle anda sellisel sellisel kujul haridust sest kompleksset haridust, hea küll, ma võisin ju siin nõu küsida tüüpide käest, eks ole, kuidas seda džässi mängitakse. Kompleksne haridus tähendab üldajaloolist, ütleme harmooniat, solfi, kõike seda, mis selle Tšassiga kaaslase, mis aare, mida arendatakse, mida nagu õpitakse hoopis hoopis nagu väga-väga põhjalikumalt Glasgismoskas. Oled sa mõelnud kunagi elukäikudele ja sündmuste arengule selles aspektis, et nagu meil põgusalt ka juttu oli, kui poisid sündisid, siis sul mõlemal juhul tuli üsna palju kodust eemal olla ja kõik ei suhteliselt ema kanda kuigi noh, Sa olid ju mitte lihtsalt ära vaid selleks, et oma leiba teenida, perel hinge sees hoida. Asjad sujuks, et kas see põhjendas sinu jaoks ära selle kodust eemal olemise said sa endaga nii-öelda sisemise rahu selles küsimuses? Jaa, põhjendas küll, no tead, siis kui enam ei põhjendanud, siis ma lihtsalt lõpetasin, lõikasin läbi kõik asjad, et selles mõttes laeva pealt äratulek käis meil särkide puruks levimisega. Never kell. See oli siis, kui ma olin kuus aastat vannud kaheksa tundi päevas, eks ole. Ja noh, siin suhteliselt niimoodi, et kaks nädalat korraga kaks nädalat vaba või kuu korraga ja kuukava ja siis, kui see nagu sai piiri ületas, näiteks kui ta hakkas juba sellist vaimset nagu süsteemi häirima muusikas motivatsioon hakkas ära kaduma, siis ma enam ei saanud, seal ei olnud mingit mõtet. Aga muul ajal ma suutsin põhjendada. Ja ma ütlen, et mul on signa nii äge naine, ta suutis ka põhjendada meie peres kõik seal ära, et miks isa niimoodi on, näiteks meil oli ka selline teema, et et tüübid olid väiksed Mustamäe paneelmaja korter, kui ma mängisin iga öö kella neljani laeva peal, ma tulin koju kell viis kell kuus jäin magama, ehk siis minu tsükkel oli selline, et ma pidin ärkama järgmisel päeval kell neli. Umbes, et minna öösel laevale mängima jälle iga päev. Ja siis tüübida. Imestan siiamaani, kuidas värk käis, aga igatahes teisel pool toas. Need väiksed poisid rääkisid omavahel sosinal. Kuna Isamaa. Küsisin täitsa avameelselt, kas sa oled pidanud sellega nii-öelda enda sees võitlema, et pagan, et ei jääks võõraks. Ma miskipärast arvan, et mul ei ole väga-väga tõsiselt neid selliseid mõtteid olnud, sest et ma olen temaga elanud 34 aastat ja mul pole kordagi olnud sellist mõtet, et võiks mingisugune või olla paar korda. Aga näiteks oletame, jääks teisele kaldale laeva pealt, et ei tuleks enam siinpool maha, vaid jääks sinnapoole. No vot seda motivatsiooni polnud, sest kui laeva peal läksid, mul oli juba kaks poissi, kaks poissi ja tegelikult see hoidis ikka nii kõvasti kinni, et mul ei tulnud kordagi seda mõtet, et ma peaksin kuskil ära minema, olgugi et see mõte või reaalsus tekkis korraks siis kui oli augustiputš ja me jõudsime laevaga Helsingisse, esimene info oli, kui, siis nõuga need vanad ruupori, ta hakkas jälle tööle, et me oleme nüüd tagasi, esimene info oli see, et see laev ei liigu siit pool aastat. Et selline väike korraks käis selline. Ma mäletan seda hirmu ja seda, seda kuidagi lootusetuse tunnet, mis seal Helsingi poole peal nagu oli, aga see ei olda mingis niisugune tunne, et oi, et nüüd ma põgenen nüüd siia siia Soome ära, aga tunne oli ikkagi ainult siukene magnetiga, mis tõmbas mind sealtpoolt ikkagi siia tagasi, selles mõttes, et see õudustunne baseerub selles, et ma tahan koju, et mul on keegi kodus ja keegi on kodus, kellest ma pean hoolitsema, vaata seal nagu väga-väga karm teema. Ja oleks olnud võimalus ju minna Soome ja üle Soome kohe Rootsi, seal oleks saanud rahulikult emigreeruda ja nii edasi ja nii edasi hiljem vere, kõik asjad, mis teistel tüüpidel nagu peas, käis mulle käinud kordagi majja, isegi mõelnud selle peale. Suur-suur, aitäh, Raivo, et sa tulid rääkima ja Ramon samamoodi oli toredaid lugusid kuulata. Aitäh, aitäh. Selle saate nimi on. Käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja nädala pärast kuuleme taas.