Kuus kogunevad Sillamäe raamatukogusse, paarkümmend vene keelt emakeelena rääkivat inimest ja mõned eestlased et üheskoos aega veeta ja arendada eesti keele rääkimise oskust linnas, kus muidu eestlasi kohtab harva. Käisin ka ise läinud laupäeva pärastlõunal Sillamäe keelekohvikus kohal ja kirjeldan nüüd läbi mõne intervjuu toimunud ka teile. Kuulame kõigepealt usutlust keelekohviku algataja Anna-Olga Lugaga kellelt kuulsin eneselegi üllatuseks, et Sillamäe keelekohviku edukal käivitumisel on oma väike osa ka saates uudis pluss kahe aasta eest anna hulgaga tehtud üleskutsele et eestlased võtaksid ühendust ja hakkaksid aeg-ajalt Sillamäel käima, et aidata läbi vestluse neid, kes soovivad oma eesti keele oskust parandada. Aga käivitanud laupäeval salvestatud lõigu, kuidas sai keelekohvik Sillamäel alguse. Kergkohvik algas, oli siis kaks aastat tagasi, praegu läheb juba teist aastat ja täna siis vikerraadios olevale saatele on palju inimesi seda kuulnud ja eestlased tulid Sillamäele, me hakkasimegi niimoodi üks kord kuus kohtumise korraldama, siin Sillamäe keskraamatukogus. Päriselt inimesed kuulasid meie intervjuud kaks aastat tagasi vikerraadios Eesti inimesed ja hakkasid selle peale käima Sillamäel et aidata siin elavatel venelastel eesti keelt õppida. Jah, see oli minu jaoks väga suur üllatus, et mulle helistati ja kirjutati, on tõepoolest nagu Ma palusin ja sellest ajast saadik meil vahetuvad inimesed, keegi räägib oma tuttavatele, mõnikord juhuslikult saavad teade, et siia saab tulla ja mul on väga hea meel, et see asi niimoodi toimubki ja inimesed on väga rõõmsad selle üle, nii eestlased kui ka venelased, sest tõesti oli sellest kohast puudunud, kus saaks kokku. Aga ikkagi räägi veel kord kuulajatele. Miks seda keelekohvikut on siin Sillamäel vaja, kellele see vajalik on? Seda oli vaja juba ammu, kuna oma magistritöö käigus nii paljud inimesed vastasid, et just keelepraktikast on puudu, et õpikud on ja saated on ja nii edasi. Et siis ma otsustasingi, et jäi küll, et las nad suhtlevad, mitte venelased venelastega eesti keeles, vaid tõepoolest nende eestlastega, kes on nõus keelepraktikat pakkuma ja noh, ka linna näha ja noh, see on kõik väga tore ja huvitav. Kui palju on Sillamäel eestlasi, kui palju on võimalik Sillamäel rääkida üldse eesti keeles, kas või sinul? No eestlased Sillamäel on loomulikult olemas, aga need on asutuses, kus näiteks eesti koolis või niimoodi nad ei ole noh, niivõrd kättesaadavad kõikidele. Ja tihtilugu isegi kui sa kuuled mingi eestlane poes, sa ei hakka tülitama, aga eks ole, inimestel on tegelikult ja, ja keelekohvik on võimalus rääkida nendega, kes on suhtlemisest huvitatud ja kes on avarat ja tulevad Narvast, eestlased kui ka Sillamäelt, eestlased ja Rakverest Tallinnast ja Tartust meeldivate kohtumiste paigaks muutunud ja mul on selle üle väga hea meel, kas sul on alati siin raamatukogus ja see on alati Sillamäe keskraamatukogus? Keskraamatukogu pakub meile ruume ja on nad väga abivalmid ja see on tõesti väga hubane olla ja see toimub siis üks kord kuus. Ja eelneval kokkuleppel maasis külalistega lepin aga kokku, et mis laupäev nendele sobib ja mis ajaks sobib ja siis me mis kuu sobib, et mõned tahavad näiteks märtsist tulla mõned päevad juba veebruaris tulla, et ühesõnaga kokkuleppe alusel, et saab tuttavateks tulla, saab sõpradega tulla, et noh kõik võimalused. Olemas kui keeruline on sul ikkagi siia eestlasi eesti keelt emakeelena rääkijaid leida ja kui palju neid tavaliselt siinkohal. Tavaliselt on kolm eestlast, ma üritan niimoodi teha, et oleksite väiksed rihmad ja siis inimesed vahetuvad nendest. Et muidugi info levitamine selle võimaluse kohta on minu jaoks keeruline, et Facebook aitab palju, aga iga kord, kui mingisugune saade on, siis loomulikult mulle selle. Ma olen väga tänulik, et selline info edasiandmine on olemas. Aga jah, et inimesed on huvitatud, ma ei ütleks, et see on keeruline, et pigem nad Nendel on hea meel, et selline võimalus on olemas. Mida inimesed teevad siin keelekohvikus? Suhtlevad joovad teed, söövad küpsist ja tunnevad rõõmu selle üle, et saab tutvusi, saab midagi uut teada ja no eks meie Eesti on niivõrd väike, et ma arvan, et see on väga selline ühine tunne, on väga oluline. Aga võõrad inimesed saavad kokku, millest räägivad omavahel võõrad inimesed. Tead, see on üllatav, aga meil pole kunagi sellist probleemi olnud, pole millegist rääkida, et alati leidub ühiseid teemasid ja see on tõesti kui midagi, siis eks me kõik aitame teineteist, et keegi ei tunne mingisugust sõna või keegi ei saanud aru ja neil on selline väga toetav ja sõbralik õhkkond. No täna on siin võimalik rääkida ilmselgelt toidust, mida on siin eksootilist täna kindlasti võimalik ilmast rääkides, täna on Sillamäel erakordselt ilus ilm, päike paistab, on krõbe külm, aga ikkagi on väljas hea olla. Ja täiesti nõus, et kõigest saab rääkida ja neid mingisuguseid teemasid ja noh, see on kõnekeel, et loomulikult kellelegi võib-olla noh, raske ja ma tihtilugu kuulsin eestlaste käest, et oi, ma pole keelt, õpetaja või noh, millest ma küll räägin ja niimoodi, aga kui inimene on aktiivne ja talle meeldivat meeldib suhtlemine, siis tegelikult pole kunagi mingi mure, et küll ma ise ka võinud, kellelt suhtlemisteemasid välja pakkuda, et noh, see ei ole probleem. Aga ikkagi, kuidas sa iseloomustaksid neid inimesi, kes käivad keelekohvikus koos, on need inimesed, kellel on seda vaja näiteks töö pärast või kes töötavad poes müüjana, tahavad eesti keel selgeks saada või tulevad inimesed lihtsalt oma huvist. Siia tulevad inimesed oma huvist ja ma arvan, et see on ka põhjus, miks see asi on niivõrd populaarne ja niivõrd nagu atraktiivne sest siia keegi ei tule, sest teda sunniti, et kõik tulevad vabatahtlikult ja, ja huvist eestlaste vastu huvi eesti keele vastu. Ja mina sain ka väga palju positiivseid kogemusi, sest inimesed on igas vanuses, igast soost ja iga erialast, et see ei ole niimoodi, et ma ei tea, mingi tööandja sundis ja niimoodi, et see on jah, nagu te ise ka tänagooget, vest, täiesti selline kirju seltskond. Rääkisin ka keelekohvikuosalistega. Kõigepealt kuulame jutu proua Ljudmilla kate. Kui tihti teie käite keelekohvikus idel, kus me Mõtlesime. Kas te käite siin lihtsalt sellepärast, et on huvitav või kas eesti keele oskamine on ka kasulik? Rääkida eesti keeles, selle mäel. Mul oli üks naine, ta on surnud, vehe inimesed, kellele ma meie rääkida. Nii et kui te tahate rääkida eesti keeles, siis peaks sõitma Rakverre või Tallinna. IFRS käe on eestlane. Kui tihti te sõidate mujale Eestisse siit? Välja Tallinna Tartusse. No Tallinnas. Üks kord, see on kuus, võib power, seal on minu sõbrad. Sõbrannad. Televad Tallinnas, Pärnus maa oli suvel ükskord kui te olete suvel Pärnus, kas te julgete poes eesti keeles rääkida? Ma proovin. Pole viga, mis on kõige raskem, mis on kõige keerulisem eesti keele juures teie jaoks? Aitäh nende raske, ma olen, närveerin vee, ma, ma mõtlen riigi või vale või. Kas see keelekohviku aitab seda barjääri murda. Proovin rääkida eesti keeles. Müüa algab rääkida vene keeles ka kui ta oskab vene keelt. Ta räägib minuga ka vene keel. Kas teie tahaksite teie räägib eesti keeles müüjaga lüüa võiks teile vastata ka eesti keeles. Aitäh, teie eesti keel juba intervjuu käigus, ma kuulsin, läks palju paremaks julgustena ainult juurde või aitäh teile. Nii rääkis proua Ljudmilla nüüd aga usutlus mehega, kes käib hea meelega Sillamäe keelekohvikus, et vene emakeelega inimesed saaksid temaga eesti keeles rääkimist harjutada. Rostov malaka mulle öeldi, et teie olete väga sage keelekohvikukülastaja. Millal ta esimest korda tulite siia ja miks? Siis, kui oli esimene kord ja see oli, kui ma nüüd õieti mäletan, siis 2016 september vist või oli oktoober ja miks ma tulin, oli see, et ma kuulsin vikerraadiost väga emotsionaalset nagu kutseta Anna-Olga luuga poolt ja mille peale ma reageerisin, et miks mitte siis tulla, et ega Rakverest ei olegi siit väga kaugel ju käia ainult tühised 80 kilomeetrit ja õpetada seda, mida, nagu ise oskad, et miks mitte proovida. Teie sõidate siis Rakverest korra kuus Sillamäele, et paar tundi rääkida. Venekeelsete inimestega eesti keeles. Nii täpselt on. Mida see teile annab? See suhtlemine siin, ma tunnen siin, et mind on siia vaja, et minut siin oodatakse. Ja lihtsalt see seesama tunne, et ma oskan nagu endast midagi anda. Et see on nagu oluline. Ütlesid mõne tuttava leidnud, kellega ka väljaspool keelekohvikut suhtlete. Olen ikka paar telefoninumbrit mul on tõesti telefoni mälus on olemas ja teinekord tõesti olen ka helistanud. Et niimoodi on. Aga ikkagi tulete siia võhivõõrad, inimesed, millest räägite omavahel. Me räägime nagu etteantud teemadest, noh sisuliselt siis ka siis ka nagu paneme ise poolt juurde, eks ole, et ma katsun seda maailmapilti nagu hästi laialt nende jaoks lahti rääkida. Et oleks nagu nagu sõnu hästi palju kasutusele ja sellist erinevat standardit, samuti. Mis teie enda eriala või valdkond on? Ma olen eraettevõte, puidutööstus on minu, see ampluaa. Kas erialast juttu ka, kas puidust ka saate rääkida? Ei ei, ei saa, et seal ikka siinse teema ei ütleme nii. Sillamäe linnas räägitakse rohkem keemiatööstusest. Ja eriti uraanitööstusest ja sellisest aatomitööstusest et tegelikult me oleme sadamast küll rääkinud. Konstantin Kudrjavtsevi kui tihti teie käid keelekohvikus? Mina püüan iga kord olla siin, et kohtuda inimestega. Miks te käite siin? Mulle meeldib eesti keel ja kuna mina ise episin korda ära, see väga hästi ja sellepärast ma tahaksin selle tasemel olla, sest siin Sillamäel poole kohta, et kuskil veel võib vabada rääkida eesti keeles ja kohtuda päris eestlastega, vot võib nii-öelda teie tööalaselt ei puutu kokku eesti keelt rääkivate inimestega, eestlastega. Tööd on ihvis, seal on omanikud, kaks venda, NATO on eestlased ja veel üks veel üks tööda, joon minus, Siber, temaga on eestlane. Vot nimelt, aga mina olen ise sportlane, mina jooksja ja minna tihti käin Eestis võistlustel ja sellepärast minna seal ka, suhtlen inimestega, vot see on minu eesti keele oskuse toetamiseks. Aga töökaaslased, te ütlesite kaks ülemust, kaks venda, kas räägivad teiega vene keeles või eesti keeles? Nad vabalt räägivad eesti keeles ja vene keeles selle pärast. Kuidas nad tahavad, siis juhtub. Aga minu üks sõber, kes on tavaline töötaja, vot temaga, mine räägime eesti keeles, ainult see on väga-väga hea. Kust te eesti keelt õppisite keskkoolis keskkoolis minna, hipi? Siin see oli nagu kooliprogramm. Ja kui ma proovisin ükskord poes küsida, andke mulle piima, ma ei saanud reagile seda, sellepärast ma olin, mina otsustasin, et ma pean ise õppima eesti keelt, sest ma elan Eestis siiski ja millest te räägite, siin keelekohvikus omavahel? Räägime omavahel nagu tavalised inimesed, vot see on väga suur pluss ja sellepärast siin on väga tore keskkond. Vaatamata oma oskustele, sinna võib vestelda inimestega rahulikult ja vabalt, kuidas sa oskad, vot see on väga-väga suur pluss. Näiteks kui sa kuskil koolis või eksamil, seal on. Nii. Kas olete siit mõne tuttava või sõbraga leidnud, kas mõne sõbra telefoninumber? No mu sõbrad ja võib öelda niimoodi, et suhtlete ka väljaspool keelekohvikut? Jah, jah, nagu internetis. Tulen Pärnusse või Tartusse minna, vabalt, võib jalutada, minna poodi või restoranile või kuhu ma tahan ja inimesed mõistavad mind ja saavad aru sellest mina, mida ma tahan, vot ja mina ka vabalt. Sest nüüd eesti keel on minu peas ja südames selle peale, sest see on peamine Nõnda kõneles Konstantin Kudrjavtsevi aga lõpetan Sillamäe keelekohvikus salvestatud lõigu, selle ellukutsuja ja keelekohviku eestvedaja Anna-Olga luga. See keelekohvik sündis siin sinu omast initsiatiivist, sellepärast et sa oma magistritöös tegelesid, selle teemaga tahtsid oma kodulinna heaks midagi ära teha, aga kuidas on, kas mingid institutsioonid riik kusagilt poolt rahaliselt ka toetatakse seda või kuidas toimib? Mul oli eelmisel aastal, mis aga vabatahtliku koostööprojekt, mille raames hüvitlik eestlastele neid sõidukulusid ja see oli minu jaoks väga oluline, et sel aastal noh, mis sa, mis sa nüüd, mitte niisavaid integratsiooni sihtasutus ja elektronmuutunud ja uut lepingut mul ei ole. Et ma ütlesin ka nendele eestlastele, kes tundsid huvi, et tulete omal KuMul Nad olid ikkagi nõus tulema, et eks me vaatame, mis sellest kujuneb ja praegu on ka riiklikul tasemel see keelekohvikuteprojektid on olemas, tegelikult mina ei saa nendes osaleda, kuna ma olen üksi ja ma ei saa nii nende peale kõik seda minu jaoks on väga suur bürokraatia, et paberitöö ja kõik, ma ei jaksa juua. Ja kui mul oleks võib-olla keegi teine, kes viinaga koostada, vankrit vedada, siis ma saaks projektis osaleda, aga hetkel ma jään nagu ma ei osanud projektiliselt mina lihtsalt arvestades oma jõuga ja ma saan aru, et noh, vabatahtlikuna ma olen praegu natukene kergem seda korraldada ja jätkata. Mis põhiline, minu idee on selles, et selles alati avatud ja ma ei ole kindel, et kui ma olen mingisuguse projekti raames, kas see jääb ka kõikidele soovijatele avatuna Hoolimata sellest, et sul ei maksta selle keelekohviku korraldamise eest ikka sa kord kuus Sillamäel, korraldad keelekohvikut. Kuidas tundub, kuidas inimeste keeleoskus kahe aasta jooksul arenenud, kas on ka mõni inimene, kes on peaaegu iga kord käinud? Ja et väga paljud tulevad mitmendat korda ja nendele jaoks on tähtis see unune, sest väga paljud on õppinud ja mina näen seda just meie nagu ühise kingitusena Eesti vabariigile, sest mis saab olla parem kui selline koht, kus inimesed ja tõeline integratsioon tegelikult, mis on, ei ole paberi peal, vaid ongi reaalses elus, kus eestlased ja venelased saavad kokku ja ajavad juttu ja joovad koos teed ja jalutavad mööda linna ja saavad selles mõttes, et see on täiesti selline tegu, mille üle ma olen uhke ja mida me kavatseme ka jätkata. Kui tahate Anna-Olga Luga ellu kutsutud Sillamäe keelekohviku tegemistesse ka omalt poolt panustada ja tahate ka ise võib-olla eesti keele õppijatega Sillamäele tutvuma ja vestlema sõita võtke ühendust Facebooki grupiga Sillamäe eesti keelekohvik või helistage 50 viis-kuussada 81 256.