Tere, palun rääkige minuga eesti keeles. Ja kui te arvate, et jutt tuleb nüüd sellest, miks meie venelased eesti keelt ei räägi, siis teeksite see üleskutse on mõeldud eestlastele. MINA OLEN Piret Kriivan ja minu saatekaaslased on täna ajakirjanik ja psühholoog Natalja Kitam ja Estonia teatri balletisolist Jevgeni gripp, tere tulemast saatesse. Tere. Enne kui me hakkame rääkima sellest, keda ja miks te kutsute üles rääkima eesti keeles, siis rääkige palun kõigepealt natukene iseendast, missugune on teie suhe, kogemused, aktid eesti keelega, Natalja. Ma olen Eestisse tulnud, kui ma olin viieaastane. Ja tegelikult ma olen väliseestlane. Minu isa on sündinud Venemaal Kaukaasias ja elanud kogu oma elu väikses Eesti külas. Ema kreeklanna siia tulles ma rääkisin ainult vene keelt, sest see oli kodukeel. Aga tänaval samm-sammult sain ka eesti keele suhu, mida ma edukalt olen ära unustanud vene koolis. No mitte päriselt ära unustanud, aga ikkagi tuli aktsendi juurde ja muu sellega seonduv. Siis ma läksin tööle, siis ma õppisin tegelikult taastasin oma keeleoskust töötades ja sooritasin kunagi ka omaalgatuslikult C üks tasemel keeleeksamit ja mul oli 92 protsenti selles on see ühest. Ma lihtsalt mäletan, kuidas mõned, et eestlased, kes siin sündinud ja ja eesti keelt emakeelena algusest peale rääkinud, nii palju protsent ei saanud, aga see on lihtsalt sooritamine Sand lihtsalt oskuseksamit sooritada ja ta on küllaltki keeruline. Jevgeni mul on natuke lihtsam asi, ma sündinud siin Tallinnas Eestis ja vanemad otsustasid mind panna kohe eesti lasteaeda, et ma ikka üritaks juba lapsest saadik seda keelt nagu Natalja ütles, suu panna ja muidugi oli raskusi seal lasteaias, sest kui on kodukeel, on vene keel, siis lasteaias on eesti keel. Küll üritasin õppida, aga kui nagu vanemad ütlesid mulle, et mul jäi see keel kuidagi. Kuidas ütlen, et mitte vene keelt ja mitte eesti keelt kuidagi, see oli nagu nii segatud, et et see läks kauem rääkida. Aga pärast sai natuke lihtsam, ma sain aru sellest juba koolis, kui ma läksin kooli, maastasin siis esmalt vene kooli siin kuues number, et see on siis keskkool või kuidas just just et ma õppisin seal kaks klassi ja vanemad ikkagi otsustasid, et minu elu teda kuidagi ikka balletiga ja nad otsustasid panna foidee balletikooli, kus õppisid eesti keeles. Ja ma üritasin seda teha, muidugi oli raskusi, aga klassikaaslased aitasid, et pärast kergesti läkse ja pärast võete balletikooli ma astusin juba siis Tallinna balletikooli kus ka otsustasin ikkagi õppida eesti keeles, kuigi oli kaks varianti, kas vene keel või eesti keel ikkagi üritasin panna täiega, kui ma juba alustasin, siis ma pean lõpuni seda viima. Palju on tulnud ette seda, et tuleb öelda eestlasele, et palun räägi minuga eesti keeles. Et ma ei taha, et sa minuga vene keeles räägiks. See oli küll raske jah, sest mõnikord ise lähen ka vene keelde, et kui ma kuidagi ei oska leida seda õiget sõna nagu või teine inimene tapist oskad nagu just rääkida minuga vene keeles. Eestlased sellised variante oli ka olemas. Aga tegelikult lihtsalt ütlesingi, et ma tahan nagu rohkem praktiseerida eesti keelt, et mul on siis lihtsam kirjutada ja kõik need diktandid ja kõik need issand, kui ma nüüd meenutan, see oli küll raske, kõik need raamatut lugesin eesti keeles ja kuigi peas oli mõte natuke, et mõte oli ikkagi vene keeles. Kuigi pärast juba aastatega hakkasin mõtlema, et ma ikkagi mõtlesin eesti keeles peas. See oli nagu lahe. Aga kas vene keel on kannatanud selle läbi, et sa juba kohati ka mõtled eesti keeles? Ei venelaste hirmudest räägin, kui, kui võib-olla kui rääkida nagu venelast, kes õppis koolis, muidugi ma ei olnud nagu vist nii suurel tasemel nagu täiesti venelased, aga ikkagi ma lugesin vene raamatuid ja ma kodus rääkisin ikkagi vene keeles, sõpru oli mul rohkem vene keeles, nii et tegelikult ma ei unustanud Räägelt. Nii projekte, palun rääkige eesti keeles. Jah, et selle ideega käisin välja koolis, see on Linnamäe lütseum, Vene lütseum, kus ma annan kaks valikainet, üks on meedia, teine on, kuidas pida, Need efektiivsed psühholoogilised metoodikat, et kuidas, kuidas õppida paremini. Ja siis oli selline mõte, vaadake, et miks eestlased ei räägi. Hakkame mõtlema. Et võib-olla nendel ei ole aega, lähevadki üle kas vene või inglise keelde, sest noh, viisakusest ja tahaks nagu asja ärajatud kiiremini, kärsitu, sest just teine ei tahaks seda vigast eesti keelt kuulata. Seda muide siis, kui ma küsin, keegi ei tunnista. Aga vaadates, kuidas praegu meie Facebooki grupis inimesed panevad, kuhu sa tahad minna meelsasti, mida sa tahad teha, siis seal on üle 50 inimese, panid ennast eesti keele hääldamise tunnile, avatud tunni ära ja see on tõesti top. Et isegi loodus, isegi kohvi ja igasugused muuseumid ja hariduslikud programmid annavad alla sellele. Ehk siis ma arvan, isiklikust kogemusest inimesed juba tunnetavad seda ja nad tahavad oma aktsendist vabaneda ja mul on väga hea meel nendele ka seda lubada. Sest meie endine kolleeg rahvusringhäälingusse Einar Kraut töötas välja sellist metoodikat, mida ta pakub kõikidele ja eriti slaavi päritolu inimestele kahe kuuga eesti keel on puhas ja peaaegu sellest aktsendist vaba. Et selline metoodika täitsa on olemas ja tahaks ka sellist sellist rakendust või siis tehnoloogilist lahendust inimestele pakkuda lisaks võrgustikule. Mis anna, räägi minuga, aitäh. Et oma geolakatsiooniks siis see elukoha või töökoha oma huvide järgi ennast kirja panna. Paned oma emakeele oma emakeeles, saad ükskõik kellega siis rääkida, sest nemad, teised tahavad seda keelt praktiseerida ja kirjutad kindlasti see on eestlaste puhul ka väga tähtis, kirjutati, millised teised keeled. Sa tahad praktiseerida. Et nii palju, kui ma olen rääkinud ja üks suur kaubanduskett kit vastu, Nad ütlesid iimil kõik räägivad eesti keelt kindlasti ja kui keegi tahab, me räägime, aga meie töötajad tahaks vene keelt praktiseerida. Noh, selle peale ma ütleks, et see praegu vähemalt selle projekti raames suurim prioriteet käib asjaga kaasas. Sest see, mida praegu pakutakse, on üks teenuseksis kohvikud ja klubid ja nii edasi. Xin vastastik, huvi, vastastikhuvi on see, mis paneb Ta rattad käima ja näiteks kui eestlasest puuetega inimene või siis pensionär ta saab ju selle, et tal olnud vara ei ole problectolon vara ja see emakeel on vara ja on väärtus, mida sihivad teised, aga selle vastu siis hoolt, tähelepanu, suhtlust, sõprust ja nii miinus pluss-miinus, ehk siis mitte piisav riigikeele oskus ja siis vajaduse hoole järgi miinuse miinus teevad plussi. Ühesõnaga, et te tahate tuua eestlased ja venelased internetimaailmas kokku eesti keelt rääkima. Ma tahaks neid päriselus kokku vihma selleks selles rakenduses, mis tuleb Oktoobri keskel juba Google Play ja Apple stuurse, ehk siis nii Aifoonide kui android-mobiiltelefonidele. Selleks on ka mitte ainult inimene inimesega, aga seal märgime ka kohad, kus saab keelt praktiseerida. Jaga sündmused, kus saab keelt praktiseerida, et meie partnerid on selles mõttes vägevad. Ja sellepärast on siin Jevgeni kus kõik töötajad lubasid, kui te tahate, siis me räägime teiega eesti keeles, täike, väike julgus juurde, et see on esimene ehmatus, kas tõesti nad tahavad rääkida, aga tõesti nad tahavad rääkida, see ei ole see, et surun kehale. Palun räägi minuga eesti keeles, see on midagi muud, see on midagi muud, son valmidus, sest muidugi siis, kui inimene alles kõik või harjutab siis see lause ülesehitus võiks olla lihtsam, sõnavara ka lihtsam, kõnetempo aeglasem, et võib-olla tasub paar korda seda korrata, võib-olla ka teisisõnu pakkuda, et noh, kes teab, võib-olla nii palju, sünonüüme ei tea see inimene et võib-olla võtab rohkem aega natukene rohkem aega, aga sedavõrd Eesti vabariigi 100. juubeliaastal me saame võib-olla millegiga väga suure hakkama. Et eesti keel teeb sammu sinnapoole, et on suhtluskeel Eestis. Sest siia tulnud, et välismaalased, eriti Tallinna Nad seisavad ühe probleemi ees, nad peavad korraga õppima nii eesti kui vene keelde, siis töötades ja olmeolukorras, nad ei saa hakkama ainult eesti keeles, on tõsi. Ja teate, mis juhtub, need õpi ega ühtegi teist siis korraga kaks on küllaltki raske. Ma ei räägi, et on väga häid erandeid ja häid olukordi aga nii palju, kui me juba päriselus meie grupi liikmetega oleme kohtunud, vabaõhumuuseumis v lõks, meie partner. Nad tõesti tunnistavad, et ta tööl nad saavad hakkama vene keelega või inglise keelega. Nad otsivad, nad lähevad poodi, see on ka üks tunnis lähevad poodi, katsuvad ikkagi kuidagi mudila kännud eesti keeles küsida, ma ei tea, kruvi kirjat või midagi ja siis pauh nendele vastab, et kuulge ärge jamage või, või siis nad kohe vastavad inglise keeles, mis on, mis on puhas, mis on sorav, mis on hea. Aga kallid inimesed, ma sain aru, et, et nii me oleme teinud kaua aega. Aga Vistne Me kaotame seda keelt. Et ta peaks olema unis, keeldav võiks olla lingva Francama, eks siis kõiki siia tulevad, räägivad eesti keelt, nad õpivad seda madonna heidet Itaaliast, minu abikaasa on itaallane ja tema just juhis minu tähelepanu sellele, et Eestis kas räägivad väga algtasemel või siis väga hästi. Et seda kesktaseme Te ei ole. See tähendab, et praktikat ei ole, sest seda esimest tasemed sa saad kursustel või iseseisvalt raamatuga, aga siis sealt edasi minna. Sul on vaja praktikat ja need, kes leidsid seda praktikat, need, kes leidsid seda esimest eestlast, kellega oli, ei olnud hirmus rääkida, kellega oli võimalik suhelda. See läks edasi. Tavaliselt räägitakse, et vot lasteaia saab, teate, miks, sest seal ei ole seda hirmu, kõik räägivad mõni vanainimene või naaber, kõik tuletasid meelde kuskil kunagi esimest eestlast, kellega sai ikka juttu ajatud. Ja me tahaks neid leida. Ma näen, kuidas meie grupis Facebook'is sellega ühinevad ka keelekohvikute eestvedajat õpetajat, aktiivsed inimesed, ma loodan, et nad tulevad tasapisi kapist välja, hakkavad suhtlema seal grupis. Sest paraku praegu on selline olukord me eile saavutasime, sel nädalal saavutasime 1000 inimest. Ühe nädalaga. Et see, mida juba hakkavad kurtma neid muukeelsed, et kuulge, me räägime jälle omavahel. Kus on eestlased väga, väga väga, palun, vikerraadio kuulajaid, ühinege. Palun rääkige oma lähedastele. Ja me ei ole internetis, me, me, me lähme välja. Me oleme kohvikud, ütles, et inimesed otsivad neid võimalusi, selleks ongi need kohad, kus kohtuda, kus alati saad eesti keelt praktiseerida ja need on sündmused, tavaliselt kultuur või sport või või üks. Milline huvi. Et ühinege. Aga kuidas reaalselt toimub, kui mina tahan selle projektiga ühineda tähendab, projektiga on ühinenud venelased, siis on ka eestlased, muide, on juba nii üht kui teist, nii kui mina tahan selle grupiga ühineda, siis mis mina pean tegema või selle projektiga, mis mina pean tegema ja mis minust edasi saab? Oi, teie hirmus. Et kui teil on Facebooki konto, siis Leikese grupp, räägi minuga, jää liituge sellega, pange ennast kirja selles suures küsitluses, mida ma mainisin, ehk siis millised huvid neil on, need, kuhu meelsestide läheks. Ja vaadake teisi, kes seal on juba ennast kirja pannud, et saab ju avada. Näiteks kui te tõesti tahate looduses möllata aeg, siis avage vaadake aha, et siin on sellised suured loodusesõbrad, et ehk siis ühine huvi ja on ka, mida koos metsa pärast huviti metsa minna või saunas otsustada. Enne seda, enne kui rakendus ise öeldakse, mobiilirakendus on olemas, ega me nagu sobitame neid paari nii-öelda käsitsi. See tähendab, et sa pead olla aktiivne, mõned kohe tulevad, teevad suure plakati, palun rääkige minuga eesti keeles, et lehkiga selliseid postitusi ja sinna alati tulevad eestlased mõni aja pärast hakata küsima, kas sa hommikul putru sööda selliseid asju, aga kõige tähtsam, mis, mida ma arvan, et et me peaks olema päriselus kohtuma. Ja samm-sammult siis kui sa näed, et see eesmärk on liiga kaugel, liiga suur, et juua, sedel läbi hammustada seda, seda tükki seal lihtsalt tööd käega ei pea armastama, teineteist ei pea sulanduma, lihtsalt rääkige. Sest pole mõtet, et sundida seda keelt õppima. Et kui sa räägid, kui sul on. Me tekitaks sellise olukorda, kus ei olegi võimalik üle minna keelele jällegi heas mõttes. Sest ma arvan, et see hääl, muukeelsete inimeste hääl palun aidake. Et me ei arva, et ei ole viisakat. Me ei arva te, et te olete mingid marurahvuslased. Me tahame keelt õppida ja see on hästi siiras soov ja ilma praktikat, ta ei saa ka sellest algtasemest keskmisele. Ja muidugi, et need, kes on ära pinud nagu Jevgeni ja mina Merlin kõrgtase, aga ma pidevalt tahan seda keelt parandada ja ei oleks muidugi, kui iga eestlane tahtma. Aga teeme siis koos, teeme siis koos ta, selles ei ole midagi halba. Ja tõesti, selle nädalaga, kus me alustasime, kus me tegime otseülekanded nendest sündmustest. Me käisime siis Estonia teatris kulistida tagaekskursioonidel, me loosime välja pileteid inimeste vahel, kes on juba endale paari leidnud niimoodi siis innustades nei ta tulla ja kohtuma. Et ma sain selle nädalaga tõesti väga hästi praktiseeritud oma keelt siis kodus me räägime itaalia veene eesti ja inglise keelt ja nii palju eesti keelt ma juba ammu ei rääkinud, järjest läheb paremaks. Mina tahaksin nüüd ka sinna Estonia teatri kulisside taha piiluda. Paleriinide seltskond Estonia teatris on rahvusvaheline seltskond, kuidas tooma. Vahel suhtlete, mis keeles? No muidugi ma proovin, kes on seal nüüd jäänud, puhtad eestlased ikkagi eesti keeles rääkida nendega, aga kahjuks meelas selline jah, rahvusvaheline kompanii, et pigem räägime inglise keeles, nüüd kõik. Aga meil on palju Eesti neid repetiitor it, et me ikkagi proovime eesti keeles rääkida ikkagi ja nende inglisekeelse tantsijatega nagu proovime juba nad juba õppisid nad väikselt mingit paar lauset või ma ei tea eesti keeles, et nad juba midagi tasapisi saavad aru. Muidugi tantsukeel on rahvusvaheline ongi, et kõik saavad aru sellest, et meil on muidugi lihtsam rääkida tantsukeeles. Aga ikkagi need sõnad. Aga ka balletisõnavara on, on prantsuskeelne suuremas jaos ilmselt kas vene või eesti keeles on oma sõnu balleti erinevate sammude kohta. Ikas on ju, on ju nii ammune tegemine, et tegelemine, et muidugi on ja eesti keeles ja vene keeles ja nad on lausa sellised naljakad tegelikult, sest nad on vist pandud selle järgi, et äkki mingi tõste meenutab seda asja või sellest ma arvan, rohkem või et inimesed või koolis lapsed, kui nad veel ei saa aru neil termineid, et saaksid paremini aru saada näiteks mingi niisugune tõsta, et korv, et see on korvi moodi, et näiteks kala on kala moodi, et noh, need on päris naljakad sõnad ja vene keeles, neid on rohkem muidugi, sest vene balletikool on ju vanem. Ma arvan, et sellest tulevad need Venemaalt, et väga koolist rohkem neid venekeelseid sõnu ja meie balletikool kasutab neidki, näiteks rööp ka või mingi silodka, et see on nagu natuke naljakad sõnad, aga kasutamine jaa, rästas ka, et see on nagu niisugune rohkem universaalne keel. Keele, sellega hellitavad sõnad, eesti keeles on kala, vene keeles on Ropka Literena kalake on ikkagi, et, et on olemas sellised sõnad ja meil teatris on sellised kursused eesti keele kursused, kus kõik rahvusvaheliselt tantsijad, lauljad saavad. Estonia teatris on praegu laval ka eesti esimene ballett üldse krat, Tubina kratt ja Jevgeni grip mängib, seal, tantsib peaosa. Kuidas on tantsida krati, kas on krati, tunne kaoks, on eestlase tunne. Kes seal krat? Vot see on muidugi väga raske küsimus, et kratt on minu jaoks on selline vene keeles on hea sõna tema või see sihuke, ma ei tea, toiduhall tantsuline, mitte inimene, ta ei ole nagu päkapikk, ta on nagu selline, ma ei tea, mis ta on. Ta on selline rohkem minu arust inimese tunne peas, ma arvan, rohkem seal see. Kuigi ta on, muidugi peame visuaalselt teda näha, et laval ikkagi peaks keegi tantsima. Et minu jaoks on rohkem sellised inimesse halb mingisugune külg võib-olla et ei, ja muidugi väga huvitav tantsida seda ja Marina Kesler proovis sinna sisse panna mingi siuksed eesti rahvuslik liigutusi, et ja muusika on nii vahva ja kõik nagu toimib. Et väga mõnus. Muidugi ma mõtlesin, et see on selline eesti lugu. Maidki ja isegi lugesin sellest raamatust, kuigi ennem oli nagu, sellest ei teadnud koolis kuidagi seda. Ma ei mäleta, võibolla mind ei olnud seal päev, aga mina ei mäleta, ja teine lugu on see libahundi, mis ma tantsisin ka Marina Kesler, iva lavastatud. See on ka hea. Jälle müstiline tegelane peale libahunti ja ja mina olin seal Margus, just et oli küll see jälle must pool jalgevool, mina olin muidugi valge poolel, aga sellel valgel poolel on ikkagi teised probleemid ka inimsuhted ja armastus, mitte armastuseta. Mina muide õppisin ka mütoloogia psühholoogiat ja tegelikult on sellised, et tegelased nagu libahunt ja, ja kratt nad on nagu kahe maailma vahel. Ja nad on sillad, nad nad räägivad kahe, kahe maailma, aga tegelikult kakskeelsed karm see eelis, et inimesed ongi kahe maailma vahel. Ja kas kas on kurjus või see on headus, sõltub sellest, kuidas me seda vastu võtta. Et seda teistmoodi, sest tegelikult see on tõesti mugavustsoonis olek. Ja, ja see on loomulik inimesele ja vaadata, et mis seal seal selle seina taga on, vaid need teised on, et alati see on selline kramp. Aga kui sa juba teed seda, sa teed seda samm, mis juhtub sinuni, mugavustsoon suureneb ja minu maailm suureneb. Ja ma arvan, et see on üks nii õppimise kui inimeseks olemise või elamise põhimõte, et suuremaks kasvada, aru saada, uurida ja omaks võtta. Kui raske või kerge on eesti keelt omaks võtta. Ma mõtlen, et kas või selles Tubina balletis libreto, see on ju üsna huvitavaid eestikeelseid sõnu, näiteks maksa, mereliste tants. Aga minu arust seal küll nii kole sõna. Kas eesti keeles on mõned ilu, mis on kõige ilusam eestikeelne sõna, kõige ilusam eestikeelne lause, seda nii võltsitud? Ma ei tea, kui kaua taevas on sinine, eks väga ilus lause üle silla ja kõik saalid saanid sõitsid üle silla või sõitsid tasa üle silla. Ella tegelikult muide meie grupis oli sellest juttu, kus väga-väga lugupeetud eesti keele tundjat arutasid omavahel just meie grupis, et seda ilusa eesti keele kõla ja seda ei ole aus, et kas see on müüt või ei ole, kas juhtus tegelikult see oli päris huvitav nagu pealt vaadata. Ja mul oli hea meel, et ma kuidagi hommikuni motin, oi taevas on sinine, et see võiks olla seesama lause ja inimesed postitasid aknast sinised taevavaateid ja aga lõpuks läks väga tõsiseks filoloogia ja lingvistiliseks aruteluks Marwan ilusaid sõnu eesti keeles on nii palju, et kas või sellepärast võiks seda ära. Ja see on üks väike maatükk siin maakeral, kus keeli ja loodusma arvan, on see on ühishingamine ja kui sa tahad sellest aru saada, sa pead seda keelt õppima. Ja tulles tagasi Einar Kraudi siis metoodikale eksist see hääldamine ja kuidas see kõik meie lihased töötavad, see positsioon, tema väidab seda, et kuna artikuleerimises osalevad lihased on kõige rohkem kasutatavad päeva jooksul inimese poolt siis see väljendub ka eestlaste iseloomus, ehk siis näiteks suurema osa ajast. Kõik lihased on lõdvestunud ja näiteks Õ täht on jajaja just lihased ja õigel ajal väga konkreetne täpne liigud, tus, jälle lähedastused, selline energia, see et tõesti ma soovitan ühinege meie grupiga, et sealt saab kõike seda kuulda ja kogeda, et me kindlasti teeme seda avatut tunni, Indar Kraudiga, kus ta räägib ilusas eesti keeles keeles ja seletab, et miks, eks ta nii on, kuidas Eesti ja erineb, mine aast. Kuidas eesti õ erineb vileööst ja, ja kõik see koos on nii huvitav. Mina näiteks olles Einar Kroodi õpilane, rääkisin oma Moskvast tulnud sõbrannale, kuidas on vaja öelda Kadriorg. Ja järsku ta mulle ütleb, aa, ma sain aru katteriorg. Ja siis see hääl, see hääldus minu jaoks oli nagu väga võõras, et kokku panna, siis ta rääkis puhtalt, ta ütles seda sõna puhtalt, sest ei ole seal venekeelsed kandriooring. Mine, eks ju, ja eriti nimed, tänavad ehk kõik see, mida ei pea õppima. Aga kui sa õpid seda hääldust, see annab ka sellist julgust, perfect, sonistile, kes me aega ei tulene. Enesekindlust, sest jällegi, mida ütleb perfektsionist ütleb, et kas väga hästi või absoluutselt mitte. Ja kui me annaks sellist lootused, sa võid väga hästi seal keeles rääkida, siis võib-olla hakkaks ka õppima. Ja muide ka siis, kui sul on hea hääldus, sa juba õpid paar-kolm esimest lauset, ütled seda poes. Ja milline üllatus, et hästi hästi kõlab ja inimene sulle naeratab ka vastu. Et me otsime partnereid, nutsime kaubaduskite kohvikuid, kõik, kes tahavad ühineda. Et anname teile rinnamärgid, anname teile selliseid väikseid, et plakatid, et siin räägitakse eesti keeles meelsasti teiega, palun jaa. See tähendab siis, et näiteks mõnes poes võib-olla müüjal rinnamärk, et räägi minuga eesti keeles. Ja võib ka see ja vastupidi, eestlane paneb jah, ma olen valmis ja no muidugi see ei, see peaks tulema siis juhatuselt või siis otsustame, et näiteks Reval kohvik ja Reval kohvik tere. On minu selles partnerite nimekirja ood ootes. Et või rahvaraamat näiteks praegu keskraamatukogu, Tallinna keskraamatukogu, meie partner, see tähendab, et 18 kohta Tallinnas. Valmis nine, palun võta raamatut, lihtsalt küsi midagi, aga seal saab eesti keelt praktiseerida? Jah, muidugi, et võtab aega, millal inimesed reageerivad. Aga kui üks organisatsioon otsustab, siis, siis me ju teame, et seesama naeratus, selline väike väike helesinine naeratus ukse peal. Astu julgesti. Tule, võta kohvi, räägi et eriti noored, nad ei saa aru, et inimesed nad alustavad eesti keeles rääkimas, aga kuna sa seda emakeele või selle keelekandja ei saagi aru, et tegelikult sa räägid liiga kiiresti. Sa kasutad selliseid väljendit, mida, mida raamatus ei ole. Ei ole leitavad. Et väike väike pingutus, väike samm, aga ma loodan, et siis nii nagu itaalias. Nemad räägivad julgesti oma itaalia keeles kõikide välismaalastega kahe kuu pärast kõik juba saavad hakkama olmeolukorras ja poole aastaga. Kõik räägivad itaalia keelt. Venelased, ukrainlased, ameeriklased, aafriklased kõik räägivad itaalia keelt. Et mõtleme seda Eesti Eestit eesti keeles suureks nüüd. Oleme julget. See on ilus keel. Seda on võimalik õppida. Tahetakse õppima, et rääkige eesti keeles, palun. Nii võtame kokku, praegu on projekt Facebookis ja lähiajal tuleb nädalaga, ootame natukene jah. Aga siis, kes sellest asjast nüüd huvitatud on, need saavad Facebookist selle kohta informatsiooni kõige selle kohta, mis te praegu rääkisite. Ja, ja siis, kui see äpp tuleb, kuidas siis sellega talitada, see kõik tuleb sinna Facebook'i. Absoluutselt õige ja saate elusate inimestega kokku ja näiteks Lähme sõidame Rakvere, Rakvere teater on ka meie partner, et sinna tulevad kah sclerosis multiplex ja siis puuetega inimeste koda ja, ja oma poolt, et ega siin nalja pärast ma ei räägi, et, et me kaasame puuetega inimesed, meil on ja vanemas eas inimesed, et otsime kokkupuuteid, otsime see huvi, peaks olema vastastikei, ole niimoodi, et nagu kirjutas üks et mina nüüd õppisin natukene. Ma vajan mentorid, kes, kes kannatlikult minuga räägib ja näeb vaeva selle peale ma kommenteerisin, et et sa pead midagi vastu pakkuma. Kui sa tahad keegi kannatlikult sind õpetada või praktiseerib sinuga, siis see on teenus. Ja seda muide pakutakse nii keelekohvikutes, klubides, meda integratsiooni sihtasutuse kultuuriministeerium rahastavad muide ka see projekt on nende poolt rahastatud. Et siis on sinna minek. Aga kui sa tahad päris nagu inimesega rääkimata, nyyd suhted peavad olema vastastikku kasulikud, et sa oled kalamees, aga võta siis kalale. Kui on pensionäre ka kutsus siis välja jalutama või siis oled valmis, vastastikune ta vene keeles temaga sama kannatlikult aeglaselt rääkima, selleks, et kunagi rooste läinud vene keel ka elavdada. Et ta peab olema vastastik, siin ei ole selliseid, et keegi võtab ja kannab hoolt, kuigi inimesed on erinevad ja, ja kui keegi sellist asja teilt ootab, kallid kuulajad, siis kohe öelge, ega, mida siin olnud mulle. Aitäh projekti, palun rääkige eesti keeles eestvedajad Natalja Kitam ja Jevgeni gripi ja ma soovin, et hästi palju inimesi ühineksid selle projektiga. Soovin edu sellele projektile ja soovin edu Krattile teatrilaval. Aitäh. Aitäh, aitäh.