Kell on kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 29.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Erle loonurme 55 haruapteeki sulges pärastlõunast oma uksed, et avaldada meelt ravimiseaduse vastu. Teil on neli aastat olnud probleem lahendamata apteegisektoris, kus tänased omanikud on olnud lihtsalt regulatsioonilõksu ja ei saa aru apteeke ümber teha põhjapteekideks. Riigireformi sihtasutus teeb ettepaneku liita senised ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks jagandada ministrite arvu 10-le. Majandus ja taristuminister Kadri Simson ütles, et otsuse, kas Eestis võetakse kasutusele ainult suve või ainult suveaeg, Teebi järgmine valitsus. Enamik Euroopa Liidu riike ei pea realistlikuks loobuda kellakeeramisest juba järgmisel aastal. Pärast Saksa liidukantsleri Angela Merkeli otsustel loobuda kandideerimisest kristlik-demokraatliku liidu juhiks spekuleeritakse tema mantlipärijate ülem tervishoiuministri jaa Merkeli äge kriitik Jens žbaan oma otsusest partei juhiks kandideerida kinnitanud avalikel üritustel ühekordsetest plastnõudest täielikult loobumine võib praktikas osutuda väga keeruliseks, nii leiavad ürituste korraldajad See tähendab ikkagi mitte ainult korraldaja poolt, vaid ka lõpuks iga osalejapoolset sellist ühist pingutust, sellepärast et lõpuks pingutused kõige luua. Küsimus on selles, kuidas need inimesed tööle hakkavad. Vene teater soovib kultuuriministeeriumilt abi 130000 euro ulatuses, vastasel juhul jääks teatritöötajate palgad aasta lõpuni välja maksmata. Kultuuriministeerium otsustas raha eraldada järgmise aasta toetuse arvelt. Me oleme selle läbi vaadanud, arutanud, see ei ole mingisugune erakonnale rahaeraldis, vaid see on järgmise aasta taotluse arvelt tehtud nii-öelda ettemakse. Lewis Hamilton kindlustas endale vääri viienda vormel üks MM-tiitli, kui sai Mehhikos neljanda koha. Täna öösel ja homme on ilm vihmane, tuul puhub mandril kuni 12, saartel ja rannikul kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus viis kuni pluss kolme, homme päeval kaks kuni üheksa kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt 55 haruapteeki sulges täna oma uksed, et avaldada meelt ravimiseaduse vastu. Apteegipidajate sõnul sunnib seadus neid haruapteeke püsivalt sulgema, ehkki see polnud seaduse algne eesmärk. Lauri Varikule selgitas uudis plussis olukorda Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov. Miks me seda teeme? Põhjus on väga lihtne. Meil on neli aastat olnud probleem lahendamata apteegisektoris, kus tänased omanikud on olnud lihtsalt regulatsioonilõksu ja ei saa aru, apteek ümber teha põhjapteekideks ja seetõttu me oleme otsustanud, et vajalik on seda probleemi ilmestada ja juhtida riigi tähelepanu sellele, et meil on probleem. See probleem on eriti terav teatud Eesti piirkondades nagu Ida-Virumaa õlva Rapla ja me loodame, et selle tulemusel saavad kõik ühiselt aru, et selle asjaga tuleb tegeleda. Te ütlete, et ehkki riigikogu soovis haruapteekide kvaliteeti tõsta ja kohustas apteegipidajad neid ümber tegema põhiapteekideksis tegelikult muutsid üksteisega vastuolus olevat seadusemuudatused ümberkujundamise võimatuks miks siis on see võimatu või miks ei saa haruapteeki teha nii-öelda põhiapteegi. Proviisor apteegis? Ta on võimatu, sellepärast et haruapteekide omanikud, kes ei ole proviisorid ei saa enam uut tegevusluba selleks, et avada põhiapteeki. Kuigi 2014. aasta lõpus, kui õigusakt vastu võeti, kui sätted jõustusid, öeldi, et antakse viieaastane ülemineku aeg, mis nüüd lõpebki siis juunis 2019 ja selle aja jooksul on võimalik siis haruapteegid ümber kujundada suurtemates asulates, kus on rohkem kui 4000 elanikku, et nagu te ise väga õigesti ütlesite, on tegelikult ka proviisoriomandinõue 2015. aastal ellu kutsutud ja seetõttu neile väljastatud neid tegevuslubasid. Ehk neile jäänudki mingit ülemineku aega ja siiamaani on need apteegid haruapteegid ja nüüd ähvardab sulgemine siis 2019. Juunis. Olev Kenk küsis Rapla Selveri apteegi juures, kuidas inimesed võimalikku sulgemist suhtuvad. Mis teie jaoks muutub või juhtub, kui see apteek tõepoolest suletakse? Elan näide on tänaseks tellitud rohud, mida ma pean tarbima iga päev ja ma ei saa neid rohtusid ja mul ei ole täna võtta seda rohtu. Saaksite minna mõnda teise apteeki? Ei no ma ei tea, kui need rohud on tellimisega, siis ei ole neid pruugi kuskil olla, et ma nüüd täna kohe ja nüüd saan. Aitäh kui sage selle apteegikasutaja teie olete. Mitte väga, aga tuleb ette, mis juhtub siis, kui see läheb järgmise aasta juunist kinni? Mina saan hakkama, mina sõidan autoga ka siin lähedal on bussi ja maalt inimesed kasutavad seda apteeki, siin on haigla polikliinik. Aga seadusandja ütleb, et siin ei ole proviisorit. Mis tuleb leida proviisor või ma ei tea, see tahetakse kõiki asju keeruliseks ajada inimeste jaoks. Et see ei ole inimese sõbralikke polikliinikut kaotama haiglad maakondadest ära nüüd võtame apteeke vähemaks. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles rahvusringhäälingule, et tal ei ole apteekide teemal praegu midagi uut öelda. Eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise ning nüüd tuleb ära oodata muudatusettepanekud. Ta lisas, et tugineb õiguskantsleri hinnangule, mille järgi on piirangud kehtestatud piisava etteteatamisajaga. Riigireformi sihtasutus avalikustas oma ettepanekud täitevvõimu reformimiseks Eestis, sellest teeb ülevaate Indrek Kiisler. Valitsuse ja ministrite roll peaks ettepaneku autorite arvates põhimõtteliselt muutuma, ütles sihtasutuse nõukogu liige Raivo Vare. Praegu eraldiseisvat ministeeriumit tuleb liita tulevikus ühtseks valitsusasutuseks, millele ministrid esitavad oma poliitika elluviimiseks tellimusi. Selle ühtse riigivalitsemisasutuse moodustamise mõte on selles, et tegevus oleks sihipärasem kiiremini ja paindlikumalt toimib ja mis on oluline just, et oleks ühine meeskond, ühised eesmärgid ja pikk plaan praegu ei ole, praegu on nii-öelda silotornistumine, toimib nüüd, kuidas see välja näeb, on peaminister kuni 10 ministrit ja on strateegiakeskus peaministri juures. Minister ei juhiministeeriumit administratiivselt, vaid ministrid pannakse paika prioriteetide järgi, mis valitsusel on ja prioriteedi jaoks komplekteeritakse selle valitsusasutuse siseselt need ametnikud, need üksused, mis hakkavad selle probleemiga selle ministri nii-öelda prioriteediteemadega tegelema ja see muutub ajas, see tähendab, et kui sellel koalitsioonil on ühed prioriteedid, siis järgmisel valitsusel võivad olla teised ja siis sellisel juhul neid komplekteeritakse ka ümber. Kuna see on üks valitsusasutus, siis ei ole see ka keeruline, sellepärast et praegu oleks puhtalt instratiivselt juriidiliselt väga keeruline, kuna igaüks on omaette. Põhimõtteliselt peaks muutuma ka peaministri roll. Peaminister peaks natukene rohkem haakima ennast lahti sellisest jooksvast administreerimistööst, mida on üksjagu ja sellist esindusfunktsioonide lõpmatust täitmisest tegelema perspektiivsemate olulisemate teemadega. Nende hulka kuuluvad kaheldamatult kõik küsimused, mis seonduvad julgeolekuga välispoliitikaga, kaheldamatult aga ka sellesama riigireformi pikka plaani strateegilise plaaniga. Mis on aga see mehhanism, mis sunniks poliitikuid üldse vaatama kaugemale kui eelolevad või võib-olla siis järgmised valimised. No eks see on natukene kinni ka selles, kuidas nüüd öelda selle inimkapitali kvaliteedis, poliitikas ja, ja täna on seal väga palju selliseid ühepäevaliblikaid või äriplaani realiseerijaid näiteks vähemaks jääma, terve rida ettepanekuid, mis puudutavad näiteks valitsusliikmete, aga riigikogu ettepanekutes ka riigikogu liikmeid, eks ole, on ju suunatud sellele, et see kvaliteet tõesti paraneks, oleks motiveeritumad ja riigimehelikult mõtlevad inimesed seal rohkem, kui täna on väga raske, eeldab, et on võimalik piitsaga sündi. Sundida inimesi pikemalt mõtlema, see ei ole võimalik. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et ettepanekuid tuleks veel analüüsida. Täna on juba ju hetkel Riigikantselei strateegiabüroo, et kui mõelda, et kas kogu selline strateegiline planeerimine võiks tulla Riigikantselei alla, siis seda tuleb kindlasti natukene põhjalikumalt analüüsida. Täpselt see reform ei kirjelda, kas mõeldakse ka sedasi, et kogu sellele strateegilisele planeerimisele tuleb ka kaasa eelarveline pool. Teatavasti täna on see ju rahandusminister, rahandusministeerium, nii et ma arvan, et siin neid mõtted kindlasti edasi tasub arendada ja vajalik arendada. Neljas ministriametis olnud riigikogu liige, reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et väide, et ministeeriumid ei tee omavahel koostööd, ei vasta tõele. Noh, ütleme nii, et kui küsimus oli, et kas saagimateni valitseda, siis kindlasti mitte et 10 ministrit, kellel siis õiget vastutusala ei ole mingisugune probleem, ehk siis oma tohutut bürokraatiat, mis seda segadust ohjaks reaalsus on ikkagi kogu ühiskonnas ka erasektoris, et inimestel on olemas oma vastutusvaldkonnad, oma tugevused oma isegi erihuvid organisatsioonis ja siis nad teevad koostööd ja noh, ma ei saa öelda, et riigisektor oleks silotornidest koosneks, et ei ole, sest on objektiivsed noh, erinevad vaated probleemidele ja siis nende vahel probleemide lahendamine ei ole niimoodi, et kõik istuvad oma toas, ei ole. Enamik Euroopa Liidu riike ei pea realistlikuks loobuda kellakeeramisest juba järgmisel aastal, selgus Austrias toimunud transpordiministrite mitteametlikul kohtumisel. Ühenduse eesistujana tegi Austria kompromissettepaneku loobuda kellakeeramisest 2021. aastal majandus ja taristuminister Kadri Simson, ütles Indrek Kiislerile tarutas kellakeeramisega seonduvad ka oma Soome kolleegiga. Soome avalikkusest toetab jätkamist omaenda vööndiajas, me tunneme vööndiaega siis ka talveajana ja Soome pigem otsib siis liitlasi, et samas ajas jätkata. Samas ei pane pahaks ka seda, kui, kui nad satuksid peale kellakeeramisest loobumist põhjamaadega samasse ajavööndisse. Huvitav tänasel kohtumisel oli ka Portugali seisukoht, kes ühena väga vähestest sooviks kindlasti kellakeeramisega jätkata sest ütles, et üheksakümnendatel nad juba tegid katsetuse olid mõned aastad Brüsseli ajas ehk nende jaoks siis suveajas ja see oli väga halb kogemus, ei soovi seda olukorda enam tagasi. Eesti valitsus on nüüd väga keerulises olukorras, et kui soomlased otsustavad talveajale minna, Läti valitsus on juba sisuliselt teinud otsuse, et nemad eelistavad suveaega, mis siis meil saab? Euroopa Liidu tasemel tuleb otsustada seda, et me enam kella ei keera. Selles suhtes Eestis on päris suur konsensus. Nüüd seda küsimust, millises ajas me jätkame kas omaenda vööndiajas või lähme siis idapoolsete naabrite vööndiaega saame otsustada tegelikult valitsuse määruse tasemel ja paistab nii, et seda sellel aastal teha ei tulegi, kui Euroopa riikidest enamus vajab oma huvirühmadega läbirääkimisi. Mis te arvate sellest ettepanekust, mis on ka ajakirjandusest läbi käinud, et see on see küsimus, mille võiks panna rahvahääletusele? Seda küsimust täna arutati ja see võib kaasa tuua selle, et Euroopa ei ole enam nagu selgeltvööndi aegadega vaid on nagu lapitekk, kus reisides põhja või lõunanaabrite juurde pead sa kella keerama, me keegi sellist segadust ei taha, see oleks kindlasti see olukord, mis kahjustaks meie siseturgu, mis kahjustaks rahvusvahelist reisimist. Tänane otsus põhimõtteliselt ikkagi muudab seda olukorda Te ise ütlesite seda, et ei pea otsustama selle aasta lõpus. Kas see tähendab seda, et kellakeeramise otsuse teeb juba järgmine valitsus. Ta tähendab kindlasti seda, et kõigepealt peab Euroopa tasandil jõudma kokkuleppele, et me, kelle enam ei keera ja kui seda otsust ei tehta enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi, siis paratamatult on Eestil selleks hetkeks juba uus valitsus. Tallinna linnavalitsus soovib alates tuleva aasta maist keelata pealinna avalikel üritustel ühekordsete plastnõude kasutamine. Kuidas võib see mõjutada suurürituste korraldajaid, seda uuris Reene Leas. Ühekordsed plastnõud keelustav määrus ootab linnavolikogu heakskiitu. Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on nad ürituste korraldajatele saatnud ringkirja oma ettepanekutega ning ootavad nüüd tagasisidet. Keelu alla minevate nõude nimistus on kõik ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastist söögiriistad, näiteks taldrikud, noad, kahvlid, aga ka joogitopside kaaned ja joogikõrred. Laulu ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ütleb, et toetavad põhimõtteliselt linnavalitsuse algatust, aga mida toob kaasa see tuleva aasta laulu- ja tantsupeokülalistele praegu täpne ettekujutus puudub. Küsimus on need puht praktilise poole pealt, kuidas on võimalik niivõrd suurt sündmust tab, on laulu ja tantsupidu, kus korraga platsil koos praktiliselt Tartu linna täis inimesi lühikese aja jooksul. Kuidas on seal võimalik kõiki neid nõudeid täita? Kindlasti me üritame leida erinevate siis osapooltega parimad lahendused, sellepärast et kõik, mis puudutab keskkonnateadlikkust, kõik, mis puudutab loodushoidu, kõiki neid teemasid, need on meie jaoks tähtsad ja me oleme seda alati tähtsustanud. Weidebaum sõnul on praegu vara öelda, kas suurpeoks on vaja taotleda erandit. Ta lisas, et isegi kui osalejate toitlustamisel saavad nad partnerite abiga nõuded täidetud, siis märksa keerulisem on lugu üldalal. Sinna on kaasatud hästi palju erinevaid tootjaid, toitlustajaid, erinevaid partnereid, osapooli, kindlasti need uued nõuded panevad need osapoolt võimekuse sellistel suurüritustel osaleda tuttuude situatsiooni, lõppkokkuvõttes need keskkonnaalased nõudmised, mis puudutavad näiteks pakendisorteerimist ja kõike seda, see tähendab ikkagi mitte ainult korraldaja poolset, vaid ka lõpuks iga osalejapoolset sellist ühist pingutust, sellepärast et lõpuks need tingimused võib ju luua. Küsimus on selles, kuidas need inimesed tööle hakkavad. Jooksu ja tervisespordiürituste korraldaja Mati Lilliallik ütleb, et nemad on juba viimased kaheksa aastat kasutanud oma üritustel papist valmistatud joogitopse ja täielikult ühekordsetest plasttopsidesse loobunud. Ülemineku ajast mäletab Lilliallik, et põhiline probleem tekkis seoses ürituse eelarve suurenemisega. Kui me vaatame kas või puhtmajanduslikult kogu selle asja maksumust võrreldes plasttopsid versus pabertopsid või paber, nõudversus, plastmassnõud, siis seal on kordades hinnavahe. Aga vaadates seda, kuidas ühiskonna seda prügimajandust ja seda kõike veostamist nii-öelda aitab säästa, siis investeering tuleb paratamatult korraldajatel teha. Jätkame sõnumitega välismaalt. Saksa liidukantsler Angela Merkel ei kandideeri pärast lüüasaamisi piirkondlikel valimistel Paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu ehk CDU juhiks ja avab 18 aasta järel tee mantlipärijale. Nii, teatas Partei allikas täna. Partei kongress on detsembris liidukantsleri kohalt astub Merkel tagasi niipea, kui tema mandaat 2021. aastal lõpeb, väidab sama allikas saksa reetlik, kui uudisteagentuurid. EPA andmetel kavatseb Merkeliga pärast partei esimehe kohast loobumist liidukantslerina jätkata. Juba on hakanud levima teated võimalikust uuest CDU juhist. Nimetatud on tervishoiuministrit Jens Špaani, kes on öelnud, et kavatseb kandideerida partei juhiks. Spaan on olnud varem Merkeli äge kriitik. Merkel ütles, et ei vali parteijuhi kohalt tagasi astudes endale ise mantlipärijat, vaid aktsepteerib partei demokraatlikku otsust. Parteijuhid tulevad täna õhtul Berliinis, kui et kujunenud olukorda arutada. USA-s valmistutakse nädala pärast toimuvateks vahevalimisteks Pennsylvania osariigis Pittsburghis. Nädalavahetusel toimunud massitulistamine viis sealse valimiskampaania relvaseaduste karmistamise juurde jätkab Maria-Ann Rohemäe. Jällegi nii, maakonna vabariiklaste komitee on täis erinevaid voldikuid, plakateid ja rinnamärke, mis reklaamivad selle piirkonna kõikvõimalike vahevalimiste kandidaate. Maakonna alla kuulub aabits, pürgi linn, kuid komitee aseesimees. Tee meil sünnib, on ikkagi muresed hääletama Ma ei tule piisavalt inimesi. Vahevalimistel jääb aktiivsus tavaliselt kuskile 50 protsendi juurde. Toetajate valimiskastide juurde meelitamiseks on nagu erakondadel välja kujunenud kindel strateegia. Räägib jällegi nii. Maakonna vabariiklaste komitee aseesimees Meyczernik. Inimesed teevad telefonikõnesid, et tuletada valijatele hääletamist meelde või reklaamida kandidaate. Nad täidavad ümbrikuid, et saata postiga valijatele kandidaatide kohta kirju ja samuti organiseerivad nad ukselt uksele käimisi, et kandidaatidest rääkida. Pittsburghi linnademokraadid soovisid nädalavahetusel korraldada oma valijatele perepäeva. Paar tundi enne ürituse algust toimus aga kohalikus sünagoogis tulistamine, milles hukkus 11 inimest. Perepäev tühistati Pittsburghi demokraatide juhi Kevin, kuigi sõnul keskendus nende kampaania seni tervisekindlustusele ja palkadele. Kuid nüüd võib põhimõtteliselt kodu-s toimunud massitulistamine viia valimisvestlused relvaseaduste juurde. Ma arvan, et meie valitud ametnikud ja juhid osariigi, maakonna ja riigi tasandil on töötanud väsimatult, et relvaseaduseid muuta ja teha need õiglaseks kõigile. Nii et ma arvan, et selle probleemiga on juba mõnda aega tegeletud aga ma olen kindel, et selle traagilise sündmuse järel töötavad nad veelgi rohkem. Endine keskkooli õpetaja Mike läheb aga valima hoopis sellepärast, et kogu riik tundub olevat jagunenud kahte vastasleeri ja ta tahab, et kongressis oleksid poliitikutki. Seda lõhet suuremaks ei ajaks. Muna küll. Kui ma olin noorem mees, siis demokraadid ja vabariiklased tegid koostööd. Kui sa kellegagi ei nõustunud, siis see ei tähendanud, et sa ei võinud temaga sõber olla ja minna välja õlut jooma. Vahevalimistel lähevad hääletusele kolmandik senati ja kõik esindajatekoja kohad. Jällegi nii, maakonnast pääseb esindajatekotta kaks inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Pitzberg. Tuleme tagasi Eestisse. Vene teater soovib kultuuriministeeriumilt abi 130000 euro ulatuses, vastasel juhul jääks teatritöötajate palgad aasta lõpuni välja maksmata. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Teatri tegevjuht Margus Allikmaa tegi taotluse, milles seisab ette sihtasutus soovib lisaraha saada järgmise aasta eelarvelise toetuse arvelt. Peale selle soovib teater käesoleva aasta kahe kuu maksude ajatamist. Peamiseks põhjuseks on vanade võlgade tasumine. Sihtasutuse Vene teater nõukogu esimees Jaak Allik seletas, et 100000 eurone maksuauk on teatril juba 2011.-st aastast. Seetõttu on viimased kolm aastat maksnud teater maksud tagantjärgi järgmise aasta algul teatri uus juhtkonda soovibki maksu Ko likvideerida. Teiseks rahapuuduse põhjuseks on Alliku sõnul teatri eelmise juhi Tõnu Lensmendi liiga optimistlik tegevusplaan lõppevaks aastaks, mis arvestas ligi 100000 euro suuruse tulude kasvuga. No teater on sel aastal hästi töötanud ja müügitulu on kasvanud 68000 Norra aga siiski plaanitust võrreldes 50000 vähem ja oodatust oluliselt kallimaks läks ka see Eesti vabariik 100-le pühendatud uuslavastus, mille maksumus oli poole suurem kui see, mida riik selleks suus loost niux planeeris. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli ütles, et vene teatri sihtasutuse taotlus rahuldatakse. Me oleme selle läbi vaadanud, arutanud, loomulikult on ka nõukogu seisukohast oluline seal, et siin ma esindan, siis praegu nii Kultuuriministeeriumit kui olen ka nõukogu liige. Et me oleme valmis seda toetama just nii, nagu nagu see plaan on, et see ei ole mingisugune erakonnale rahaeraldis, vaid see on järgmise aasta taotluse arvelt tehtud nii-öelda ettemakse. Sihtasutuse nõukogu esimees Jaak Allik aga nentis, et Vene teater peab edaspidi töötama karmi kokkuhoiupoliitikaga. Töötajaid koondama ei hakata. Küsimus on Trumpi suuruses, aga see ei tähenda seda, et kombel hakatakse koondama. Aga kui me võrdleme vene teatritrupi suurust, 35 inimest Eesti draamateatrile sama suure trupiga ka Eesti Draamateater annab aastas 500 etendust, Vene teater, umbes 300 etendust. See on selge, et Vene teatritrupikoormusele väiksem. Ja see on aastate jooksul olnud näiteks nõukogu, nii palju kui mina seal olen kolme aasta jooksul olnud alati püstitanud selle eesmärk, et tuleb hakata või vähendama, aga praegu siis ongi kavas vähendada seda mitte nii, et kedagi hakatakse koondama väidet, et kui keegi jõuab pensioniikka, läheb pensionile, ei võeta selles ulatuses noori näitlejaid, ühesõnaga seal seda probleemi. Teatri juhtkond näeb, aga seda ei kavatse keegi hakata tegema mündina kirvemeetodiga või päevapealt. Ilmast räägib sünoptik maile Meius, palun. Täna õhtul on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul kuus kuni 10, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis saartel ja rannikul üheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Saabuv öö hakul on vähese pilvisusega sajuta ilm, pärast keskööd edelast alates pilvisus tiheneb ja vastu hommikut sajab Liivi lahe ümbruses vähest vihma. Puhub ida kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur ulatub miinus viiest kraadist Kirde-Eestis kuni pluss kolme kraadini saartel. Teed on kohati libedad. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Lääne-Eestis sajab kohati vähest vihma. Puhub kagu ja idatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 12 kuni 16, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur tõuseb kahe kuni kuue saartel kuni üheksa soojakraadini. Jäänud on veel spordiuudised Ragnar Kaasik. Palun vormel üks Mehhiko etapil sai Lewis Hamilton neljanda koha, millest piisas, et kindlustada kaks etappi enne hooaja lõppu puu endale tiitlivõit. Mehhiko etapil saavutas esikoha Red Bulli piloot Max Verstappen, kellele järgnesid Ferrari-idel Sebastian Vettel ja Kimi Räikkönen. 33 aastane Hamilton krooniti nüüd maailmameistriks viiendat korda ning kerkis selles arvestuses võrdsele pulgale argentiinlase Juan Manuel Fanhioga. Neist jääb ettepoole üksnes Michael Schumacher seitsme tiitliga. Korvpalliliigas NBA võitis tiitlikaitsja Golden State Warriors 120 114 Brooklyn Netsi ja jätkab läänekonverentsis kuue võidu ja ühe kaotusega liidrikohal. Võitjate poolt viskasid Stephen Curry ja Kevin Durant kahepeale kokku lausa 69 punkti. Juuda Charls alistas Dallas Mavericksi 113 104 juutalon neli võitu ja kaks kaotust, millega asub läänes neljandal kohal. Luka Doncic. Chill ja tallasel on kahe võidu kõrval neli kaotust ning koht hetkel 10.. Margus hundi koduklubi Indianapolis Colts teenis Ameerika jalgpalliliigas NFL oma hooaja kolmanda võidu. Seekord alistati jõukland Reiders 42 28. Huntegi tavapärasemast veidi tagasihoidlikuma esituse ja statistikat kirja ei saanud. Kolts jagab oma divisjonis kolme võidu ja viie kaotusega kolmandat ja neljandat kohta. Grupp juhib Houston Texans viie võiduga kaheksast mängust, teine on ennessiid Aittens kolme võiduga seitsmest mängust. Tennise WTA edetabeli teise 10 paremusjärjestus saab paika alanud nädalal, kui Hiinas toimub veel teinegi aastalõputurniir, kus osaleb ka praegune maailma 20. reket Anett Kontaveit. Kontaveit kuulub ühte alagruppi koos sakslanna Julia kergesi ja belglanna Elise Mertlenziga, kes asuvad edetabelis vastavalt 14. ja 13. kohal. Mertensiton Kontaveit ühe korra võitnud, kerge esile aga ühe korra kaotanud. Edasi pääseb alagrupi võitja. Turniir algab homme. Aitäh, te kuulsite Päevakaja, ilusat õhtut.