Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 30.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Hommikul kella 11 paiku tabas Rootsi kapelskeri sadamast Paldiskisse teel olnud Tallinki laeval veegaldustaar täielik voolukatkestus. Laev kaotas seetõttu Remmar krundi meremärgi lähistel juhitavuse ja triivis küljega meremärgile peale. Trillimine õnnestus ankrut abil peatada. Esialgsed andmed on sellest, et selle voolukatkestuse põhjuseks oli liiga suur veekogus kütuses. Isamaa pensionireformi kava saab kiidusõnu spetsialistidelt. Teistest erakondadest kostub rohkem kriitikat. Ka SMS-laene sead, sõbrad, homopensioni arvelt me kinni ei maksa. Auditist selgus, et aastatel 2013 kuni 2016 valitsuses Eesti kontserdiraamatupidamises ja aruandluses segadus Eesti kontserdile tekitas kahju nii Peeter Vähi ja Tiina Jokinen ja ettevõtte RB kui ka ansambli Hortus Musicus tegevus. Tõepoolest, me ühel hetkel avastasime, et kõik kontserdid, mis teostas Ortus, Andres Mustonen suures osas välismaal, ei olnud meile teada. Eesti Energia puhaskasum langes kolmandas kvartalis aastases võrdluses 33 protsenti. Diapõhjuseks olid raamatupidamislikult muutused seoses auvere elektrijaama vastuvõtmisega. See on võimalus Eestile ja ta on võimalus praktiliselt kahekordistada taastuvelektritoodangut. Me võime teha, sest homsest Salaküttimisega seotud kahjumäärad on ajale jalgu jäänud. Keskkonnainspektsiooni hinnangul võiks suurkiskjate tapjaid oodata koguni kriminaalasi. Eesti esireket Anett Kontaveit alustas Hiinas toimuval WTA eliitturniiri kindla kaotusega Belgia tennisisti Eliis Mertensile. Homme päeval Lääne-Eestist alates pilvisus hõreneb. Ennelõunal sajab peamiselt Ida-Eestis mitmel pool vihma. Hommikul kella 11 paiku tabas Rootsi kapelskeri sadamast Paldiskisse teel olnud Tallinki laeva Regalt staar täielik voolukatkestus. Lae kaotas seetõttu Remmerkondi meremärgi lähistel juhitavuse ja triivis küljega meremärgile peale. Tallinki teatel ei saanud laev kokkupõrkel meremärgiga tõsiseid kahjustusi. Tallinki laevateeninduse juht Tarvi-Carlos Tuulik ütles, et kogu juhtumi jooksul ei ole tekkinud otsest ohtu ei inimestele ega keskkonnale. Rego staari parda Laane 27 meeskonnaliiget ja 11 reisijat, kelleks Tuuliku sõnul on autojuhid Tuulik ütles kaks tundi tagasi, rääkis äsja rega staari kapteniga. Kapten kinnitas, et voolu saime taastatud. Laev on veel kindlustatud siis selles mõttes, et puksiir hoiab teda otstega igaks juhuks veel paigal. Laeva peal on kohalik loots praegu. Ja siis tegeleme ta peamasinate käivitamisega, et niipea, kui on laeval, siis mehhanismide täielik töövõime taastatud. Hakkame siis puksiiri eskordi saatel tagasi liikuma kapelseri sadamasse. Esialgsed andmed on sellest, et selle voolukatkestuse põhjuseks oli liiga suur veekogus. Kütuses me ju nüüd oskan kindlasti öelda, kas vesi on sinna sattunud vahepealsel kütusetöötlemisel või on seal see süsteemis kuskil sees olnud, nii et selle kindlakstegemisega me peame veel tegelema. Ta lisas, et homse tööpäeva lõpuks võiks selguda, kui kaua aega võib kuluda selleks, et laev taas täielikult korda saada. Rego Stari väljumised on esialgu tühistatud kuni teise novembrini. Me planeerime siis ümber paigutada kauba siis oma oleval olemasoleva kapatsiteeti, kasutades nii Tallinn-Stockholmi liinilaevu kui ka Riia-Stockholmi liinilaevu, kasutades vastavalt sellest, kuidas kliendid tuleb, nüüd proovime neid sinna ümber suunata ja homse päeva õhtuks oleme kindlasti targemad selles osas. Erakond Isamaa pakkus välja pensionireformi, millega sisuliselt oleks inimese enda otsustada, mida ta teise pensionisambasse pandud rahaga teeb. Erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul annaks see võimaluse investeerida ise parema tootlusega fondidesse. Samas võiks kogutud rahaga tasuda laene. Plaanile antud hinnangutes teeb kokkuvõtte Kadri Põlendik. Isamaa pensionireformi plaani kommentaarides kujunes keskseks küsimuseks see, kas inimesed suudavad ise teha mõistlikke valikuid oma pensioniraha paigutamiseks. Praeguse pensionisüsteemi loomise juures olnud Eiki Nestor kiitis, et idee on üldiselt parem kui senised reformijate panekud. Kuid jutt laenude maksmisest läheb tema sõnul üle piiri. Kus aga seeder nagu täielikult eksib, on see, et võiks oma pensionisäästud alusel SMS laen hakata Daci. Vot see rumalus kuubis, kui anda inimestele õigus langetada rohkem otsuseid, kui tänavustanud Võivad erinevate fondide vahel valida, et selle vastu mul ei ole midagi, aga SMS laen, siirad sõbrad, homopensioni arvelt me kinni ei maksa. Niuksed ettepanekud on ju rumalad, absoluutselt. Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul toetab majanduslik loogika seda, et inimesed võiksid kogutud pensionirahast maksta ära oma laenud ja seejärel hakata koguma. Ta ei usu, et kogutud raha läheks ebamõistlikult kasutusse. Kindlasti mingi osa läheb tarbimisse taga, kindlasti läheb mingi osa näiteks majanduslikus mõttes investeeringuteks ehk elamute ja korterite väljaostmiseks, mille jaoks inimestel võib olla sõpru siiamaani raha olnud, et mina ei usu, et kõik raha kohe laiaks lüüakse. Eestlane ei ole nii tarbimishurt. Pigem ettevaatlikult suhtub ideesse ka Reformierakonna juht Kaja Kallas. Kui me vaatame inimeste säästmisharjumusi, siis paraku väga paljudele Eestis on see kohustuslik, teine pensionisammas ainu Siuke lahend, kus nad tõesti säästavad selleks, et me jõuaksime 50 protsendini keskmisest palgast pension oleks nii suur, peab seal olema ka siis erinevaid säästmismeetmeid, olgu need siis ma ei tea, tööandja pension, suurem vabatahtlike maksete hulk pensionifondi. Varemgi pensionisüsteemi reformimisega ettepanekuid teinud ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et inimestele otsustusõiguse jätmine on ideaalne lahendus. Ma arvan, üldiselt. Kui inimene on vastutustundlik ja kindlasti meis igas ühes on, on ka seda teist poolt olemas, aga kui see on olemas, ega see teine sammas päästa, seda selline tavaline Eesti inimene korjab nagunii tal ei pea nagu 101 tarka riigikogust ütle, mida tegema peab. Kui inimene saab seda raha kasutada, saab laenusid tagasi maksta, see oleks ainult positiivne. Tegelikult oleks mõistlik need ära kustutada. See oleks väga korralik stiimul ka majandusele. Enne valimisi pensionisüsteemi reformimisega aga tõenäoliselt põhjalikumalt ei tegeleta. Eesti Kontsert tellis auditi, millest selgus, et aastatel 2013 kuni 2016 tekitasid vanamuusika ansambli Hortus musicus ning Peeter Vähi ja Tiina Jokinen ettevõtte ERP tegevus sihtasutusele. Kahju jätkab Erle Loonurm. Audiitorfirma Grant Thornton koostatud aruande eesmärk oli uurida Hortus Musicus ja nende kunstilise juhi Andres Mustoneniga seonduvaid lepinguid nii Eestis kui ka välismaal toimuvateks kontsertideks. Samuti kollektiivi töösuhet Peeter Vähi ja Tiina Jokinen osaühing R veega ning kuludokumente. Audit tuvastas muuhulgas, et Eesti Kontsert on maksnud Peeter Vähi ja Tiina Jokinen ja ettevõttele b arvete eest, mille kohta ei tuvastatud lepingut. Esialgne kahju on ligi 54000 eurot. Muuhulgas leiti, et kahju on tekitatud Hortus muusikuse kontsertide eest saadud tulu suunamisega teise ettevõtte kontole või sularahas maksmisega. Eesti Kontsert otsustas auditi tulemusel käsitleda osaühingut b ebausaldusväärse partnerina, mistõttu välistati edasised kokkulepped ERP ning selle juhatuse liikmete ja lõplike kasusaajate Peeter Vähi ja Tiina Jokinen. Iga. Alates 2010.-st aastast Eesti kontserdidirektorina töötav Jüri Leiten ütles ERRile, et Andres Mustonen ei ole enam Eesti kontserdi palgalehel, vaid teeb tööd individuaalse lepinguga. Ajalugu tagasi mõeldes tõepoolest, me ühel hetkel avastasime, et kõik kontserdid, mis teostas Ortus, Andres Mustonen suures osas välismaal, ei olnud meile teada. Ja siis, kui me seal avastasime, sime tellisimegi selle auditi ise selgituses tõesti tuli välja juhuseid, kus Hortus Musicus oli suhelnud teiste firmadega Eesti kontserdiga ja viisime selle protsessi lõpuni, tegime selgeks kahjud ja nüüd toimub see kahjude hüvitamine siiamaani. Kahju suurust on väga keeruline hinnata, eks siis sellele viitab praegu meie kahepoolne leping, mis on konfidentsiaalne. Üksikasjalikult saab auditi tulemustest lugeda rahvusringhäälingu uudisteportaalist. Eesti Energia puhaskasum oli kolmandas kvartalis 10,9 miljonit eurot, langedes aastases võrdluses 33 protsenti. Ettevõtte müügitulu oli samas 199,7 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üle 26 protsendi jätkab Janek Salme. Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul kasvasid võrreldes eelmise aastaga ettevõtte kõigi põhitoodete müügikogused. Ühtlasi kasvasid ka elektri ja vedelkütuste turuhinnad. Eesti energia tootis kolmandas kvartalis 2182 gigavatt-tundi elektrit, mis ületas Eesti tarbimist 377 gigavatt-tunni võrra. Vedelkütuseid tootis Eesti energia võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45 protsenti rohkem kokku 103,6000 tonni. Avila sõnul oli õlitootmises tegemist läbi aegade ühe edukama kvartaliga ning vedelkütuste müügitulu oli 20,7 miljonit eurot. Avila selgitas ka, miks langes ettevõtte puhaskasum aastases võrdluses veidi rohkem kui viie miljoni euro võrra. Siin on nüüd üks ja ainus suur põhjus ja see põhjus on seesama auvere. Nimelt kui Auvere juuli lõpus ehitajalt vastu võeti, siis ka raamatupidamislikult mõttes auvere võeti meil nii-öelda arvele. Me hakkasime arvestama amortisatsiooni. Varem kapitaliseeritud kulud jooksevad nüüd kuludena läbi kasumiaruande, näiteks intressikulud, aga ka mõningad teised. Nii et kui me vaatame ainult amortisatsiooni ja intressikulusid, siis auvere vastuvõtmisega meil kasumiaruandesse tekkis aasta arvestuses umbes 40 miljoni eest täiendavaid kulusid ja kvartalis, siis konkreetselt kolmandas kvartalis oli see mõju 10 miljonit, nii et, et kui me selle sealt maha võtaks ja, ja võrdleks nii-öelda võrreldavaid baas eelmise aastaga, siis tegelikult puhaskasum kasvaks viie miljoni võrra, aga selle tõttu ta siis täna väheneb. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul laane biomassi kasutamise katsetused auvere elektrijaamas läinud väga hästi. Tema sõnul avaks biomassi ulatuslik kasutamine auvere elektrijaamas ka uusi kaubandusvõimalusi. Ta on võimalus praktiliselt kahekordistada taastuvelektritoodangut, me võime teha, sest homsest ilmselge, et seda on Eestimaa jaoks natuke liiga palju, sellepärast et esiteks, Eestimaa on praegu oma 20 20 eesmärgid juba elektritootmises tänaseks täitunud, kui me räägime taastuvenergia toodangust, aga ta on võimalus ekspordiks ja ta on võimalus siis statistikakaubanduseks, ehk lihtsalt öeldes me saame Eestist müüa taastuvenergiat nendele riikidele, kes ei suuda oma 2020. aasta eesmärke täita ja teenida sellega siis täiendavat tulu Eestile. Nii et praegult MKM, majandus-kommunikatsiooniministeerium läbirääkimisi pidanud päris mitu riiki on huvitatud sellest võimalusest ja, ja ma arvan, et Eestil on päris hea positsioon seda pakkuda. Olulisematest välisuudistest teeb ülevaate Reene Leas. Saksamaal Olgenburgis algas kohus põetaja Niels heegele üle, kes tunnistas etappi surmasüstiga 100 inimest. Heegel tappis inimesi kahes Põhja-Saksamaal asuvas haiglas Holden purgis ja Helmen Horstis aastatel 1999 kuni 2005. Mees mõisteti juba kolm aastat tagasi 15-ks aastaks vangi kahe patsiendi surma eest, kuid ta tunnistas hiljem etapis ka teisi. Prokuröride sõnul oli kurjategija motiiv oma kolleegidele ohvrite elustamiskatsetega muljet avaldada. Euroala majandus kasvas kolmandas kvartalis aastases võrdluses 1,7 protsenti, selgus Eurostati kiirhinnangust. Võrreldes teise kvartaliga kasvutempo aeglustus, teises kvartalis kasvas euroala majandus 2,2 protsenti. Euroopa komisjon teatas enda avaldatud ülevaates, et euroala majandususalduse indeks langes oktoobris kümnendat kuud järjest. Majandususalduse indeks langes euroala kolmes suurimas majanduses, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Plahvatuslikult kasvanud tarbimine on põhjustanud massilise elurikkuse vähenemise viimastel aastakümnetel, leiab maailma looduse fondi töörühm. Töörühma raportist selgub, et aastatel 1970 kuni 2014 on selgroogsete liigirikkus vähenenud 60 protsendi võrra. Raport ärgitab poliitikakujundajaid kiiresti tegutsema ja seadma jätkusuutliku arengu tagamiseks uusi eesmärke. Fondi andmetel on praegu vaid veerand maismaast inimtegevusest puutumata. Ahjaa, prognooside kohaselt kukub see aastaks 2050 10 protsendini. Selle põhjus on inimkonna kasvav toidu ning energiamaa ja veevajadus. Itaalia lääne ja põhjaosa tabanud tormituulte ja vihmasadude tagajärjel on surma saanud 10 inimest. Koolid ja vaatamisväärsused on mitmel pool riigis suletud. Veneetsias on tulvaveed mitu väljakut ja kõnniteed vee alla jätnud. Ametnike sõnul on 75 protsenti linnast vee all. Püha Markuse väljak suleti esmaspäeva pärastlõunal, sest veetase tõusis liiga kõrgele. Mujal riigis tekitasid probleeme maa lihkede tormituuled, mille kiirus ulatus kohati 50 meetrini sekundis. Ilmateenistus hoiatab, et ilm püsib halb. Riigiasutuste hinnangul on salakütt ootavat kahjunõuded ajale jalgu jäänud. Suurkiskjate puhul plaanitakse kahjumäärasid tõsta niipalju, et salakütte ootaks kriminaalvastutus. Madis Hindre räägib lähemalt. Kui inimene ilma loata karu tapab, saab keskkond tänase korra järgi 2000 eurot kahju. Hundi ja ilvese puhul on kahju 1000 eurot, aga näiteks künnivarese tapmisel kolm eurot. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht ütleb, et kahjumäärad, eriti suurkiskjate puhul, tuleks üle vaadata. Keskkonnakahju üks mõte võiks olla ka see, et see inimene ei saaks selle looma küttimisest kasu karu laskmise puhul ma julgen arvata, et selle karuturuväärtus, näiteks nii jahi korraldamise võhi saadud trofeede näol on kindlasti suurem kui 2000 eurot. Uno Luht meenutab, et veel krooni ajal järgnes karu salaküttimisele kriminaalmenetlus, aga enam mitte, kuna kahju piir, mille ületamisel saab kriminaalasja algatada, on vahepeal tõusnud 4000 euroni kuid kahjumäärad ise on juba pikemat aega samad. Kui inimene keelatud vahendiga näiteks ahinguga läheb lõhet püüdma, siis piisab kriminaalmenetluse alustamiseks tema puhul viie kalapüügist ehk viis kala annavad juba selle 4000 eurot keskkonnakahju mõõdu välja aga karu puhul peaks siis kriminaalmenetluse algatamisega laskma ebaseaduslikult vähemalt kaks karu. Kriminaalmenetlus oleks salaküti leidmiseks oluliselt tõhusam. Väärteomenetluse puhul ei saa näiteks telefonide kõnede väljavõtteid positsioneerimis taodelda tagantjärgi tehagi selgeks inimeste liikumist või paiknemist, maastiku või seda, kellega nad on suhelnud täpselt samamoodi. Kriminaalmenetlus võimaldab teha ka läbiotsimist jälgimist. Sama meelt on ka eesti tereoloogia seltsi esimees Peep Männil, kes tõdeb, et väärteomenetluse võimalused on niivõrd piiratud, et kohati pole menetluse algatamisel isegi mõtet. Näiteks mõni lumejälgede peale on näha, et on selgelt inimesed sõitnud, liikunud, jälitanud punt reisiloomi, seal ei ole annulla isegi vere, märgib maas, aga see on ka kõik selle põhjal alustada suurt menetlust ja loota, et keegi sellest, isegi kui inimesed üles leitakse, et kui keegi seltskonnas üles tunnistab selle, et jah, me tegime mingi salaküttimist, sest see on nagu üliväike. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütleb, et ministeerium on kahjumäärade tõstmisega algust teinud. Samas võtab see aega. Tõnu Traks selgitab, et kõigepealt tuleb seaduses tõsta kahjumäärade maksimumi, mis täna ongi 2000 euro juures ja alles siis saab hakata tõstma kahjumäärasid ennast. Ja siis me oleme palunud tereoloogil seltsi, ilmselt me pöördume ka ornitoloogiaühingu poole, ühed vaatavad siis ülejäänud imetajate osa ja teised vaatavad üle siis lindude osa ja siis teevad oma ettepanekud, millised need kahjutasud võiksid olla. Katsume kohe enam-vähem nii mõistlikkuse piiridesse kahjutas Maxer oleks, tunnetan nagu midagi halvasti teinud või valesti teinud, et sellest karistusest. Millal seadused määrused päriselt rangemaks muutuvad, Tõnu Traks veel öelda ei oska. Riigikohus võttis täna arutlusele vandeadvokaat Oliver Nääs määruskaebuse kohtumäärusele, millega tühistati Edgar Savisaare kohtu alt vabastamine tema tervisliku seisundi tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium peaks selline asi määruskaebuse arutamise aja määrama veel sel aastal. Nääs taotleb kaabluses, et riigikohus tühistaks Tallinna ringkonnakohtu 14. augusti määruse, millega tühistati varasem maakohtu määrus ja kohustati kohtumenetlust Edgar Savisaare suhtes jätkama. Näsi hinnangul peaks riigikohus jõustama Harju maakohtu viienda juuni määruse, millega kriminaalmenetlus Edgar Savisaare suhtes tema tervisliku seisundi tõttu lõpetati. Pärast seda, kui saarde vallavolikogu nõustus Est-For Investi taotlusega alustada tselluloositehase rajamise võimalikkuse uuringuid on ka naaberomavalitsustel plaanis seda teemat arutada. Pärnus kavatsetakse asi endale kõigepealt põhjalikult selgeks teha ja alles pärast seda otsustada. Volikogu ülehomsele istungile on kutsutud infot jagama rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringuspetsialist. Ühtki otsust pole kavas veel vastu võtta, ütles linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Mis asi see eriplaneering siis ikkagi on riigi eriplaneering, sest see on tõepoolest täiesti uus asi meie õigusruumis ja selle järgi ei ole ühtegi planeeringut menetletud, neile ühtegi taotlust ei vabariigi valitsuselt, ka mõnest teisest omavalitsusest ei ole laekunud seoses võimaliku tselluloositehasega ega investorid ei ole volikogu poole selles küsimuses pöörduma, et me oleme suhelnud ka õiguskantslerile. Õiguskantsler on lubanud, et 28. novembril on tema valmis tulema ja sellest riigi eriplaneeringust või siis kohaliku tähtsusega eriplaneeringust meile rääkima. Viime ennast kurssi, nina hea õigusloome tava nõuab. Ilmast räägib meile sünoptik maile Meius. Aktiivne madalrõhkkond on jõudnud Vahemere lääneosast Põhjamerele ja selle idaserva mööda kandub Eestisse soojem õhumass. Venemaale tavaline kõrgrõhkkonna vastasseisust tingituna püsib tuul Läänemere ääres kõikjal puhanguline. Tihedamad vihmapilved jõuavad Eestisse aga eeloleval ööl ja kiirustavad homme päeval edasi Karjala suunas. Täna õhtul on meil pilves ilm, kohati sajab vähest vihma. Kagu ja idatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 14, saartel ja rannikul 10 kuni 16, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kuus, saartel kuni üheksa kraadi. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm. Tihedam vihmasadu jõuab Lääne-Eesti saartele ja liigub üle mandri kirdesse. Puhub kagutuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 14, saartel ja rannikul kaheksa kuni 14, puhanguti 17 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 kraadi. Homme Päeval alates Lääne-Eestist pilvisus hõreneb. Ennelõunal sajab mitmel pool vihmasaju, tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse viis kuni 11, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Nüüd on jäänud rääkida veel spordist ja seal teeb täna Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit alustas Hiinas Shanghais peetavate liiturniiri kindla kaotusega, kui jäi kahes setis alla Belgia tennisisti leelis Mertensile. Esimene sett kulges võrdselt seisuni kolm. Kolm, kuid siis võitis Martens kolm geimi järjest ja kogu seti kuus. Kolm. Teises setis läks belglanna piis null juhtima ja kuigi Kontaveit suutis seejärel korra veel oma servi hoida, vormistas Mertens kuus. Üks seti võiduga kogu matšivõidu. Maailma edetabelis on Kontaveit 20. ja meeltens 13.. Homme kohtub Kontaveit alagrupi viimases mängus eelmisel aastal sama turniiri võitnud sakslanna Julia kõrgesiga, kes asub maailma edetabelis 14 10. positsioonil. Anett Kontaveidi kommentaar tänasele mängule. Kuni kolme kolmeni oli mäng täitsa OK, tase oli päris normaalne ja siis mängisin kuidagi ühe kehva servigeimi ja lagunes see kõik kuidagi ära ja ma ei ma ei saanud ennast kuidagi käima ja kuidagi selline tühi tühi olek oli väljaku peal, et tema ründas minu teist servi väga hästi ja võttis võitis jääda initsiatiiv ja tegi mulle enda servil nii-öelda elu raskeks, et eks minu poolt selline kesine esitus midagi konkreetset ei, ei seganud mind mängimast, et ma mingi aeg kodus olles olin uuesti haige ja siis oli see see ettevalmistuskaela selline võib-olla mitte nii-öelda 100 protsenti, et. Teateid ka ookeani tagant. Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Golden State Warriors Chicago Bullsi suures koorilises mängus koguni 140 924. Võitjate kasuks 52 punkti visanud Klay Thompson püstitas NBA rekordi, tabades mängu jooksul 14 kaugviset. Varasem rekord 13 tabavat kaugviset kuulus Tomsoni meeskonnakaaslasele Stephen karile. Ainsana kaotuseta püsinud meeskondade duellis alistas Mil voki paks 120 409 Toronto Raptorsi. Jimmy Butler viskas 32 punkti, aitas Minnesota Timber vul see 120 420 võidule Los Angeles Lakersi üle. Kahe võidu kõrvale viienda kaotuse saanud Leicelseid ei päästnud ka LeBron Jamesi 29 punkti, 10 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu. Suurepärase mängu tegi 19 aastane sloveen Luka Doncic, kes tabas 18 viset 11-st ja kogus 31 punkti, kuid tema koduklubi Dallas Mavericks kaotas lisaaja järel San Antonio Spursi 100 813. Niisugune sai tänane Päevakaja aitäh kuulamast ja kena õhtut.