Kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku neljapäeva, 25. oktoobri päeva sündmused, mina olen Uku toomkultuuriminister Indrek Saar ootab Eesti Kontserdi nõukogult selgitusi, kuidas oli korraldatud asutusele juhi leidmise protsess. Mina kultuuriministrina olen palunud, et mulle tehakse lähemal ajal ülevaade sellest, kuidas olid protsessid korraldatud selleks, et ma saaksin veenduda, et nõukogu andis endast parima et tekkinud segadust vältida. Ka Viru-Nigula vallas alustatakse puidurafineerimistehase rajamist käsitlevate uuringutega, täna said need otsused vallavolikogu heakskiidu. Siseministeerium algatas Abhaasia eestlase kodakondsusjuhtumiga seoses seaduse muutmise eelnõu, mille saatis kooskõlastusringile justiitsministri sõnul antud juhul üle reageeritud. Kiire palgatõusu palgakasvu tõttu on tööjõukulud eelis Eestis võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega kadunud, ütleb Eesti pank. USA politsei avastas New Yorgis ja Delaware osariigis veel kaks arvatavat niinimetatud pakipomm adressaatide eks näitleja Robert De Niro ning endine asepresident Joe Biden. Euroopa Parlamendi tänavuse Sahharovi mõttevabaduse auhinna pälvib Venemaal vangistatud Ukraina filmirežissöör Oleg sensov. Narva volikogu asutas sihtasutuse, mis hakkab välja andma tasuta linnalehte. Opositsioon ajalehega koostööd ei välista, kuid möönab, et see teeb väikeste ajalehtede saatuse keeruliseks. Tartus vallutati südant soome-ugri rahvaste keelelise hääbumise pärast. Ja rahvas näeb ise soome-ugri keeled ei ole prestiižsed, toimub soome-ugri rahvastel, ütleks vabatahtlik, tegelikult oma emakeelest lahtiütlemine. Eesti meeste käsipallikoondis peab täna õhtul võõrsil Euroopa meistrivõistluste valikmängu Hollandiga. Koondise peatreenerina debüteerib rootslane Tomas Siiverson ja ilm on öösel ja homme päeval muutliku pilvisusega. Mitmel pool sajab vihma või lörtsi. Õhutemperatuur langeb öösel kuni kohati miinus kahe kraadini, päeval on sooja kolm kuni seitse kraadi. Hakkame siis pikemalt teemadest rääkima. Kultuuriminister Indrek Saar ootab Eesti Kontserdi nõukogult selgitusi juhi valimise protsessi kohta. Juhiks pidanuks saama Laine Randjärv ja ise ta kahtlustab poliitilist sekkumist, jätkab Kadri Põlendik. Kultuuriminister Indrek Saar teatas täna valitsuse pressikonverentsil, et palub Eesti kontserdinõukogult ülevaadet, mis moodi toimus sihtasutusele uue juhi valimise protsess. Septembris otsustas nõukogu ühehäälselt, et sellele kohale saab riigikogu liige Laine Randjärv. Eilsel koosolekul aga otsustati, et randjärvega siiski läbirääkimisi jätkata ja korraldatakse uus konkurss. Rahvusringhäälingule teadaolevalt olid randjärve juhiks saamise vastu just need kolm nõukogu liiget, kelle on määranud ministeeriumid. Küsisin kultuuriminister Indrek Saarelt, miks just ministeeriumite esindajad hääletasid. Nõukogule antud täispädevus selle jaoks, et juhi valikuga tegeleda, kuidas seda teeb, on nõukogu pädevus ja keda ta valib, on nõukogu pädevusse, aga loomulikult avaliku asutuse puhul nad peavad neid otsuseid ka kommunikeerima. Mina kultuuriministrina olen palunud, et mulle tehakse lähemal ajal ülevaade sellest, kuidas olid protsessid korraldatud selleks, et ma saaksin veenduda, et nõukogu andis endast parima, et tekkinud segadust vältida. Kas teiega kuidagi mõjutasite mõnda nõukogu liiget, ta võiks pigem ikkagi hääletada selle poolt, et Laine Randjärv lisaks sellele ametikohale. Laine Randjärv vihjas eile, et Eesti Kontserdi nõukogu liikmeid võidi mõjutada. Tulevikuks soovitan kõikidele kandideerijatele, mis iganes riigi poolt asutatud sihtasutustes, jälgida väga tähelepanelikult seda, kui palju nõukogu liikmed tegelikult on mõjutatud nendest ministritest, kes on neid sinna määranud. Mul ei ole praegust nagu ühtegi konkreetset fakti, see on nagu filosofeerimine selles mõttes, et kui nõukogud on teinud oma otsuse, seejärel arutatakse teemat järgmises nõukogus ja otsustatakse, et kõik need eelnevalt tehtud kokkulepped ei loe. Kultuuriministeerium on muidugi enamuse liikmed, et ega nii-öelda selles nõukogus esindatud, ehk siis kultuuriministeerium on määranud kolm liiget, rahandusministeerium määranud ühe liikme ja muusikanõukogu on määranud üheni liikme. Indrek Saare vastus Laine Randjärve arvamusele. Selle protsessi ümber on olnud juba väga palju erinevaid spekulatsioone ja see on kindlasti kahetsusväärne. Mina annan endale 100 protsenti aru, et nõukogule anda pädevus valida, juht tähendab seda, et kultuuriminister sellesse protsessi ei sekku. Jah, nüüd tagantjärgi paraku tuleb mul küsida nõukogu käest, kuidas protsessid olid korraldatud, sest avalikkus soovib saada vastuseid. Ja mina soovin saada kindlust, et nõukogu andis endast parima. Viru-Nigula vallavolikogu kiitis veidi aega tagasi häälte vahekorraga 16 kolm jaoks Eestisse puidurafineerimistehast rajada sooviva Est-For Investi taotluse uurida ka nende vallas võimalust tehase ehitamiseks Viru-Nigula vallavanem Einar valvamiga, rääkis Rene Kundla. Miks te selle poolt olete? Ma olen selle poolt korralikud uuringud kõigepealt mis uuringud ütlevad, siis vaatame edasi, eks ole, ma olen kõigi ettevõtlus ja tehaste ja mis toodavad materjali ja see näitab ka seda, et ega me Eestis saadame ümarpuitu välja, see on tegelikult pool raha, saadame lihtsalt minema, eks ole. Et see vool on meile, et me oleme ikkagi ettevõtjad ja Kunda ja Viru-Nigula vald on ettevõttesõbralik vald ja sellepärast me tahame, et nad tuleks siia, teeks uuringut ja siis vaatame, mis edasi saab. Mis on rahvameelsus praegu, ütleme eks on ka neid, kes on nagu vastu, on alati neid, kes on vastu, ma võin sellelt hea näite tuua, hakata ehitama Kunda sadamat, siis teatud seltskond oli vastu ja tõid õpilased sinna tehase kontoreid plakatitega, et meil ei ole sadamat vaja. Kui sadam valmis, ilmsed laevad liikuma hakkasid, needsamad inimesed, kes tulid küsima, bonserdas sealt et see tegelikult näitabki selle ja teeks, eestlane on ikka selline, et ärge minu aia taha tehke, ärge tehke, aga andke mulle tuge ja andke mulle raha kuskilt, aga kust see raha ikka munad tuleb ka ettevõtlusest? Millised võimalused siin üldse on, kas vastaks nii-öelda nendele nõuetele, mida nad on omas memas kirja pannud, mida kõik oleks vaja? No eks siin kõigepealt tekib küsimus veega, see on selge, eks ole, kas nii palju vett siin jätkub ja sellepärast ongi vaja uuringuid teha, kuna seal on juba kaks tehast, mis need võtavad, on Estonian Cell'i, Kunda Nordic, eks ole. Et kõigepealt peab rahuldama nende ettevõtete veevajaduse ja kui üle jääb, eks ole, siis vaatame, kas me uusi ettevõtteid saame siia juurde võtta. Ei saa loomulikult, et ütleme, Kesk-Eesti on kõige parem selleks, et kuna materjal on ligi, aga väljavedu, aga kui me vaatame seda poolt, siis materjali vedu oleks siia kaugem. Aga jälle väljavedu oleks sadama kaudu ligem. Võtab selle poole. Aga eks see kõige suurem takistus ongi vesi. Te mainisite sedasama kogemust Estoniat selliga, meenutage natuke seda, sest nemad ei tahtnud alguses siia tulla. Ja noh, nii ta oligi, eks ole, nad käisid Eestis mitmes kohas ringi, Pärnus olid nad, eks ole, siis nad olid Türil, eks ole, igal pool nagu tekkis selline vastasseis, kui nad tulid lõpuks siia ja me ütlesime ja kuue kuuga tegime ära, siis ma olin volikogus tegime kuue kuuga ära selle, eks ole, siis nagu kõik ahetasid ja praegu kõik ütlevad, et oi, kuidas nii, kõik toimib, kõik on hea, eks ole. Ja see ongi näide sellest, eks ole, et ei ole vaja karta. Eesti pank tutvustas äsja valminud tööturu ülevaadet, 2018. aasta esimesel poolel hakkas majanduskasv Eestis aeglustuma. Kiire palgakasv viimaste aastate jooksul on aga tähendanud seda, et Eestis tootmine on muutunud enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kallimaks, ütleb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Enamikust Kesk- Ida-Euroopa riikidest on Eesti palgatase kõrgem Bulgaariast, Rumeeniast on juba palgatase kordades kõrgem Lätist, Leedust on niisugune, siis ütleme 50 protsenti kõrgem Poolast, Horvaatiast, Ungarist vähem ja keskmise alusel olema siis enam-vähem Slovakkia tšehhiga samal tasemel. Aga nüüd, kui vaadata detailsemaid andmeid ehk et võrreldes samu tegevusalasid, siis tuleb välja, et tegelikult me olemegi Ungari, Poola, Horvaatia, Läti, Leedu. Me oleme kusagil poole kallimad Slovakkias Tsehhis, tal on 2025 protsenti kallimad ehk et tegelikult tootmise hind tööjõukulude mõttes on Eestis Ida-Euroopa kõrgem praeguseks. Ja mida see tähendab, see tähendab seda, et peaks olema küllaltki keeruline konkureerida Eestis sellistel tegevusaladel, mis on madala tootlikkusega. Ja niisugune tööjõukulude eelis võrreldes teiste Kesk-Ida-Euroopa riikidega peaks olema kadunud. Ja mida sellest kõigest järeldada? See iseenesest, et palgad on kasvanud nii kiiresti, on hea uudis, sellepärast et see näitab meie majandusarengut ja noh, selleks et jõuda järele Lääne-Euroopa riikide tasemele, peabki palun kiiresti kasvanud, see on absoluutselt kindlalt. Aga jah, küsimus on selles, et kuidas mõjutab meie konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega ja noh, nüüd on küsimus, et mispärast Eestist ei lähe siis need ettevõtted minema, kui siin on nii palju kallim toota, et üks põhjus võib olla selles, et iseenesest tootmise kolimine on hästi kallis ja kui see tootmine on juba siin kohapeal olemas, siis võib-olla lihtsalt ei investeerita sinna juurde, toodetakse kuule, seadmed kestavad ja noh, Kesk-Ida-Euroopa riikidesse kolimise mõttes on oluline ka see tegelikult nendes samades riikidesse palgatase tõuseb küllaltki kiiresti. Et ilmselt kusagil kuue-seitsme aasta pärast on Lätis tootmine sama kallis kui Eestis praegu. Ja siis oleks seesama küsimus, et kuhu siis kolima peaks, aga samas tuleb nagu aru anda, et et iseenesest paljud ettevõtted, mis kolisid Skandinaaviast Eestisse, üheksakümnendatel kolisid siia umbes samasuguse sama kõrge tööjõukulu pealt, nagu praegu on Eestis, et siis oli 90.-te alguses oli siis näiteks Soome Soome hinnatase oli samasugune nagu Eestis on praegu. Hiljutine riigikohtu lahend ütleb, et eestlased, kes rändasid Eestist, väljaanne Eesti vabariigi loomistega kolinud siia pärast Tartu rahu kehtestamist tagasi, ei oma õigust Eesti kodakondsusele. Jutt käib jutt samas tähelepanu keskmesse on tõusnud üks Abhaasias elav eesti perel, kellelt tahetakse ära võtta sünnijärgne Eesti kodakondsus. President Kersti Kaljulaidi sõnul on kahetsusväärne, kuidas Eesti riik on Abhaasias elava eestlanna Alli Ruto ka käitunud ja siseministeerium algatas juhtumiga seoses kodakondsusseaduse muutmise eelnõu. Täna oleks see kooskõlastusringile. Justiitsminister Urmas Reinsalu leiab aga, et võib-olla on reageeringutega üle pingutatud. Ma kindlasti toetan seda, et sellel asjale tuleb lahendus leida. Aga minu meelest ma ei ole küll sugugi veendunud, et sellel inimesel on antud kodakondsus ekslikult, ma ei ole siiamaani kuulnud relevantsed argumente selle kohta, minu seisukoht on, et lähtuda tuleb terve mõistus islikust, seaduse tõlgendusest ja see vaht, mis üles on keerutatud nende inimeste ümber, on minu meelest tänase seisu informatsiooni valguses olnud asjatu. Tegelikkuses Eesti-Vene rahuleping kõneles Venemaast ja kõneles sealt dopteerunud inimestest, vee opteerumise võimaluste, vastupidi eestist lahkuda soovijatest inimestest Venemaal ja tegelikult gruusia riigiga. Selle territooriumil elavate inimeste küsimus oli eraldi küsimus. Ja, ja kogu riigikohtu otsus, millele siin on viidatud seal aasta kevadest oli tegelikult ka. Ja nii sellel inimesel selle eelduse järgi peaks olema loomulikult oma järeltulijatel Eesti kodakondsus. Et mind üllatab, kuidas see üldse on nii, kus me oleme jõudnud nii kaugele, et neid asju seatakse sellisel moel kahtluse all. Ja kindlasti selle seadusemuudatus otsa me vaatame ja kindlasti annab oma hinnangu ka. Aga ma arvan, et lähtekoht Ta on pigem see, et katsume kõigepealt tõlgendada mõistuspäraselt kehtivat kodakondsusseadust. Aga kui ütleme, et nüüd selle konkreetse juhtumi suhtes tõesti vaadatakse olukorda teise nurga alt ja olukord laheneb positiivselt, siis siseministeerium ütleb, et kogu see asi võib puudutada ligi 40 tuhandet inimest, et seal on tõenäoliselt väga erinevaid aspekte. See, mis puudutab nüüd Venemaalt 80000 inimest, kes selle optsioonitunnistuse või taotluse tegid 40000 inimest, kes seda kasutasid, no ma arvan, et nii suures isikute ringi puhul kindlasti tuleb sisuliselt seeläbi ana arutada, et kindlasti noh, mis puudutab kümnete tuhandete inimeste osas, kes täna olnud Vene Föderatsiooni territooriumil ja kirjeldas ühe või teise seadusemuudatusega, võiks tekkida või nende järeltulijatel tekkida õigus Eesti kodakondsusele, et nendes asjades kindlasti on vaja sisuline arutelu see paika panna, et et kindlasti inimesi, kes on saanud kodakondsuse, mõistlik on siin õiguslikust nii-öelda heauskselt ootusest lähtuda aga tagasiulatuvalt, aga muud ulatuslikud sammud, eks neid tuleb show'd vaatama. Janek Salme jätkab välisuudistega. USA politsei avastas New Yorgis ja Tel Averi osariigis veel kaks arvatavat niinimetatud pakipommi. Neist üks oli politsei teatele saadetud näitleja Robert De Niro le. Teise adressaadiks oli endine asepresident Joe Biden. Kokku on viimastel päevadel leitud üheksa kahtlast saadetist. Adressaatide seas olid ka endine president Barack Obama, endine välisminister Hillary Clinton ning endine luure keskagentuuri direktor John Brennan. Kõik nad on olnud kriitilised president Donald Trumpi tegevuse ja seisukohtade suhtes. Valge maja pressiesindaja teatas täna, et president Trumpi viimastest juhtumitest teavitatud. Trump ütles kolmapäeval juhtunut kommenteerides, et poliitikud peavad olema ühtsed ja saatma väga selge ja tugeva sõnumi, et mistahes poliitilisele vägivallal ei ole USA-s kohta. Euroopa Parlamendi tänavuse Sahharovi mõttevabaduse auhinna pälvib Venemaal vangistatud Ukraina filmirežissöör Oleg Sven Sakkov. Euroopa Parlamendi president Antonio Dajani ütles, et oma vapruse ja kindlameelsusega ka ning elu ohtu pannes on ainult soovist saanud Venemaal ja kogu maailmas kinnipeetavate poliitvangide vabastamise võitluse sümbol. Ta lisas, et Euroopa parlament nõuab Saint soovi viivitamatut vabastamist ning tema võitlus tuletab meelde kohustust kaitsta inimõigusi kõikjal maailmas ning igas olukorras. Sven Sakkov on Venemaal vangi mõistetud 20-ks aastaks. Ametlikult süüdistati teda Krimmis toimunud terroristlikust tegevusest. Sands of pidas paigast kuni kuuenda oktoobrini näljastreigi, nõudes Venemaal vangis olevate Ukraina poliitvangide vabastamist. Euroopa keskpank kinnitas kavatsust lõpetada varaostuprogramm, mille mahtu vähendati alates oktoobri algusest poole võrra, 15 miljardi euroni kuus. Varaostude programmi jätkub sellises mahus kuni detsembri lõpuni. Euroopa keskpank teatas, et kui laekuvad andmed kinnitavad keskpanga nõukogu keskpika aja inflatsiooni väljavaadet, siis varaostud lõpetatakse. Keskpanga nõukogu otsustas ühtlasi jätta intressimäärad muutmata. Nõukogu teatel eeldatakse, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel vähemalt järgmise aasta suveni. Belgia ostab USA Marg hävitajaid F 35, et vahetada välja hävituslennukeid F 16. Kokku ostab Belgia USA ettevõttelt Lockheed Martin 34 lennukit. Belgia kaitseminister Stephen van der Put ütles, et ameeriklaste pakkumine oli parim kõigis seitsmes hindamiskategoorias. Tehingu kogumaksumus, kuhu on sisse arvestatud ka pilootide väljaõpe ja lennukite hooldus, on neli miljardit eurot. Belgia hakkab uusi hävitajaid kasutusse võtma 2023. aastal. Narva volikogu asutas sihtasutuse, mis hakkab välja andma tasuta linnalehte Jüri Nikolajev lugu. Omavalitsusele kuuluva linnalehe asutamist põhjendatakse elanikkonna parema informeerimise vajadusega. Narva volikogu juht, fraktsiooni, Narva meie koduesimehe Aleksei Voronoi sõnul kulutas linnavõim igal aastal kuni 60000 eurot kommertslehtedes reklaamipinna ostmiseks. Nüüd jõuti arusaamisele, et oma lehte on odavam välja anda. Isegi kui aastas võib linnalehele eelarvest kuluda kuni 200000 eurot ga, siis võib leht vähemalt poole sellest reklaami müües tagasi teenida. Narvas on praegu viis ajalehte ja kuuenda linna raha eest välja antava tasuta. Ajalehe ilmumine võib tekitada ebaausat konkurentsi, kuid Aleksei Voronov seda ei karda. Mustargeemsena Brigrasne primiri kaks Tallinnas näeb siis jah, võib-olla me sekkume sellesse turgu. Kuid meil on toredad näited avaliku raha eest tehtava tasuta ühistranspordi näol Tallinnas ja maakondades. Nemad sisenesid samuti ühistransporditurule ja ei midagi. Töötab ja inimesed on rahul. Narva volikogu opositsioon tasuta linnalehe suhtes ühisele seisukohale ei jõudnud. Osa saadikuid hääletas vastu ja osa jäi erapooletuks. Nagu fraktsiooni Meie Narva juht Katri Raik. Väga palju tekkisike selliseid segaseid asjaolusid, mis on siis need nõukogu pädevuse, mis on juhatuse pädevust, kuidas selle ajalehega edasi minnakse, eraldati kui praegu 30000 eurot, mis on suur raha, sellest räägitakse ainult kahe numbri väljaandmisest, et selline ettevalmistustöö jäi nõrgaks. Osad kolleegid hääletasid testi vastu põhiliselt sellel põhjusel et linnas on väga mitmeid ajalehti ja võib-olla oleks Nendega koostöö odavam. Vaieldamatult teeb see väikeste lehtede saatuse keeruliseks. Samas ei välista Katri Raik, et opositsioon võib loodava linnalehega koostööd teha, seda enam, et opositsioonile seda lubati. Muidugi. Seal peab ajama selja sirgu ja oleme kõikide asjade vastu jääma oma joot, aga kuskil on alati ka selline mõistlik koostöökoht. Opositsioon tahab linnaelanikke informeerida ja veel ühte ajalehte seitsmendad. Linnas ei ole vist mõtet väljanwakt. Käesoleval aastal peaks ilmuma kaks linnalehenumbrit ja tulevast aastast hakkab see ilmuma kord nädalas tasuta iga Narva elaniku postkasti Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud hõimupäevade konverentsile juhiti tähelepanu nii soome-ugri rahvaste ajaloo pöördevälistele sündmustele kui praegusele olukorrale. Kõige suurema murekohana toodi esile soome-ugri rahvaste keeleline hääbumine. Sellest Jane Saluorg. Eesti vabariigi juubelipidustustega üheaegsed tähistavad kõrget iga märkivate aastapäevaga soome-ugri rahvad. Pea 100 aastat tagasi saavutatud iseseisvusest hoolimata võib nii mõnegi komi, udmurdi, mari või Mordovlase silmas näha siiski kurbust. Rahvus keel kahaneb. MTÜ Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak trooses ütleb, et nimetatud rahvaste keeleline hääbumine on eelkõige seotud haridusega, mida Venemaal pole võimalik enam soome-ugri keeltes saada. Venemaa poliitika kukub niimoodi praegu välja, et marginaliseerida, miks sa seda soome-ugri keelte kõnelejaid või neid rahvaid neid muudetakse nagu omamoodi museaalideks, ent see soome-ugri keelte õppimine ka muutunud vabatahtlikuks, see tähendab siis seda, et tuleviku perspektiivis on veelgi vähem neid inimesi, kes siis soome-ugri keeli räägivad ja valdavad. Me näeme seda, kuidas kahjuks soome-ugri keeleline maailm kahaneb. Rooses lisab, et kuigi Venemaal on endiselt aktsepteeritud soome-ugri rahvaste käsitöökeskused, muuseumid ja muud sellised, siis kahjuks soome-ugri rahvaste õiguste aktsepteerimisest enam rääkida ei saa. Venemaa soome-ugri rahvad on alaesindatud kõikjal nii kohalike omavalitsuste kui ka siis parlamentide tasandil, et ühest küljest nagu Venemaa vägivaldselt neid nagu alla ei suru, aga ta loob sellist keskkonda, kus enam soome-ugri keeled või ei ole nagu aktsepteeritud ja rahvas näeb ise soome-ugri keeled ei ole prestiižsed, toimub soome-ugri rahvastel, ütleks vabatahtlik, tegelikult oma emakeelest lahtiütlemine. Venemaa viimane rahvaloendus oli 2010 ja eelviimane 2002. Kaheksa aasta jooksul vähenes soome-ugri keelte kõnelejad Nende hulk kahelt miljonilt ühe koma viiele miljonile. Tähendab, et pool miljonit inimest kaotas oma keele. Keegi kiskus selle keeled nende seest välja. Trooses ütleb, et niisuguse olukorra lahendamiseks, nagu soome-ugri rahvad praegu Venemaal on, tuleb hakata neid keeli väärtustama ja esile tõstma. Eesti riigi näitaja tähendab sebroosese sõnul järgmist. Eesti riik on võtnud siia üliõpilasi magistrante doktorante, kes oskavad oma rahvuskeelt või Eesti riik toetab soome-ugri keeltes kirjanduse väljaandmist. Need on meieni niuksed väikesed sammud, millega me püüame nagu nende keelte rääkimise prestiiži tõsta. Et soome-ugri rahvad ei ole mitte probleem, see on rikkus ja terve tsivilisatsiooni rikkus tegelikult. Milline tuleb homne ilm, selle Kangur? Homme kujundab meie ilma väheaktiivne madalrõhkkond, mis liigub Kesk-Soome kohalt üle Eesti kagusse. Eeloleval ööl on ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab vihma, sekka lörtsi, paiguti tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel loodetuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm, saarte rannikul kohati kuni pluss kuus kraadi. Sisemaal märjad teepinnad jäätuvad ka homme. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma, kohati sekka ka lörtsi. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul pöördub tuul põhja ja kirdesse puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Termomeetri näidud jäävad kolme ja seitsme kraadi vahele. Ja spordiuudised toob Teieni Johannes vedru. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja eelviimase etapina peetakse tänasest pühapäevani Kataloonia MM-rallit. Stardis on ka Toyota meeskonda kuuluvad Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja, kes hoiavad maailmameistrivõistluste üldarvestuses kolmandat kohta. Täna hommikul toimus esmalt kolme kilomeetri pikkune testikatse, kus Tänak näitas kõigi läbimiste võrdluses pilootidest paremuselt kuuendat aega. Parima aja sai kirja M-Spordi Fordil kihutav prantslane Sebastien Noshee, kellele eestlane kaotas 1,3 sekundiga. Maailmameistrivõistluste üldliider, belglane terine Will ei suutnud aga oma teisel läbimisel auto üle kontrolli hoida ja keeras masina aeglases kurvis katusele. Nii vill kui kaardilugeja Nicolas sil suul pääsesid vigastusteta ja nende rallil osalemine ohtu ei sattunud. Kataloonias on kavas ühtekokku 18 kiiruskatset, millest täna õhtul läbitakse üks Eesti aja järgi kell 19. Null kaheksa tehakse algust Barcelonas aset leidva publikukatsega. Eesti meeste käsipallikoondise jaoks algab täna õhtul kell pool üheksa, 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja teine faas. Oma esimeses kohtumises mängitakse võõrsil Hollandi koondisega. Tänase mängu puhul on tegemist Eesti koondise uue peatreeneri, rootslase Toomas tsiversoni debüüdiga meeskonna eesotsas. Et pääseda EM-finaalturniirile, tuleb oma alagrupis jõuda kahe parema hulka. Lisaks teenib finaalturniiri pääsme valiksarja kaheksa alagrupi peale neli edukamat kolmanda koha meeskonda. Eesti koondise ääremängija Henri Sillaste. Holland kasutab rünnakul päris palju liikumisi samuti meil on üsna tugevat tagaviskajad, samuti ääremängijat ohtlikud ja heal tasemel kaitses peame hästi 70. vastu rünnakule ka väga lihtsamaks selle ka seal peame leidma sellised head olukorrad. Singapuris jätkuval naiste tennise WTA aastalõputurniiril selgusid kaks esimest poolfinalisti. Valgest alagrupist tagasid pääsu nelja parema hulka ka ukrainlanna Elina Svitolina ja tšehhitar Karolina Pliškova. Svitolina võitis numbritega viis. Seitse, seitse. Viis, kuus. Kolm, Caroline Wozniackil Pliškova alistas aga kuus. Kolm, kuus. Neli kaasmaalannat Petra Kvitova. Ja ongi Päevakaja sõnumitega täna õhtuks kõik kuulmiseni.