Kaks saarlast olid teinud katust saanud juba katusetöökarjale korraga, teine hakanud sealt alla libisema tehingut Martat, kus olin objektoriaat. Mul pole aega rääki tulnud sealt ülevalt alla ja prantsatanud maha nii õnnetult, et jalaluu läinud puruks mees tulnud alla vaata, mõtlesime puhulise, kust tõstnud üles jalgi, üritanud seda peenikest kohtama kartsi, elu aja ja nüüd ta läkski kat. Kolm hiidlast viibinud Saaremaalgi majal. Ja hommikul hiidlane, tõusnud üles vanem neist läinud vaatama leivakut olnut, pandud sinna ree peale, vaatanud suur emis, marasinud ümber vee ja leivakoti laiali löönud toitaine kinni, pestnud hiiglase südasand, täis võtnud looga ja virutanud seale ja nii õnnetult siga kukkunud surnult selili. Hiiglane tulnud kohe jookstes sessi ütlenud, et Kõverik läks maa pööria riivas vähema pööria kühmu. Nüüd on suur torm tulemas. Kas mitmed minema saame? Hiidlast kabinute karra pannud hobused sõitnud meem peremees läinud õue vaatama, kus Titoorium tulemas on. Midagi polnud näha. Vaatuks iga neli jalge taeva poole surnud maas. Hiinlaste ma ei tea, kuhu kadunud. Kihnu rahvas on eriti terav, mõtteline helite Pärnus. Nende kohta on palju terav, mõtlise jutt räägitud ja üks oli nii Kihnu naine ostnud Pärnu turult värssa tulnud põrsast tugevasti kinni hoides, et viitada sinna oma paati, hakkab minema. Põrsas pole selle kallistuse kästi harjunud olnud, hakanud valjusti kisendama kolm noortmistunud vastu üksinda kuule naine, mis lapsel viga on, et ta nii väga nutma hakkas? Kihnul ütelnud, et ega ta ei nuta. Ta rõõmustab kuulises i-le ja sellepärast rõõmustab nutta. Nüüd ma räägiks teile ühest Saaremaa kuulsamast mehest Tõnni Jüri. Tema oli niisugune vimka ja vembumees. Nii nagu siin oli rummu Jüris. Ta elas tagamõisas Kihelkonnal ja neil tagamõisarahval oli omal ajal niisugune pruuk komme juba igivanast ajast, kui mõni laev sattus kaubaga purjekas rända kaljurahnude, siis läksid need ja tegid selle tühjaks. Madrused ja muidugi läksite ära abi otsima, et kuidas laev sealt lahti päästa, tulid tagasi, siis oli lae juba kaubast tühjaks tehtud, see oli mereand ja see oli juba nendel niisugune nagu mõõti, nagu kombeks, et see oli nagu jumala õnnistus jumala and mere poolt antud rahvale. Eks tunne, Jüri oli ikka väga osav olnud sealt libedamaid kaupasid ja saanud siiski Kuressaares võimumehed kuidagiviisi teada, et tünne Jüri on ühe laeva pealt mitu koormat kohvi kottisid ära viinud jõli kutsutud Kuressaare ülekuulamiseks sinna. See oli tsaarivalitsuse ajal muidugi, ja olid need ülemuselt võõrdunud inimeste elust ja tegevusest. Küsinud Jüri käest, et ütle nüüd, mitu koti kohvi sa sealt laeva pealt ära viisid. Kohvi. Jüri ütelnud, minul ikka kuulnud, et oh v pida tulemiks joomine, kui teda kotis veetakse, siis ta ju söömine. Kohtuuurijad vaatanud üksteise otsa esimeest ja midagi saatnud Jürimäe. Teinekord July vedanud Saksamaalt piiritust ja piiritus viidud jälle, viinud jälle Saaremaal viinakauplustesse kõrtsidesse minut seal mitu korda odavamalt ära, kui siin kohalik vene monopoli piiritus oli. Nojah ja siis oli niimoodi, et ükskord piirivalvurit saanud Jüri kätte just Jüril olnud parajasti koorm piirituseplasku peale pandud ja tahtnud just hakata kõrtsides seda laiali minema. Korraga piirivalvurit, rannavalvurid kohal arreteerivadki Jüri, käige ta koormaga. Kuressaare oli omal ajal viis, 60 kilomeetrit ja kõrts, kus siis eemal oldi, oli Taavi körts. Õhtul jõudnud Taavi kõrtsi jäänud illus töömele jööridenud piirivalvuritel kevad, napsitleja leivakotist sakus ment ja ise ostnud kõrtsist mine õlut, kes teist ja hommikul piirivalvuritel süda mures, et nüüd on piiritus lähim töö jooksul ning vaatama kõik on täitsa korras. Jürimal jälle hobus jätta ja istunud ise otse piirivalvurid, marsime järelepüssidega. Ma ei tea midagi, mispärast ta mind täita. Mis see on löönud teki ülesse koorma pealt. Viljakoti tulnud kõik koormas. Ja kuidas see juhtus? Jüri ütelnud sulasele, pane teine hobune ette ja tule pane viljakuur peale, tule ka, kõrts öömajale. Kõrtsis pole teineteist olnud. Aga niipea kui siis hommikul oli Jüri pannud oma hobuse vilja koormete ja, ja sulane omal jälle Behitus kuulmetel läinud tagasi ja Jüri sõitis vilja koormuga. Kuressaare. Niisuguse niisugune bimbo vembumees oli see tünn, Jüri. Aga lõpuks JÜRI jäi haigeks. Rahvas kõik ümberkaudu, jüri sure, mängib surmale kaaril ühe vembu. Aga Jüri surnud ikkagi ära. Ei ole peasmest olnud. Noolnud kake vaatmatuselt Saksamaa piiritust, koduõlut ja Saaremaal ennegi ikka kõvad kanged õlled. Ja nii mehed olnud köik juua täis hakanud jurika kihelkonna surnuaiale sõitma, kirikus sõitma. Sõitnud talveteed, lagunemist, teedelagunemise aeg olnud talveteed mööda metsast läbi aukudest läbi saanud Jüri kiriku juure. Jürid polegi enam surnukirstus olnud. Üks ütelnud, et seda ma arvasin kohe. Kaks meest sõitnud hobusega tagasi selle asest poisikest läinud teed mööda ja näinud Jüri tee ääres maas, tõstnud Jüri muul ajal püsti. Mehed sõitnud tagasi, näinud tülisel puulajal teineteisele, näe, kus ta kuratu. Hoia Sayid keetilinima, võta malaka lind tagant p. Puhkesiis saab ta kätte ja Niiloteinki ja saanud Jüri niiviisi kätte ja viinud ta surnuaeda, pole ta pärast enam mingit Mempudent. Nii töölised, juhtumised, aga muidugi see matus, Jutsi võib-olla on siin natukene juure liialdatud, aga vada ilustatud, aga muidu ta on olnud küll. Nüüd on peaaegu sündinud juhtumised Türi kohta. Selle jutu, mis ma nüüd räägin, selle ma kuulsin 1900 30. aastal Tallinnas. Tallinna sadama piirkond oli kodandus eesti valitsejal kohaks, kuhu kogunesid enamasti ikka niisugune Ja neil ei olnud õiget riiet selges ikka midagi üht ja aga korraga üks oli igavene narrad närvides olnud ja leidnud ühe suure D ja lõikunud sellel põhja augu ja, ja pea sealt välja tulnud suure koti sees teisele vastu. Teine nagu ilmatu kaltsupundar, siis ütelnud teisele, et vaatluse teel enne ma käisin ka niisugune narrakas, nagu sina oled, aga vot nüüd tänu jumalale, mullunike sile riie selges katsuga niiviisi edasi jõuda oma eluga. 1921 aasta vabanesin kodanlikus Eesti sõjaväest ja jäin Tallinna. No raske oli tööd leida, viimaks sain küll siis tööd suure otsimise peale, kuid ma olin siis mitu kuulutust ajalehte pannud ja kõik naljad ära proovinud ja just ühe kuulutusega juhtus mul sarnane lugu. Panin kuulutuse päevalehte, et korralik, kaine, viisakas noormees otsib ükskõik mingisugust, missugust tööd. Alla panin, vaikne lootus. Kirjutan sellele talitus vaikse lootuse varjunime all. Kolme-nelja päeva pärast läksin sealt kirju küsima, terve patakas anti mulle kätte. Oi, ma rõõmustasin, mõtle, kui palju ikke tööpuudus ei saa kusagilt. Korraga pakutaks mul nii palju tööd. Võtan kirja lahti. Loen väga austatud daam, teie kuulutust tal Päevalehes teatan, et oleksin meeleldi nõustige tutust pidama, aga mind huvitab, missuguseid numbri kingid ei kannata. Võtsin teise lahte umbes samasugune, ikka kõik olid minu jalgadest ja saartest huvitatud ja mõni oli huvitatud ka, kas olen brünett või blond või või nii edasi. Lõpuks ma enam neid lahti teinudki. Kirju. Mesinik kirjad tagasi ütlesin sellele neiule, kes need mulle andis, et mina olenic ennast Jaanise meheks pidanud ja teised kah. Aga nüüd tahtsin tööd saada, panin Teil kuulutuse, nüüd köik. Mehed on minust nagu daamist nii väga huvitatud ja huvitatud mul jalgadest ja kõik nii edasi. Et kuidas see nii on, ma, aga minul pole neist midagi huvi, muudkui tahaks tööd saada. Tema vaatasid kirjutised, oi, vabandage. Mõni päev enne teid pani üks, üks daam, panin isegi kuulutuse lehte. Kust ja need on tema kirjad, mis ma teile olen andnud? Vanasti oli väga palju bastureid saksa suurti valdanud õieti eesti keelt. Ja basturitel olid ju omal ajal kirikumõisat, nii et pühapäeval olid pastor tööpäevalt oli mõisahärra. Ja nii siis läinud teomiste juuri ja kuulnud ikka, et teomehed öelnud ikat. Ja ta läks kus korra mine, kus kurat. Ja pastori mõistnud, et mida see õieti tähendab küsinud neid teo, mis tähendab, kui te ütlete, et mine, kus kurat ehk läks, kus kurat läks. No te ütlesite, läks nii, läks, kadus, kadus, läks ära ja pole üldse olemas kuskil näha olnud. Vot siis üldik, nii et läks, kus kurat. Parajasti tulnud taevaminemise, püha ja pastor pidanud jutlust rääkinud. Ta tõusis üles ja läks ja läks pill Mariasse ta roidel läks, läks kuus korra. Kirik mõisas elanud lesk pastor kellamis kella kõva napsivend aga tal olnud noor naine ja ta märkinud, et pastor diivariipsutab ta naist. Üks laupäev läinud sinna ürikut sättima ja käärkambris põrutanud aknad seda kiriku piina Timpimiotimpinud selle tühjaks. Pastor ei ütelnud midagi. Kutsunud. Kirikus, et sa neid pinkis seal all läinud, ise üleval, kantsli viidud sealt kes jäi kiriku veeno ära. Tulnud alla ja küsinud kella käest, kas kuulsid ka, kuidas, mis siin ma rääkisin kantslerist küll mitte midagi olnud siin olla kuulda kellegi süü. No kuidas siis, et ei ole kuulda mingi teie üles? Mina kuulen, kas tõesti midagi kuulda? Keelemis lähed üles. Ja nüüd tuli sealt midagi Kellow hindut, kes käis tallamehe naise pool kes käis kellamäel, oli see pool tundi ülevalt alla vastu mitte midagi olnud? Jah, kuulsin pärastele märkinud olevat pastor ta naist diivanil. Meil oli Saaremaal üks väga tislermeister, oli, Kutsuti ta Reoreedik reost pärit Reussoli kirika ja ekslema oli ka kõva viinamees ja eades meistriga ja viinamees oli kah jooma. Mu läinud laupäeval ennast armulaual kirjutama, viis kopikat oli siis alammäär vabatahtliku maksmist läinud armulauale kirjutama ja pannud 50 kopikat, mõtelnud pastor tuleb tagasi. Pahtro ütelnud, et meil siin kirikus tagasi andmist ei ole. Mida nüüd teha ei ole, ei ole. Pühapäeval reedik seadnud ennast köige esilenda, niipea kui see karikas oli selleni jõudnud võtnud kohe selle karika ja teinud tühjaks pastorile, oled midagi ütelnud, ütelnud ainult tallet. Tulge pärast käärkambri. Läinud käärkambri ja pastorid nüüd, kuidas sa nii tegid seda nii ei või siis ju see on ikka armulaua viin, sealt võid ikka maitsta ainult. Vanasti oli meil nii ja tal igal pool maal, nii et pott, kõik riie, kohuti kodus. Ema tegi kannust telje tülit üleval, Me kangaspuud, nagu nad Saaremaal kutsuti ja kui tahtis hästi tugevat riiet, siis lõi nii palju timmist küla mürtsus. Muidugi kui kerge minna. Ja ükskord oli riide valmis teinud ja ütles mulle, et poiss ei lase lihtsalt asemele ülikonda, met lasin rätsepa juurde, andis, mis vil tarvis läks. Gaasija rätsep mõõtis mind siit, mõõtis sealt ja tuli nädala pärast proovile. Läksin nädala pärast proovima, märkis veel ära, kust midagi lõiget tuli teha ja tule kolme päeva järel. Läksin kolme päeva pärast järelülikond passis pärisest. Nojah, peale kodandes sõjaväkke jäin Tallinna ja töötasin ikka selle koduse maa villasega. Kaastööline ütles, et kuule, sa käid ikka sellega. Praegu Viru tänaval müüakse 50 krooni küll tahavad, aga kui sa hästi tingid, saad 45 krooniga kätte minust lühikond, saime palke ta parajasti ja läksime enne ja. Proovime seda ja proovisti. Ja vastas mulle ka hästi, küsis ka 50 malt, võtkem Aivo diaan. Tingisin seal 45 krooniga kätte. Pakkis mulle selle ilusti paberisse ja ütled, maksin ära. Üldiselt pidage meeles, teie number on 50, musi on nii meeles pidada 50. Tingaarisse, et osta kingad, ka juudi võistki Simcoe orale lubale meister hoidingat, mis läheb 50, ehk läheb 40. No proovisime ära, tuli välja, et 42 oli mul paras ja siis ma taipasin, et iga mu ihuliikmel on ise nummer ja mõne liikme nimelt ma ei tea tänapäevalgi. Vanas diviis laev nimetatutele Gustatiin Kuressaarest igal kevadel töömehi Riiga või sellepärast, et Saaremaa kuulus Liivi kubermangu külge ja kubermangulinn oli Riia ja kõik saarlaste, peaasjalikult Läti maaliringis töödel. Igal kevadel laev viis, mehed ja sügisel tõi ja Roomassaare sadamasse viisid siis naised oma mehed sinna ja mõni nuttis sealjuures ja rõõmustas, kui seal läksid ja eks üks Sõrve abielupaar olid ka seal laeva juures olnud ja naine olnud nii nutul võtnud Priidikul käestki nüüd Priidik, ütle nüüd veel üks magussõnu. Minu isa rääkis seda juba 1912 aastal. Ma mäletan teda sellepärast. Ma just sel ajal läksin Kihelkonna kooli ja siis ma märkisin selle nagu must endasse väikselt üles. Parunil tekkinud kõva kahtlus, et Rehepapp pika varastab pill ja mõtelnud, et kuidas selle jälile saada. Eks läinud üks öösse valvama Rehepappi. Rehepapp märkinud Parun tuleb. Pime rehealune kuuleb, et üks tuleb tasakesi märkamatult paru. No ennem annan sulle veel kered õigusi ära, lähed maale, saks, Ohtid kaks. No hea küll, ma lase seltsis mündma, teistutasime astunud siis palun lahti ja teised palun haigega, mitte kellelegi pole kusagil kuulda olnud, et palun oleks Reikopi käest peksa saanud. Elanud kord munapoiss ei ole teadnud, keda naiseks võtta, muttinud küll, küll mõtelnud teist, aga näe. Tagajärg olnud ikka see, et. Ja kuuled korra, kui väike linn laenab. Jäta moosi, viina, Beta roosi, mehine, võta voosi, mehine ja, ja kõik aekuva lõbus metsas ikka. Lind laulab võtta moosi, Miino ja vanapoiss, laiunud koduja, lainud musi, minul kussi ja kui nad pole ära surnud, elavad võib-olla tallad laevani ööl. Meil käis sugulane Priidu Kask ja tema jutukas ja õhtuti siis rääkisime ja kuulsin seda juttu ja jäi mulle siis meeldima murdja väikesesse märkmikku. Mare hüüdnud, jaakjaakviljad müüakse, viljad müüakse. Ja künd, las liivad, las viivad katuste kallale, läheme katust kallale ja sellepärast siis jaatia mure kahekesi talvel ikka muud 10. õlgkatuste kallal neid kiskunud ja nokkinudki ja lõhkusid, otsis ta toidust. Meil Saaremaal olnud üks vanamees õige vähe olnud tal kuulmist puudu. Aga ta on niisugune vembumees teinud ennast ikka rohkem kuulmatuks. Ja iga kord parajasti valinud selle aja, kui kusagil talus oli söödud. Pererahvas istub laua ümber ja sööb võtnud tervituse vasta. Ja pere ütleb, et no võta sealt omale istumine kah. Seisnud püsti, tasuks eespere nüüd ütelnud teist korda. No võta oma seal teistega. Nojah, iga maa pole siis alangut töiti, jumal on võtnud, toolistan Pauar ja kes ta siis sealt ära ajas, ikka lükati toidus tablette ja söönud kõhu täis ja nii käinud ikka mitmel pool mees niimoodi söömas. Kusagil polnud vanasti nii ilmus perekond et silkuga ei ole söödud kui ainult silgusoolvesi ollut ja üksilkunud seal sees ja siis kartul kastetud sinna. Kui see sündmus Saaremaal oli, ma olin siis noor poisikene küll, aga ja ise tegelikult osa ei võtnud. Küll mobiliseeriti Meil Pihtla vallas mobiliseeriti kõik mehed välja, aga kuna ma ei ole olnud püssi üldse pihustada saanud ja, ja püsse ei olnud ka mitte, siis öeldi, et pärast õpetame teid välja, praegu võite kodu minna, praegu meil tuleb ennem Kuressaare ära vallutada ja nii ma siis tegelikult tast ise osa ei võtnud, aga paar päeva hiljem, kui juba siis mehed seal uni puruks löödud upal, siis ma läksin sinna kohale ja ma nägin seda kurba jõudsat pilti ja siis teadsin ja kuulsin, kuidas seal siis surma oli mõistetud, paljusine kullimäele viidud, see jättis nii masendava mulje. Ja nagu millegipärast mul hakkas niisugune tunne või mõte, et sellest nagu riimida. Et ma teadsin, et rahvas armastab ikka Iriimitult kuulda niisugusi asju ja ma siis katsusin ta siis kokku riismida selleni lauluq, riimid. Ja ma siis seda mõnele seal ümbruskonnas näitasin, lugesin ja need ütles, et oi, see on ju väga hästi, et seda võib isegi laulda. Mul oma just vend oli see, kes ütles, et seda võib ju laulda selle stancaraazine viisil. Ja. Aga kuidas seeläbi siis kas te ise laulsite ette või kirjalikult? Üks oli teisele edasi andnud, nii et ma ainult ükskord ma kaali rahvamajas ma lugesin ta ette, seal siis ilma reisida, ilma viisata ja teinekord lugesin ta ette, siis oli ta muudetud kujul, aga huvitav on see, et just see muudetud kujul hiljem ta enam ei levinud. See oli 1929. aastal, siis oli Saaremaal oli spordiühing töölisspordiühing ja ma nii sellest ühingust olin liige ja mõtlesin osa jooksuvõistlustest ja sain seal neil võistlustel 5000 meetri jooksus esimese koha. Ja, ja siis auhinna kätteandmise puhul siis tuletasingalt oli sel ajal meil esimees tuletas meelde, et ma olen selle laulu ka loonud ja et kas ma selle kannaks eta ta ennem juba ise mul ütles seda, et natukene seda viimast salmised muuta ja mina muutsin neid viimased salmised, aga nüüd ei ole siis Kedas levinud Lelines ikkagi seal algkujul edas, aga mida te siis muutlike vihmiks? Mõtlesin viimases osas ja nyyd rahvas juba jättis ise välja, ma olin noor ja, ja nii ikka usulise kasvatuse saanud ja see salm viimane salm juba jäi, oli iseenesest välja jäänud. Ja siis seal seal oli niimoodi see, see ei olegi rahvalaulu nii edasi levinud. Et just lõpuosa oli, et süüta võre verest tõusvad ohked üles taeva troonile kaebehääled, mis nii rohked jõudnud isa järjele, selle oli rahvas ise välja jätnud ja hingati soovitatud ka mul ütles, et selle, seda meid viimased Salmes natukene muuta. Do ta üles. Särk Luume lauga uude hauas enne veel kui taevast alla kiired saatnud päikse sil surmakäel pea snootva alla. Ta on talle kuuressaa revangima ja maalin Too Fredo emale. Nii et MM. Saade ta akse surmale. Vangi emad, kannata lu tuur, Ki vallak, piitsa, paadunud aasa onu. Saan muud vaatsurmaadi rinna siira hauale. Kui laialt levinud üles animaalselt oleks igale poole ja nii, et teda on nii lauldud isegi nüüd 41. teisel aastal, vangid on laulnud enne surma minekut seda laulu pärast, need, kes vangist ära pääsid, need on kirjeldanud seda ainult nii palju oli siis muudetud selle juurde, et mitte ei ütelnud enam, et kullimäele vaid see on, kus nad viidi sinna luude tammiku. Et linnud astuvat loode tammikusse suremisele nii palju oli muudetud. See sai ju päris rahvalauluks ja seda rahvalauluna ülessegi palju kirjutatud jah, levimus väga-väga suuliselt, ta oli väga populaarne just selle tõttu, et see väga laialt seal tapeti, üle 250 mehe tapeti ära ja ta rahva ingesse jäigi niisugune mälestus ja viha üldse sellest ajast ja ja siis ta levinud.