Aastal 39 pooles vihane lahing käis ja jättis külad ja linnad suitsevaid varemeid täis. Õed vendadest ilma jäid sõjas, naistel mehed, seal otsa sai. Lapsed tule ja rusude keskel ei leidnud vanemaid. Poolest midagi enam ei tulnud, ei kirju, ei lehti, ei muud. Aga ida pool kummalist lugu kõneleb rahvasuu. Lun linnale langes ja teedel puid painutas lumekaal, kui jutt käis, et laste ristiretk on alanud. Seal hulkusid näljased lapsed salgas mööda teid ja varemeis küladest juurde tulitäisi näljaseid. Neid vaevasid sõda ja lahingud, tule möllud ja kanonaad. Nad tahtsid pääseda selle käest. Kelley. Oma väikejuht Neil oli neid minema seadisse. Aga tal oli raske mure. Talle teada ei olnud tee. Nelja-aastast seal 10 aastane viis kõiges emalik oli ta laad. Ta andis teisele kõik, mida võis. Seal marssis üheska, väike juut sametist lapsekraega tema kodus kõige valgemat saia, sõi aga tubliks jäi kaua aega kõhn hallis kuuest pois, seal käis väljaspool teiste rodu ta kandis enesele hirmsat süüd natsi saatkond oli ta kodu. Oli seal, nende seas ka üks muusikamees. See leidis trummi põlenud poest ja tohtis seda kanda. Aga lüüa ta seda ei tohtinud. See võis, näed ära anda. Ja oli seal koer kinni püütud, et süüa teda ja sööjana kaasa võetud sest keegi ei raatsinud seda. Ja oli neil seal koolgi ja kuri, väike koolmeistriga. Ja üks koolipoiss puruks lastud tanki peal õppis kirjutama. Ära. Neil toimus ka kontsert. Üks trummi lüüa sai loa, sest keegi kuulnud seda müha val talvisel ja. Seal oli ka eks armastus poiss, 15 tüdruk 13 teha kuskil suletud õuelt tüdruk kammis poisi pea ei saanud kesta armastus. Külm hinge võttis ta. Kuidas peaksid puukesed õitsema nii rõhuva lume all? Neil olid ka matused. Sametkraega poisina matsid. Kaks sakslast jagaks poolakat, ta külmunud mullaga katsid katoliiklane nats ja protestant panid mulda ta nii nagu komme on. Ja lõpuks rääkis üks väike kommunist sellest, et elavail homme on. Nii, oli neil usku ja lootust, aga puudus liha ja leib. Ärge laitke, kui mõni neist varastas sealt, kus sooja ei lastud, näid järge läikega kehva meest, kes neid lauda ei kutsunud teelt poolesaja jaoks tarvis on jahu, mitte ohvrimeelt. Kui leitakse kaks või isegi kolm, ei majadja suletuks. Neid nõnda palju on, pannakse kinni uks. Ühest rusudeks lastud talust jahu, nad leidsid siis 11 aastane laps põll ees, küpsetas tundiviis tainas oli neil hästi sõtkutud tulepuuks viimse kui teiba. Aga leib ei kerkinud, ometi nad ei osanud teha leib. Nad liikusid peamiselt lõunasse lõuna on seal, kus keldaks, teist seisab päike. Ja tähist neil polnud. Teist. Võsast haavatud sõduri leidsid nad küll, kelle otsas leiaks teda seitse päeva, Nad põletasid ta teed neile juhataks. Se ütles palavik silmades. Siis ta siht on prillkorra. Aga seitsmendal päeval suri ta. Ja temagi maetud sai. Seal leidub küll teeviitasid, kuigi hanges need kaevama pidi. Aga teed need ei näidanud, vaid olid kõik pööratud valepidi. See polnud halvaks naljaks, nii vaid sõda oli nõnda nõudnud. Ja kui nad otsisid pilgorid, nad leida seda ei jõudnud. Nad seisid oma juhi ümber tuisuhemusse vaatesse väikese käega ja ütles, seal peab olema tee. Kord öösel nägid nad lõket. Nad hoidusid selle eest. Kord mürisesid mööda kolm tanki. Seal olid inimesed sees. Kord sattus nende teele linn või suurem asula mingi siis liikusid nad ainult öösiti ja läksid kaugelt ringi. Kus kord oli kagu poolama keskhange tuisanud, teed läksid need 55. Ja seal viimati nähti neid kuivas suletud silmi. Ta on lumetühjusse suurde naine, tee L1 rusudes talumalt teise rusude juurde. Nende kohal ülakeset pilvi, naerma, laste otsatumat, rodu raskel Rainul vastu külmi tuuli, pole sihti neil ja pole kodu. Otsivad nad maad, mis sõjatulekahjudes ei kumaks nagu see, kust nemad tulid nimesse lonksata, ohutumaks. Ja need polegi needsamad. Seal on teel keskööd ja hägu miljon prantsuse, hispaania ja hiina lapse nägu. Sel südatalvel Poolamaal. Küüti kinni peeni. Ta tuli vist kaugelt, kuid kaelastal papist tahvlikke ripusseni. Seal seisis. Palume appi, teed me enam ei tea. Meid on 55 koer kohale, tooteid teha, ainult talle on teada paik. Kui teil tulla on raske, ajage ta ära, ärge ta peale laske. Laps oli kirjutanud need read. Kuidas loeti neid tuisu käes väljas. Sellest poolteist aastat möödas on. Koer oli poolsurnud näljast.