Lugupeetavad muusikaõpetajad ja lastekoorijuhid. Psühholoogilised vaatlused on tõestanud, et õppimine koolis ning tööalaste ülesannete lahendamine kulgevad seda edukamalt. Mida enam nad on seotud emotsioonidega, see tähendab meie tundeeluga. Tulete arendamise üks mõjuvamaid vahendeid on muusika eeskätt meile kõigile kõige lähedasem ja kaunim muusitseerimise vorm, laulmine. Muusikaõpetaja ülesanne on selles osas eriti raske, sest kahjuks on tehismuusika ma mõtlen selle all grammofoniplaate, raadiot ja nii edasi tunginud meie ellu niivõrd tugevalt, et omapoolseks aktiivseks musitseerimiseks ei tundu enam vajadust olevatki. End muusika kuulamine on siiski ainult passiivne muusika harrastamine ega avalda meie emotsioonide kujunemisele nii tugevat mõju. Omapoolne musitseerimine, ansamblid, orkestrid, sooloesinemised, eriti aga kooris laulmine loob lastele maksimaalselt selleks võimalusi. Kahjuks on muusikale õppeplaanis napilt aega antud ansamblid, orkestrid ja koorid aga kuuluvad ringide rubriiki kus tööd segavaks teguriks on muude kooliväliste ürituste organiseerimine ringi tööks ettenähtud ajal kui koole laula, lakkab laulmast ka rahvas. Ning meie laulupeod muutuvad aja jooksul ainult kauniks mälestuseks. Peame oma kasvavat sugupõlve ette valmistama tõsise vokaal ja instrumentaalmuusika hindamiseks ja mõistmiseks nii nagu meie teiste õppeainete omandamise kaudu valmistamandid ette tõsiste ülesannete lahendamiseks elus. See ülesanne on raske, sest kahjuks on meil kerge muusika levitamine ja propaganda väga tugev ning selle viljelejad väga aktiivsed. Vastukaaluks tuleb õpetajal muusikatunnid väga huvitavaks sisustada viia õpilased aktiivselemusitseerimisele noodilugemise oskuse kiirendatud omandamise kaudu. Selle parimaks vahendiks on relatiivne süsteem, mis terves reas vabariigikoolides on edukalt rakendamist leidnud. Ka koorilaulutundides võib aega kokkuhoida relatiivsussüsteemi rakendamise kaudu lahtilaulmise asemel. Sel teel areneb õpilastest tonaalsuse tunnetus, mis on tagatiseks lastekooride ettekandes taseme tõusule. Olgu tähendatud, et eelnenud laulupeo juubelile pühendatud võistlusel esikohale tulnud koorid eranditult kasutasid relatiivsussüsteemi. Kuulame siinkohal intidelt. Juunikuu lõpupoori jõudnud mõningatel lastekooride laulu vene laste koordest esines edukalt Tallinna 19. keskkoolikoor Jon tungla juhatusel. Kuulame FB laulu allikatest. Kohatised intonatsiooni kõikumised ei vähenda elamusliku muljet, mida 19. keskkoolilaste laulmele jättis. Emotsionaalse ettekande poolest tõusis esile ka Narva pioneeride palee lastekoor kuuri tolmatšovi juhatusel. Mõnus oli kuulata Kohtla-Järve esimesele internaatkooli lastekoori oot Meeli Orissaare juhatusel. Lapsed laulsid võrdlemisi puhtalt ilmekalt ainult väikesed vääratused, klaverisaates kahandasid lõpp muljet. Eesti lastekoorides sai hinnatava teise preemia väike turbakeskkooli lastekoor Vaike Tingase juhatusel. Koor paistis silma väga ilmeka ja emotsionaalse laulmise viisi poolest. Hea oli, kuuluta Viitina väikese koolilaste laulu Elmar Lepa juhatusel, mis ainult kohati arglikuks kippus jääma. Tallinna 22. keskkooli lastekoor esines tundlikult ja paindlikult. Kuna aga repertuaar oli kõigile ühine, siis ilmselt nooremate klasside lapsed ei küündinud laulu äärmiste nootideni, millest ka mõningad intonatsioonivääratused. Olgu tähendatud, et koorijuht Ene Üleoja on üks agaramaid reatiivse solfedžeerimise kasutajaid Heino Kaljuste kõrval. Tartu kooridest esines edukalt viienda keskkooli lastekoor laene ustav juhatusel. Ka selles kooris oli väikesi laulusõpru, kes ei suutnud kõrgemaid noote täpselt tabada. Ent väga hoolega jälgisid juhataja viipeid. Silvia aruste Võrus on tuntud väga peene ja emotsionaalse koorijuhina. Seda on kuulda ka võru kaheksanda klassi koolilastelaulus tema juhatusel. Edasi kuuleme juba Tallinna muusikakeskkooli lastelaulu kõigepealt esinevat teise, kuni neljanda klassi lapsed Eda kõrge Mägi juhatusel. Ka siin on tunda nooremate laste küündimatust, ent sellele vastukaaluks võluv, väga südamlik, laulmisviis. Sama kooli viiendate kuni seitsmendate klasside lapsed esinevad Reet Ratassepa juhatusel. On tunda kerget kelmikust Mart Saare niigi hapros laulus. Ja lõpuks pioneeride palee lastekoor on muidugi klass omaette. Klass omaette on ka Veljo Tormise töödeldud eesti rahvalaul lauliku lapsepõli. Selle koori tasemeni jõuda on muidugi raske ent sellele lähedast esituslaadi on hoolika tööga võimalik siiski saavutada. Õppida lugema nooti nagu ajalehte ning laulda vabalt sundimata. Need on kaks põhitingimust, milleta meie lastelaule edasi ei arene. Loomulikult tuleb jätkata kooride lauluvõistlusi, sest need viivad meid kiiresti edasi ning tagavad laulmise taseme tõusu eeloleval kolmandal koolinoorte vabariiklikul laulupeol. Selles suunas tööd jätkata. Selleks soovime jõudu ja edu.