Tere mina olen Jüri Aarma. Tahaksin teile täna ette lugeda ühe katkendi Vello Lattiku romaanist orkester, mis ilmus 1989. aastal täpsemalt seal ühe monoloogi, mida kuulab üks peategelastest Vahur ühiselamus kõrvaltoas Pealt. Lugeja kiuste on see monoloog naisterahvasuus, nii et antagu mulle see pisukene ajutine soovahetus andeks. Ma poleks tohtinud siia tulla. Jätab, ma ei taha mõista, et ma ei taha. Korista korduma, käed. Lolllehik, mida ma siit lootsin. Lase, lase ma lähen minema. Mis sa minuga teed? Ma ju ei taha, kelleks sa mind pead, ma, ma ei ole libu. Ma olen korralik naine. Paremad mehed, kui sina kannavad mind kätel ja ma ei luba neile mingeid vabadusi jätta. Ära käperdama maid, salli käperdamist. Miks ma küll siia tulin? Aitab, ma ei taha enam tuua. See on nagu poleks varem naisterahvast näinud. Miks, miks sa mind paljaks jätta? Ma ei taha, sa oled vastik, vastik, mõistad. Kas sina õmbled homme pluusinööbi ette, mõistad? Hea küll, joome, aga see on viimane pits. Kui sa loodad mind purju joota ja oma kätte saada, siis see mõte ei lähe läbi ja tee järele. Ma ei taha, miks ma küll siia tulin? Ei, ei, siin ei ole palav ja lase bluus olla. Ma tean, et mul on ilusad rinnad. Sa pole esimene, kes lavastab. Palju mehi, palju mehi. See kullake, pole üldse sinu asi. Ja võta käsi ära, ma ei taha ja ära loodagi millegi peale. Ma ütlesin sulle selge sõnaga, ma ei taha. Mõistad, ei taha. Ja poleks mul üldse tarvis olnud siia tulla. Mis see on, ühiselamu? Kuidas südaööl siit välja lastakse? Ma ei taha. Hea küll külili või visata, aga selgem selga, mõistad? Ma olen aus abielunaine. Vaat siis alasid küll mööda. Mul võiks olla selliseid kallikesed oioi, aga mina ütlen, ei. Vahel muidugi tahad suhelda, oma ringist välja pääseda. Mitmes kord ma pean ütlema jätasesseelik rahule, jah, ja, ja laskortsub missis. Ega sina temaga tänavale minema ei pea või siiski, ja ma, ma võin ta ära võtta, aga see ei tähenda mitte midagi, mõistad, asi pole seelikus, vaid selles, et ma ei taha. Ja sina jäta üks korduma käperdamine järele. Mul on valus ja see on inetu. See ei meeldi mulle. Ja nad on ilusad, sellepärast et mul pole lapsi. Kahjuks pole olnud kedagi, kes nad välja venitaks ja sinusugused titad pole mulle hoopiski tarvis. Kõrvu peas üldse ei ole või jäta rahule. Kofon otsas? Hannes Selter, siis ma ei saa konjakit juua, kui ma midagi peale ei võta. Olgu-olgu jah, jah, võib, võib, võib ka. Põhjani. See ei muuda mitte midagi. Näda paslik. Ai, mul on valus. Sa arvad, et kui ma kord juba nii loll olin, siia tulin, siis on kõik korras. Et leidsid omale linnu, jah, võta näpust. Mina olen siin ja sina, istu seal. Jäta kord käed rahule. Hea küll, ma võtan ta ära, ära tiri. See rebeneb, ega sina mulle uut osta. Ja mis siis? Sa ikka ei jäta, sa vist arvad, et sa mind hirmsasti üles ärritab, kui sina mind, siit riigid ja triigid jaht riigitsest silitada tuleb hoopis teistmoodi. Jah, no ja kas või edasi, aga, aga see ei aita. Ära loodagi. Kui sa niiviisi loodad, ai midagit ai saavutada. Ja te järele jäta kohe järele. Ma ei taha, mõistad, ei taha. Vaata, siin sa küll eksid. Mind pole veel ükski mees vägistanud ega vägistagi. Kui naine ei taha, siis ta ei taha. Viimane Oliver otsas. Hea ka, et on otsas. Olgu pealegi, põhjani. Šokolaadi veel on või? Jätta, mul on paljalt külm vaadata, vaadata sa oled nagu tita, nagu poleks naisterahvast näinud, siin nii väga vaadata, on naine nagu naine ikka. Tühi loba. Paljud meelitused, rinnad, rinnad, rinnad nagu rinnad, nagu igal teisel põlvedel nagu põlved. Mis sa arvad, et see meelituste pildumine sind päästab? Tühjagi, ta ei päästa aiia. Jätta vanus. Kas õrnemini siis ei oska, naistega tulebki õrnalt ümber käia, õrnalt. Oi, seal ta. Küll me naised oleme lollid, mis kurat Ma siis ronisin, sa ei meeldi mulle mitte üks põrm. Jäta plastik sinna sõrmedega ei ronita. On sul vähemalt uks lukus? Ei, sa mine kontrolli äärde. Ära kiirusta. Naistega peab aega olema, aega ja. Kannatust, ja vaat noh, jah, sedasi. Nii. Nii.