Meil on rõõm täna Tallinnas tervitada tuntud laulumeistreid Moskva heliloojad, Vene Föderatsiooni teenelist kunsti tegelasheliloojat, Arkadi ost raskit ja Leningradi heliloojat Andrei Petrovi. Nii algas kohtumine tallinlastega Jaan Tombi nimelises kultuuripalees. Teie, lugupeetud kuulajad, olete kindlasti palju kordi kuulnud kahe populaarse Nõukogude helilooja Leningrad, lase Andrei Petrovi ja Moskvalase Arkadi Ostrovski suurepäraseid laule. Tihti esitavad need laule ka eesti estraadisolistid, seepärast on mõistetav ka huvi, mis tõi tallinlased 14 10. mail sellele kohtumisele. Inimesed, kes armastavad laule, tahavad tutvuda ka nende laulude loojatega. Pealegi, kui on võimalik näha ja kuulda niisuguste populaarsete laulude autoreid, nagu seda on lauluke filmist tee sadamasse või meie maa piiridest kaugele väljapoole rännanud. Laul olgu jääv meile päike. Lavale tuleb nõukogude maa. Heliloojate liidu Leningradi osakonna esimees Andrei Petrov tervitab dekanaadist osavõtjate nimel eesti muusikas. Kuulete, kuidas tänavad saalisviibijad, suurepäraste laulude loojad paljusid, mis lauludes olete tihti kuulnud ja näärmete sageli ka ise omaette meenutame taaga kordagi nende autorit. Täna aga on teil võimalus teda tundma õppida. Esimese Andrei Petrovi laulu esitas kontserdil noor lauljatar Margarita Yossyphola. Teksti autor Onlieff Kukk, linn. See oli lauluke isast laulab tütarlaps, kes pole oma isa kunagi näinud. Tema isa hukkus rasketel sõja-aastatel ning tütarlaps ei tea temast midagi. Ta palub isa endise polgukaaslasi endale temast jutustada. Margarita Jossif ava lõpetas esinemise kontserdi edukale kulgemisele aitas kaasa rahvusvaheliste ja üleliiduliste konkursside laureaadi Eduard Hilli esinemine. Temalt kuulete te kõigile tuttavat laulukest. Järgneb lõbus laulu viis üliõpilastest õpetlik lugu, mis tuletab meelde, et kõik eksamid on ukse ees siis ei ole õige aeg koos tütarlapsega metsas ringi jalutada ja lindude laule nautida, sest võib juhtuda, et mis võib juhtuda sedagi. Järgneb Andrei Petrovi uus pankraatovi sõnadele loodud laul kuid inimesed lähevad merele. A. A. A. Noormees Ameerikast tahab elada rahus, ta tahab töötada, tahab sõjast elusalt koju tulla, ta ei vaja sõjas teenitud raha. Sellest jutustatakse Leonid nõrkini sõnadele loodud Ameerika noormehe laulus. Nüüd aga kõlab tuttav, armas lauluke. Ma kõnnin Moskva tänavail. Seda tuleb kuulajate soovil isegi korrata. Vaheajal vestlesime oma tänaste külalistega ja palusime Andrei Petrovi jutustada endast ja oma tööst. Andrei Petrov ütles. Tavaliselt on igal heliloojal oma armastatud muusikažanr, laul, ooper, sümfoonia või midagi muud. Kui aga minult küsitakse, missugune on mu lemmik seal sellele väga raske vastata. Töötan ühesuguse innuga sümfoonia partituuri ning estraadilaulu kallal. Kui rääkida nii-öelda tõsise žanritöödest, tuleks nimetada balletilootusele anud ning sümfoonilisi teoseid, vokaaltsüklit lihtsad laulud, channi Ronääri sõnadele, sümfoonilised tsüklit, meie päevade laulud ning viimased tööd, poeemi, mis on pühendatud Leningradi blokaadi ajal kunutele. See teos esitatakse siin Eestis dekaadi päevilt. Mis puutub minu töödesse laulu ja kergemusega žanris siis see on peamiselt seotud tööga. Kinos. Olen kirjutanud muusikareale filmidele. Esimene neist oli film amfiibinimene. Sellele järgnesid filmiti sadamasse ja kõnnin Moskva tänavail. Viimased kaks filmi, millele ma kirjutasin muusika, on kinokomöödiat 33 ning koidu auto eest. Minu lähemad plaanid on seotud mõlema žanriga. Ja lähemalt sellest rääkida on praegu veel vara. Ütlen vaid nii palju, et praegu kavatsen kirjutada operetti lõbusa pealkirjaga. Inimene puhub pasunat. Libreto sellele kirjutab noor Leningradi kirjanik Joseph Prince. Operett kõneleb sellest, et iga inimene peab otsima ning leidma elus oma koha. Ning alles siis suudeta inimestele millegagi kasulik olla ja saada ka ise mehelikuks. Arkadi Ostrovski erutatud kontserdi esimesel poolel kuulas ta hea meelega Petrovi teoseid nüüd aga seisab temal ees kohtumine publikuga. Hoolimata sellest nõustus ka tema jutustama raadiokuulajatele oma helilooja teest. Täiutustes sündisin Volga-äärses linnas sõõranis. Minu isa oli muusik. Siit tuleneb otsene seos ka minu muusikalise tegevusega küll ainult muusikaga mitega heliloominguga. Poisikesena hakkasin ma klaveril mängima mitmesuguseid lauluviise ja olin nii-öelda musikaalne laps, nagu mulle hiljem jutustati. Ma ei oska praegu öelda, kas ma olin ka küllalt andekas ning kandjaptima eraõpetaja juurde ja peab ütlema, et ma õppisin halvasti. Õppisin halvasti, sellepärast et ma lihtsalt ei tahtnud õppida seda, mida mul kästi õppida. Sain teada vaid kõike seda, mida mul õnnestus kuulata. Muusikast nimelt seda, kui oli küllaltki vähe, sest tol ajal polnud raadiot, polnud televiisorit, vähe oli ka selleaegseid grammofoni ning tegid rohkem lärmi kui muusikalist. Olin väga rõõmus, kui meie perekond kolis ära Leningradi. Seal viis saatus mind kokku minu sõbra, suurepärase helilooja Andrei Petrooviga kellega koos me esineme ka praegusel kontserdil. Leningradis hakkasin juba tõsiselt muusikaga tegelema. Lõpetasin ka seal tolleaegse vabriku tehase kooli. Minu erialaks sai sepa elukutse. Kõik ütlesid, et ma olen väga hea sepp. Töötasin kaks ja pool aastat tehases Electrassila. Hakkasin mängima väikestes orkestrites. Mängisin klaverit ja küllaltki hästi. Nüüd on mul õigus seda öelda, sest varem ma tunnistasin, et õppisin halvasti. Alati aga tahtsin ma väga heliteoseid luua. Eriti suureks tõukeks minu helilooja tegevusele oli astumine Leonid Udioossovi orkestrisse, kus töötasin pianistina ning dirigendina alates 1939.-st aastast. Siis hakkasin looma instrumentaalmuusikat, kirjutasin lühikesi lookesi, tantsumuusikat, fantaasiat, muusikat, sümptomiimidele. Sõja ajal esines meie orkester tihti rindel ja tagalas. Tahtsin kogu aeg kirjutada laulu, veendusin selles, et laul on inimesele väga vajalik saanud. Hiljem juba Moskvas lahkusin mõõtioossovi orkestrist, hakkasin töötama heliloojana. Tutvusin poeedi le fassaaninigagi musi. Temaga koos kirjutasime mitmeid laule ja paljud neist on pühendatud noortele. Arvan aga, et mul pole mõtet oma lauludest rohkem rääkida. Te kuulete neid tänasel kontserdil ja olete neid ka varem raadiost kuulnud. Tahaksin rääkida oma praegusest teest. Töötan ulatusliku laulude tsükli kallal, mille nimeks on punane nelk. Selili on teatavasti revolutsioonilise liikumise Elldeemiks ja selle tsükli esimene laul kannabki imepunane nelk. Kuna meil on varsti suured pidupäevad nõukogude võimu 50. aastapäev ning Lenini sünnipäev siis on mul käsil ka neid sündmusi puudutavad laulud. Üks neist on kirjutatud osanini sõnadele ning kannab nime kommunaaride seina ääres. Kohtumise teist osa juhtis helilooja ise. Sisenenud lavaline. Ansamblit vaid ainult klaver ja meie mikrofonid. Siiski Vassilevski. Võimsana. Kahjuks ei võimalda meie saateaeg teile, lugupeetud kuulajad kõiki laule tutvustada kuid kuna tahame tuua teieni sellest huvitavast õhtust Arkadi Ostrovski räägib, et Tallinna ei tohi seke ilma lauluta meres. Kanaga temaga kaasa sõitnud lauljad ei jõudnud uut laulu veel ära õppida. Siis esitab ta selle ise. Siinkohal aga teeme oma rangest kontserdi aruandest väikese kõrvalhüppe. Hiljuti viibis Tallinnas külaliskontsertidel Eduard Hill ning siis õnnestus meil lindistada laul tema esituses. Helilooja esitles publikule ka noort lauljatari Alla Kulikovat laul toonekurest. See on lugu heast linnast, kes toob inimestele õnne. Ärkad Ostrovski ise on väga elurõõmus, liikuv ja lõbus. Sellest annab tunnistust ka laul, mida te nüüd kuulete. Autor nimetas seda lauluks heast meeleolust ja selle sisu ümber jutustama ei hakka. Te saate sellest aru ka ilma sõnadeta, sest laulangi ilma sõnadeta sel esitab Eduard Hill. Nii näeme joonistust poeesi. Valmis siis lihtsalt eelkeemia. Seda laulu Georg Ots ja tema poeg Henrik kontserdil ei esitanud. Me lülitasime ta saatesse Arkadi Ostrovski palvel. Nüüd aga kuulake, kuidas külasse laul 14. mail Jaan Tombi nimelises kultuuripalees Kool. Kohtumisõhtu lõpul viibisid laeval kõik see, mis teise võtta. Meile kingiti lilli ja mälestusesemeid. Kiduledasid külasid, mitte üksnes saalis väike laval. Eeljoojatel esinejad tänasid tallinlasi sooja vastuvõtu eest. Kohtumisel kallid sõbrad, vennasvabariigis soovime teile edu Jan. Lenud Screens reageeruskedria, kus vihaisseastele Kruusiga saadet heliloojate Andrei Petrovi järkad, Ostrovski loomingulises pettus