Sintallil. Ei, see ei ole raamatukauplus suurte sõnameistrite sarja ettetellimise päeval. Siin ei jää keegi millestki ilma. Need on meie reporterid, kes enne väljasõitu sõjanõu peavad kuhu minna, millest alustada oma esimest reporteritundi. Kuid kas te ei arva Källiks sõbrad vastuvõtjate juures, et kõige mõistlikum oleks alustada just nendest endist, kelle tund see on, kus tasub? Teiseks, kas on üldse huvitav? Muidugi teeme nii, et iga reporter ütleb ühe lause. Eks palun tähestiku järjekorras anneta, siis alustatud pista ja Silver Anniko? Ei, ei, seekord jääb mikrofon minu kätte. Te olete ju esineja? See polegi nii lihtne asi. Aga olgu pealegi, tahame loota, seltsimehed raadiokuulajad, et meie hea kontakt, millele kaheksa aasta eest pühapäevaste Ringvaadetega aluse panime, kestma jääb ja süveneb, jätkab Erni järvsoo. Mida lisada vahest seda, et kui sellised ringvaated kujutasid endast nii-öelda nädalalehti siis reporteritund on eeskätt pühapäevalehte Franz Kiviloo. Niisiis püüame edaspidi tööpäevateemade kõrval senisest sagedamini sirvida ka meie elu puhkepäevaseid lehekülgi. Lembit Lauri, palun. Ja võiks veel lisada, et kuulete senisest enam populaarteaduslikke killukesi muidugi mõnusamat muusikat. Pisut peamurdmist ja muud, mis on ühtaegu päeva ja puhkepäevakohane. Selle puhkepäevase tunni täpsemaine valik aga oleneb juba täiel määral teie nõust abist retseptidest, mida me ootame teilt aadressil. Tallinn, Eesti Raadio 402 Reporteritund netis Ivar Trikkel sõbrad nii küll ei lähe, me anname juba aadresse siin kirjade saamiseks ise, aga ei teagi veel millele pühenduda meie esimese saate avapala, mis arvab Uudo Ugaste siin Tartu. Mina arvan, et võiks pühendada sellele palale, kust on pärit kellalöök, mis kuulutab meie reporteritunni algust ja lõppu, eks ole seal õhus müüdud. Nii, nii siis lähemegi vaatama kella, mida üles keeratakse auto vändaga, kuid see-eest käib ka 10 päeva järjest. On aeg aeg, mikrofonid nende peremeestele tagasi anda. Oleme kohal najas, mis juba 600 aastat on olnud vana Tallina meie muuseumi linna kaunimaid ehteid. Ja siin veeretabki ajaratast Tallinna raekoja vana kell, mis pärast pikka vaheaega tänavu uuesti tööd alustas. Õieti on seda masinavärki raekoja pööningukorrusel esimesel pilgul üsna raske kellaks pidada. Ja kui te, seltsimehed kuulajad veel seda pommi näeksite, mis siin nagu ähvardus meil praegu pea kohal ripub, arvatavasti üks viis-kuuskümmend kilo kindlasti ära. Noh, kõik see annab küllap juba ettekujutuse tallinlase ajanäitaja aukartust äratavatest mõõdetest. Aga nüüd tema east peaksid olema valmistatud vana tallinna kellassepp meistriase poolt 1843. aastal, nagu vanad kirjad seda näitavad. Et üle 100 aasta juba turjal. Jah, seda tuleb äradel küll. Tema oli olevat olnud tol ajal ainulaadne Kell nii oma mehhanismi poolest kui ka oma rakenduse poolest siin vana raekoja seinal seltsimees seil, kuidas siis raekoja kell praegu oma sajandipikkust kuulsust õigustab, kas ikka tohib tema järgi oma kella seada teda neid siin kontrollitud ja vaadata ei saa väga nuriseda, päris minuti sisse käib siiski ja ka kellalööktornis tuleb siis ikka nagu kord ja kohus minuti pealt peaks, peaks ikka tulema, vastavale mehhanism paneb liikuma elektrikontaktid elektromagnetiga kindlasti hektari kontaktid ja siit lülitatakse sisse elektromagnet. Mis omakorda siis paneb kella üleval heliseva vajaliku arvude löökidega. Kui hakkame praegu minema, kas jõuame selleks ajaks torni, millal kell kolmlev? No peaks vist ikka jõudma arvatavasti jutule siin lõpu tegema. Tulime nüüd 113 astet ülespoole. Näete, missugune tore järg. Kolm teistki lõpus ülespoole mööda kitsast paekivi keerdtreppi ja nüüd oleme siin, kus kivitorn lõpeb ja algab torni teravnev osa. Ruumi on siin kolmele mehele ja aparaatidelegi üsna napilt seest aga väljavaade linnale merele kuni ülemisteni välja. Niisugune, mis maksab kuhjaga kinni nähtud ronimisvaeva ja hingeldamise. Nii, ja siin vägevalt alal, mille sepistatud raudteeklambrid on näinud küllap oma nelja-viit sajandit ripubki Tallinna vanaaja kuulutaja pronksKell seltsimees sõlm. Küllap ta nii vana peaks ikka olema, neli 500 aastat peaks olema küll teha, on valmistatud 1586. aastal kese meister oli suurtükivalaja Hartman, teda vanade ürikut järele. Andmed on, et teda on kasutatud just nii, tulekahju kordadel. Küllap sellepärast manitseb kivist see muistne. No vist alamsaksakeelne kiri, mis on siin ümber kella Reeli püriereid ettevaatlikult tulega ringi käima, mis võib suurt pahandust linnale tekitada. Kui seda nii leiti esmakordselt peale neid sõjakoledusi, siis ta oli siin vist kolm, neli korrust madalamal, siin torni sees põrandal. Kas kostab alla ka, kui natuke seda kõlasin, proovime? Vaevalt ta vist neid suurt kostab vaikselt, kui soovite, võib proovida ka. Vaata, mis ta teeb. Kas nüüd läks linlastel ajamõõtjaga sassi või natuke kõvasti jah, sedakorda. Ja sellega tuleb ettevaatlik olla. Varsti peaks tähistanud tulema. Hakkab juba kolme jõudma, ega siin palju aega enam ei ole. Nii mani sekundvast. Ja tulin ja ma pidin ju kell kolm olema, kes teab, kus. Nii juhtub, harilikult, kui oled õigel ajal unustanud, esitamata meie elu kõige sagedasema küsimuse, mis kell on? Vanasti, esiisade aegu olid muidugi hoopis teised lood, laulud. Seegel ütles, millal hommik käes ja kõlbas hiljem hommikueineks Felbatagi panna. See on selge. Seda ei saa ka öelda selle tantsu tale kohta, mis meil vägisi kipub aja mõõtjatega ühte ritta astuma. Sest mängime näiteks ette 50 meetrit selili teiervice kellaga, aega nõus, läks. Lõpp üks minut, see muide ongi meie kõige tavalisem reporterikell. 20 minutit on kilomeeter helilinti. Ja üldse eks ole, töömahu abil ju ammust ajast ajaarvet peetud. Ameerika suurte järvede indiaanlased mõõtsid näiteks sõudes aega piibumaadega, see tähendab mitu korda puhatud ja piipu tehtud mungad loetud palvete arvuga ja nii edasi. Te, olete küll jah, vali kard, benetektiinide ordus, kadavend, Augustinus, jäit, kloostrivennad õigel ajal hommikupalvusele jõuaksid, pidi tema vaene mehike kell kolm öösel tornis kella lööma. Aga mõistatas ära, millal see kell kolm on. Hakkas siis enda Augustinus juba päikeseloojangul Taaveti lauluraamatut lugema jõudnud sõnadeni Aasapi laul kiitmiseks seedutuni viisil. Oligi õige aeg kellatorni joosta ja kähku nööri tõmmata. Nii kord juhtus, aga äpardus kell ei löönud. Linnarahvas ärkas alles päikese eredas valguses. Hinnad ei arvanud, et ime on sündinud ja päike tõusnud südaööl. Nad taipasid, et äikest võib usaldada enam kui venda augusti illust sest päike ei joo magusat viina. Küll aga patune venda augus teenus. Ja nii jõudsidki kloostri linna elanikud välja ühe igivana tõeni. Vanim ja täpseim ajanäitaja on päike. Vanim küll päikese, küll see on teile kõigile teada. Kuid kas te tunnete ka kõige vanemat kellameistrit, kelle nimi on vanadesse kirikutesse läinud? Seda tõepoolest mitte. See oli Kaldjalane büroosio, kes elanud rohkem kui 2000 aastat tagasi. Päris kella sai Euroopa harun Al rassiidi 1001 öömailt ristirüütlite sõja saadina. See oli pommidega kell. Sülle külvame, lindistasime omal ajal Võrus seal kunagise Kandle seltsi, küll. Niukses umbes taoline oli selle esiisa. Ja umbes 650 aastat tagasi ilmus Londoni Westminsteri torni maailmas esimene tornikell Big Tom suur tamm, mille löögid olevat London lastele hüüdnud. Aeg kaob, ruttack, erutake. Kuid see siin on Tomi järeltulija Big Ben on Euroopa suurim ajanäitaja, minutiosuti pikkus kolm ja pool meetrit. Kellameistrite kunst arenes muidugi aasta-aastalt suurema täiuse poole. 16. sajandi algul seati Praha raekojas üles üks huvitavamaid tornikell, mida muide tänavu õppisid tundma ka eesti turistid. Ühel pool seisab brikas, kukkur käes teisel pool surm vikatiga kellanöör peos. Tund aega kestab tumm dialoog. Rikas pakub raha. Aga ei, niipea, kui tund täis, tõmbab surm halastamatult nööri. Jää jälle tund surma poole. Selle meistriteose autor Haanus nagu räägib muistne kroonik, olevat kella valmimise järel pimedaks torgatud pimedaks torgatud põhjusel, et ta ei saaks enam kunagi luua midagi eelmisega võrdselt. Ja missugune kompliment meistritööle. Aeg aga läks edasi. Hollandi astronoom Christian hügens viis pendli ja seejärel jõhk vedru kasutusele võtmisega tööajanäitaja täiustamise alal lõpule. Ega te ometi üheksandalt lõpule? Muidugi mitte. Nagu pole, lõppajal pole lõppu käädema mõõtja täiustamisel. Juba valmistataksegi ülitäpseid aatomienergial töötavaid Kellimis eksivad 300 aasta kohta. Mis te arvate ühe sekundi samuti aatomi käekelli, millel puudub hoopis üleskeeramisnupp, kuid mis sellegipärast käivad kogu inimja. Aga oletame, kui selle kella omanik tahab näiteks sõita ühest ajatsoonist teise. Ja siis tuleb kaasa võtta liivakell. Kõik aatomi sajandil jäävad meie linnade elu kaunistama muistsete tornikellade helisevad löögid. Juba alates 1404.-st aastast näitas spaski torn moskvalasele õiget aega. Omal ajal oli nõutav, et kõik linna öövahid lööksid, kellega üheaegselt sama palju lööke vastu vihmaveetoru või lokku lauda. Et näidata oma valvel olla Markot. Pisut hiljem Peetri ajal juba läksid moodi mängukellad. Kremlis baski torni jaoks telliti kurandid. Torni seati üles 25 kellamis mängisid priobrazenskymarssija koraali. Ma kummardan sind armuvägi. Pärast oktoobrirevolutsiooni seati kremli kellad Lenini korraldusel ümber. Nüüd ei ole nende helinas raske ära tunda internatsionaali motiive. Ülekantuna raadio kaudu teatavad nad, et nõukogude maal algab uus päev. Miljonid inimesed seavad nende järgi oma ajanäitajaid, et nad peaksid sammu moskvaajaga. Ma sõin seda tiksumist, kasutamist tarvis jätkub, kohe. Peabki jätkuma. Oleme ju külas pika tänava kella kaupluse juhatajal Jüri Raudsepal. Kui palju nüüd korraga myös need on mitu kümmet sind uuematest Mortidestumi ees sportjuna ja küll mustaga küll valge. Paalse sekundiosuti, jah, seal on tal nii tundega ühtlasi stopperi, teine Moskva kellatehas jällegi lasi välja hiljuti uudismargis start seitsmeteistkümnel kivil. Väga tugev, hea kell ja ilus. Ei seal aita pisut suurem, kui me seni oleme harjunud neid nägema, nähtavasti meeste kellade mujal vist väike nihkumine suuruse suunas. No ei tea, kas ta nii otsene nihkumine on, aga eks iga uus asi peab teisest erinev olema nii välimuselt kui ka teolt parem ja nägusam. Ja eks me kellatööstus paneb ennast sinnapoole tööle, et tarbijaskonna vajadusi võimalikult laiemalt ja paremini rahuldada. Siin saime viimased Pobedad, mis on välja lastud vabrikus seitsmendal jaanuaril uus mudel, muus mudel ja 20 siis saime uue mudeli Moskva nime all ja siis on sarja kell seonit uudismark naiste kuldkelladest. Ja pisike neljakandiline. Lahaskaks klaas peale ja paks väga head vastuvõttu liinist klaaslaskonna poolt. Nii, ühesõnaga Erneval sool kiusatust küll, kui teiega kiusatust on palju, jah, ja vahepeal, kui meil oli nii üks või kaks nimetust Kelly, siis oli lihtne kaubelda ja inimestel lihtne osta, tuli ostis kella ära, mis talle silma alla jäi, nüüd aga jooksevad silmad laialimudelit, ei teagi, mis, mis just parajasti ära osta. Aga kui palju te päevas läbi müüte, 12-st kuni 30 35000 rublani päevas? Moeks kuldkellale juba küllalt kallis asi ja ostetakse ikka suursündmuste puhul ja kestab eluaeg. Jah, nii ta on mõeldudki väga, ega siis kuldse kõige kallim asi meieni ütelda. Kellasseppade juures siin ei olegi. Väikene asi, mis kellal sees käib, lahutamatu osa, jõhv vedru. No selle kilohind on ikkagi natuke kallim kui Kulla hind ikka tõsiselt ka või niisamasugune jutt, nagu kellase rahvas räägib, ei, ta ei ole, see on ikka päris faktidega tõestada, jällegi jõhvedru kaalub umbes kolm sajandikku, grammi maksab pisut üle kolme rubla. Lihtne arvestusena väljakilo maksab üle 100000 rublani. Kus siis nüüd virised? Seal inimeste Su äratuskell või daami tohel nimetavad teda parajaks abielu mehe kellaks kellakaupmehel tülised neid igal pool laua peal ja taskus, aga millest niisugune nimetus ja siin mõned teravmeelsemad daamid on nimetanud paras mehe lausetest, kui välja läheb kusagil siis õigel ajal teab koju tulla. Vaevalt küll kunagi on kevadhääled nii hästi sobinud näärikuusse kui tänavu. Ega mäleta jätkamatkiinilised eelmist, nii pehmet talve. Laskem meenutada kirjanik Erni Krusteniga. Ei mäleta niisugust maraton siiski üht niisugust kevadet, kus märtsi kuulsus vana stiili järgi. Minu isa, kes oli aednik märtsikuu seas. Errnetistatus külvas välja juba seal ja päris kevadiselt soojad ilmad olid. Siis kardeti, et see kevad petab hiljem külmad tulevad, kui külma ei tulnud. Tänavune talv, see isegi linnud viib eksitusse, räägitakse, et mitmel pool on kuldnokki nähtud. Kuldlugudest räägitakse, korral keetnud on olnud mõnikord siin, aga mina nüüd ta nagu siin näinud. Haruldasi linde, kust need linnud õieti päritan kaugelt metsa tundma? Kuidas see kohtumine nendega oli, mina märkasin korduvalt tagasi, vaatasin aknast välja, taevas lihtsalt läks pimedaks, nagu oleks pill tulnud nii, nii paksult, nii tigedalt. Kusjuures mul ei ole kogemused nüüd parves neid lugeda või otsisin kindlaks määrata nende arvu kuid seal pidi olema kindlasti tuhandeid selles parves. Kas olete varematel aastatel ka neid talvekuudel Eestis märganud, aga üsna väikestes, üsna väikestes hulkades, mitte niisugusel hulgal, nagu ta nagu lindude rändeprobleemid, need on üldse omaette huvitavad küsimused. Kuivalt väga kaugele ja laekusel arvati, et linnud talveks kuu peale talitama rändavad siis jälle teine versioon, et veekogude põhjamudas talve üle elavad. Kurb lugu on siiski 10 15 kraadise pakase tähendab üle üle ja kui toitu leiab, siis kuldnokast räägitakse toetult, ussikesi. Legend oleneb jutt, kuidas ta siiski ka leib, raasukesi, kartulit, kõike suure hädaga, kust teil kõik need tähelepanekud tavaliselt me oleme harjunud teiega, kas kirjandusest loomingulistest küsimustest vestlema, ka täna sattusime hoopis linnuriiki. See teema on muidugi veel nüüd juba, ma ei tea minu käest varemgi küsitud, millest, millega seda seletada, seda olgu huvi looduse vastu. Võib-olla ka sellega tulen, aednik, hullud, linnud, aednikud sõpradega aedniku, vaadeldud eestlasi ja sellest tekib siis juba nii. Suurem tavalisest suurem huvi. Ja lapsepõlv on ka looduse keskel möödas põlvkonda looduse keskel mööda saadetud ja meil oli isegi linnu haugud, oli kusagil kodu lähedal ja kõik linnud, mis surnud täiti, maeti sinna maha. Aga kui me näiteks ütleme, sügava lume ajal siia sattuksime, võib-olla leiame ka siis siit akna juurest väikese lendudel Avakese, kus on toitu neile. Rakveres näiteks käisid linnud iga päev igasugused linnud, isegi varesed käisid õuel ja oli seal üks vana vares. Väga umbusklik oli. Ja akna ligi ega õue peal ta kunagi ei tulnud. Kui siiski igal hommikul ta tuli sinna ja istus seal õhtuni ära. Ikka selle lootusega, et need raasukesed, mis langesid tihast ja varblast ja hakkide käest lume sisse tema kurjas, need tehased on olnud ju väga riigi hakata. Jah, toidu juures. Varblane näiteks on palju leplikum. Varblased võivad nelja-viiekesi ühe pekitüki kallal olla, nokkida ja närida teda. Tehane, olgu siis pekitükk nii suur kui tahes. Ainult üksipäini seal on peaaegu teine tuled, lähevad nad otsekohe kaklema. Soli vana varese vana varese lootus, ta istus keset võlgnikud, ootas neid raasukesi. Jätkakem kõigepealt killuke eile pääseletud Tallinna esinduskohvikust Moskvast. Reedel avati Kadrioru lossis Tallinna riiklikus kunstimuuseumis Väljapaistva Ungari skulptori Sigmund Keshaludistroobli teoste näit seltsimees Cartna, mis paelux meie kunstisõpru tema loomingus kõige enam, võib-olla tema erakordselt lai loominguline diapasoon loominguline energia ja väga suur armastus inimese vastu. Kunstnik on olnud nii palju erinevas laadis erinevas žanris teid. Et võib-olla raske on öelda kohe parimat tööd. Aga võib-olla portreeloomingust paistavad enam silma Bernhard soo portree, samuti Ungari luuletaja petesse portree figuraalsetest teostest. Kindlasti on paeluvam vibulaskja. Fotomaterjalidest on väga huvitavad meie pealinna töötajaile ka fotod monumentidest mis on püstitatud Ungari pealinna. Kas sa oled juba käinud seal näitusel? Soovitame minna. Kuhu täna minna? Nüüd kohti jätkub sel nädalavahetusel palju taga nagu näiteks teie? Ei läinud täna õhtul kuhugi ja ootate kodus raadiovastuvõtjate juures küllap lõbusaid viise. Kuid pühapäeva õhtu mugavus ei ole ainult heast vastuvõtjast ja muusikast vaid hoopis rohkem arhitektist ja ehitajatest. Missuguse kodunad teile on teinud? Näiteks ka see maja on paljudele koduks, mida külastasime paar aastat tagasi. Tere vabandage pehmust, Eesti raadiost tulime vastavalt, kas maja seestpoolt ka niisama uhke välja näeb, nagu ta väljast Forton? Mitte? Seestpoolt, nagu näete, isegi, jätab palju soovida. Kes teeb see muret, et patareid meil ei käi? Seinakapid on siin, ütleme ei ole toidu jaoks mitte, kust siis toidukraami hoiate akna vahel ja suvel tükski kihka, jah, sellepärast enne nägime üks leidlik mees oli rõdule asetanud kapsad õnnelist ja vaat huvitav ongi, milleks irdugasu? Et noh, tegelikult me, milleks, me ei saa teda õieti midagi? Suvel seal olla ei ole kuigi mugav, sellepärast et seal päikest ei näe kunagi, eks ole. Kaas on siiski sisse seatud jah, kaasnenud. Hammas kukub maha ja lahkusid või mis asi see kraanikauss kraanikausse hea? Täiesti lahtine. Ja nüüd mõni sõna arhitektide Sepmanni ja Kotliga valmivast majast Kunderi tänavas, kus näeme juba meie arhitektuuri tänapäeva. Kas tohiks niimoodi öelda? Kahtlemata seda võib öelda, sellepärast et see on juba projekteeritud, arvestades sõna vähem uusi suundi, elanik, nõudeid, see on nüüd Tallinnas. Kas just päris esimene, aga vähemalt üks esimestest, kus on et juba sisse viidud laiad aknad köökides on sisustus sisse ehitatud juba. Siin on tähendab seinakapid, kus on kõik perenaistele vajalik ettenähtud igasugust panipaika jaoks ja köögitehnika jaoks köögitehnika jaoks vaatame võib-olla pisut lähemalt projekti projekt ees. Aha köögikaks seina on kohe kaetud kappidega kapiuksed ukse ukse kõrval. Jah, siin on siis ka sisseehitatud kraanikausid, gaasipliit, kööginurk, kanni originaalselt lahendatud olla, sealt oleks muidu raske kätte saada esemeid, siis on siia üks niisugune pöördriiul sisse projekteeritud ja vastavalt selle pööramisel on võimalik siis alati vajalikud esemed kätte saada. Nii nagu apteekides. Jah, täpselt samuti. Ja see on meeldiv. Samuti on siin ette igal korteril kindlasti seinaga pid isegi mitu seinakapi igasuguste vajalike esemete panemiseks. Ja siis on tatralepe antrasoolid, kuhu on võimalik panna siis kohvreid, nisukesi vähem tarvis tarvisminevaid esemeid, kuhu võid panna köögivilja ja keedised ja kõik sellised kaubad keldris on igale korterile ette nähtud vastavalt panipaik, rõdu ei ole ega ei ole veel kapsatünni kuhugi panna, siis ta ei ole sellel ajal ja mitmetoalised korterid siin põhiliselt on korterid on kahe- ja kolmetoalised. Viimasel ajal on palju juttu tulnud sellest, et arhitektid ja ehitajad hakkavad elanike vajadusi rahuldama järjest rohkem, ikka väikekorterite andmise näol. Ja praegu on küll suund sinnapoole, et võimaldata igale perekonnale eraldi korter, väikene, aga sealjuures kõigi vajalike mugavustega. Noh, kui niisuguseid maju rohkem saama Cap võivad kallid külalised igal ajal tulla. Juba teist korda tänase saate jooksul on meil võimalus astuda majja, mis tallinlaste silmis on võitnud moodsa maja kuulsuse. Kes testi tunneks torniga maja Tartu maanteel. Me ei tulnud siia, et hinge kinni pidades vaadata torni koletu kõrgesse tippu et imetellest lugeda arvukaid rõdusid. Ei, vaid sellepärast, et üks lihtne, kuid tarvilik ja tore asutus. Hakkasin hiljuti tööle. Pool kilovatt poolerigi, pool kilo. Rohkem peale oleks seal. Ja seal, palun näpilastatudki. Ei, palun lõigake sead. Päris harilikku vorstist ja juustu müüakse selle uhke torni all ja nagu näha, sureduga. Kuidas ostjad külastavad uut kauplust võrdlemisi palju, isegi meie osakonda on täitnud üksinda kaupluse plaanis oli muidugi pühade heli, kui oli väga suur nõudmine, just eriti kõikide kaupade järgi. Kõiki trügimist oli palju, aga ruumi jätkus, kui pikk see ruum peaks olema? See on vist 46 meetrit. Tõepoolest, uue kaupluse suurkaupluse mõõted on Tallinna kohta enneolematut. Kujundus võinuks vahest lihtsamgi olla. Parasjagu on parketti, on peeglit, on päevavalgust ja ei oleks mõtet kogu seda toredasti kirjeldama hakata, sest muidugi olete senise juba käinud ja kui veel mitte, siis kindlasti tulete. Huvitavam on võib-olla vaadata tagumistesse ruumidesse, kuhu ostja seal tavaliselt ei ulatu ja kust kõik see hea ja parem pärit on. Kõik need omapärased hääled ongi pärit juba uue kaupluse telgitagusest. Me oleme praegu ostusaali põranda all. Ja võiks öelda kõigepealt, et siin on sama palju ruumi ja sama palju avarust. Kui üleval. Kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa ruumial kellas üheksa ladu. Praegusel tehnika järgiaga, nõuetekaubandus. Terve suur kimp võtmeid. Kolm kimpol vaid vaid. Siin on ka siis päevavalgus barca pealinn, harilikud viina, likööri, kõiksugused, kui paljudel kõigis neis ruumides kokku siin varandust on 605 tuhandese taristuga, et üle poole miljoni poole miljoni kauba kättetoimetamine üles ostusaali, kuidas toimub lifti kaudu allkirjastatud liftiga ülesse. Nii müüjal pole mingit vaeva ei ole, vajutab kellanuppu kellanupu peale, Lipstestab ülesse. Ja kaup on üleval esimesel korrusel. Kas neist põhjetutest ladudest võime varsti leida ka taolist täid ainet, mis üksinda sisaldab kõik liha, leiva, piima ja sidruni, head omadused? Vaikus, kiirust, aga olgu siis teine küsimus. Mis on klorella? Väga targemaks ei ole vaikus. Kas Argentiina tants, kaktuse sort või Itaalia hellitusnimi? Neist igal juhul vist küll mitte ükski, mis on siis tõepoolest klorella, kas botaanikud tunnevad seal selles kokk ja klorella all tunnevad süstemaatikud üht taimerühma õigemini üht vetikate rühma, millist eriti palju uuritakse ja palju uuritakse siis sellepärast, et ta on võimeline andma inimesele väga laialt kasutatavat toorainet ja nimelt kõige rohkem leiaks ta mudi kasutamist toitainena nii loomadele kui ka inimesele, mis kujul siis ta toiduks tarvitamiseks oleks mõeldav. Klorella on toiduks kasutatav kuivatatuna pärast Liisatuna supile. Nii näiteks 100 trammi kuivatatud klorellat asendab täiesti ühe inimese päevase valkude ja rasvade vajaduse. Kuid maitselt, milline ta värskelt tuletab klorella maitselt meelde toorest kõrvitsat kui kuivatatult ja maitseainete lisamisel võime tema spetsiifilise maitse täiesti kõrvaldada ja anda soovitud toidule täiesti sellise maitse, millist meie parajasti vajame. Peale selle on klorella väga vitamiinide rikas. Nii näiteks on C-vitamiini värskes klorella sama palju kui sidrunist. Aga kas siiski ei tundu see kõik pisut fantastiline sõda? Kummaline on lihtsalt mõelda, et inimene hakkab varsti toiduks kasutama ja samuti majanduslikult väga tulusa kultuurina kasvatama mingisugust praegu vähetuntud vetikat, klorellat. Ühesõnaga veekogudes hõljuvat muda. Muidugi, iga uus tundub esialgu võõrastav ana näiteks 300 aastat tagasi keelas-Prantsusmaal parlament kartuli kasvatamise kui toiduks mittesobiva. On siin klorella kalorite arvele võtmine käsil või see oleks vist küll märksa lihtsam tõepoolest, kui ühekorraga arvele võtta kõik Eesti raadiole tulnud muusikalised soovid testida. Raadiomaja on üks vähestest majadest, mida kirja händia ühelgi päeval vahele jätta. Ja mida kergema talvega ta siit lahkub, seda suuremat heameelt jagame temaga meiega. Lambikuplist kõrgem küll siin sul ainult ühe nädala soovid möödunud soovid. 1000 soovi täpsemalt. Millest siis kuuled kõige rohkem lugu peavad palju nõutud Asjon sümmeetril terve rull. Näete niisugune. 163 üldse soovitan edelasse 163 erinevat pala. Kaks parajat soovikontserti päeva kohta. Jah, aga alates tänasest eraldame igas reporteritunnis nurgakese nädala populaarsemale palale. Missugust pale siis sel nädalal kõige rohkem nõuti? Kohe kuulete. Rekordarv kirju, 26. Kui olinev? La kas kasvanud suure? Ja. Ema ütles nii. Kui raame, teedeministri ja tuule kindlalt Luuleti riik. Nüüd, kus ta lapsed teevad saad kaardile. Kõik 1000 läbi vaadatud, aga siiski on veel üks soov meie tänases postis. Tempel, Mööstuna ruut rahvusvaheline aadress, poola keeles ja kiri muidugi samuti. Kuidas eesti keeles kõlab? Mul on palve Eesti raadiale aidata mind minu omaste leidmisel. Sõitsin Eestist ära enne sõda. Tallinna jäid isa José, nad soleebits. Ema, vend Bronisla, õde Stephanie, Heleene ja onu läädisla, kellest ma enam midagi kuulnud pole. Allkiri. Jerzkleja need ikka pole veel rohtunud sõja operand. Aga nüüd kärmesti tegutsema. Ala kahaneva agar Claudia Palanga Tallinnat erutavat Macro leevikese nimelist kodanikku Kes suurest perest on sõjas alles jäänud? Niisiis, Kunderi 39 ja korteri number nõks järelikult tuleks olevad alumisel korral siineni, teisel pool, teisel pool. Tere, tere õhtust. Kas siin elab Matsoleenis? Ela? Oi tema juurde, meil on kehasse. Senini räägi midagi. On ta nii vana või ei kuravidel, kas teise kedagi ei ole, kes seda nime kannavad tütar Anna sileda Alekna ees. Kas see koer on süüa saanud lõunale? Mokki muidugi esineb ja kõik kordamööda. Aga võib-olla, ehk siiski katsuksime tütrega paar sõnaga tütar, suudab ta midagi parata? Mõtestate kõrval veel? Vaat see on lihtsalt tee. Me ei tea, kas me tohime veel oma saladust reeta, meil on lihtsalt vara. Sellel tütrel peas ka veel olema tallinlasest. Bronislas kas ei ole siin läinud? Koplis Ta ei tea tema tänava peal kusagil seal teatakseitsiniga, püüame siis seda meest leida. Nemad ütlevad siiani elanud väga kena. Kas leiame otsitud venna? Krediidikakskümmend kuus, kaheksa. Tere õhtust. Kas siin elab Matsulevitš? Kas pereisa Bronis laskma ei visanud, ei stendi tööl ja mis kellaajal ta tulla võiks? Niukene seitsme? Kas vend praanislafon kodus? Kell on seitse, seisab jälle saba ukse taga. Käsmu parajal ajal. Ei ole, ei ole tulla. Meil on nii hea teade edasi anda, aga me saame seda teha ainult sellele, kellel ta on adresseeritud. Teadnud ilusast, veel ei tea. Kas vededes äkki jäi poolasse õdedest või õde ja vend on temast teateid surnud. On see surma tõesti siia juhuslikult õde elab kuidagi hakata juba aima hangete. Ja no ega meil ei ole õigustama saladust enam kaua pidada. Kas te v perekonnanime teate, praegu ei tea? Ei, ei vici, kannel, päratsioonidki siis esimene teada ongi see tõde on abiellunud, õde elab Diana abiellunud ja tervitab teid meie kaudu. Sellepärast me nii salapärasel kombel kõnnime, mikrofon kaenlas, mööda põhivõõraid maju. Ja millal teil ühendus temaga katkes, oi see oli see seda täis. No ja siis hiljem enam ei teadnud midagi, isa ema hakkasid otsima nii Moskva, kus seal need järeldad. Oma poja kohta samuti teated, et on langenud, aga see oli kadunud. Kas nüüd keegi teie perest, et tuleks, istuks meie masinasse ja siis läksime sinna Kunderi tänavasse? Me oleme nädaga teha. Kas on otsitav panija kodus? Saagem tuttavaks Eesti raadios, me oleme teile külla tulnud ja näete terve rea tuttavaid kaasa võtnud ja eriti hea meel on, et nüüd on kõik otsitavat kohal, kuna siin on meie mikrofoni ees ka Bronis lahv. Matsulevitš, kas te mäletate veel palju oma õest, Stanislav Ast? Mäletad restoranis laevad, mis nõelite olendil kuulutamast midagi mürastele ei ole. Mis te arvasite, mis temaga on juhtunud, muidu olid nii, meie toome teile palju paremaid uudiseid. Vahel. Nüüd ei ole vaja ta vallutajaid tervitada, teatab, et ta elab, saadab oma aadressi ja palub teil endale kirjutada. Sai, kus ikka tõesti on õigus. Me toome juba teise peresse täna selle hea uudise. Auguste onnis rüheks läheb pooles plas kliivitse linnas libelti tänaval. Annan ülevaate, siis ajame varnast juttu, kui palun, palun istuge. Millisena mäletate, Stanislav, millal viimati nägite, missugune tüdruk ta siis oli? Tore, ilus tüdruk, noor tüdruk oli alles siis kuivana. Kanada võis olla siis üle kaheksa kus ta mõistis tema Eestis balti puuvillavabrikus linna balti puuvillavabrikus, aga teie, mis ametimees olete Moller maaler. Millal teie pere üldse Eestisse tuli? Ja nüüd on teil juba suur-suur, pere, meil ei olnud seal graniidi tänavas aega kõiki üle lugeda, neid oli seal palju, neid inimesi veel tagatrassil, kõike, mitu lasteaeda ei jagune minu jaoks isiklikult kaks, kaks aga siis tütrongaks. Vaatame veel seda, kirjanik Erkki stamis lavale täpselt vastata. Võtame järjest kõik läbi, kelle kohta ta siin on pärinud. Isa elab, elab, aga nagu me kuulsime, naabritaristuda on väga haiged ja ema Matsulevitš. Remo sulle ma tulin. Esimesel aastal, venitas Matsulevitš, Toronisla lasi vend istub. Ede Stephanie Olehnovitš, jänese Annemine, õde Heleene sirel seal elab Kohilas, kellel töötab seal. On tal ka pere juba ja temal on ka ta abiellus. Teadjad, minu poeg on abielus kittel. Tütrel on juba lapsed ja, ja sisel isa vend Vladislav Matsulevitš elab ka. Tema elab oma naine ja laps tal on ja ehitab nüüd seal omal maja seal kosele päris hästi, mis seal ikka ära, kus, ütleme siis ikka paremat head kirjavahetus, suur aitäh. Poolaga saite nalja, teadsid õnnelikku jällenägemiskohal. Oleks. Nüüd on meil jäänud veel vaid üks toiming. Üks telegramme, pland kütvanud. Kas teie võtsite vastu välismaalase? Pliivituse linn, libelta tänav kaheksa, üks. Kõigepealt peaks vist ütlema, et leidsime üles, sugulased, peaks nimetama, kelle me kätte saime. Tähendab, aadress seal, nende, nende, nende aadress on nii. Punkt paneme nüüd, et ootate kirja, oodake kirja ja ja peaks kuidagi märkima, et see kaua otsitud stanis laeva kuulaks ka tervitusi, mida meil õnnestus Kunderi tänaval pildil kaasa tuua lainepikkustel ja 290 meetrit lisamiseks juba kõik palju rahvusvahelise sõna maksab. Palun, millal see peaks kohale jõudma? Käes ja kindlasti käest. Ja nyyd panistanis laava Jerske tähelepanu. Siin Tallinn. Teid tervitavad leitud omaksed, vend Bronisla, õde Stephanie ja vennanaine. Ja nüüd soovib teile Eesti Raadio selle poola laulukesega kõike parimat huvitavat kirjavahetust ja peatset kohtumist Teile kallite inimestega Eestis. Meile on jäänud aega vaid selleks, et teiega hüvasti jätta, kallid raadiokuulajad. Siiski tuletasime veel kord meelde, et ootame teilt kirju palju kirju aadressil Tallinn, Eesti Raadio 402 nõuannetega reporteritundide jaoks, aga samuti telefonikõnesid tööpäevil telefonil 12 null üks murd null kuus ja ka isiklikke külaskäike Tallinna raadiomajja. Tere tulemast. Reporteritund on lõppenud. Me kohtume jälle tuleval pühapäeval. Seniks kõike head.