Me seisame praegu hoones, mis enam-vähem otsast otsani muusikat täis. Õigemini on siin kaks maja, üks uus ja teine nõndanimetatud vana maja siia uude majja, lugupeetud kuulajad, laekuvad kõik teie muusikalised soovid, kõik need kirjad, ettepanekud, mis saabuvad aadressil 200 100 Tallinn Lomonossovi, 21, Eesti raadio. Kuid praegu teeme väikese ekskursiooni ja seekord mitte sellesse majja, vaid tema lähemasse ümbrusse, sest raadiomaja läheduses on peidus rohkem muusikat, kui seda esimesel hetkel arvata võib. Vajan ainult valedaid jalgu, sest meie käsutuses on ainult 30 minutit hetkelisest tunnist ja parajatanust fantaasiat just niipalju, et laste silme ees mööda mõned muusikalised pillil filonomadeks kursandid suudavad ehka meenutada nende heliloojate ning lauljate portreid kellest meil sel teekonnal juttu tuleb. Pöörame selja südalinna poole ja hakkame astuma mööda Lomonossovi tänavat Lasnamäe suunas. Meist paremale jääb üks Tallinna tuntud hotell. Tema nime avab meile muusikapala, mida kuulame seni, kuni jõuame järgmise objektini. Niisiis möödusime hotellist Kungla, nagu see muusikast kuulda oli. Jõudsime Kulbarsi tänava nurgale Friedrich ulbers varjunimedega Viljandi mangu sild. Oli üldtuntud laulu Kungla rahvas, sõnade autor. Viisi laiaga Karl August Hermann, kelle nimeline tänasid Kulbarsi tänavast ainult paari-kolmesaja meetri kaugusel meie muusikaks kõige kõrgemaid tippe. Helilooja Heino Eller elas siin Lomonossovi tänav 30 maja, Kulbarsi tänava poolsele küljele on paigutatud mälestustahvel suurmeistri õpilased. Kompositsiooni alal on olnud rida tuntuid heliloojaid. Villem Kapp, Els Aarne, Jaan koha, Jaan Rääts, Eduard Tubin, Boris Kõrver, Arne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Heino Jüri salu ja paljud-paljud teised. Heino Elleri loomingu raskuspunkt lasub sümfoonilised muusikal. Kolm sümfooniat, viis sümfoonilise poeemi, neli sütti kontsert viiulile ja orkestrile. Maestro Ernesaks kirjutab oma mälestusteraamatus nii. Ajaratas ringi, käib. Vanaisa, viimane pidulik esinemine oli meie unustamatu juubelilaulupeol. Suure selguse Veenusega juhatas ta viimast korda oma kaunist männi vaigulist põhjavalgusest kumavat meistriteost. Kodumaine viis. Sel üllal päeval tundsime, et ühte olid sulanud Eller, tema looming ja mitmesajatuhandeline kuulajaskond. Oleme jõudnud laulupeo tänavani 1910. aastal toimus siin Eesti VII üldlaulupidu. Selle järgi kannabki tänavu oma nimel. Üldjuhtideks olid seitsmendal laulupeol Mihkel Lüdig, Mihkel Kippert, David Otto Vircous. Selle peo ajal pandi paika Estonia teatri nurgakivi. Laulude ajal viibis Tallinnas vene muusikateadlane Julius Engel, kes kuulas proove ja lausus kõige kiitvad sõnad Rudolf Tobiase lauluvaras kohta mille tekst on Karl Eduard sõdilt. Ta ütles, nii lühike kui see laul ka pole, on ta meisterlik. Muide, Tobiase tänav on ka siinsamas lähedal. Piki Kunderi tänavat oleme jõudnud oma ekskursiooni kaugema punktini. Täna valimiskannab Konstantin Türnpu nimel huvitavaid lehekülge sellest heliloojast tuntud korjuhistlejame jällegi Gustav Ernesaksa raamatust. Turnbull'i terava ütlemisega, nagu ehk meeskoori dirigendile tarvilikke loeme. Türnpu suust on pärit ka ütlus. Emake kunst on väga armulik ja võtab kõik oma sülle. Kuid meie ei peaks nii häbematult olema ja tema sülle pissima. Nii mõnigi mees käreda juhi tõttu koorist ära. Kes aga kõvemad sõnad välja kannatas, sellest tuli ka laulukaardiväelane. Konstantin Türnpu loomingust on vist küll igale kuulajale tuntud lahkumise laul. Suundunud piki Kunderi tänavat tagasi südalinna poole teeme peatuse maja number 17 juures, millel asuv mälestustahvel teatab, et selles majas elas Eesti NSV rahvakunstnik Aleksander Arder, tuntud laulja ja laulupedagoog, kelle kasvandikud on Tiit Kuusik, Jüri Pärg, Hendrik Krumm ja rida teisi tuntuid, lauljaid. Nii kõlas Aleksander Arder laul 30.-te aastate paiku kergema muusa teenistuses. Mida? Ta laulab. Ja. Kui ta midagi teha Oleme Jakobsoni tänaval maja number 12 juures, kus aastail 1000 933939 elas eemalda helilooja, kes ooperiga Vikerlased avas Eesti rahvusliku ooperi arenguloo. Ooperi kirjutamist alustas noor helilooja juba konservatooriumi päevil. Esietenduse ajal oli kompaniist alles 28 aastane. Möödume pioneeride väljakust ühest Tallinna südalinna nägusamast haljasalast jõuame Wiiralti tänavale siin Wiiralt, diviis asus omal ajal teatripedagoogi Peeter Sepa draamastuudio. Sõjajärgseil aastail elas siin helilooja, organist Alfred Karindi. Ja Gustav Ernesaks, kirjutab jälle oma raamatus. Konservatooriumi õppejõuna oli Karindi kohusetruu ja õiglane ei andnud lubadusi, mis täitmata jäid mett mokale määrinud, kuid ülekohut ei teinud ega sallinud tunnis õpilaste sära. Tõelised anded toetas nende edasipürgimist heade nõuannetega. Alfred Karindi asutatud kõrgemate koolide lõpetanute segakoori juhatab praegu helile tütar Laine Karindi. Gogoli ja Kingissepa tänava nurk Gogoli tänava majas number neli elas hulk aastaid teenekas koorijuht ja muusikapedagoog Karl Leinus. 1929.-st aastast alates raudteelaste segakoori rauda juht. Portree Karl Leinusest saame taas Gustav Ernesaksa vahendusel. Valutas südant parema homse pärast nagu koorijuhid ikka. Kõik asjad olid osalt ka tema mure. Koolimuusika, muusikaline kasvatus, noorte õhutamine, uute kooride loomine ja olemasolevate töö organiseerimine, nootide kirjastamine ja 1000 veel samade muredega tuli ta sulle ka linnas vastu muidugi ainult siis, kui ta vastu tuli, sest kui ta ees läks, ei jõudnud temale iial järele. Selliseid käbeda liikumisega oli ta elu lõpuni. Kaabu, mille täpsele asetusele ta suurt tähelepanu ei pööranud, oli sageli sügavasti silmi. Sellel roosakas näoskissis naeravad silmad vähe, ettepoole lookas. Tema jalgadele vaatamata võis oletada, et ta kandis mingisuguseid kiirkäimisega lossi. Gogoli Kreutzwaldi nurk siin Kreutzwaldi kuus on elanud näitleja Liina Reimann ning üsnagi pikka aega Estonia teatri dirigendina töötanud helilooja Raimond Kull. Johannes Voldemar Veski oma mälestusteraamatus, kirjutab kull, korraldas Kanuti Gildi saalis kontserdid oma ühendatud mees- ja naiskooriga. Poodium, kus koor asus, oli madal. Et oma kuurist kõrgemal olla, pani ta suurema laua peale väiksema laua ja selle peale omakorda tooli. Hoiatasin, et sealt ta kukub maha, aga kull maha ei kukkunud, juhatas sealt hästi. Sellestki võis näha, kuivõrd energiline, leidlik ja omapärane ta oma mõtetes oli. Ring on tehtud, seisame taas raadiomaja ukse ees ekskursioon, mille üldpikkus veidi üle kilomeetril lõppenud teejuhtidena oli lisaks juba nimetatud raamatutele kaasas veel Karl Laane Tallinna kultuuriloo radadel. Tänan tähelepanu eest.